Kohtuotsust täiendatud TsMS § 448 lg 4 kohaselt 25.05.2016
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viktor Brügel
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
28. aprill 2016. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-17474
Tsiviilasi
Osaühing XXXhagi OÜ XXX vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2 560,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX);
Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja: Jaanus Silm (Jasitex Law Firm, e-post: [email protected]); Kostja: OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Liis Mäeker (Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid, e-post: [email protected]). 28.03.2016 Hageja lepinguline esindaja Jaanus Silm, Kostja seaduslik esindaja XXX, Kostja lepinguline esindaja advokaat Liis Mäeker.
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt XXX (registrikood XXX) hageja Osaühing XXX(registrikood XXX) kasuks välja 571,21 eurot (viissada seitsekümmend üks eurot ja 21 senti), millest põhivõlgnevus on 465,36 eurot (nelisada kuuskümmend viis eurot ja 36 senti) ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 105,85 eurot (ükssada viis eurot ja 85 senti).
3.Mõista kostjalt OÜ-lt XXX hageja Osaühing XXX kasuks alates hagiavalduse esitamisest (s.o 20.11.2015) viivis põhivõlgnevuselt (465,36 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
2-15-17474
Kohtuotsust täiendatud TsMS § 448 lg 4 kohaselt 25.05.2016 Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le
1.TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus sama TsMS § 444 lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust käesoleva seadustiku § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 448 lg 41 sätestab, et sama seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule sama paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Osaühing XXX(edaspidi hageja) esitas 20.11.2015 Harju Maakohtule hagi OÜ XXX (edaspidi kostja) vatsu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja müünud kostjale erinevaid kaupu ja teenuseid, mis on kostja poolt vastu võetud. 23.01.2013 on hageja müünud ja vastavalt saatelehele üle andnud kostjale Bestmax size M installatsiooni komplekti, puhastusharja, puhastusplaadi ning osutanud installatsioonitöid. Kostjale 23.01.2013 üle antud kauba ja teenuse
2-15-17474
Kohtuotsust täiendatud TsMS § 448 lg 4 kohaselt 25.05.2016 maksumus on kokku koos käibemaksuga 268,80 eurot, mille kohta on hageja väljastanud 23.01.2013 arve nr 1301 2302. Arve summas 268,80 eurot on kostja poolt tasumata. 18.02.2013 on hageja müünud ja vastavalt saatelehele üle andnud kostjale kohvioad, kakaopulbri ja erinevad kohvitassid. Kostjale 18.02.2013 üle antud kauba maksumus on kokku koos käibemaksuga 473,76 eurot, mille kohta on hageja 18.02.2013 väljastanud arve nr 1302 1801. Kostja poolt on esitatud arvest tasumata 184,56 eurot. 18.02.2013 on hageja müünud ja vastavalt saatelehele üle andnud kostjale kohvioad. Kostjale 18.02.2013 üle antud kauba maksumus on kokku koos käibemaksuga 12 eurot, mille kohta on väljastatud arve nr 1302 1802, mis on kostja poolt tasumata. 06.03.2013 on hageja teostanud ja üle andnud parandustööd kostjale maksumusega 1 500 eurot (koos käibemaksuga), mille kohta on hageja väljastanud 06.03.2013 arve nr 1303 0601, mis on kostja poolt tasumata. Kokku on seega kostjal tasumata hagejale ostetud kaupade ja osutatud teenuste ees 1 965,36 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1 965,36 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 437,15 eurot ning viivis alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni (tl 2-5).
2.Hageja leiab, et asjaolu, et tegemist on poolte vahel kokkulepitud toimingutega tõendavad koos hagiga esitatud vastavad „tarne kinnitused“, mis on kostja töötajate poolt allkirjastatud. Asenduskohvimasin La Cimbali M32 üleandmise aktist nähtub, et ajutine kohvimasin anti 23.01.2013 üle just kostjale (s.o OÜ-le XXX), keda kohvimasina üleandmisel esindas XXX, kes on kostja töötaja (tegevjuht). Hageja ei ole nõudnud tasu kohvitasside eest, mis nähtub selgelt hagiavalduse lisaks olevatelt arvetelt, kus on kohvitassid kajastatud hinnaga 0 eurot. 2013. aasta märtsi alguses teatas kostja hagejale, et ta ei saa pangast liisingut uue kohvimasina ostuks ning soovis tehingust loobuda. Hageja nõustus sellega, kuid palus kompenseerida kostja vana kohvimasina kordategemine ja installatsiooniga seotud kulutused. Kostja nõustus sellega ning 06.03.2013 anti kokkulepitud tööd ja seade üle tarne kinnitusega kostja raamatupidajale XXX. Nii XXX kui ka XXXon ka nähtuvalt teistest tarne kinnitustest võtnud vastu kaupa ja teenuseid kostja nimel (tl 55-57). Kostja vastuväited hagile
3.Kostja vastuse kohaselt kostja tema vastu suunatud nõuet ei tunnista ning vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et esitatud arved on alusetud. Kostja vastuse kohaselt tegi hageja 2013. aastal kohvimasinate aktiivset müügitööd ning hagejal õnnestus omaalgatuslikult viia restorani XXX uus kohvimasin, mõned tassid ja muud abivahendid selle kasutamiseks. Vastukaaluks viis hageja restoranist ära seal olnud vana kohvimasina. Mistahes kokkulepped hageja eelkirjeldatud tegevuseks puudusid, kuid hagejal õnnestus kohvimasinate vahetus teostada seeläbi, et väitis restorani personalile, et nende ülemusega on kõik läbi räägitud. Igasugused kokkulepped uue kohvimasina müügiks, vana kohvimasina äraviimiseks puudusid ning hageja nõudega tegelikult seotud isik, XXX restorani pidaja OÜ XXX, ei teadnud sellisest tegevusest midagi. Alates 2000.aastast on XXX restoraniga opereerinud OÜ XXX. Kõik restorani töötajad on OÜ XXXi töötajad, kogu inventar kuulub OÜ-le XXX ning kõik kaubad restorani tegevuseks tellib OÜ XXX. Kostja on üksnes restorani ruumide rendileandja, kellel ei ole mingit seost restorani pidamisega, enamgi veel kohvi tellimisega, kohvimasinate vahetamiseha jne. Kostja leiab, et hageja on viinud ära mitte kostjaga seotud, vaid OÜ-le XXX kuulunud vana kohvimasin, paigaldanud ning müünud neile väidetavalt uue kohvimasina koos kohviubade ja muu seonduva kaubaga. Olukorras, mil kostja teavitas OÜ-d XXX hageja tegevusest restoranis XXX, tagastati hagejale koheselt tema poolt sinna viidud uus kohvimasin koos tasside ja alustaldrikutega. Kuivõrd hagiavaldusega nõutakse erinevate kohvitasside eest raha, on see eeltoodu tõttu igal juhul alusetu. Ka OÜ XXX ei soovinud uut kohvimasinat osta, mistõttu tagastas hageja restoranile XXX (s.o OÜ-le XXX) nende vana kohvimasina. Üllatuslikult sai aga kostja kohvimasina remondiarve, mida ei tema ega ka OÜ XXX tellinud ei olnud. Liiatigi töötas vana kohvimasin võrreldes varasema ajaga halvemini. Kostja leiab, et tulenevalt asjaolust, et keegi ei ole hagejalt tellinud uut kohvimasinat, rääkimata selle paigaldamisest restorani XXX
2-15-17474
Kohtuotsust täiendatud TsMS § 448 lg 4 kohaselt 25.05.2016 ruumidesse, on hageja poolt esitatud installatsiooni arve koos sellele lisatud tarvikutega alusetu. Kostja leiab, et tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole vastutav arvete tasumise eest, on hageja nõue kostja vastu alusetu. Lisaks eeltoodule leib kostja, et hagi on täielikult tõendamata (tl 45-48, 6365). Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud kohtuistungil ära pooled ja tunnistajad ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus menetleb hagi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 lihtsustatud korras.
5.Hageja on esitanud kostja vastu kohtule hagi, milles tugineb sellele, et hageja on müügilepingu alusel müünud kostjale erinevaid kaupu ning töövõtulepingu alusel teostanud kostjale kohvimasina parandustööd, mille eest ei ole kostja täielikult tasunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingust tuleneva nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: poolte vahel on sõlmitud kehtiv töövõtuleping (VÕS § 635); töövõtulepinguga on määratud töövõtja tasu suurus või kui tasu suuruses ei ole kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu (VÕS § 637 lg 1); töö on valminud või tellija poolt vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 3 ja 4 ); tellijal on olnud võimalus asi üle vaadata (VÕS § 637 lg 5).
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Asjas vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, XXX on kostja esindajana allkirjastanud 23.01.2013 ja 18.02.2013 kolm kostjale müüdud kauba saatelehte ning XXX on kostja esindajana allkirjastanud 06.03.2013 saatelehe tööde teostamise kohta. Samuti loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostjale esitanud saatelehtede alusel neli arvet, millistest ühe alusel on kostja hagejale tasunud 289,20 eurot ning ülejäänud arved on kostja poolt tasumata.
8.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja on hagejalt nimetatud kaupu ja teenuseid tellinud ning kas XXX ja XXX oli õigus kostja nimel allkirjastada saatelehti ning kas nimetatud saatelehtede allkirjastamise ja esitatud arvete tõttu on kostjal tekkinud hageja ees kohustus kauba ja teenuste eest tasuda.
9.TsÜS § 116 lg 2 järgi kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Nimetatud isikute puhul eeldatakse volituse olemasolu ning kolmandad isikud ei pea esindusõiguse olemasolu eraldi kontrollima. Küll tuleb kontrollida, kas tehing on tulenevalt selle sisust ja tegemise asjaoludest seonduv teise isiku majandus- ja kutsetegevusega. Tunnistaja XXX ütlustega on tuvastatud, et XXX oli kostjaga töölepinguline
2-15-17474
Kohtuotsust täiendatud TsMS § 448 lg 4 kohaselt 25.05.2016 suhe. (tl 90-91) XXX osas on kostja avaldanud, et tegemist oli kostja ja OÜ XXX raamatupidajaga (tl 80).
10.Lisaks sätestab TsÜS § 118 lg 2, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. TsÜS § 118 lgs 2 sätestatud talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud (Riigikohtu 20. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13, p 18). Riigikohus on 10.10.2012.a otsuses nr 3-2-1-112-12 märkinud, et TsÜS § 118 lg 2 alusel võib lepingu sõlminud isiku volitus tekkida juhul, kui isik teadis või pidid teadma, et teine isik tegutseb tema nimel esindajana, ning isik talus sellist tegevust, st ei katkestanud ega lõpetanud seda. Kuivõrd XXX esines kostja majandus- ja kutsetegevuses kasutatavates ruumides saatelehtede allkirjastamisel kostja volitatud esindajana ning kostjal oli XXX iga töösuhe, leiab kohus, et XXX olid nimetatud lepingute sõlmimiseks volitus olemas ning lepingust tulenevad kohustused on kostjale täitmiseks kohustuslikud. XXX osas leiab kohus, et kuivõrd tegemist oli kostja raamatupidajaga, kes küll ei olnud kostja töötaja, kuid kes esines kostja majandus- ja kutsetegevuses kasutatavates ruumides saatelehtede allkirjastamisel kostja volitatud esindajana, ei olnud hagejal põhjust kahelda XXX volituste olemasolus.
11.Hageja on 23.01.2013 ja 18.02.2013 kostjale müüdud kaupade eest väljastanud kolm arvet kogusummas 754,56 eurot, milledest kostja on tasunud ühe arve osaliselt, kokku 289,20 eurot (tl 7-12 ). Hageja on palunud kostjalt välja mõista kostjale üle antud kauba maksumus 465,36 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendatud, et hageja on kostjale üle andnud saatelehtedel märgitud kauba ning kostja on kauba eest tasunud üksnes osaliselt. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja võlgnevust arvetel ettenähtud tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista arvete nr 1301 2302, 1302 1801 ja 1302 1802 alusel tekkinud põhivõlgnevus summas 465,36 eurot.
12.Kohus leiab, et hageja nõue töövõtulepingu alusel teostatud kohvimasina parandustööde maksumuse hüvitamiseks summas 1 500 eurot ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe parandustööde teostamiseks. Hageja tunnistaja XXX ütlustega on tuvastatud, et hageja võttis vaidlusaluse kohvimasina eeldades, et see jääb hagejale ning hakkas seda omaalgatuslikult parandama (tl 7981). Seega on tunnistaja ütlustega tõendatud, et poolte vahel puudus kokkulepe kohvimasina parandamiseks. Samuti leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud ka hilisemat kokkulepet teostatud tööde maksumuse osas ning kostja on tõendanud, et vaidlusalune kohvimasin kuulus mitte kostjale, vaid OÜ-le XXX (tl 50).
13.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem
2-15-17474
Kohtuotsust täiendatud TsMS § 448 lg 4 kohaselt 25.05.2016 intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd kohus rahuldad hageja nõude 465,36 euro ulatuses, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis arvete nr 1301 2302, 1302 1801 ja 1302 1802 tasumisega viivitamise eest kokku 105,85 eurot ((268,80 x 7,75% x 75/365 + 268,80 x 8,75% x 76/365 + 268,80 x 8,5% x 184/365 + 268,80 x 8,25% x 181/365 + 268,80 x 8,15% x 184/365 + 286,80 x 8,05% x 321/365) + (184,56 x 7,75% x 49/365 + 184,56 x 8,75% x 76/365 + 184,56 x 8,5% x 184/365 + 184,56 x 8,25% x 181/365 + 184,56 x 8,15% x 184/365 + 184,56 x 8,05% x 321/365) + 12 x 7,75% x 49/365 + 12 x 8,75% x 76/365 + 12 x 8,5% x 184/365 + 12 x 8,25% x 181/365 + 12 x 8,15% x 184/365 + 12 x 8,05% x 321/365).
14.Hageja on esitanud ka nõude mõista kostjalt välja viivis kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hagi nimetatud nõude osas ning mõistab TsMS § 367 alusel välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (465,36 eurot) alates hagiavalduse esitamisest (s.o 20.11.2015) kuni põhinõude täitmiseni.
15.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 465,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 105,85 eurot ning viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/
2-15-17474
Kohtuotsust täiendatud TsMS § 448 lg 4 kohaselt 25.05.2016 Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.