4.Jätta muutmata maakohtu otsuse resolutsiooni p 4, millega mõisteti S.S.lt J.L.i kasuks välja menetluskulude katteks 884,52 eurot, sh tasutud riigilõiv 225 eurot ja
õigusabikulud 659,52 eurot.
5.Mõista S.S.lt välja J.L.i kasuks 480 ringkonnakohtus kantud õigusabikulude katteks. Edasikaebamise kord
eurot
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.J.L. esitas 06.06.2014.a Tartu Maakohtusse hagiavalduse S.S. vastu töövõtulepingu alusel üle antud 2 450 euro tagastamiseks ja kahjuhüvitise 350 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2014. aasta alguses suulise töövõtulepingu, mille alusel kohustus kostja töövõtjana ehitama küttekeha (ahju) hagejale kuuluvasse XXXXX talu eluhoonesse. Hageja tasus 30.01.2014.a materjalide eest 1 000 eurot ja 17.02.2014.a tehtud tööde eest 1 450 eurot. Ahju esmasel kasutamisel selgus, et tehtud töö ei vasta lepingutingimustele – ahju kütmisel täitub tuba vinguga ning ahi praguneb. Hageja tellis puuduste kindlaksmääramiseks pottsepp III kutsetunnistust omavalt P.P.lt eksperthinnangu ning tasus selle eest 10.05.2014.a 350 eurot. Hageja leiab, et ehitatud ahi kuulub lammutamisele ja asemele tuleb ehitada uus funktsioneeriv ja ohutut kasutamist võimaldav ahi. Tehtud töö ei vasta VÕS § 641 lg 2 kohaselt lepingutingimustele. Hageja esitas 20.05.2014.a kostjale pretensiooni, milles teatas, et taganeb VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel kostjaga sõlmitud töövõtulepingust, kuna kostja on töövõtulepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 189 lg 1 alusel nõuab hageja 2 450 euro tagastamist ja VÕS § 128 lg 3 alusel tekitatud kahju summas 350 eurot hüvitamist. Ahju ehitamiseks kasutatud materjalid on hageja küttekeha lammutamisel valmis kostjale tagastama. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mitte tööleping. Pooltevaheline suhe ei vasta töösuhte tunnustele. Töövõtulepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel kinnitavad kostja poolt ehitatud ahi ning hageja poolt kostjale tehtud ülekanded töötasu ja materjalide eest.
2.Kostja hagiavaldusega ei nõustunud ja vaidles sellele vastu. Hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud suulist töövõtulepingut, mille kohaselt kostja oleks kohustunud hagejale ahju ehitama. Kostjal on pikaajaline korstnapühkija kogemus ja ta oli nõus hagejat ahju ehitamisel abistama. Hageja ei soovinud tasuda litsentseeritud ehitajale ja otsustas ahju ise ehitada. Hageja ei esitanud kostjale ühtegi projekti küttekolde ega hoone kohta ning kostja abistas hagejat vaid suuliste näpunäidete järgi.
Hageja ja kostja on sõlminud töölepingu, mitte töövõtulepingu, seega ei saa hageja töövõtulepingust taganeda ega kasutada sellest lepinguliigist tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Hageja on ise ahju ehitaja ning vastutus tehtud töö eest lasub hagejal. Juhul, kui oletada, et töövõtuleping oli siiski sõlmitud, ei esine ehitatud ahjul hagis nimetatud puudusi. Ainsa puudusena tunnistab kostja ilmselt liiga jäiga kivivillaplaadi kasutamist ahju sisemuse isoleerimisel välismüüritisest, mis võis põhjustada välismüüri kivide nihkumisi. Kostja hinnangul olnuks nimetatud probleem likvideeritav mõne tunniga, selleks ei pea ahju lõhkuma. Kostja oli nõus nimetatud puuduse ise likvideerima.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 22.06.2015.a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2 900 eurot seoses töövõtulepingust taganemisega, sealhulgas 1 000 eurot tasu materjalide eest, 1 450 eurot tasu tehtud töö eest ja 350 eurot kahjuhüvitisena. Menetluskulud jäeti kostja kanda. Maakohus luges vaidluse all mitte olevaks, et kostja tegutses XXXXX talu eluhoones ahju ehitamisel ning on saanud selle eest tasu 30.01.2014.a materjalide eest 1000 eurot ja 17.02.2014.a tehtud tööde eest 1450 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel oli sõlmitud töö- või töövõtuleping, millest sõltub kostja vastutuse määr, kas kostjalt hagejale üle antud töös esinesid puudused, kas hageja teavitas kostjat õigeaegselt nendest puudustest ning kas hagejal oli õigus puudustele tuginedes töövõtulepingust taganeda, nõudes töövõtulepingu alusel üleantu tagastamist ja kahju hüvitamist.
4.Maakohus leidis, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping (TLS § 1 lg-d 1, 2, VÕS § 635 lg 1, TsÜS § 67 lg 2, § 75 lg 1, § 77 lg 1). Töövõtulepingu võib sõlmida ka suuliselt. Maakohus asus seisukohale, et kostja tegutses ahju konstruktsiooni väljamõtlemisel, materjali hankimisel ja ehitamisel ainuisikuliselt ning juhendas ahju „sissekütmist“. Ei saa väita, et kostja oleks ahju ehitamise protsessi käigus allunud hageja juhtimisele ja kontrollile. Hageja tellis kostjalt küttekeha, mis kütaks ära esimese korruse. Selle tulemuse saavutamise viisi valikul oli kostja iseseisev. Tehtud töö ja kasutatud materjalide eest ühekordse tasu maksmist tõendavad hageja esitatud maksekorraldused.
5.Maakohus asus seisukohale, et hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele. Kostja ehitatud küttekeha ei ole võimalik kasutada ruumide kütmiseks (VÕS § 641 lg 1, lg 2 p-d 1, 2). Kostja ei ole puuduse esinemist eitanud. Tegemist on kohustuse rikkumisega VÕS § 100 järgi. Hageja tellis ahju ehitamise eesmärgiga kütta soojaks elumaja esimene korrus, mis oleks võimaldanud perel kolida elama majja, kus seni küttekeha puudus. Kuna aga kütmisel tuleb ahjust eluruumidesse suits, pole pere saanud ahju ruumide kütmiseks kasutada ega majja kolida. Ekspert P.P. hinnangu kohaselt on kostja poolt ehitatud küttesüsteem osaliselt toimiv, kuid sellel esinevad mitmed küttesüsteemi ohutut kasutamist vähendavad olulised puudused, s.o kütmise ajal tuli ahjule tekkinud pragude vahelt tuppa suitsu.
6.Maakohus leidis, et vastutust välistavaid asjaolusid ei esine ning kostja töövõtjana vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest (VÕS § 642 lg-d 1, 3). Kohus luges tõendatuks, et tellija töö tegemiseks juhiseid ei andnud ja materjali hankis töövõtja, kes tegi ainuisikuliselt kogu töö (VÕS § 641 lg 3). Kostja on oma kohustust rikkunud ja hagejal on õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, muuhulgas VÕS § 101 lg 1 p 3 ja 4 alusel lepingust taganeda ja nõuda kahju hüvitamist.
Kohus luges tõendatuks, et kostja poolt ehitatud ahju olulised puudused ilmnesid paari nädala jooksul pärast esimest kütmist 14.02.2014.a ning hageja teavitas sellest koheselt ka kostjat. Maakohtu hinnangul on tellija teatanud töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast töö lepingutingimustele mittevastavusest teada saamist (VÕS § 644 lg-d 1, 3).
7.Maakohus asus seisukohale, et töö parandamine või uue töö tegemine on võimalik. Asjas ei ole leidnud tõendamist, et kostja kui töövõtja oleks õigustamatult keeldunud tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei teinud seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kostja on kinnitanud, et oli nõus puudused ise likvideerima ja jäi selleks ootama hageja nõusolekut (tl 47 pöördel). Maakohtu hinnangul pidi kostjale olema ettenähtav, et küttekeha, mis kütmise ajal suitsu sisse ajab, on tervisele ohtlik ja seda ei ole võimalik kütmiseks kasutada. Töövõtuleping on sisuliselt nurjunud, selle eesmärk on jäänud saavutamata ega ole samade osapoolte vahel sõlmituna eeldatavalt enam saavutatav.
8.Maakohus leidis, et antud juhul ei täidaks täiendava tähtaja andmine eesmärki, kuna töökorras ahju saamiseks ei piisa üksikute paranduste tegemisest, vaid sisuliselt tuleb teha uus töö (VÕS § 114, Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-10, p 12). Hageja on loobunud õiguskaitsevahendina lepingu täitmise nõudest ning valinud lepingust taganemise, kuna hagejal on mõistlik põhjus kahelda, kas kostja suudab olemasolevate teadmiste ja oskuste juures lepingutingimustele vastava töö teha (tl 60 pöördel). Arvestades tuvastatud puudusi (liiga väike kolle, massiivne ja suur lõõristik, lõõride puhastamiseks puuduvad puhastusluugid jne), eeldab ahju parandamine ulatuslikke ümberehitusi, mistõttu on P.P. poolt nimetatud summa umbes kaks tuhat eurot on lepingu kohaseks täitmiseks vajalike kulutustena realistlikum kui kostja poolt pakutud 400 eurot. Lepingust taganemisega tekiks kostjale kahju summas 2900 eurot, millest on võimalik maha arvata osaliselt ahju ehitamiseks kasutatud materjalide väärtus. Võrreldes lepingust taganemisega tekkivat kahju lepingu kohaseks täitmiseks vajalike kulutustega leidis maakohus, et tegemist ei ole kostjale ebamõistlikult suure kahjuga.
9.Maakohus leidis, arvestades tuvastatud asjaolusid ja VÕS §-st 642 tulenevat töövõtja kõrgendatud vastutusstandardit, et hagejal oli olulise lepingurikkumise tõttu õigus kostjaga sõlmitud töövõtulepingust taganeda VÕS §-s 114 sätestatud täiendavat tähtaega andmata. Hageja on kostjale saatnud teate töövõtulepingust taganemise kohta 20.05.2014.a. Kostjal tuleb tagastada hagejale töövõtulepingu alusel tasutud 1450 eurot tehtud tööde eest ja 1000 eurot materjalide eest, kokku 2450 eurot. Hagejal tuleb kostjale tagastada ahju ehitamiseks kasutatud materjalid (VÕS § 188 lg 2, § 189). Hageja poolt tehtud kulutuse (eksperthinnangu tasu 350 eurot) luges maakohus kostja poolt kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud kahjuks. Kuna hagejal endal puudusid vajalikud teadmised kostja poolt tehtud töö kvaliteedi hindamiseks, oli vajalik spetsialisti poole pöördumine, et teha kindlaks, kas kostja poolt ehitatud ahi täidab oma eesmärki. Niisuguse kahju tekkimine pidi olema kostjale kui majandus- või kutsealal (pottsepatöö) tegutsevale isikule ettenähtav. Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Kui kostja ei oleks oma töövõtulepingust tulenevat kohustust rikkunud, puudunuks hagejal vajadus tellida spetsialistilt tehtud töö kohta hinnangut.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
10.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub muuta ka menetluskulude jaotust ning jätta kulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on lepingust taganemine ilma puuduste kõrvaldamist nõudmata ja selleks täiendava täitmise tähtaega andmata ebaseaduslik, ebamõistlik ning pahauskne, samuti kostja huve kahjustav. Hagejal tuleb õiguskaitsevahendite valikul lähtuda hea usu põhimõttest (TsÜS § 138); 2) on vaidluse esemeks küsimus, kas arvestades asjaolusid oli väidetav lepingu rikkumine niivõrd oluline, mis õigustab lepingust taganemist. Lepingust taganemine on ebaseaduslik ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus; 3) tuvastas maakohus, et ahju kordategemine on võimalik. Kostja on nõus ahju parandama. Puuduste kõrvaldamisega ei olnud nõus hageja. Tunnistaja P.P. kinnitas, et puuduste kõrvaldamiseks ei pea ahju lammutama ning ahi on võimalik korda teha. Tunnistaja ütlusega on vastuolus maakohtu oletus, et puuduste kõrvaldamiseks tuleks teha uus töö. Antud asjas ei oma töö maht tähtsust; 4) oleks hageja puuduste kõrvaldamisel kostja poolt saanud töökorras ahju (VÕS § 646) ja ei oleks saabunud VÕS § 116 lg 2 p 1 sätestatud tagajärg. Kui kostja oleks keeldunud puuduste kõrvaldamisest (heastamisest), oleks saanud rääkida VÕS 116 lg 2 p-de 4, 5 või VÕS § 647 järgsest taganemisõigusest; 5) ei ole hageja väidete kohaselt hageja käesolevaks ajaks ahjuga seonduvaid probleeme lahendanud. Kindlasti ei ole takistuseks olnud majanduslik kitsikus, kuivõrd hagejal on olnud piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks. Seetõttu ei saa väita, et ahju puudused oleksid oluliselt muutnud hageja ja tema pere elukorraldust või ta oleks jäänud millestki olulisel määral ilma.
11.Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 22.06.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-52949 muutmata. Menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuses esitatud seisukohtade kohaselt: 1) on maakohtu otsus seaduslik ja õigesti põhjendatud ning apellatsioonkaebuses toodud seisukohad ja asjaolud ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Hageja jääb kõigile oma eelnevalt väljatoodud seisukohtadele kindlaks; 2) ei ole õige kostja väide, et pole tõendatud, et puuduste kõrvaldamiseks peaks ahju lammutama. Eksperthinnangu kokkuvõtte p-s 2 on kirjas, et „Ahju lõõristik, kolde suurus ja korsten ei sobi omavahel kokku.“ Eksperthinnangus on detailselt kirjeldatud ahju puudusi. OÜ Küttekolle ekspert on esitanud 26.05.2015.a hinnapakkumise, milles kirjeldatakse ahju töökorda seadmise protsessiks vajalikke tegevusi ning nende maksumust. Pakkumise suurus on 2400 eurot, mis ühtib ekspert P.P. hinnanguga; 3) on arusaamatu kostja väide, et välja toodud puudused on seotud töödega, millega kostja ei tegelenud. Maakohus on ära kuulanud tunnistajad, kes on kinnitanud, et kostja mõtles välja ahju konstruktsiooni, arvutas mõõdud, hankis materjalid ning osales ahju ehitajana selle puuduste tuvastamisel; 4) on tõendamata kostja seisukoht, et ta on olnud nõus enda poolt põhjustatud puudused likvideerima. Kostja soovis kivide paisumisest kuuldes kive seguga toestada, enne kui ekspert on ahju üle vaadanud, mis ei näita valmidust asja reaalselt parandada, vaid annab alust arvata, et kostja soovis oma puudustega tehtud tööd varjata. Asjaolu, et kostja hiljem
ühendust ei võtnud ega muid võimalusi ahju parandamiseks ei pakkunud, on tõendatud tunnistajate ütlustega; 5) on arusaamatu ja asjasse mittepuutuv kostja seisukoht, et käesolevaks ajaks pole hageja ahjuga seonduvaid probleeme lahendanud ning majanduslik kitsikus ei saa olla mureks, kuivõrd hageja on tasunud õigusabi eest. See väide tuleb jätta tähelepanuta. Hageja on astunud samme, et vastavalt oma majanduslikule võimekusele asuda ahju parandamist teostama. Seega on kogu kostja selline väide alusetu; 6) on asjakohatu ning ebaõige kostja väide, et „üksnes juhul, kui kostja oleks keeldunud puuduste kõrvaldamisest (heastamisest) oleks saanud rääkida VÕS § 116 lg 2 p 4, 5 või VÕS § 647 järgsest taganemisõigusest“. Kostja avaldas soovi täita ahjule tekkinud praod seguga, mis hilisema eksperthinnangu järgi oleks olnud ebapiisav tegevus ning oleks pigem võinud olukorda hullemaks teha. Hagejal ei olnud kohustust sellist töö parandamise ettepanekut vastu võtta; 7) oli hagejal lähtudes töö kvaliteedist piisav alus arvata, et kostja ei ole suuteline puudusi kõrvaldama ja õigesti keeldus puuduste kõrvaldamise lubamisest. VÕS § 647 lg 3 kohaselt oli hagejal võimalus jätta täiendav tähtaeg määramata ning lepingust taganeda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga tõenditele ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel. Puudub alus heita maakohtule ette kohtuotsuse ebapiisavat põhjendamist, tõendite ebaõiget hindamist või muid menetluslikke rikkumisi, samuti materiaalõigusnormi väära kohaldamist.
13.Apellant (kostja) on vaidluse alla seadnud asjaolu, kas tellijal oli õigus töövõtulepingust taganeda ilma, et oleks töövõtjale andnud täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Sh on vaidluse all küsimus, kas lepingu rikkumine oli sedavõrd oluline, et see õigustas tellija poolt lepingust taganemist. Iseenesest on õige apellandi seisukoht, et lepingupooltel tuleb mh õiguskaitsevahendite valikul lähtuda hea usu põhimõttest (TsÜS § 138). Ringkonnakohus ei nõustu aga apellandi väidetega, mille kohaselt oli tellija (hageja) poolt töövõtulepingust taganemine käesoleval juhul hea usu põhimõttega vastuolus. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Praegusel juhul puudub alus väitmaks, et hageja on õiguskaitsevahendi valikul soovinud kahjustada kostja kui töövõtja huve. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub asja materjalidest, et tellija on lähtunud õiguskaitsevahendi valikul oma õigustatud huvist – saada elamusse otstarbekohaselt toimiv ja ohutut kütmist võimaldav küttekeha.
14.VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda juhul, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Olulise lepingurikkumisena on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis (VÕS § 116 lg 2 p 1). Hageja on asunud seisukohale, et puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmine ei olnud käesoleval juhul vajalik.
VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sellisel juhul ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks ka VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. VÕS § 647 lg-s 1 sätestatu näol ei ole tegemist ammendava loeteluga juhtumitest, millal loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks. Seega ei oma ainumääravat tähendust asjaolu, kas töö parandamine oleks olnud objektiivselt võimalik või mitte. Juhinduda tuleb ka VÕS §-s 116 sätestatust.
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, mille kohaselt ei piisanuks tsiviilasja materjalide kohaselt käesoleval juhul üksikute paranduste tegemisest, vaid sisuliselt tuleks teha uus töö. Seda kinnitavad asjatundja P.P. kirjalik arvamus (tl 10-20) ning tema poolt tunnistajana kohtuistungil antud ütlused. Tunnistaja on muuhulgas väljendanud, et ahju defektide kõrvaldamiseks tuleb nii sisu kui välisvooder eemaldada ning töö uuesti teha. Ka tekkinud pragude kõrvaldamiseks tuleb ahi uuesti lahti võtta ja müürida. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole ka pragude kõrvaldamisel tellijale tagatud ohutu ja töökorras küttekeha saamine. Korstna pigitumise tõttu püsib tuleoht ning sellisel kujul küttesüsteemi kasutamist ei saa soovitada. Tunnistaja viitas ahju osade omavahelisele sobimatusele (kolle väike, lõõristik massiivne, puhastusluukide peale tekib kondensaat).
16.Eeltoodut arvestades on põhjendatud asuda seisukohale, et tellija jäi käesoleval juhul olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Tellija soovis saada elamu ohutut ning ökonoomset kütmist võimaldava küttekeha, mis oleks pikaajaliselt kasutatav. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et niisuguse tulemuse saavutamiseks on vajalik kostja poolt teostatud töö olulisel määral ümbertegemine, s.o ahju lahtivõtmine ja uuesti ülesladumine. Sellega seotud hinnanguline kulu ületaks kostja tehtud töö maksumuse (arvestamata materjali maksumust). Maakohus jõudis seega põhjendatult järeldusele, et pooltevaheline töövõtuleping on sisuliselt nurjunud ja selle eesmärk jäänud saavutamata ega ole samade poolte vahel eeldatavasti enam saavutatav.
17.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei tulnud tellijal käesoleval juhul anda töövõtjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, arvestades kõiki asjaolusid. Tellija pöördus pärast probleemide ilmnemist töövõtja poole ning töövõtja käis kohal olukorraga tutvumas. Tunnistaja A.U. ütluste kohaselt eitas kostja esialgu puuduste olemasolu, väites, et tellijad on ahju üle kütnud ning muid probleeme ei esinevat. Kolleegium leiab, et tellija oli õigustatud küsima hinnangut töö kvaliteedi ja võimalike puuduste ning nende kõrvaldamise võimaluste kohta kolmandalt isikult, s.o asjatundjalt P.P.lt. Enne asjatundja arvamuse saamist ei olnud tellijal hea usu põhimõttest tulenevat kohustust võimaldada kostjal omal äranägemisel parandustöid teha. Tellitud töö omas tellija ja tema perekonna tulevase eluruumi kasutuskõlblikkuse seisukohalt olulist tähendust ning igal juhul oli vajalik tagada tule- ja terviseohutus.
18.Kõiki asjaolusid arvesse võttes kaotas tellija töövõtja suhtes usalduse. Olukorras, kus tellijal on tekkinud põhjendatud kahtlused töövõtja kompetentsuse osas (käesoleval juhul sai tellija tugineda asjatundja P.P. arvamusele), ei tule tellijalt eeldada, et ta annaks töövõtjale täiendava võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Tööl ilmnenud puuduseid ei saa pidada väheolulisteks, kuna kogu ahju ümbertegemiseta ei ole asja materjalide kohaselt võimalik ahju otstarbekohane kasutamine, s.o elamu ohutu kütmine. Puudused on võimalik kõrvaldada üksnes asjatundja kaasabil ning asja materjalide kohaselt
küünib puuduste kõrvaldamise maksumus ca 2000 euroni. Seega on maakohus õigesti hinnanud ka lepingust taganemise tõttu tekkiva kahju ja lepingu kohaseks täitmiseks (uue töö tegemiseks) vajalike kulutuste omavahelist proportsiooni ning leidnud, et lepingust taganemine ei ole kostja huve ebamõistlikult kahjustav. Asjakohased ei ole apellandi väited seoses sellega, kas tellija poolt puuduste kõrvaldamist takistas majanduslik kitsikus või muud põhjused, või kas ahju puudused mõjutasid oluliselt hageja ja tema perekonna elukorraldust. Hageja on esile toonud, et elamul ei ole seniajani kasutusluba ning seda eeskätt kasutuskõlbuliku kütteseadme puudumise tõttu.
19.Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus õigesti hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja nii ahju ehitamiseks kostjale tasutud summa 2 450 eurot kui ka kahjuhüvitise 350 eurot. Maakohus märkis ühtlasi, et lepingu tagasitäitmisel tuleb hagejal tagastada aju ehitamiseks kasutatud materjalid, milleks hageja on menetluses avaldanud valmidust. Menetluskulud
20.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Maakohtu otsusega jäeti menetluskulud kostja kanda ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kõik hageja menetluskulud summas 884 eurot, sealhulgas tasutud riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 659,52 eurot. Ehkki hageja taotles menetluskuluna õigusabikulu väljamõistmist summas 1200 eurot koos käibemaksuga, vähendas maakohus väljamõistmisele kuuluva õigusabikulu suurust 659,52 euroni.
21.Vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja menetluskulude suuruseks 960 eurot (koos käibemaksuga). Vastustajale osutatud õigusabi hõlmas materjalide läbitöötamist, õigusliku positsiooni kujundamist, apellatsioonkaebusele vastuse koostamist ning kohtule esitamist, samuti kliendi esindamist kohtus. Õigusabi on osutatud 6 tunni ja 48 minuti ulatuses, tunni hinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul pidada põhjendatuks õigusabikulude hüvitamist apellatsioonimenetluses suuremas mahus, kui oli vajalik esimese astme menetluses. Apellatsiooniastmes ei lisandunud uusi asjaolusid ega tõendeid ning vastustaja sai täies ulatuses tugineda maakohtus juba esitatud väidetele ning tõenditele. Põhjendatuks ei saa pidada eraldi ajakulu materjalide läbitöötamisele, õigusliku positsiooni kujundamisele ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele, kuna sisuliselt on tegemist ühele ja samale tulemusele (menetlusdokumendile) suunatud tegevustega. Ringkonnakohus vähendab sellega seoses vastustaja poolt taotletavat kuluhüvitist 50 % võrra ning loeb vajalikuks ja põhjendatud õigusteenuse osutamise mahuks apellatsiooniastmes 3 tundi ja 24 minutit. Apellandilt kuulub seega vastustaja kasuks väljamõistmisele 480 eurot (sh käibemaks) apellatsiooniastmes kantud menetluskulude katteks.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.