Otsuse tegemise aeg ja koht 20.05.2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-15-118511
Tsiviilasi
Osaühing Aktiva väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2 003,50 eurot
Finants
hagi
XXXXvastu
võlgnevuse
Menetlusosalised ja nende Hageja: osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht esindajad A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Kadri Timuska (isikukood 48702164914, OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post: [email protected]); Kostja: XXXX(endine nimi XXXX, isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post: XXXX). Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista XXXX(isikukood XXXX) osaühingu Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks Riina Lepalaan ́e ja XXXXAS-i vahel sõlmitud telekommunikatsioonilepingust tulenev võlgnevus 1 172,71 eurot, mis sisaldab põhivõlga 1 001,75 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise päevani (31.08.2015) sissenõutavaks muutunud viiviseid 170,96 eurot.
3.Välja mõista XXXX osaühingu Aktiva Finants kasuks alates hagiavalduse esitamisest (08.10.2015) viivis põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 0,15% päevas, kuid mitte rohkem kui 163,29 eurot.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4.1.Jätta hageja menetluskuludest 67% kostja kanda ja 33% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda. 4.2.Välja mõista XXXX osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulu hüvitamiseks 234,50 eurot (s.o 67% hageja menetluskuludest: riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulu 100 eurot). 4.3.Välja mõista XXXX osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt (234,50 eurolt) alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
2-15-118511
6.Edasikaebamise kord: Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused ja põhjendused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 08.10.2015 Harju Maakohtule hagi Riina Lepalaane (kostja) vastu 2 003,50 euro väljamõistmiseks. Hageja palus hagiavalduse kohaselt kostjalt välja mõista hageja kasuks XXXXAS-i ja kostja vahel sõlmitud telekommunikatsioonilepingust (liitumislepingust nr XXXX) tuleneva põhivõla 1 001,75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 838,46 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest edasiulatuva viivise lepingujärgse 0,15% määraga päevas, kuid vaid kuni summani 163,29 eurot. Hageja omandas nõude 19.12.2014 loovutuse teel.
2.Harju Maakohtu 12.10.2015 määrusega võeti hagi menetlusse.
3.Hagiavaldus toimetati kostjale kätte elektrooniliselt 22.04.2016. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, s.o 06.05.2016 ega käesoleva ajani hagile vastanud.
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse.
2-15-118511
5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
6.Hageja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõlgnevus osas on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1 001,75 eurot.
7.Hageja viivisenõude aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, v.a kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär. Üldtingimuste p 6.13.2 kohaselt on viivisemäär 0,15%. Hagiavalduse kohaselt ei ole AS XXXX esitanud kostjale viivise nõuet lepingu kehtivuse ajal, vaid hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Hageja taotleb põhivõlalt summas 1 001,75 eurot viivist lepingujärgses määras.
8.Hagiavalduse lisana on esitatud XXXXAS-i arved nr 40136039, nr 40451007, nr 40771268, nr 41296571 ja arve nr 41481556. Nende sisust nähtub, et hageja on arvestanud viiviselt viivist.
9.VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kuna hagiavalduses ei ole märgitud, millises ulatuses arvetel nr 41296571 ja nr 41481556 kajastuv summa oma leppetrahvi summa, ei ole kohtul võimalik ise leppetrahvi osa sellest määrata. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus esitab oma viivisearvestuse: 204,25 (kogusumma eeltoodud arvetel märkega „teenused käibemaksuga 20%“) x 0,15% x 558 (viivitatud päevade arv) = 170,96 eurot. Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise aja seisuga viivisena 170,96 eurot.
10.Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisest protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 163,29 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue edasiulatuva viivise nõudes osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 439 ei luba kohtul otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates hagiavalduse esitamisest (08.10.2015) kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 0,15% päevas, kuid mitte rohkem kui hageja taotletud 163,29 eurot. Menetluskulud
11.TsMS § 163 lg-st 1 alusel kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o käesoleval juhul 67% ulatuses kostja ja 33% ulatuses hageja.
12.Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulu 511,29 eurot. Hageja on andnud TsMS § 174 lg 10 kohase kinnituse, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Samas, kohus kontrollides käibemaksukohustuslaste registrit, märgib, et hageja on siiski käibemaksukohustuslane (XXXX) alates 2001. TsMS § 138 lg 2, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõivu ja ka õigusabikulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses kokku summas 350 eurot (riigilõiv 250 +õigusabikulu 100), välja mõista arvestades seejuures menetluskulude jaotust (67%). Seega hageja kasuks välja mõistetav menetluskulu suurus on 234,50 eurot.
13.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates
2-15-118511 kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust ja suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.