2-16-4723/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. XXXXOÜ esitas 23.03.2016 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: Võlgniku tegevusalaks oli toitlustamine – sushibaarina Merivälja tee 22, kus lähedal tegutses konkurent Silk Sushi (Merivälja 1). Juhatuse liige töötas ise kohapeal tegevjuhi ja kokana. Ettevõte asutati märtsis 2014, majandustegevus lõppes augustis 2015. Pankrotiavalduses kirjeldab võlgnik olukorda järgmiselt: 2014. aastal üüriti Pirita teel sushibaari pidamiseks ruumid ja osteti sisseseade; majandusnäitajad halvenesid perioodil november 2014 kuni mai 2015, mil tööd, külastatavus ja käive olid minimaalsed, kuid üürileandja kahekordistas üürimäära; 2015.aasta suvel jätkati, kuid augustis 2015 tuli konkurentsi tõttu tegevus lõpetada; ümberprofileerumiskatse poolfabrikaatide müügile nurjus; üürivõlgnevuse tõttu lõpetati üürileping, sisseseade jäi üürivõla katteks üürileandjale; majandustegevust ei ole toimunud peale 01.septembrit 2015. Vastuses ajutise halduri teabenõudele teatab juhatuse liige veel järgmist: majandustegevuse lõpetamise põhjuseks oli klientide vähesus ja kõrge üür; bilansse ja kasumiaruandeid ei ole võimalik esitada, sest raamatupidaja puudub; puuduvad töötajad ja võlad endiste töötajate ees; puuduvad üüri-, rendi- ja liisinglepingud; juhatuse liikmetele 2015. ja 2016. aastal väljamakseid tehtud ei ole. Vastates küsimusele esitamata aruannete ja maksudeklaratsioonide kohta, vastab juhatuse liige: „Nad arvasid, et kui firma ei tööta, siis ei ole vaja esitada maksudeklaratsiooni“. Vastates ajutise halduri küsimusele, et kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, vastab juhatuse liige, et selliseid tehingud puudusid Ajutine haldur tuvastas järgmised täitmata kohustused: nr

eest. Tänase seisuga on ettevõttel esitamata 23 maksudeklaratsiooni. Seni puuduvad ajutisel halduril andmed, et juhtorgani liige oleks teadvalt kahjustanud äriühingu huve. Kuid juhatus on 2014. aasta kohta jätnud Äriregistrile esitamata raamatupidamise aruande ja ei ole mõistliku tähtaja jooksul esitanud pankrotiavaldust. Ajutise halduri hinnangul pidi maksejõuetus juhtkonnale ilmne olema juba augustis 2015 ja kohe oleks tulnuks juhinduda Äriseadustiku §-st 176 - esitada pankrotiavaldus või võtta omakapitali vastavusse viimiseks tarvitusele muud meetmed. Ettevõtte raamatupidamist ei ole ilmselt peetud peale augusti 2015, kuigi Raamatupidamise seaduse § 4 näeb ette raamatupidamise katkematu pidamise (püsiva korraldamise), sh aruandluse tähtajalise esitamise. Pankrotiavalduse esitanud juhatuse liige oli arvamusel, et mittetegutsev ettevõte ei pea raamatupidamisarvestust pidama. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest kohustusi on üle 22 406 euro, kuid vara puudub, netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 136 nõuetega, puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks, majandustegevus on lõppenud juba 2014. aastal ning jätkamiseks puudub võimalus, võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul maksejõuetust eeldatakse - PankrS § 31 lg 4. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutise halduri hinnangul viis maksejõuetuseni juhtkonna nõrk äriplaan, mis ei arvestanud samas valdkonnas konkureerivate toitlustusasutustega, sh Silk Sushi. Valed äriotsused, liiga väike osakapital ning oskamatus edukalt majandada viisid ettevõtte kohe kahjumisse ning tekkisid võlad. Üürivõlgnevuse tõttu lõpetas üürileandja üürilepingu ja võlgnikul tuli lõpetada kogu majandustegevus. Püsiv maksejõuetus pidi juhtkonnale ilmne olema juba augustis 2015, kui lõppes üürileping. PankrS §§ 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 540 eurot. Kuna ajutise halduri tasu ei saa katta pankrotivara arvelt, palub haldur 476,40 euro suurune osa (397 + käibemaks 79,40) välja maksta riigi vahenditest ja tasuda Kodukontor AT OÜ kontole nr EE782200221058222703 (Swedbank). Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 22 406 eurot ja vara võlgnikul puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 03.05.2016 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot hiljemalt 16.05.2016. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme XXXX. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 540 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul piisav vara puudub, seega kuulub riigi arvelt ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot + käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnikult kuulub väljamõistmisele ajutise halduri tasu summas 63,60 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik