lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-19531/7

Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 29.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-19531/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
711
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-25-19531/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja29.01.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Hagi õigeksvõtul põhinev osaotsus Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-19531

Tsiviilasi

X hagi Y vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: X (isikukood XXX), hageja seaduslik esindaja C, hageja lepinguline esindaja Harland Paas Kostja: Y (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

28. jaanuar 2026

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada X hagi Y vastu põlvnemise tuvastamise nõudes õigeksvõtul põhineva osaotsusega.

Tuvastada, et alaealine laps X (isikukood XXX) põlvneb Yst (isikukood XXX).

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Toimetada osaotsus kätte pooltele.

Edastada osaotsus jõustumisel rahvastikuregistrisse kande tegemiseks.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel esitama apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 22.07.20262-26-7331/8Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-9748/30Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 19.07.20262-25-17026/20Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 16.07.20262-26-106869/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

ASJAOLUD

1.X (hageja) esitas 17. novembril 2025 Y (kostja) vastu hagi põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hageja palus tuvastada, et ta põlvneb kostjast. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx 301,74 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Hagiavalduse kohaselt elasid hageja seaduslik esindaja C ja kostja koos kuni 2019. aastani. Neil sündi kolm last: xx.xx.xxxx poeg A, xx.xx.xxxx tütar B ja xx.xx.xxxx tütar X. Kostja tuvastas vabatahtlikult isaduse kahe vanema lapse suhtes, aga hageja suhtes ta seda ei teinud. Kostja ei soovinud põlvnemist seaduses ettenähtud korras vormistada isegi vaatamata asjaolule, et pooled käisid Tartus EKEI DNA osakonnas. 10. detsembril 2018 koostatud uuringuakti nr 18T-GL0117 arvamuse kohaselt saab kostja olla 99,999999% tõenäosusega hageja isa. Käesoleval ajal elavad laste vanemad eraldi ja kostja laste ülalpidamises ei osale.

Kostja võttis 28. jaanuari 2026 istungil õigeks, et hageja põlvneb temast.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi põlvnemise tuvastamise nõudes tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva osaotsusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja § 450 lg 1). TsMS § 450 lg 1 järgi kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Hageja on esitanud hagiavalduses kaks nõuet: põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Kohus leiab, et isaduse tuvastamise nõue on lõplikuks otsustamiseks valmis ning kohus teeb selles osas osaotsuse. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Viidatud sättele tuginedes jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.
4.Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 esimese lause kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud. PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest, st mees on lapse eostanud.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

5.Kostja teatas kohtuistungil kohtule, et ta on nõus, et ta on hageja isa. Samuti kinnitab seda kohtule esitatud EKEI DNA-uuringu akt. Seega on tõendamist leidnud hageja põlvnemine kostjast ja hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostja tuleb lugeda hageja isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates hageja sünnist.
6.Arvestades, et kohus on tuvastanud kostja isaduse, kaasneb sellega PKS § 82 ja § 116 lg 2 alusel kostja täielik isiku- ja varahooldusõigus hageja suhtes (vt ka Tartu Ringkonnakohtu
15.veebruari 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-22-11567, p 12).
7.Menetlus jätkub elatise nõude osas, milles pooled on sõlminud 28. jaanuari 2026 istungil kompromissi. Kohus kinnitab kompromissi eraldi määrusega.

TsMS § 164 lg 11 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 15.07.20262-26-9808/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja