(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Nele Seping
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. mai 2016, Tallinnas, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-18430
Tsiviilasi
XXXhagi AS XXX vastu leppetrahvi ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
10 393,80 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindajad esindaja XXX (XXX OÜ, XXX, e-post XXX) Kostja AS XXX (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku (Advokaadibüroo Simson & Variku, Tartu mnt 4, 10117 Tallinn, e-post [email protected] 18.05.2016 Istungi toimumise aeg Hageja XXX Istungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja XXX
EE571010220229377229 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida selgelt ja arusaadavalt: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasja number, milles kautsjoni tasutakse ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista lepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvi summas 10 393,80 eurot (tl 70, 146). Nõude aluseks on hageja, kostja ja kostja abikaasa vahel 02.04.2014 sõlmitud notariaalne korteriomandi müügileping, hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused. Lepingu esemeks oli kostjale kuuluv XXX asuv korteriomand, mille reaalosaks on eluruum 11. Korteriomand müüdi kostja poolt hagejale valge musta karbi kujul. Lepingu p-s 4.9 leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja kohustub hiljemalt 31.12.2014 omal kulul hankima lepingu eseme oluliseks osaks olevale ridaelamule kasutusloa. Kasutusloa hankimise kohustusega täitmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 0.023% lepingu eseme ostuhinnast iga kasutusloa hankimise kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest. Kostja tähtaegselt lepingu esemele kasutusluba ei hankinud, vaatamata hageja poolsetele pretensioonidele. Kasutusloa hankis kostja alles 07.12.2015. Hageja on arvestanud kostjale tulenevalt lepingu p-st 4.9 leppetrahvi perioodi 01.01.2015-07.12.2015 eest kokku summas 10 393,80 eurot. Menetluse käik 10.03.2016 toimunud korraldaval kohtuistungil määras kohus pooltega kooskõlastatult uueks istungiajaks 18.05.2016 kell 10.00. Hageja ja kostja lepingulised esindajad andsid allkirjad, et nad on istungi toimumise ajast teadlikud (tl 144-145). Samuti määras kohus 10.03.2016 kohtuistungil kohustada 18.05.2016 istungil isiklikult osalema hagejat ja kostja seaduslikku esindajat (tl 147 pöördel). Kohus edastas hagejale ja kostja seaduslikule esindajale kohtukutse, milles kohustas hagejat ja kostja seaduslikku esindajat ilmuma kohtuistungile isiklikult (tl 148-149). Kohtukutses on hoiatatud kohtuistungil ilma põhjuseta mitteosalemise tagajärgedest. Kohtukutse kostja seaduslikule esindajale on kätte toimetatud dokumendi avamisega e-toimikus 18.04.2016 (178). 18.05.2016 kell 10.00 toimunud korraldavale kohtuistungile kostja seaduslik ja lepinguline esindaja ei ilmunud. Hageja lepinguline esindaja teavitas kohut 18.05.2016 kell 9:03 saadetud ekirjaga (tl 179), et on ootamatul haigestunud ja palus istungi edasi lükata. Tõendi haigestumise kohta lubas esitada nädala jooksul. Kostja seaduslik esindaja kohtule kohtuistungile mitteilmumise takistustest ei teavitanud. Hageja taotles 18.05.2016 toimunud korraldaval kohtuistungil rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kohus rahuldas hageja taotluse. Maakohtu põhjendused. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 413 lg 2 järgi kohus võib tagaseljaotsuse teha muu hulgas juhul, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et kostja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata
sellest, et istungil osaleb kostja esindaja. TsMS § 413 lg 3 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust kui - kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; - kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; - kostja oli nõus asja kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud ja hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega juhindudes TsMS § 410, § 413 lg 1 ja 2. Kohus on kohustanud kostja seaduslikku esindajat ilmuma isiklikult 18.05.2016 kell 10:00 toimunud istungile, kostja seaduslikule esindajale on teatatud istungi toimumisest piisava ajavaruga, kostja seaduslik ega lepinguline esindaja ei ole informeerinud kohut kostja seadusliku esindaja seaduslikust takistusest juhindudes TsMS § 422, mis teeks tal istungile ilmumise võimatuks. Nimetatud juhul tagaseljaotsuse tegemist on jaatanud ka Riigikohus oma kohtulahendis kohtuasjas 3-2-1-60-12 p 11. Kohus on ka seisukohal, et arvestades hageja nõuet ja esitatud asjaolusid, on hageja esitanud kohtule õiguslikult põhjendatud hagi. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingurikkumisest tuleneva leppetrahvi summas 10 393,80 eurot, millise summas ja tasumises on pooled kokku leppinud enda poolt sõlmitud notariaalses lepingus. Hageja nõue on kvalifitseeritav võlaõigusseadus (VÕS) § 158 lg 1 alusel, mille kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustanud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. Menetluskulud Tsiviilasja hind on käesolevas asjas TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 ja 2 järgi 10 393,80 eurot. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 ja kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus menetluskulud täielikult kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtumäärusega mõistliku aja jooksul peale käesoleva lahendi jõustumist juhindudes TsMS § 177 lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.