A. M. (IK xxx, registrijärgne elukoht xxx) Marko Tiirik (volikirja alusel, e-post [email protected] )
Kostja esindaja:
RESOLUTSIOON
1.OÜ Oru Kodu hagi A. M.`i vastu võlgnevuse 3 298,68 euro nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A. M.`ilt OÜ Oru Kodu kasuks korteriomandi, asukohaga Virmalise 4-15, Kohtla-Järve, majandamiskulude, sh halduskulude, remondifondi, vee- ja kanalisatsiooni ning soojusenergia võlgnevus perioodi 01.01.2010-31.10.2014 eest summas 2 367 (kaks tuhat kolmsada kuuskümmend seitse) eurot ja 63 senti.
Viivise perioodi 01.01.2010-31.10.2014 eest väljamõistmise nõudes jätab kohus hagi rahuldamata.
4.Jätta hageja menetluskulud 50% ulatuses nende põhjendatud suurusest, so 997,50 eurost, kostja kanda. Muus osas jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.
5.Välja mõista kostjalt A. M.`ilt OÜ Oru Kodu kasuks menetluskulud summas 498 (nelisada üheksakümmend kaheksa) eurot ja 75 senti.
6.Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
7.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.OÜ Oru Kodu esitas 05.12.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. M.i vastu võlgnevuse 3298,68 euro ja lisanduva viivise nõudes. Kohus tegi 15.12.2014 võlgnikule maksettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte 07.01.2015. Võlgnik esitas 28.01.2015 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 19.02.2015 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule.
2.11.03.2015 esitas hageja kohtule hagi kostja A. M.i vastu võlgnevuse 3 298,68 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi, asukohaga Virmalise 4-15, Kohtla-Järve, omanik. 24.08.1998.a sõlmisid kostja ja hageja eluruumi teenindamise lepingu. Eluruumi teenindamise leping kehtib alatest lepingu sõlmimise momendist kuni korteriühistu moodustamiseni. Korteriühistut ei ole moodustatud käesoleva ajani. Seega teenindusega, majandamisega ja kommunaalteenuste pakkumisega tegeleb majas hageja Oru Kodu OÜ eluruumi teenindamise lepingu alusel. Lepingu p. 4 kohaselt kostja teostab tasu hagejale osutavate teenuste eest igakuiselt, jooksva kuu 15. kuupäevaks. Lepingu alusel esitas hageja perioodil 01. jaanuar 2010.a kuni 31. oktoober 2014.a kostjale igakuiselt osutavate teenuste (hooldus, kütte, vesi) eest arved kinnitatud tariifide järgi. Alates jaanuar 2010.a jättis kostja oma kohustused täielikult või osaliselt tasumata ning selle eest tekkis tal võlg hageja ees. Kostjale edastatud meeldetuletused on kahjuks jäänud tähelepanuta.
Hageja palus kostjalt välja mõista koguvõlgnevuse 3 298,68 eurot, sh põhivõlgnevuse 2367,63 eurot ja viivised 931,05 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud, sh riigilõivu 300 eurot, kostja kanda (tl. 12-37).
KOSTJA VASTUS
3.Kostja esitas 06. aprillil 2015 kohtule vastuse, milles teatas, et korteri, asukohaga xxx, sanitaarne olukord on halb, selles on süüdi hageja. Lähtuvat pooltevahelisest lepingust, kui hageja tegemata jätmiste ja süü tõttu on rikutud korter, siis ei pea kostja hagejale samas suurusjärgus makseid tegema. Kostja leiab, et hageja peaks selle tõttu maksma talle ca 4000 eurot hüvitist. (tl. 44).
4.30.11.2015 esitas kostja esindaja M. Tiirik vastuse hagile. Esindaja teatel ei tunnista kostja hagi, kuna: Hagi on esitatud 10.03.2015, seega on TsÜS § 146 lg 1 alusel nõue ajavahemiku 01.02.2010-10.03.2012 osas aegunud; Hageja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, selle tulemusel on eluruum elamiskõlbmatu, seega lepingu p. 6 kohaselt vähenes omaniku kuutasu suurus vastatavalt antud teenuse maksumuse võrra; Vastavalt Estviru OÜ 27.11.2015 aktile on eluruumi lael visuaalsed jäljed veekahjustustest; aknapõskede vigastused, tapeetide lahtitulemine seintest, põrandamaterjali kahjustused, seenhallituse olemasolu seintel. Ehitusjuhi arvamuse kohaselt on selle põhjustanud veeleke katuselt. Esindaja palus kohaldada aegumist ja jätta hagi perioodi 01.02.2010-10.03.2012 eest rahuldamata aegumise tõttu; jätta hagi täielikult rahuldamata ja korraldada vaatlus vaidlusaluses eluruumist. (tl. 60-66, 74-75).
HAGEJA SEISUKOHT
5.Hageja esindaja A. Naumkin esitas 28.12.2015 kohtule vastuse kostja vastusele, milles ei nõustunud kostja poolt toodud vastuväidetega. Hageja arvamuse kohaselt on kostja taotlused põhjendamatud alljärgnevatel põhjendustel: Hageja esitas võlgnevuse nõude mitte 10.03.2015.a, vaid juba 05.12.2014.a maksekäsu kiirmenetluses, seega TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p. 3 alusel peatub aegumine avalduse esitamisega maksekäsu kiirmenetluses; 12.08.2011.a oli hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel kohustas kostja tasuma korteri aadressil Virmalise 4-15 kommunaalteenuste eest tekkinud võla lisaks jooksva kuu kommunaalmaksetele OÜ-le Oru Kodu, s.o. hagejale, summas 389,46 eurot maksegraafiku alusel hiljemalt iga 15. kuupäevaks. Seega, seisuga 12.08.2011.a tunnistas kostja varasemalt tekkinud nõudeid ja nad ei ole aegunud TsMS § 158 lg 1 alusel. Lepingu p. 6 kohaselt, kui hageja jätab osutamata ülalmainitud teenused, väheneb omaniku kuutasu suurus vastavalt antud teenuse maksumuse võrra. Hageja leiab, et lepingu punkti 6 tõlgendamisel, võib kostjal tekkida võimalus keelduda arve osa (teenuse maksumuse võrra ) tasumisest, kuid üksnes juhul, kui hageja esitab arve teenuste eest ja kulude nimekirjas on summa teenuse eest, mida kostjale pole osutatud ja ta ei ole reaalselt antud teenust kätte saanud. Antud juhul on kostjale esitatud nõue teenuste eest, milleks on kütte- ja hooldusteenused, ning need teenused on kostjale reaalselt osutatud. Vaidlusaluse perioodi eest ei ole kostjale esitatud arveid ehituskonstruktsioonide remondi eest. Selle perioodi eest esitati kostjale arved ainult juunist – septembrini 2014.a kokku summas 49,84 eurot (nimetusega ,,remondifond,,), mis olid seotud soojussõlme
rekonstrueerimisega majas. Seega leiab hageja, et kostjal puudub lepingu punkti 6 alusel võimalus keelduda temale reaalselt osutatud teenuste eest (soojus, hoolduskulud) ja arvestatud summade tasumisest. Kostja ei ole teatanud hagejale õigeaegselt sellest, et tema korter on elamiskõlbmatu Kogu vaidlusaluse perioodi kestel põhjendas kostja oma võla mittetasumist üksnes sellega, et tal puudub raha. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kostja sõlmib kokkuleppeid võla tasumiseks, võtab allkirja vastu kirjalikke meeldetuletusi (summas 579,44 eurot), kuid ei anna teade hagejale võimalikest probleemidest maja katusega. Ta ei esita ise pretensioone hagejale, tuginedes katuse probleemsele seisukorrale. Kostja jätab neli aastat arved tasumata ja ei ole reageerinud temale esitatud pretensioonidele. Tuginedes eeltoodule arvab hageja, et kostja väited hageja poolse lepingu kohustuse rikkumise osas on täies ulatuses põhjendamatud. Esimene kord, kui hageja sai kätte teate probleemidest katusega ning ka korteri kahjustustest, oligi kostjalt esitatud vastus. Seega jääb hagejale arusaamatuks, kas veekahjustused tekkisid aasta tagasi, käesoleva aasta jooksul või kaks päeva enne seda, kui kostja esitas vastuse hagile. Hageja ei välista, et katus oli juba parandatud, kuid kostja ei järginud oma korteris sanitaarnorme ja ei teinud oma korteris pikka aega remonti. Kuid see ei tähenda, et hageja vastutab selle eest, et kostja eluruum on elamiskõlbmatu. Hageja arvates, peab teine lepingu pool lepingu rikkumise puhul vähemalt esitama õigeaegselt pretensioone. Vastasel juhul, kiidab ta heaks teise lepingulise poole käitumist ja ei või tugineda lepingu rikkumisele. Hageja palus jätta kostja taotlused (nii aegumise, kui ka vaatluse kohta) rahuldamata ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 2 376,63 eurot ning viivis summas 931,05 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. (tl. 86-89).
6.20.01.2016 kirjaga teatas kohus, et lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses ja andis tähtaja võimalike avalduste ja dokumentide esitamiseks kuni 29.01.2016. Kohus teatas, et teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks 15.02.2016.
7.Kostja esindaja esitas 29.01.2016 kohtule taotluse, milles palus: Tühistada kirjaliku menetluse määramine; Korraldada vaatlus xxx, asuvas eluruumis; Kuulata ära kostja A. M.; Võtta vastu kostja poolt esitatud tõendid (2 tõendit). Lisaks taotlustele vaidlustab kostja 12.08.2011 kokkuleppe, kuna selles ei ole märgitud kostja isikukood. Kostja jaoks on teadmata, kes on A. M., isikukoodiga 36129052022 (tl. 101-104).
8.15.02.2016 määrusega tühistas kohus tsiviilasjas kirjaliku menetluse ja määras tsiviilasja arutamisele kohtuistungil. (tl. 12).
KOHTUISTUNGID
9.26. oktoobri 2015 kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude juurde ja palus hagi rahuldada. Hageja märkis, et raamatupidajaga teatel arvestati remondifondi ainult 2012.a. juuni, juuli, augusti ja septembri eest, majas oli renoveeritud soojussõlm. Raamatupidaja jutust selgus, et kui elanikud panevad kokku raha, siis nad renoveerivad maja. Esindaja tegi pakkumise, et kostja maksab võlgnevuse, õigusabikulud ja poole riigilõivust, viivistest hageja loobub. Kostja hagi ei tunnistanud, kostja väitel ei ole korteris võimalik elada. Kostja sõnul käis hageja juhtkond tal kodus vaatamas, ütlesid, et nad on süüdi ja teevad korda, kostja korteri võti on
siiani nende käes. Võtme üleandmine oli eelmisel või üle-eelmisel aastal. Hageja ütles, et müüvad korteri maha 2000 eest ja siis on nad tasa. Kostja sellega ei nõustunud, ta soovis ka oma osa rahast saada. Korter on elamiskõlbmatu, seal ei saagi elada sees. Katus laseb nii läbi, et vesi jookseb esimese korruseni välja. Kostja võlgnevuse tasumisega ei nõustunud, kostja tegi ettepaneku, et hageja selle korteri maha müüks (tl. 59).
10.27. aprilli 2016 kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude juurde ja palus hagi rahuldada. Esindaja ei nõustunud sellega, et kohaldub lepingu p. 6, kuna kostja korterit köeti. Kostja ei ilmunud koosolekule, samuti ei ilmunud koosolekule kostja tunnistaja. Kostja ei ole esitanud hagejale kirjalikke pretensioone. Koosolekul korteriomanikud arutasid remonti. Hageja ei ole investor, remonti korraldatakse remondifondist. Kutse oli igas sissekäigus seina peal. Koosolekule kostja ei ilmunud, tähendab kostja ei soovi rääkida oma probleemidest või neid ei ole. Hageja ei ole nõus sellega, et aegumine peatub ainult hagi esitamisega, hageja esitas avalduse maksekäsu kiirmenetluses. Mis puudutab viivist, siis hageja ei ole tahtlikult viivitanud, kostjaga oli kokkuleppe võla ajatamise kohta. Hageja tahtis vältida menetluskulusid, selle tõttu oodati, et kostja maksaks, esindaja ei ole nõus viiviste vähendamisega nullini. Esindaja tegi ettepaneku sõlmida kompromiss. Kostja esindaja märkis, et tuleb lähtuda lepingust, st kui hageja jätab täitmata teenused tehnosüsteemide teenindamise ja remondi, siis vastavalt lepingu p 6 üürikohustused vähenevad. Punktist 6 ei tulene tõlgendust, et vähendada saab ainult remondifondi osas. Kui elada ei ole võimalik, siis miks kostja pidi maksma. Kui korter on elamiskõlbmatu, kui tehnosüsteemid ei ole korras, kellele siis seda korterit köeti. Hageja ei ole osutanud kostjale mingisuguseid teenuseid. Esindaja arvamuse kohaselt peaks kohus ära kuulama kostja, kostja ei ole rääkinud tõendi (kokkuleppe) kohta, millega hageja soovib tõendada, et aegumine peatus augustis 2011. Esindaja jäi oma põhjenduste juurde ja palus vähendada viivist nullini, kuna hagetav periood on jaanuar 2010 kuni oktoober 2014, 10.03.2015 on esitatud hagi. Põhjendamatult oodati hagi esitamisega nii kaua ja tekkisid viivised. Tulenevalt TSÜS 160 lg 1 ja 2 aegumine peatub hagi esitamisega, mitte maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega. Kostja andis ütlusi, mille kohaselt oli Oru Kodul selline esimees nagu V. K., kelle käes on tema korteri võti, 2011. aastal tõi kostja ta korterit üle vaatama. Kostja ei teadnud, et juhatus on vahetunud, enam teda ei ole. Esimees tuli, ütles, et siin võib lagi sisse langeda, et see on nende viga, nad teevad korda. Seal ei ole võimalik sees elada, seal on laetalad sisse varisenud vihma pärast. Kostja pöördus ka Oru asula vanema A. P. poole, kes oli sellest teadlik, ütles, et neil pole raha midagi teha. Nad olid kõik sellest teadlikud. Kostja ei mäleta, kas 2011. aasta kokkuleppe allkirjastas, kuid võlast oli küll juttu. 2009. aastal oli kahju väiksem, 2010-2011 langesid laed sisse. Pretensioon on esitatud Oru Kodu esimehele, kostja korteri võti on siiani tema käes, et nad saaksid seal korda teha. Kostja kompromissiga ei nõustunud, väites, et ei võlgne midagi. Kostja esindaja taotluse xxx vaatluse läbiviimiseks jättis kohus protokollilise määrusega rahuldamata (tl. 131-132).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
Põhinõue
12.Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulub korteriomand xxx, (registriosa 2509607, tl 20). Hageja ja kostja vahel on 24.08.1998.a sõlmitud eluruumi teenindamise leping. Lepingu p. 4 kohaselt kostja teostab tasu hagejale osutavate teenuste eest igakuiselt, jooksva kuu 15. kuupäevaks. (tl. 17-18).
13.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. VÕS 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja vahel eluruumi teenindamise lepingu sõlmimine 24.08.1998.a on tõendatud poolte poolt esitatud allkirjastatud eluruumi teenindamise lepinguga (tl. 17-18).
15.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 2 367,63 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 931,05 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja nõuab kostjalt arvete tasumist perioodi 01.01.2010-31.10.2014 eest summas 2 367,63 eurot. Hageja arvestab viivist 01.01.2010 kuni 31.10.2014, 0,2% päevas ehk 931,05 eurot. Kostja esitas hagist tuleneva nõude osas vastuväite, leides, et perioodi 01.02.2010-10.03.2012 eest on aegunud nõue aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on nõude aegumise tähtaeg 3 aastat. Sama seaduse § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nimetatud sätte eesmärk on tagada võlausaldajale, kelle nõuet võlgnik tunnustab, reaalne võimalus sellele tunnustamisele tugineda. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.
14.Kohus ei nõustu kostja poolt esitatud aegumise väitega ja peab vajalikuks selgitada, et aegumine ei kohaldu, kuna 12.08.2011 kokkuleppe sõlmimisega aegumine peatus. Kohus ei saa
nõustuda kostja väitega, et nimetatud kokkulepe on allkirjastatud teise isiku poolt, kuna kohus, kontrollides rahvastikuregistri andmebaasi, tuvastas, et Eesti Vabariigis on ainult üks A. M., kes on sündinud 1961. aastal. Tutvudes nii kostja enda, kui ka kokkuleppes märgitud isikukoodidega, siis on tõenäoliselt tegemist inimliku eksitusega (võimalik, et ka kostja enda poolt), kus mh on ära vahetatud sünnikuupäeva ja -kuu koht (05 ja 29). Lisaks sellele kostja 27.04.2016 kohtuistungil nõustus sellega, et võlgnevusest on juttu olnud ning ta ei eitanud kokkuleppe sõlmimist. Kohus ei nõustu kostja esindaja väitega, et aegumine peatub ainult hagiavalduse esitamisega, kuna TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses, seega peatub aegumine ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega.
15.Mis puudutab kostja väiteid selle kohta, et hageja endine esimees V. K. oli teadlik korteriga, sh katusega, seotud probleemidest ning et tema käes on kostja korteri võtmed, siis ei ole need väited dokumentaalselt millegagi kinnitatud – antud faktide kohta ei ole koostatud mitte ühtegi kirjalikku dokumenti, sh pretensiooni ja/või akti, isegi võtme üleandmine ei ole dokumentaalselt tõendatud. Kõik kostja poolt esitatud kirjalikud tõendid on koostatud kas 2015 või 2016 aastal (fotod, OÜ Estviru korteri ülevaatuse akt, KÜ Oru-Kesk 4 juhatuse liikme kinnitus kostja elukoha kohta, I. T. kinnitus, tl. 64-66, 103-104). Haginõue puudutab ajavahemikku 2010-2014, seega ei ole kostja tõendanud, et nimetatud ajavahemikul oli korter sellises seisundis, nagu nähtub kostja poolt esitatud fotodest. Kostja märkis, et tegi hagejale ettepaneku tema korter võõrandada. Kohus peab vajalikuks selgitada, et ainult kostja korteriomanikuna omas võimalust/õigust korteri võõrandamiseks, hagejal puudus selleks seadusest tulenev õigus. Juhul, kui kostja ei saanud elada temale kuuluvas korteris hageja süü tõttu, siis oli kostjal õigus ning isegi kohustus sellest hagejale teatada, tehes seda kirjalikult või tunnistajate juuresolekul – ainult kirjaliku dokumendiga (kirjaga, pretensiooniga, aktiga) või tunnistajate ütlustega oleks saanud kostja antud juhul tõendada, et ta ei ole olnud tegevusetuses. Kostja ei ole esitanud taotlusi tunnistaja(te) ülekuulamiseks. Kostja poolt väidetav hageja esindajale enda korteri võtme andmine ei ole millegagi tõendatud, ning antud toimingut ei saa hinnata ei vastutuse ega omandiõiguse üleandmisena – korter, asukohaga xxx, Kohtla-Järve, on endiselt kostja omandis ning kostja seadusest tulenevalt on kohustatud kandma sellega seotud kulutused. Mis puudutab kostja väidet, et eluruumi teenindamise lepingu p 6 kohaselt vähenes omaniku kuutasu suurus vastatavalt antud teenuse maksumuse võrra, siis kohus, kontrollides hageja poolt esitatud arveid, tuvastas, et hageja poolt on remondifondi 2012. aastal kogutud 49,84 eurot (4 kuud x 12,46). Hageja selgitas, et nimetatud summa oli kogutud soojussõlme remondiks. Nagu arvetest nähtub, ei ole hageja poolt kogutud makseid remondifondi katuse renoveerimiseks, seega ei saa kostja väita, et ta on tasunud hagejale teenuse eest, mida hageja ei ole osutanud. Kostja on lihtsalt jätnud arved tasumata, sh selles ulatuses ja nende teenuste eest, mis ei ole seotud katusest tekkinud probleemidega.
16.Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on tõendatud, et kostja poolt on hagejale tasumata perioodil 01.01.2010 kuni 31.10.2014 eest esitatud arvete eest tulenev võlgnevus summas 2 367,63 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Viivis
17.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud
intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel 24.08.1998 lepingu p 5 kohaselt moodustas viivise määr 0,2% päevas iga viivitatud päeva eest (tl. 18).
18.Hageja ei ole hagiavalduses märkinud viivise arvestust ega täpset ajavahemikku, on märgitud ainult ligikaudne ajavahemik (01.2010-01.10.2014), viivise protsent ja summa, mis moodustab 931,05 eurot. Kohtule jääb nimetatud viivise arvestus ebaselgeks, kuna viivise arvestamise periood langeb kokku võlgnevuse perioodiga – kui kostja jättis arved tasumata alates jaanuarist 2010, siis muutus nõue sissenõutavaks alles veebruaris 2010 ning seega ei saaks hageja nõuda viivist alates jaanuarist 2010. Samas nähtub hageja poolt esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusest, et viivis 931,05 eurot on arvestatud ajavahemiku 01.01.201130.11.2014 eest. Kuigi hagejal on õigus esitada kostja vastu seadusest tulenev viivise nõue, siis kohus, lähtudes asjaoludest, et kostja on viivisenõude vaidlustanud; hagis esitatud viivise arvestus ja periood on ebaselged, samuti seda, et hageja viivitas oluliselt nõude esitamisega 12.08.2011 kokkuleppe mittetäitmise korral oleks olnud ootamiseks mõistlik aeg 3-4 kuud, aga mitte 4 aastat. Kohus leiab, et viivise väljamõistmine hageja nõutud ulatuses oleks kostja jaoks põhjendamatult koormav ning vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6). Vastavalt VÕS § 6 lg 2, ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohus saab teha sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 05.01.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39, lahend tsiviilasjas 3-2-143-13 p 14). Selle poolest erineb see viivise vähendamisest VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi, mida saab nende sätete kohaselt teha üksnes kohustatud lepingupoole nõudmisel. Kohus jätab viivise nõude rahuldamata. Menetluskulud
19.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1, kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
21.Hageja esindaja hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, märkides menetluskuludena riigilõivu 300 eurot ja õigusabikulud 320 eurot (hageja ei ole esitanud menetluskulude arvestust ega tunnihinda, tl. 14). 01.12.2015 esitas hageja kohtule taotluse,
milles palub kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 675 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 375 eurot (tl. 69-71). 29.01.2016 esitas hageja kohtule taotluse, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 900 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 600 eurot (tl. 96-98). 29.04.2016 esitas hageja esindaja taotluse, milles palub kostjalt välja mõista õigusabikulud 225 eurot (tl. 135-137). Ülaltoodust lähtuvalt moodustavad hageja menetluskulud 320+900+225=1445 eurot (29.01.2016 taotlus hõlmab täies ulatuses ka 01.12.2015 taotluse, seega 01.12.2015 taotlust kohus eraldi ei vaatle), sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 1145 eurot (kuna kohtule jäi ebaselgeks, kas hagiavaldusele kulunud ajakulu on kajastatud ka hilisemates taotlustes, siis arvestab kohus seda ajakulu eraldi). Kostja vastuväited menetluskulude osas ei esitanud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt summas 300 eurot.
22.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu moodustab 90 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kokku on hageja esindaja esitanud Viru Maakohtule 3 sisulist menetlusdokumenti, so hagiavalduse (3,0 lk) ja 2 vastuväidet (kokku 4,0 lk). Lisaks on hageja esindaja osalenud kahel kohtuistungil, kokku 1,0 tundi. Kokku on esindajal kulunud vastuste koostamiseks, kohtuistungiteks ettevalmistamiseks ning asja kohtus arutamiseks 9,16 tundi (vastavalt taotlustele), millele lisandub hagiavalduse koostamise ajakulu ca 3,5 tundi (320/90), kokku 12,66 tundi. Kohus, tutvudes tsiviilasja materjalidega, leiab, et õigusabi osutamise ajakuluna märgitud 12,66 tundi on põhjendatud osaliselt (sisaldab nii menetlusdokumentide koostamise kui ka kohtuistungitel osalemiseks kulunud ajakulu). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentidega tutvumisele, dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Antud ajakulu alla kuulub ka dokumentide allkirjastamine ja/või kohtule/kliendile edastamine/saatmine. Samuti peab kohus vajalikuks rõhutada, et
konsultatsioonid ja muud tegevused (kirjavahetus kliendiga, kooskõlastamised, telefonikõned, dokumentide kohtule edastamised, jne), mis ei ole seotud konkreetse menetlusdokumendi koostamisega, ei ole toimiku materjalide kohaselt kontrollitavad ega hinnatavad tegevused.
23.Lähtudes eeltoodust analüüsib kohus järgnevalt hageja esindaja poolt kohtule esitatud taotlust ning ajakulu, lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel: 11.03.2015 Hagiavalduse koostamisele kulunud ajakulu – hageja ei ole ajakulu märkinud, kuid lähtudes summast – 320 eurot ja tunnihinnast – 90 eurot, võib eeldada, et ajakulu moodustas ca 3.5 tundi. Kohus peab õigustatud hagiavalduse koostamisele kulunud ajakuluks 3,0 tundi (hagiavalduse maht moodustab 3,0 lk). Kokku peab kohus õigustatud ajakuluks 3,0 tundi maksumusega 270 eurot (ilma käibemaksuta). 29.01.2016 taotlus - 05.04.2015 toimikuga tutvumine (0,5 t), 07.04.2015 hagiavalduse koostamine (2,66 t); 26.10.2015 kohtuistungiks ettevalmistumine (0,5 t); 26.10.2015 kohtuistung (0,5 t), 27.12.2015 kostja vastusega tutvumine, konsultatsioon kliendiga (1,0 t), 28.12.2015 seisukoha koostamine (1,5 t) - kokku 6,66 tundi, hinnaga 90 eurot tund, kokku kuulub tasumisele 600 eurot (ilma käibemaksuta). 05.04.2015 toimikuga tutvumise ja 07.04.2015 hagiavalduse koostamise ajakulu osas ei pea kohus antud ajakulu õigustatuks, kuna hagiavaldus oli esitatud 11.03.2015. 07.04.2015 oli esindaja poolt esitatud seisukoht, mis sisuliselt moodustas koopia Viru Maakohtu menetlusse võtmise määrusest, seega leiab kohus, et antud toimingu(te) eest tasu määramine ei ole põhjendatud ning kohus jätab selles osas taotluse täies ulatuses rahuldamata. Samuti jätab kohus rahuldamata 27.12.2015 toimingule kulunud ajakulu – 1,0 tundi, kuna antud ajakulu on hõlmatud 28.12.2015 toimingule kulunud ajakuluga. Kokku peab kohus õigustatud, antud toimingutele kulunud ajakuluks 2,5 tundi maksumusega 225 eurot (ilma käibemaksuta). 29.04.2016 taotlus - 30.01.2016 kostja seisukohaga tutvumine (0,5 t), 08.02.2016 vastuväide kostja taotlusele (1,0 t), 27.04.2016 kohtuistungiks ettevalmistumine (0,5 t); 27.04.2016 kohtuistung (0,5 t) – kokku 2,5 tundi, hinnaga 90 eurot, kokku kuulub tasumisele 225 eurot. Kohus peab kostja seisukohaga tutvumise soas põhjendatud ajakulu 15 minutit e 0,25 tundi, kuna kostja vastus ei olnud pikk (ca 1,5 lk). Kokku peab kohus õigustatud, antud toimingutele kulunud ajakuluks 2,25 tundi maksumusega 202,50 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodu põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 697,50 eurot /7,75 tundi x 90/. Hageja esindaja taotles kostjalt menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja poolt kantud kuluks kokku 697,50 eurot lepingulise esindaja kulu, millele lisandub riigilõiv summas 300 eurot, kokku 997,50 eurot. Kohus jätab nimetatud summast 50% kostja kanda. Muus osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
24.Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 498,75 eurot (997,50x50%). Kostja kohtu poolt antud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega jätab kohus kostja võimalikud menetluskulud täies ulatuses kostja enda kanda.
25.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
26.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.