Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, so 22. juunist 2015.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. I. Hageja nõuded ja nende põhjendused Hagiavalduse (tl 1-3) kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2014. aasta alguses suulise töövõtulepingu, mille alusel kohustus kostja töövõtjana ehitama küttekeha (ahju) hagejale ehk tellijale kuuluvasse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvasse xxxxxxxx talu eluhoonesse. Hageja tasus 30.01.2014.a materjalide eest 1000 eurot (tl 6) ja 17.02.2014.a tehtud tööde eest 1450 eurot (tl 7). Ahju esmasel kasutamisel selgus, et tehtud töö ei vasta lepingutingimustele – ahju kütmisel täitub tuba vinguga ning ahi praguneb. Hageja tellis puuduste kindlaksmääramiseks pottsepp III kutsetunnistust omavalt P. P. eksperthinnangu (tl 10-20) ning tasus selle eest 10.05.2014.a 350 eurot (tl 8). Hageja leiab, et ehitatud ahi kuulub lammutamisele ja selle asemele tuleb ehitada uus funktsioneeriv ja ohutut kasutamist võimaldav ahi. Kuna tehtud töö ei vasta võlaõigusseaduse (VÕS) § 641 lg 2 kohaselt lepingutingimustele, esitas hageja lepinguline esindaja 20.05.2014.a kostjale pretensiooni (tl 2123), milles teatas, et taganes VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel 3 (21)

kostjaga sõlmitud töövõtulepingust, kuna kostja on töövõtulepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 189 lg 1 alusel nõuab hageja 2450 euro tagastamist ja VÕS § 128 lg 3 alusel tekitatud kahju summas 350 eurot hüvitamist. Seega kokku nõuab hageja kostjalt 2900 euro tasumist. Ahju ehitamiseks kasutatud materjalid on hageja küttekeha lammutamisel valmis kostjale tagastama. II. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja vaidleb kohtule 05.08.2014.a esitatud kirjalikus vastuses (tl 30-31) hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei olnud hageja ja kostja vahel sõlmitud suulist töövõtulepingut, mille kohaselt kostja oleks kohustunud hagejale ahju ehitama. Kuna kostjal on pikaajaline korstnapühkija kogemus, oli ta nõus ahju ehitamisel abistama hagejat, kes ei soovinud tasuda litsentseeritud ehitajale ja otsustas ahju ise ehitada. Hageja ei esitanud kostjale ühtegi projekti ei küttekolde ega hoone kohta ning kostja abistas hagejat vaid tema suuliste näpunäidete järgi. Hageja ja kostja on sõlminud töö-, mitte töövõtulepingu, seega ei saa hageja ka töövõtulepingust taganeda ega kasutada sellest lepinguliigist tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Hageja on ise ahju ehitaja ning vastutus tehtud töö eest lasub hagejal. Juhul, kui oletada, et töövõtuleping oli siiski sõlmitud, ei esine ehitatud ahjul kostja arvates hagis nimetatud puudusi. Ainsa puudusena tunnistab kostja ilmselt liiga jäiga kivivillaplaadi kasutamist ahju sisemuse isoleerimisel välismüüritisest, mis võis põhjustada välismüüri kivide nihkumisi. Kostja hinnangul olnuks nimetatud probleem likvideeritav mõne tunniga, selleks

4 (21)

ei pea tervet ahju lõhkuma. Kostja oli nõus nimetatud puuduse ise likvideerima ja jäi selleks ootama hageja nõusolekut. III. Hageja arvamus kostja vastuse kohta hagile Kirjalikus arvamuses kostja vastuse kohta (tl 38-41) leiab hageja, et kostja väited on alusetud, tõendamata ning otseses vastuolus hageja esitatud tõenditega. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mitte tööleping. Põhikriteeriumid töölepingu eristamisel muudest võlaõiguslikest lepingutest on töö pikaajaline olemasolu, tugev sõltuvussuhe ja töö eest perioodilise tasu maksmine. Käesoleval juhul on ilmne, et kõnealuse küttekeha ehitamist ei saa pidada pikaajaliseks tööprotsessiks, mille jooksul kostjal tekib hagejaga tugev sõltuvussuhe ning ootus perioodilise tasu maksmiseks. Tulenevalt võlaõigusseaduse töövõtulepingu regulatsioonist võib nimetatud lepingu sõlmida ka suuliselt. Töövõtulepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel kinnitavad kostja poolt ehitatud ahi ning hageja poolt kostjale tehtud ülekanded töötasu ja materjalide eest. IV. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on tegutsenud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas xxxxxxxx talu eluhoones ahju ehitamise juures ning on saanud selle eest tasu, sealhulgas 30.01.2014.a materjalide eest 1000 eurot (tl 6) ja 17.02.2014.a tehtud tööde eest 1450 eurot (tl 7). Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töö- või töövõtuleping, millest sõltub kostja vastutuse määr, kas kostjalt hagejale üle antud töös 5 (21)

esinesid puudused, kas hageja teavitas kostjat õigeaegselt nendest puudustest ning kas hagejal oli õigus puudustele tuginedes töövõtulepingust taganeda, nõudes töövõtulepingu alusel üleantu tagastamist ja kahju hüvitamist. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud dokumentaalse tõendina P. P. ( kellele on omistatud pottsepp III kutsetunnistus) koostatud eksperthinnangu xxxxxxxx talus olemasoleva küttesüsteemi ehitusvigade tuvastamiseks (tl 1020). Ahju ehitajana on hinnangus märgitud kostja. P. P. hinnangu kohaselt on küttesüsteem osaliselt toimiv, kuid sellel esinevad mitmed küttesüsteemi ohutut kasutamist vähendavad olulised puudused. Kohus on 02.06.2015.a kohtuistungil (protokoll tl 63-67) ära kuulanud tunnistajad P. P. , A. U. ja E. N. . Tunnistaja P. P. ütluste kohaselt tellis hageja temalt ehitatud kütteseadmele hinnangu. Ahju ülevaatamise ajal 08.05.2014.a viibis kohal ka ahju ehitanud kostja, kes ei eitanud ahju ehitamist. Tunnistajale ei jäänud muljet, et ahju oleks ehitanud hageja. Ahjul olid näha juba varem tekkinud väiksemad praod, kütmise käigus hakkasid ülemised kaks kivirida kerkima. Praod laienesid ja pragude vahelt tuli tuppa suitsu. Ahju kordategemiseks tuleks ahi avada ja vaadata, kuidas sisemine lõõristiku sein välimist osa mõjutab. Ahjude ehitamise alal tegutseva ettevõtjana hindab P. P. , et 300 eurot ei ole kõnealuse ahju parandamiseks vajalike tööde tegemisel piisav summa, kuna ajakulu on tõenäoliselt suurem. Tunnistaja hinnangul võib tööde hind küündida paari tuhande euroni. Tunnistaja A. U. kinnitab, et on hageja elukaaslane ning on xxxxxxxx talus viibides näinud, kuidas kostja ahju ehitas. 6 (21)

Kostja pidi ehitama töökorras ahju, mis kütab ära esimese korruse, kokku oli lepitud ainult ahju ehitamises, muid ülesandeid tal ei olnud. Enne ahju ehitamist näitas A. U. kostjale pilti, millise välimusega ahju ta soovib, ahju konstruktsiooni mõtles välja ja mõõdud ütles kostja, kes hankis ka materjali. Kokku kestis ahju ehitamise protsess umbes kuu aega ning tasu maksti kostjale ülekandega kahes osas – materjalide eest ja tehtud töö eest. Pärast ahju valmimist hakati ahju kostja juhiste järgi „sisse kütma“, esimene kütmine toimus 14.02.2014.a. Esimese kahe nädala jooksul tekkisid ahjule praod, millest hageja kostjat teavitas kohe, kui praod ilmnesid. Kostja tuli kohale vigu vaatama, see võis olla märtsi- ja aprilli vahel, kuid ei tunnistanud oma vigu ahju ehitamisel, leides, et ahju on valesti köetud. Kui ahi hakkas kütmisel suitsu sisse ajama, jooksis kostja autosse seguämbri järele, kuid A. U. ei lubanud tal seda teha enne, kui spetsialistid on ahju üle vaadanud. Pärast seda, kui spetsialist kohal käis, ei võtnud kostja enam ühendust ega pakkunud muud võimalust ahju parandamiseks. Tunnistaja E. N. selgitab, et tema viis kostja ja hageja omavahel kokku eesmärgiga, et kostja ehitaks hagejale ahju, muid töid ta tegema ei pidanud. Ehitusettevõtjana viibis E. N. tihti ka ise xxxxxxxx talu eluhoone ehitustööde juures ning kinnitab, et ahju ehitas reaalselt kostja, keegi teda selle juures ei abistanud. E. N. viibis kohal ka siis, kui kostja käis vaatamas ahjule tekkinud pragusid. Kostja pakkus välja, kuidas ahju parandada, kuid hageja ei olnud selle viisiga nõus. Kõigepealt võtab kohus seisukoha, milline lepinguline suhekas töö- või töövõtuleping poolte vahel esines. Hinnates esitatud ja kohtu poolt uuritud tõendeid nende kogumis ja

7 (21)

vastastikuses seoses, leiab kohus, et tõendatud töövõtulepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel.

on

Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 järgi teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töövõtulepingu näol on tegemist konkreetse tulemuse saavutamisele suunatud lepinguga, mille alusel vastavalt VÕS § 635 lg 1 kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 2 kohaselt on lepingud mitmepoolsed tehingud, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Seega sõltub asjaolu, kas hageja ja kostja vahel ahju ehitamiseks sõlmitud lepingu näol on tegemist töölepingu või töövõtulepinguga, poolte tahtest. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Käesolevas tsiviilasjas saab poolte tahteavalduste sisu üle otsustada hageja poolt esitatud asjaolude, kostja vastuväidete ning tunnistajate ütluste alusel. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga lepingu küttekeha ehitamiseks xxxxxxxx talu eluhoonesse (tl 1 pöördel), kostja pidi ehitama ahju ning hageja maksma selle eest tasu. Ka tunnistajate A. U. ja E. N. ütlused kinnitavad, et hageja tellis kostjalt küttekeha ehitamise, et kostja 8 (21)

ainuisikuliselt tellitud ahju ka ehitas ega tegutsenud ehitamisel kellegi abilisena. Muid tööülesandeid kostjal hageja ees ei olnud. Kostja mõtles välja ahju konstruktsiooni, arvutas mõõdud, hankis materjalid ning osales ahju ehitajana selle puuduste tuvastamisel (tunnistajate ütlused kohtuistungi protokollis tl 63-67). Seega kuivõrd kostja tegutses ahju konstruktsiooni väljamõtlemisel, materjali hankimisel ja ehitamisel ainuisikuliselt ning juhendas ka ahju „sissekütmist“, ei saa väita, et , et ta oleks ahju ehitamise protsessi käigus allunud hageja juhtimisele ja kontrollile. Hageja tellis kostjalt küttekeha, mis kütaks ära esimese korruse. Selle tulemuse saavutamise viisi valikul oli kostja iseseisev. Tehtud töö ja kasutatud materjalide eest ühekordse tasu maksmist tõendavad hageja esitatud maksekorraldused (tl 6-7). Eeltoodu alusel on võimalik lugeda tuvastatuks töövõtulepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel. TsÜS § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Võlaõigusseadus ei sätesta töövõtulepingule kohustuslikku vormi, seega võib töövõtulepingu sõlmida ka suuliselt. Järgnevalt tuleb hinnata kostja vastuväidet, mis seisnes selles, et hagejal ei olnud õigust töövõtulepingust taganeda ja nõuda töövõtulepingu alusel üleantu tagastamist ning kahju hüvitamist. Kontrollimaks, milliseid õiguskaitsevahendeid ja millistel tingimustel oli hagejal tellijana õigus kasutada, tuleb esmalt tuvastada, kas töövõtja tehtud töö vastab lepingutingimustele ehk kas on tegemist töövõtulepingu mittenõuetekohase täitmisega töövõtja poolt, seejärel tuvastada, kas töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.

9 (21)

VÕS § 641 lg 1 järgi peab töövõtulepingu alusel tehtud töö vastama lepingutingimustele. Sama paragrahvi lg 2 p 1 ja 2 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. P. P. hinnangu kohaselt on kostja poolt ehitatud küttesüsteem osaliselt toimiv, kuid sellel esinevad mitmed küttesüsteemi ohutut kasutamist vähendavad olulised puudused. Kohtuistungil kinnitas P. P. , et kütmise ajal tuli ahjule tekkinud pragude vahelt tuppa suitsu ja nii see olla ei tohiks. Tunnistaja A. U. ütluste kohaselt tellis hageja ahju ehitamise eesmärgiga kütta soojaks xxxxxxxx talu elumaja esimene korrus, mis oleks võimaldanud perel kolida elama majja, kus seni küttekeha puudus. Kuna aga kütmisel tuleb ahjust eluruumidesse suits, pole pere saanud ahju ruumide kütmiseks kasutada ega majja kolida. Eeltoodust saab teha järelduse, et kostja poolt tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele, kuna ei sobinud otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Ehitatud küttekeha ei ole võimalik kasutada ruumide kütmiseks. Kostja ei ole nimetatud puuduse esinemist eitanud. Seega tuleb lugeda tuvastatuks et hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele ehk tegemist on töövõtulepingu mittekohase täitmisega kostja kui töövõtja poolt. Kohustuse mittekohane täitmine kujutab endast VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumist. 10 (21)

VÕS § 642 lg 1 järgi töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt vastutab töövõtja ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Seega näeb seadus ette töövõtja kõrgendatud vastutuse, st töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse korral oma kohustuse rikkumise eest igal juhul, sõltumata rikkumise (võimalikust) vabandatavusest. Töövõtja vastutuse välistaks VÕS § 641 lg 3, mille kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kuid käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et tellija töö tegemiseks juhiseid ei andnud ja materjali hankis töövõtja, kes tegi ainuisikuliselt ka kogu töö. VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija vastavalt VÕS § 644 lg 3 töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Tunnistaja A. U. ütlustega on tõendatud, et kostja poolt ehitatud ahju olulised puudused ilmnesid paari nädala jooksul pärast esimest kütmist 14.02.2014.a ning hageja teavitas 11 (21)

sellest koheselt ka kostjat. Kohtu hinnangul on tellija teatanud töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast töö lepingutingimustele mittevastavusest teada saamist. Seega on kohus tuvastanud, et vastutust välistavaid asjaolusid ei esine ning kostja töövõtjana vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kuna kostja on oma kohustust rikkunud, on hagejal tellijana õigus kasutada seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid, muuhulgas VÕS § 101 lg 1 p 3 ja 4 alusel lepingust taganeda ja nõuda kahju hüvitamist. Lepingust taganemise eeldused sätestab VÕS § 116, mille 1. lõike kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Töövõtja poolt töövõtulepingu olulise rikkumise tagajärjed sätestab erinormina VÕS § 647, mille lõigete 1 ja 3 alusel on tellijal õigus töövõtulepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Tunnistaja P. P. on öelnud, et ahju kordategemiseks tuleks ahi avada ja tutvuda selle sisemise ülesehitusega ning et see töö oleks võimalik ära teha paari tuhande euro eest. Kohus järeldab sellest, et töö parandamine või uue töö tegemine on võimalik. Asjas ei ole ka leidnud tõendamist, et kostja kui töövõtja oleks õigustamatult keeldunud tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei teinud seda mõistliku aja jooksul 12 (21)

pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohtule esitatud kirjalikus vastuses on kostja kinnitanud, et ta oli nõus puudused ise likvideerima ja jäi selleks ootama hageja nõusolekut (tl 47 pöördel). Järelikult puudub hagejal antud juhul õigus VÕS § 647 lg 3 alusel taganeda töövõtulepingust ilma kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata ning lepingust taganemine saab kõne alla tulla üksnes VÕS § 116 sätestatu kohaselt. Osundatud paragrahvi lõikes 2 p 1-5 on sätestatud oluliste lepingurikkumiste loetelu, eelkõige on olulise lepingurikkumisega tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Kohus leiab, et tegemist on olulise lepingurikkumisega, sest hageja jäi olulisel määral ilma sellest, mida ta kostjaga töövõtulepingut sõlmides õigustatult lootis – et xxxxxxxx talu eluhoonesse ehitatakse küttekeha, mis võimaldab maja kütta nii, et sinna on võimalik perega elama kolida. Kohtu hinnangul pidi kostjale samuti olema ettenähtav, et küttekeha, mis kütmise ajal suitsu sisse ajab, on tervisele ohtlik ja seda ei ole võimalik kütmiseks kasutada. Töövõtuleping on sisuliselt nurjunud, selle eesmärk on jäänud saavutamata ega ole samade osapoolte vahel sõlmituna eeldatavalt enam saavutatav. VÕS § 116 lg 4 järgi ei ole aga lepingust taganemine lubatud kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata, kui kohustust rikkunud lepingupool 13 (21)

kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Tunnistaja A. U. ütlustest nähtub, et ahjul tekkinud puuduste tuvastamise järel soovis kostja ahju parandada, kuid A. U. ei lubanud tal seda teha enne kui tulevad spetsialistid ja ütlevad, mida ja kuidas teha. Ka teistest asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks andnud kostjale VÕS § 114 kohaselt täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Riigikohus on selgitanud, et otsustades, kas lepingust taganemine eeldab täitmiseks täiendava tähtaja andmist või mitte, teeb kohus kummagi poole huve kaaludes diskretsiooniotsuse (otsus nr 3-2-1-80-10, p 12). Kahju hindamisel võrreldakse täitmiseks või täitmise ettevalmistuste tegemiseks tehtud kulutusi ja taganemisest tekkivat kahju (Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-5-10 analüüs, avalikult kättesaadav elektrooniline Riigi Teataja, kohtulahendite kokkuvõtted). Hageja huvi on arusaadavalt suunatud tervisele ohutu töökorras ahju saamisele ja kostja huvi töövõtulepingu alusel saadud tasu säilitamisele. Vastava kvalifikatsiooniga spetsialisti P. P. hinnangu kohaselt on ahju parandamise kulu umbes kaks tuhat eurot. Arvestades spetsialisti poolt küttekehal tuvastatud puudusi (liiga väike kolle, massiivne ja suur lõõristik, lõõride puhastamiseks puuduvad puhastusluugid jne), eeldab ahju parandamine ulatuslikke ümberehitusi, mistõttu on P. P. poolt nimetatud summa lepingu kohaseks täitmiseks vajalike kulutustena realistlikum kui kostja poolt pakutud 400 eurot. Lepingust taganemisega tekiks kostjale kahju summas 2900 eurot, millest on võimalik 14 (21)

maha arvata osaliselt ahju ehitamiseks kasutatud materjalide väärtus. Võrreldes lepingust taganemisega tekkivat kahju lepingu kohaseks täitmiseks vajalike kulutustega, leiab kohus, et tegemist ei ole kostjale ebamõistlikult suure kahjuga. VÕS §-st 114 tuleneva täitmiseks täiendava tähtaja andmise regulatsioon peaks esmajoones kehtima täitmisega hilinemise korral, kuid ka ebakvaliteetse täitmise puhul ei ole täiendava tähtaja andmine välistatud. Nimetatud sätte põhieesmärk on pakkuda võlgnikule võimalust teha hilinenud sooritus või soorituse puudused kõrvaldada. Kohus leiab, et antud juhul ei täidaks täiendava tähtaja andmine eesmärki, kuna töökorras ahju saamiseks ei piisa üksikute paranduste tegemisest, vaid sisuliselt tuleb teha uus töö. Õiguse nõuda uue töö tegemist annab ka VÕS § 646 lg 1, kuid hageja on loobunud õiguskaitsevahendina lepingu täitmise nõudest ning valinud lepingust taganemise, kuna hagejal on mõistlik põhjus kahelda, kas kostja suudab olemasolevate teadmiste ja oskuste juures lepingutingimustele vastava töö teha. Selliseks järelduseks annab aluse hageja poolt eelistungil väljendatud arvamus, et „ kui kostja ei saanud esimese korraga hakkama, kes kinnitab, et ta teisel korral saab hakkama“ (tl 60 pöördel). Lähtudes eeltoodust ning arvestades VÕS §-st 642 tulenevat töövõtja kõrgendatud vastutusstandardit lepingutingimustele mittevastava töö tegemise puhul, leiab kohus, et hagejal oli olulise lepingurikkumise tõttu õigus kostjaga sõlmitud töövõtulepingust taganeda VÕS §-s 114 sätestatud täiendavat tähtaega andmata. VÕS § 188 lg 1 kohaselt tuleb lepingust taganemiseks teisele lepingupoolele esitada taganemisavaldus. Hageja on kostjale

15 (21)

saatnud teate töövõtulepingust taganemise kohta 20.05.2014.a (tl 21). Lepingust taganemise korral kohalduvad VÕS §-dest 188 lg 2 ja 189 tulenevad tagajärjed. VÕS § 188 lg 2 esimese lause alusel vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg 2 järgi) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega tuleb kostjal tagastada hagejale töövõtulepingu alusel tasutud 1450 eurot tehtud tööde eest ja 1000 eurot materjalide eest, kokku 2450 eurot. Hagejal tuleb kostjale tagastada ahju ehitamiseks kasutatud materjalid. Hageja taotleb ka 350 euro väljamõistmist kostjalt kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitisena, käsitledes kahjuna VÕS § 128 lg 3 alusel kahju kindlakstegemiseks tehtud kulutust - P. P. eksperthinnagu koostamise eest makstud tasu (tl.8). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 3 võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult ka kahju hüvitamist. Osundatud paragrahvi 2.lõige sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus on seisukohal, et nimetatud hageja poolt tehtud kulutuse näol on tegemist kostja poolt kohustuse rikkumise 16 (21)

tagajärjel tekkinud kahjuga. Kuna hagejal endal puudusid vajalikud teadmised kostja poolt tehtud töö kvaliteedi hindamiseks, oli vajalik spetsialisti poole pöördumine, et teha kindlaks, kas kostja poolt ehitatud ahi täidab oma eesmärki. Kahju hüvitamise nõude esitamine VÕS § 115 lg 1 alusel on lubatav, kuna kohus on eelnevalt kindlaks teinud, et kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Töö lepingutingimustele mittevastavuse näol oli tegemist olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 1 mõistes. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt VÕS § 127 lg 3 ja 4 on kahju hüvitamine seotud kahju ettenähtavusega lepingu sõlmimise ajal lepingulist kohustust rikkunud lepingupoole poolt ja põhjusliku seosega kahju ja vastutuse aluseks oleva asjaolu vahel. Kahju ettenähtavuse puhul on oluline tuvastada, kas lepingut rikkunud pool pidi arvestama lepingurikkumise korral sellist liiki ja sellise suurusega kahju tekkimisega. Riigikohtu 13.02.1014.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-178-13 väljendatud seisukoha kohaselt saab majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik VÕS § 7 mõttes. Kohtu hinnangul peab keskmine mõistlik isik, kes tegutseb alal, mis nõuab erilisi oskusi, nagu näiteks pottsepatöö, ette nägema, et kui tehtud töö ei vasta nõuetele, siis on töös esinevate puuduste hindamiseks vajalik kasutada sama ala asjatundja abi ning selle eest tuleb maksta tasu.

17 (21)

Kahju tekkimine hagejale kütteseadme (ahju) puuduste kindlakstegemise eest spetsialistile makstud tasu näol, summas 350 eurot on põhjuslikus seoses kostja tegevusega – ahju ehitamisega, millel esinevad olulised, selle ohutut ja eesmärgipärast kasutamist takistavad puudused. Kui kostja ei oleks oma töövõtulepingust tulenevat kohustust rikkunud, puudunuks hagejal vajadus tellida spetsialistilt tehtud töö kohta hinnangut. V. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vasavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega käesolevas asjas kostja. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esindaja esitas hageja menetluskulude nimekirja 02.06.2015.a toimunud kohtuistungil (tl 68-73). Kohus määras kostjale vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks tähtaja 08.06.2015.a. Kostja ei ole nimetatud tähtaja jooksul hageja menetluskulude kohta seisukohta esitanud. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust, summas 225 eurot ja õigusabikuludest, summas 1200 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole 18 (21)

käibemaksukohuslane ega saa seetõttu tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 225 eurot(tl 5). Nimetatud kulu kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt on põhjendatud osaliselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja teostanud järgmised toimingud: - nõupidamine kliendiga ja õigusliku konsultatsiooni andmine – 1 h; - materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine – 1 h; - pretensiooni koostamine ja esitamine2900 euro nõudes S. S. vastu– 2 h; - hagiavalduse 2900 euro nõudes S. S. vastu koostamine ja esitamine Tartu Maakohtule ning kliendi esindus kohtus – 2 h; - nõupidamine kliendiga ja õigusliku konsultatsiooni andmine – 1 h; - materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine ning kliendi esindus kohtus – 1 h 35 min.

19 (21)

Kokku on hageja lepingulise esindaja ajakulu antud asjas olnud 8 tundi 35 minutit, esindaja tunnitasu suurus on dokumentidest nähtuvalt 120 eurot (käibemaksuta). Nimetatud tasumäära on ka senises Riigikohtu praktikas peetud põhjendatuks (Riigikohtu 09.12.2013.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13 p 14). Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute ja iga toimingu peale kulutatud aja vajalikkuse ja põhjendatuse kohta eraldi, arvestades muuhulgas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohta, et umbes 1 lehekülje menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Toetudes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuasja nr 3-2-1-6310 lahendi p 12, milles on leitud, et menetluskuludeks TsMS mõttes on vaid need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse kohtuasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud, ei pea kohus käesolevas asjas põhjendatud menetluskuludeks järgmisi hageja lepingulise esindaja kulusid: nõupidamine kliendiga ja õigusliku konsultatsiooni andmine – ajakulu 1 h; materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine – 1 h; pretensiooni koostamine ja esitamine S. S. – 2 h, kuna tegemist on kohtueelses menetluses kantud õigusabikuludega. Nimetatud kulude hüvitamist ei saa nõuda menetluskulude hüvitamise regulatsiooni aluse, vaid need on hüvitatavad kahjuna VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-14). Kuivõrd hageja on eraldi 20 (21)

taotlenud ka hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega seonduvate kulude väljamõistmist, jätab kohus kostjalt välja mõistmata hageja lepingulise esindaja kulud summas 576 eurot (ajakulu 4 h x tunnitasu 120 eurot, kokku 480 eurot + käibemaks 96 eurot). Muus osas peab kohus hageja lepingulise esindaja kulusid, sealhulgas ajakulu hagiavalduse koostamisele ja esitamisele, materjalide läbitöötamisele, nõupidamisele kliendiga ja õigusliku positsiooni kujundamisele ning esindamisele kohtus, kokku 4,58 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalikeks. Tsiviilasjas on toimunud eelistung, kestusega 1 t 25 minutit (koos vaheajaga kompromissiläbirääkimiste pidamiseks) ja kohtuistung kestusega 2 t 10 minutit. Seega moodustavad hageja õigusabikulud 659, 52 eurot (4,58 x 120 = 549,60 + käibemaks 20 % 109,92 eurot). Kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 884,52 eurot (659,52 + 225).

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

21 (21)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.