Apellant (hageja): OÜ Aktiva 10746479), esindaja Kadri Timuska
esindajad
Vastustaja (kostja): H.K. (isikukood XXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 15. septembri 2015 otsus osaliselt väljamõistetud põhivõlgnevuse ja viivise suuruse osas (otsuse resolutsiooni p-d 2, 3) ning leppetrahvi ja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata jätmise osas otsuse (otsuse resolutsiooni p 4).
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega välja mõista H.K.ilt OÜ Aktiva Finants kasuks võlgnevus summas 506,58 eurot ja viivis alates 18.02.2014 kuni 23.05.2016 (k.a) summas 92,87 eurot ning alates 24.05.2016 viivis võlgnevuselt 506,58 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui võlgnevuse 506,58 eurot suuruses.
4.1.Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi H.K.i vastu osaliselt.
4.2.Välja mõista H.K.ilt OÜ Aktiva Finants kasuks võlgnevus summas 506,58 eurot.
4.3.Välja mõista H.K.ilt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis alates 18.02.2014 kuni 23.05.2016 (k.a) summas 92,87 eurot ning alates 24.05.2016 viivis võlgnevuselt 506,58 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui võlgnevuse 506,58 eurot suuruses .“
5.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 80% ulatuses H.K.i kanda ja 20% ulatuses OÜ Aktiva Finants kanda.
6.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 5. juunil 2015 Tartu Maakohtule hagi H.K.i (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 632,99 eurot, sissenõutavaks
muutunud viivise 384,54 eurot, viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,15% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni (kuni summani 248,45 eurot). Hagiavalduses märgitu kohaselt on Tele2 Eesti AS loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja ja Tele2 Eesti AS-i vahel on 1. oktoobril 2013 sõlmitud liitumisleping nr 30093013, mille kohaselt pakkus Tele2 Eesti AS kostjale telekommukatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. Kostja kinnitas oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Tele2 Eesti AS esitas kostjale arveid, mida viimane ei ole tähtaegselt tasunud. Kostjal tuleb tasuda põhinõudena 632,99 eurot, millele lisandub viivis 0,15% päevas.
2.Kostja ei ole hagile vastanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 15. septembri 2015 otsusega hagi osaliselt, mõistis H.K.ilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevuse 151,58 eurot, viivise perioodi eest 18. veebruarist 2014 – 15. septembrini 2015 summas 19,24 eurot ning alates 16. septembrist 2015 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, tingimusel, et viivisenõue ei ületa põhinõuet. Maakohus jättis hagi põhivõlasummas, mis sisaldab leppetrahvi- ja viivisenõuet, ning seadusjärgset viivisemäära ületavas viivisenõudes, kogusummas 846,71 eurot, rahuldamata, ning menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus tunnistas kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Põhinõue on 151,58 euro ulatuses põhjendatud. Põhinõudena ei saa käsitleda kostjale 1. veebruaril 2014 ja 1. aprillil 2014 esitatud „viivised ja leppetrahvid - võlgnevuse sissenõudmine“ arveid kogusummas 481,41 eurot, kuivõrd võlgnevuse sissenõudmisega seonduvaid teenuseid hagiavalduse andmetel kostjale ei osutatud. Lubamatu on esitada kõrvalnõue põhinõude koosseisus. Kohtu hinnangul on hinnakirja kohaselt ebamõistlikult suur leppetrahv VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tüüptingimusena tühine. Maakohus leidis, et tüüplepingu p-s 6.13.2 sisalduv viivise kokkulepe on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes. Viivis määraga 0,15% põhivõlalt päevas on ebamõistlikult kõrge ning ebaproportsionaalne ja kostjat kahjustav, mistõttu tuleb lepingutingimust viivise kohta pidada tühiseks. Hagejal on õigus nõuda kostjalt seadusjärgset viivist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Aktiva Finants esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 15. septembri 2015 otsuse tühistamist osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ning uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 846,17 eurot. Apellant palus jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti leidnud, et võlgnevuse sissenõudmisega seonduvaid teenuseid hagiavalduse andmetel vastustajale ei osutatud. Võlgnevuse sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult nõude sissenõudmisega. Sissenõudmiskulude nõue tekib juhul, kui võlgnik ei ole kohustust tähtaegselt täitnud ja seega peab võlausaldaja tegema lisatoiminguid, et saada kohustus täidetud. Nimetatud nõue tuleneb Tele2 Eesti AS-i hinnakirjast, mis on vastustajaga 1. oktoobril 2013 sõlmitud liitumislepingu osaks ning millega tutvumist ja nõustumist on vastustaja allkirjaga kinnitanud. Hagiavaldusele lisatud arvest nr 42116729 nähtub,
et seoses vastustaja võlgnevusega perioodil 1. novembrist 2013 kuni 1. aprillini 2014 on Tele2 Eesti AS teinud kulutusi võlgnevuse sissenõudmiseks. Võlgnevuse sissenõudmiskulude nõue ja leppetrahv on põhjendatult esitatud põhinõude koosseisus; 2) ei ole leppetrahvi näol tegemist ebamõistlikult kahjustava tingimusega. Leppetrahv summas 350 eurot on mõeldud kompenseerimaks vastustajale antud seadme Samsung Galaxy Tab 10.1.2 maksumust, sest vastustaja ei olnud ettenähtud aja jooksul Tele2 Eesti AS-i kliendiks. Paketiga „koolitahvel“ kaasnes 24-kuuline tarbimiskohustus, leping sõlmiti 1. oktoobril 2013 ja öeldi üles
29.jaanuaril 2014, seega enne tarbimiskohustuse möödumist; 3) nõustub apellant maakohtuga selles, et viivise kokkuleppe puhul on tegemist tüüptingimusega, kuid ei nõustu selles, et tegemist on tühise tüüptingimusega. Kohus ei ole põhjendanud, miks tüüptingimustes kehtestatud viivisemäära on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Maakohus on jätnud tähelepanuta VÕS § 113 lg 1. Vastustajal oli võimalik taotleda viivise vähendamist, mida ta ei teinud; 4) tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda. Vastustaja tegevusetus ja oma lepinguliste kohustuste mittetähtaegne täitmine on põhjustanud apellandi pöördumise kohtusse.
5.H.K. ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Tartu Maakohtu
15.septembri 2015 otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata täielikult leppetrahvi ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab H.K.ilt välja OÜ Aktiva Finants kasuks leppetrahvi 350 eurot ja sissenõudmiskulud 5 eurot. Seoses võlgnevuse suurenemisega tuleb muuta ka H.K.ilt OÜ Aktiva Finants kasuks väljamõistava viivise suurus. Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 15. septembri 2015 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4) ning ringkonnakohus kontrollib tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 maakohtu seaduslikkust ja põhjendatust eelnevalt nimetatud osas.
7.Eelkõige märgib ringkonnakohus, et maakohus on asja läbivaatamisel rikkunud menetlusnormi ning on jätnud täielikult läbi viimata eelmenetluse (TsMS § 392). Asjaolu, et tegemist on lihtmenetlusega, ei vabasta maakohut kohustusest järgida olulisi menetluspõhimõtteid, s.o kuigi maakohus võib lihtmenetluses loobuda kirjalikust eelmenetlusest, ei vabane ta kohustusest välja selgitada menetlusosalise faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohtas ning tõendid, mida menetlusosaline esitab oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Antud juhul on maakohus vaidlustatud otsuses märkinud, et „/.../võlgnevuse sissenõudmisega seonduvaid teenuseid hagiavalduse andmetel kostjale ei osutatud, mistõttu tuleb nõue selles ulatuses jätta rahuldamata.“ Maakohus ei ole enne nõude rahuldamata jätmist andnud hagejale võimalust esitada tõendeid oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Samuti on maakohus jätnud välja selgitama leppetrahvi nõude osas hageja faktilised väited ning neid tõendavad tõendid. Lähtudes eeltoodust võtab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel asja materjalide juurde apellandi poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendid: 1) Tele2 Eesti Aktsiaseltsi hinnakiri; 2) teatis võlanõude kohta; 3) paketi „koolitahvel“ tingimused.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et Tele2 ja kostja vahel oli sõlmitud tüüptingimustel leping VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Maakohus jättis hagi rahuldamata leppetrahvi ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks, tuvastades leppetrahvi aluseks olevate lepingutingimuste tühisuse ning leides, et sissenõudmisega seonduvaid teenuseid ei ole osutatud. Vastavalt vähendas maakohus ka väljamõistmisele kuuluvat viivist.
8.1.Apellandi väite kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et võlgnevuse sissenõudmisega seonduvaid teenuseid hagiavalduses märgitu kohaselt kostjale ei osutatud, sest nimetatud nõue tuleneb Tele2 Eesti AS-i hinnakirjast, mis on kostjaga 1. oktoobril 2013 sõlmitud liitumislepingu osaks ning hagiavaldusele lisatud arvest nr 42116729, millest nähtub, et seoses kostja võlgnevusega perioodil 1. novembrist 2013 kuni 1. aprillini 2014 on Tele2 Eesti AS teinud kulutusi võlgnevuse sissenõudmiseks. Tele2 Eesti AS-i hinnakirja kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu 22% + käibemaks võlgnevuse suurusest ning võlgnevuse sissenõudmise miinimumtasu on 15 eurot. Arvest nr 42116729 (lk 14) nähtuvalt on kostjalt võlgnevuse sissenõudmise tasu 131,41 eurot (s.o 22%+käibemaks võlgnevusest).
8.1.1.Ringkonnakohus leiab, et Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p-st 4.8 ja hinnakirjast tulenev võlgnevuse sissenõudmistasu määr on tüüptingimusena tühine. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eel kõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suur kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Siinkohal ringkonnakohus märgib, et tühiselt kokkulepitud sissenõudmistasu ebamõistlikku suurust ilmestab hästi alates 1. oktoobrist 2015 kehtima hakanud VÕS § 1132, mis reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamist tarbija poolt ja mille lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Sama paragrahvi lg 2 p-i 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Lepingu sõlmimise ajal need määrad küll ei kehtinud, kuid iseloomustavad seadusandja hinnangut mõistliku sissenõudmiskulu suurusele. Käesoleval juhul on hageja nõude suuruseks hagiavalduse kohaselt 632,99 eurot.
8.1.2.Esitades kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude peab hageja esitama oma nõuet kinnitavad tõendid. Antud juhul ei ole hageja esitanud maakohtule Tele2 Eesti AS poolt võlgnevuse sissenõudmiskulude kandmist tõendavaid tõendeid. Koos apellatsioonkaebusega esitas apellant ringkonnakohtule Tele2 Eesti AS võlanõude kostjale. Võlanõude sisust nähtuvalt on tegemist lepingu kehtivuse ajal esitatud nõudega ning sissenõudmiskulu selle meeldetuletuskirja eest on 5 eurot.
Kuna hageja ei ole tõendanud Tele2 Eesti AS poolt sissenõudmiskulude suuremas ulatuses kandmist kui 5 eurot, siis kuulub sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamisele summas 5 eurot.
8.2.Tele2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepinguga kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus (pakett Tele2 ERA, koolitahvel). Asja materjalidest ei nähtu, millal Tele 2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles, kuid kuna arvel nr 41605476 (lk 13) on märgitud leppetrahv 350 eurot ning leppetrahvi õigus tekkis Tele2 Eesti AS-l teenuste kasutamise üldtingimuste p-i 5.1.5 ja teenuspaketi tingimuste kohaselt lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel, siis saab asuda asja materjalide põhjal seisukohale, et Tele2 Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingu üles öelnud alates 01.02.2014 ning liitumislepingust tulenevad kõik kohustused muutusid sissenõutavaks alates 18.02.2014 (arvel nr 41605476 märgitud maksetähtaeg). Tele2 Eesti AS on lepingu kostjaga üles öelnud 21 kuud enne tähtaja lõppu. Kokkulepitud leppetrahvi suurus sellisel juhul on 350 eurot.
8.2.1.Maakohus leidis, et hinnakirjas märgitud leppetrahv on ebamõistlikult suur ning VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tüüptingimusena tühine. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga. Maakohus ei ole esitanud põhjendusi selle kohta, miks ta peab leppetrahvi antud juhul tüüptingimusena ebamõistlikult tarbijat kahjustavaks ja seetõttu tühiseks. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu sellele, et mitte iga leppetrahvi puudutav tüüptingimus ei ole VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine, vaid tühine on tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suur leppetrahvi. Käesoleval juhul ei saa toimiku materjalide põhjal asuda seisukohale, et leppetrahv on ebamõistlikult suur. Liitumislepingu kohaselt sai kostja seadme Samsung Galaxy Tab 10.1.2 P5100 kuutasuga 17 eurot ning lepingu sõlmimisel tasus ta 7,99 eurot. Arvestades kostjapoolset lepingu täitmist (liitumislepinguga kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus ja Tele2 Eesti AS on lepingu üles öelnud kostjapoolse rikkumise tõttu 21 kuud enne tähtaja lõppu) ei saa pidada antud juhul leppetrahvi 350 eurot VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tüüptingimusena tühiseks.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et viivis määraga 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.13.2.) on ebamõistlikult suur ja tüüptingimusena kostjat oluliselt kahjustav ning seetõttu tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Viivise korral määraga 0,15% päevas on aastas viivise määraks 54,75%. Nimetatud viivise määr ületab seadusjärgset viivise määra ligikaudu 6 kordselt. Iseenesest õige on apellandi väide, et VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt võivad pooled kokku leppida seadusjärgsest viivisest kõrgemas viivise määras, kuid samas ei tohi selline kokkulepe kahjustada teist lepingupoolt ebamõistlikult ning seda eriti juhul, kui teiseks lepingupooleks on tarbija. Kuna teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.13.2. on tüüptingimusena tühine, siis kohaldab ringkonnakohus seadusjärgset viivise määra. Võlgnevus kokku on 506,58 eurot (maakohtu poolt väljamõistetud 151,58 eurot+leppetrahv 350 eurot+sissenõudmiskulud 5 eurot = 506,58 eurot) ning ajavahemikul 18.02.2014 kuni 23.05.2016 (k.a) on seadusjärgse viivise suuruseks 92,87 eurot. Hagiavalduses on hageja piiranud viivise suuruse põhivõlgnevuse suurusega ning seetõttu mõistab ringkonnakohus välja viivise kuni põhivõlgnevuse suuruseni, s.o kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 506,58 eurot.
10.Maakohus on tunnistanud vaidlustatud otsuse viivitamatult täidetavaks. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja esitanud maakohtule taotlust otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamiseks ning ei ole andnud täitmise tagatist (TsMS § 469 lg 1). Tegemist ei ole ka antud
juhul TsMS § 468 lg-s 1 nimetatud otsusega, mille kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Lähtudes eeltoodust on arusaamatu maakohtu poolt otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamine ja ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu otsuse (otsuse resolutsiooni p 6).
11.Kuna hagi kuulub rahuldamisele 80% ulatuses, siis vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 jäävad menetluskulud maakohtus 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel samuti 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-142-15 lahendi p-s 21 asunud järgmisele seisukohale: „Kolleegium leiab, et TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 tuleb nende koostoimes tõlgendada järgmiselt. Kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kõrgema astme kohtud jätavad alama astme kohtute lahendid muutmata, siis määrab iga maakohtule järgnev kohtuaste selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse, s.o apellatsioonikohus määrab ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse ja kassatsioonikohus määrab Riigikohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse. Selline tõlgendus on mõistlik ja kõige enam kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega. Kui aga maakohus määrab kindlaks ainult ühe poole menetluskulude rahalise suuruse, jättes määramata vastaspoole menetluskulude rahalise suuruse, siis ringkonnakohus, muutes maakohtu otsust sel määral, et muuta tuleks ka menetluskulude jaotust, või tehes ise uue otsuse, võib jätta menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Ringkonnakohus võib selliselt toimida iseäranis juhul, kui on vaja hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust diskretsiooniõiguse alusel (nt lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 alusel). Sel juhul toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Sama kehtib ka juhul, kui Riigikohus muudab alama astme kohtute otsuseid või teeb ise uue otsuse. Selline tõlgendus on kolleegiumi hinnangul kõige paremini kooskõlas TsMS §-st 2 tuleneva põhimõttega lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, ning see tagab pooltele ka edasikaebeõiguse menetluskulude rahalise kindlaksmääramise peale.“ Lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast, määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.