Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kuid tegelikult viidi sellest kostja poolt vaid 44 m3, mille kohta väljastati arve nr 1511 ning sama kogus nähtub ka saatelehtedest. 14. veebruaril 2014. a kostja poolt telefoni teel antud päevatellimus oli 13,5 m3, kuid töö käigus selgus, et vajatakse 15 m3 ning vastav kogus anti kostjale ka üle ning seesama kogus kajastub ka arvel nr 1519. Kokku on hageja poolt kostjale üle antud 59 m3 betooni. Saatelehtedel kajastatud üle antud betooni kogused vastavad üheselt arvetel nr 1511 ja 1519 toodud kogustele. OÜ Inkuta Ehitus poolt kinnitas kauba vastuvõtmist enda allkirjaga juhatuse liige K. Põder isiklikult. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivis arvete nr 1511 ja 1519 õigeaegse tasumata jätmise eest vastavalt lepingule 0,5% päevas tasumata kauba maksumuselt. Hageja on arvestanud viivist arve nr 1511 eest 8165,26 eurot ja arve nr 1519 eest 2821,80 eurot. Hageja soovib realiseerida käesoleva hagiavaldusega viivisintressinõude suuruses 1977,68 eurot. Hageja palub mõista Inkuta Ehitus OÜ-lt ja Kuldar Põderalt OÜ Otepää Ehitusgrupp kasuks välja 8999 eurot, millest põhivõlgnevus on 7021,32 eurot ning viivised summas 1977,68 eurot, millest solidaarselt tuleb kostjatel tasuda 4793,37 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE (I kd, tl 72-73, 104-105, 142-144). Kostjad hagi ei tunnista. Hageja ei ole tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid ehk eelkõige väidetava nõude aluseks olevat tellimust, selle kinnitamist, tellimuse tingimusi, hinda, kogust, kauba tarnimist ja kostjale I kauba üle andmist. Kostjad ei nõustu hageja poolt esitatud saatelehtedega ega nende sisuga. Kostjatele ei ole teada, kes on allkirjastanud saatelehtedel märgitud vastuvõtja välja, mistõttu ei ole hageja tõendanud, kellele on ta oma nõude aluseks oleva betooni üle andnud. Kostjad vastuvõtja välja allkirjastanud ei ole, mida kinnitab kasvõi asjaolu, et juba ainuüksi visuaalsel vaatlusel on võimalik tuvastada, et kõikidel saatelehtedel on vastuvõtja väljas erinev allkiri. Hageja poolt esitatud neli saatelehte on allkirjastamata, mistõttu jääb selgusetuks, kellele on hageja oma väidetava nõude aluseks oleva betooni üle andnud. Hageja ei saa kindlasti tõendada hagi aluseks olevat väidetavat nõuet oma töötaja poolt allkirjastatud kinnitusega. Ei ole eluliselt usutav, et hageja töötaja suudab kuupmeetri ja kuupäeva täpsusega mäletada, kellele ja kui palju ta ca 1,5 aastat tagasi betooni välja andis. Samuti ei ole õiged kinnituses märgitud saatelehed, kuna saatelehed nr 3112, 3113, 3114 käivad mitte 14.02.2015. a kohta, vaid hoopis 14.02.2014. a kohta. Lisaks on hr Loogi näol tegemist hageja töötajaga, kes ilmselgelt on motiveeritud andma hageja seisukohti kinnitavaid kinnitusi. Samuti ei ole saatelehtedel märgitud kaugust, auto saabumise ja lahkumise aega ega auto tööaega. Kostjad ei nõustu hageja viivisenõudega, kuna see on ebamõistlikult suur ning taotlevad selle vähendamist mõistliku suuruseni. Lisaks eeltoodule on hageja poolt nõude alusena viidatud ja viivisenõude aluseks olev lepingu punkt 5.4 tüüptingimus. Arvestades, et hageja poolt tüüptingimusena kasutatav viivisemäär on 2,5 korda suurem, kui Riigikohtu poolt lubatavaks peetud viivisemäär, siis selline tüüptingimus on kostjaid ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine. Kostja II ei nõustu, et ta on hageja ja kostja I vahelises õigussuhtes käendajaks, kuna käenduslepingus on märgitud käendajaks kostja I ning kostja II kostja I esindajaks. Seega ei saa kostja II hinnangul kuidagi mõistlikult eeldada, et kostja II oleks käendanud mistahes kostja I kohustusi. HAGEJA VASTUS KOSTJATE VASTUSELE (I kd, tl 156-160). Ehitusmaterjalide müügis on tavapärane, et kauba üleandmine käib jooksvalt, st vaid saatelehtede alusel ning ei koostata eraldi üleandmise vastuvõtmise akti. Vastav praktika on eriti levinud olukordades, kus poolte vahel on sõlmitud raamleping. Seega tuleb antud olukorras eeldada, et kostja on betooni kätte saanud. Esitatud saateleht on üks tõenditest, mis kinnitab

tehingu toimumist ja on käsitletavad kui arve selgitused. Hageja on esitanud kostjatele arved nr 1511 ja 1519, millele ei ole kostjad mõistliku aja jooksul vastuväiteid esitanud. Kostjate väide nagu oleks lepingu p 5.4 näol tegemist tüüptingimusega, ei ole põhjendatud. Kostjate väide nagu ei oleks K. Põder käendaja, on lepingu tekstist tulenevalt hagejale arusaamatu, kuna käendaja ja põhivõlgnik ei ole sama isik ning selline tõlgendus oleks otseses vastuolus käenduslepingu kui õigusmõiste olemusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kostjad on esitanud järgmised vastuväited: - Hageja ei ole tõendanud väidetava nõude aluseks olevat tellimust, tellimuse hinda, kogust, tarnimist ja kauba üleandmist Inkuta Ehitus OÜ-le; - Kuldar Põder ei ole hageja ja Inkuta Ehitus OÜ vahelises õigussuhtes käendajaks; - hageja viivise nõue on ebamõistlikult suur. Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis on seisukohal, et kostjate väited selle kohta, et kostjad ei ole esitatud arvete ja saatelehtede alusel kaupa saanud, ei ole põhjendatud ja on vastuolus esitatud tõenditega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. OÜ Otepää Ehitusgrupp ja Inkuta Ehitus OÜ vahel 6. augustil 2009. a sõlmitud betooni müügilepingu nr. 36 (I kd, tl 11-14) p-i 3 kohaselt OÜ Otepää Ehitusgrupp (müüja) müüb Inkuta Ehitus OÜ-le (ostjale) betooni, nomenklatuuris ja hinnaga, mis on fikseeritud hinnapakkumises. Ostu-müügi tehingu toimumise tõestuseks ja alusdokumendiks on arve-saatedokument või arve ja saatedokument või kauba üleandmise vastuvõtmise akt, millel ostja esindaja tõendab allkirjaga kauba vastuvõtmist. Müügilepingu p 5.2 kohaselt tasub ostja kauba eest müüjale peale kauba vastuvõtmist, lepingu lisas 1, fikseeritud maksetähtaja jooksul pangaülekandega müüja poolt esitatud arvel näidatud arveldusarvele. Betooni müügilepingu lisa I p 2 kohaselt ostja kohustub kauba eest müüjale tasuma 30 kalendripäeva jooksul. Seega on pooled kokku leppinud, et kauba eest tasumine toimub pärast kauba saamist. Müügilepingu p-s 4 on pooled kokku leppinud, et müüja kindlustab kauba müügi ja transpordi ostjale ning p 4.3 kohaselt kauba üleandmise momendiks loetakse hetke, kui kaup on paigutatud ostja või ostja esindaja transpordivahendisse või ostja või ostja esindaja poolt ettevalmistatud kohta ja selle puudumisel tellitud aadressile transpordi teostaja poolt valitud mis iganes sobivasse kohta või akti allakirjutamise hetke, mille alusel kauba valdus loetakse üle antuks müüjalt ostjale. Müügilepingu p-s 5.6 on pooled kokku leppinud, et ostja poolsete pretensioonide esitamine ei vabasta ostjat kauba eest tasumise kohustusest. Arvest nr 1511;10.02.2014. a nähtuvalt (I kd, tl 17) on hageja väljastanud kaupa koguses 44 m3 summas 5200,80 eurot ja arve nr 1519;14.02.2014. a (I kd, tl 18) kohaselt on hageja väljastanud kaupa koguses 15m 3 ja osutanud transporditeenust, kokku summas 1820,52 eurot. Kohtule esitatud saatelehtedel nr 3084;07.02.2014. a, nr 3086;07.02.2014. a, nr 3087; 07.02.2014. a, nr 3088;07.02.2014. a, nr 3089; 07.02.2014. a, nr 3091; 07.02.2014. a, nr 3092; 07.02.2014. a, nr 3112;14.02.2014. a, nr 3113;14.02.2014. a, nr 3114;14.02.2014. a (I kd, tl 89-99) üle antud betooni kogused vastavad arvetel nr 1511 ja 1519 toodud kogustele.

Ekspertiisiaktist nähtuvalt (II kd, tl 55-64) on Kuldar Põder saatelehtedele nr 3084, 3086, 3087, 3088, 3089, 3092 kostja esindajana alla kirjutanud. Seega on ekspertiisiaktiga nr 15E-DK 0137;26.01.2016. a ümber lükatud kostjate väited selle kohta, et eelpoolnimetatud saatelehtedele ei ole kostja esindaja alla kirjutanud. Tunnistaja, T.L. on kohtuistungil (I kd, tl 181-182) kinnitanud, et 07.02. 2014. a ja 14.02.2014. a viisid nad betooni Rõngu lähedal asuval objektile ja tellijaks oli Inkuta Ehitus OÜ ning betoon võeti tellija poolt vastu ning tellimuste saatelehed allkirjastas Kuldar ning Inkuta Ehitus OÜ-le on ka varem betooni müüdud. Kohus on seisukohal, et kuigi saatelehtedel nr 3091, 3112, 3113, ja 3114 puudub allkiri, on tunnistaja ütlustega leidnud tõendamist, et nimetatud saatelehtede alusel tarniti kostjale betooni ning kirjutati välja arved. Vastuväiteid esitatud arvetele kostjad esitanud ei ole. Seega on eelpoolnimetatud tõenditega leidnud kohtus tõendamist, et hageja poolt oli täidetud müügilepingu põhitingimus, hageja on kostjale ostetud asja üle andnud ning kostja on ostetud asja vastu võtnud. VÕS § 142 lg 1 alusel kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 145 lg 2 alusel vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja väide selle kohta, et Kuldar Põder ei ole hageja ja Inkuta Ehitus OÜ vahelises õigussuhtes käendajaks, on meelevaldne. Müügilepingu tagatisena 06.08.2009. a sõlmitud käenduslepingu nr 36 (I kd, tl 19-20) sisust on üheselt arusaadav, et Otepää Ehitusgrupp OÜ on müüja ja Inkuta Ehitus OÜ on ostja ning Kuldar Põder on käendaja. Ka käenduslepingule on Kuldar Põder alla kirjutanud kui käendaja (I kd, tl 20). Seega tulenevalt käenduslepingu p-st 1.2 vastutab K. Põder ostja poolt tasumata arvete summa, tasumata viiviste ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti ostjalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest summas 75 000 krooni e. 4793,37 eurot. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja ei ole oma lepingust tulenevat kohustust (maksta hagejale ostetud kauba eest) täitnud, siis sellega on ta rikkunud lepingut. Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 võimaldab pooltel lepinguga intressimääras kokku leppida. Antud juhul on pooled leppinud kokku ostu-müügilepingu p-s 5.4, et arvete tasumisega viivitamise korral tasub kostja hagejale viivist 0,5% päevas tasumata kauba maksumuselt. Kostjad vaidlevad hageja poolt esitatud viivise nõudele vastu, kuna viivis määraga 0,5% päevas on ebamõistlikult suur ja kuulub vähendamisele. Samuti on kostjad seisukohal, et müügilepingu p 5.4 on tüüptingimus, kostjaid ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine. Kohus on seisukohal, et kostjad ei ole esile toonud ja tõendanud neid asjaolusid, mille alusel lepingu p-is 5.4 sätestatud viivismäär 0,5 % päevas oleks VÕS § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena.

Vastavalt VÕS § 42 lg-le 1 on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud tüüptingimuse kehtivus vastavalt VÕS §-le 42 lg 3 või et viivisemäär on ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 1 mõtte kohaselt. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viiviseid arve nr 1511 alusel võlgnetavalt summalt 5200,80 eurolt viivitatud 314 päeva eest summas 8165,26 eurot ja arve nr 1519 alusel võlgnetavalt summalt 1820,52 eurolt viivitatud 311 päeva eest summas 2821,80 eurot. Hageja on vähendanud viivise nõuet ja nõuab viiviseid summas 1977,68 eurot. Viivist maksma kohustatud isik võib VÕS § 113 lg 8 järgi nõuda ebamõistlikult suure viivise vähendamist VÕS § 162 järgi. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et tasumisele kuuluv viivis ei ole ebamõistlikult suur, kuna hageja on seda juba vähendanud põhinõudest väiksema summani. Viivise nõue, mis ei ületa põhinõuet, vastab ka igati hageja õigustatud huvile. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus esitatud hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks 8999 eurot, millest põhivõlgnevus on 7021,32 eurot ja viivised 1977,68 eurot ja millest solidaarselt tuleb Kuldar Põder ́il tasuda maksimaalselt 4793,37 eurot.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lõike 3 esimese lause kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult tuleb menetluskulud TsMS § 165 lg 3 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduselt tatsutud riigilõiv 500 eurot, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot, tagatis 449,95 eurot ja õigusabikulud 1788,98 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 2788,93 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Hageja on hagiavalduse esitamisel 21.01.2015. a tasunud riigilõivu 500 eurot ja hagi tagamise taotluselt riigilõivu 50 eurot, kokku

Hageja on tasunud 21.01.2015. a hagi tagamise avalduselt tagatist summas 449,95 eurot. Kuna tagatis ei ole menetluskulu TsMS § 138 mõttes, mis kuulub vastavalt TsMS § 391 lõikele 2 tagastamisele, ei ole tagatise väljamõistmine kostjatelt põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses vandeadvokaat Tambet Laasik, kes vastab TsMS § 218 nõuetele. Arvetest nähtuvalt on vandeadvokaat osutanud õigusteenust tunnihinnaga 115,04 eurot, millele lisandub käibemaks ja vandeadvokaadi abi Karin Ploomi õigusteenuse tunnihind on 95,87 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust ning hageja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna arvetel märgitud ajakuluga, leiab, et hageja õigusabile kulunud aeg on põhjendatud kokku 12 tunni ulatuses summas 1380,48 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus ei pea põhjendatuks vandeadvokaadi abi Karin Ploomi poolt tehtud menetlustoimingutele kulunud aega kuna käesolevas menetluses esindas hagejat vandeadvokaat Tambet Laasik ning vaidlus ei olnud sedavõrd keerukas, mis tingiks mitme esindaja osavõttu. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõistmisele hageja menetluskulud summas 1930,48 eurot (riigilõiv 550 eurot + õigusabikulud 1380,48 eurot). Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjatel solidaarselt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht kohaldatud hagi tagamise abinõude osas Kohus tagas hageja taotlusel 23. jaanuari 2015. a kohtumäärusega (I kd, tl 45-46) hagi millega -

arestis Eesti Vabariigis tegutsevates krediidiasutustes Inkuta Ehitus OÜ-le (registrikood 11053123) kuuluvatel pangakontodel olevad rahalised vahendid kokku 8999,00 euro (kaheksa tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa eurot) ulatuses OÜ Otepää Ehitusgrupp (registrikood 11106842) kasuks.

-

arestis Eesti Vabariigis tegutsevates krediidiasutustes Kuldar Põdrale (isikukood XXX) kuuluvatel pangakontodel olevad rahalised vahendid kokku 4793,37 euro (neli tuhat seitsesada üheksakümmend kolm eurot) ulatuses OÜ Otepää Ehitusgrupp (registrikood 11106842) kasuks.

TsMS § 445 lõige 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kuivõrd kohus rahuldas hagi Inkuta Ehitus OÜ ja Kuldar Põdra vastu, siis tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kui kohtulahendi täitmist tagav abinõu.

/allkirjastatud digitaalselt Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.