Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Harju Maakohus Mai Grauberg Koidu Mölderson 05.03.2025, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-24-2646 Dmond Group OÜ (pankrotis) hagi Eesti Arengu Hoiulaenuühistu (pankrotis) vastu lepingu kehtivuse tuvastamiseks Hagi läbi vaatamata jätmine Hageja: Dmond Group OÜ (pankrotis, registrikood 14929589, Tornimäe 7-32, Tallinn) Esindaja juhatuse liige X (endine lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe) Kostja: Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu (pankrotis, registrikood 12674703), pankrotihaldur Martin Krupp, [email protected] Lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando, epost: [email protected] Korraldav istung 10.02.2025, Tallinn, osales kostja esindaja v.adv. Marko Kaevando
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata Dmond Group OÜ (pankrotis) hagi Eesti Arengu Hoiulaenuühistu (pankrotis) vastu poolte vahel 12.03.2020 sõlmitud laenulepingu nr 0120.Dm kehtivuse tuvastamiseks.
2.Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. 2.1 Välja mõista Dmond Group OÜ-lt (pankrotis) Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu (pankrotis) kasuks menetluskulude katteks 1723,25 eurot ja alates käesoleva lahendi jõustumisest viivist võlgnetavatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lause sätestatud määras kuni kulude tasumiseni. 2.2 Maksta kohtu tagatiste kontolt Eesti Arengu Hoiu-laenuühistule (pankrotis) välja menetluskulud 1723,25 eurot pärast määruse jõustumist Eesti Arengu Hoiu-laenuühistule (pankrotis) kontole XXXXXXXXXXX. Tagatise on ette tasunud Advokaadibüroo Legalia OÜ.
3.Hagejal on õigus taotleda määruse jõustumise korral lõivu ja enammakstud tagatise tagastamist, esitades selleks vastava taotluse Harju Maakohtule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1.Hageja esitas 15.02.2024 Harju Maakohtule hagi Arengu Hoiu-laenuühistu (pankrotis) vastu, milles palus algselt tuvastada kostja poolt 16.8.2023 tehtud erakorralise laenulepingu nr 0120.Dm ülesütlemise tühisus. Asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 12.03.2020 laenulepingu nr 0120.Dm (lisa 1), mille kohaselt andis kostja hagejale laenu 52 632 eurot. Laenulepingu punkti 1 kohaselt lepiti kokku laenu tagastamine maksegraafiku alusel intressimääraga 8% aastas. Laenulepingu punkti 3.2.1 kohaselt lepiti kokku, et laenusumma kuulub tagastamisele hiljemalt 12.03.2025. Laenulepingu puntki 2.2. kohaselt oli laenusaamise otstarve: laenu väljastamine. 01.12.2021 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 0120.Dm lisa 1 (lisa 2), millega muudeti punkti 3.1.1 ja intressimääraks sai 5 % aastas. 04.02.2022 leppisid hageja ja kostja kokku 12.03.020 laenulepingu nr 0120.Dm punktide 3.1.1 ja 3.1.2 muutmises (lisa 3): intressimääraks sai 11% aastas ning intress kuulus väljamaksmisele lepinguperioodi lõppemisel koos laenuga 12.03.2025. 16.08.2024 esitas kostja hagejale 12.03.020 laenulepingu nr 0120.Dm erakorralise ülesütlemise avalduse (lisa 4). Kostja on lepingu lõpetamisel tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 399 lg 1 p-le 3, mille kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. Kostja väidab, et hageja ei ole kasutanud laenu laenulepinguga kokkulepitud otstarbel, so laenu väljastamine. Kostja on nimetatud asjaolu järeldanud hageja 2020. a majandusaasta aruandest, kuna sealt ei nähtu laenuandmist. 1.5. 07.02.2024 on kostja esitanud hagejale avalduse nõudes laenu tagastamist enne kokkulepitud tähtaega ja lubanud hageja vastu seoses väidetava võlgnevuse tekkimisega kohtusse pöörduda.
2.Kostja oli lepingu muudatused heaks kiitnud tegevusega, et hageja ei ole kostjalt laenatud rahalisi vahendeid edasi laenanud. Kostja oli teadlik, et kostjalt saadud laenu ei olnud nende muudatuste ajaks laenulepingu punkti 2.2 kohaselt kasutatud, mistõttu sõlmitigi laenulepingu lisad ja pikendati laenulepingu tähtaegu. Kostja oli teadlik, kuna kostja ja hageja mõlema seaduslikust esindajast juhatuse liige oli X, kes kinnitab, et laenulepingu muutmise ja laenu tagastamise tähtaja edasilükkamise eesmärk oli tingitud just seoses laenulepingu punktiga
2.2.X kinnitas, et poolte tahe laenu sihtotstarbelisest kasutamisest sõltumata, lükati laenu tagastamise tähtaeg edasi. Kostjal puudub alus eeldada, et hageja ei kavatse laenulepingut kohaselt või tähtaegselt täita
3.Hageja leiab, et kostja 16.08.2023 erakorraline ülesütlemise avaldus on esitatud ilma õigusliku aluseta, kuna kostja viidatud materiaalseid aluseid lepingu lõpetamiseks ei esine. Kostja väited laenulepingu rikkumise kohta on spekulatiivsed ning paljasõnalised. Kostja ülesütlemisavaldusega ei kaasne õiguslikke tagajärgi ning see on tühine. Laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. Kostja 16.08.2023 erakorralisel ülesütlemise avaldusel ei ole õiguslikku toimet ja laenuleping ei lõppenud. Lepingu ülesütlemise eeldused pole täidetud ega tõendatud, mistõttu ei ole leping kehtivalt üles öeldud. Isegi kui ülesütlemine tahteavaldusena on kehtiv, siis ei ole lepingu lõpetamisel õiguslikku toimet ja leping ei lõppenud ülesütlemisega.
4.Ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise kaudu soovib hageja tõendada, et laenulepingust tulenev nõue ei ole sissenõutav ja et laenusuhe on endiselt kehtiv ning et kostjal puudub hageja vastu rahaline nõue enne laenulepingus fikseeritud nõude sissenõutavaks muutumise tähtaega (so 12.03.2025).
5.Hageja soovib 12.03.2020 laenulepingu jätkuva kehtivuse tuvastamist, see omakorda tähendaks, et kostja nõue pole sissenõutavaks muutnud.
6.Hageja täpsustas oma nõudeid kohtu palvel 18.06.2024 (dtl 107) ja palus tuvastada Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu (pankrotis) 16.08.2023 erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus või alternatiivselt tuvastada 12.03.2020 laenulepingu nr 0120.Dm kehtivus või et nimetatud lepingust tulenev hageja laenutagastamise kohustus ei ole sissenõutavaks muutunud. Hageja
täpsustas kohtu nõudel (20.06.2024, dtl 112) lõplikult oma nõudeid 01.08.2024 ja palus, et kohus tuvastaks 12.03.2020 laenulepingu nr 0120.Dm kehtivuse.
7.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata, kuna hageja pankroti väljakuulutamise tõttu ei ole hagiga taotletav eesmärk saavutatav ja hageja tuvastushuvi on langenud ära.
8.Hageja pankrotihaldur ei soovinud menetlusse astuda ja leidis, et hageja nõue on perspektiivitu.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.TsMS § 423 lõike 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 368 lg 1 järgi ning saab kohus omal algatusel kontrollida igas menetluse etapis tuvastusnõude eeldusi. Kui tuvastushuvi menetluse kestel ära langeb, ei ole asja menetlemise eeldused enam täidetud ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
10.PankrS § 43 lg 1 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna.
11.Hageja on hagiavaldusega soovinud seda, et poolte vaheline laenuleping (sõlmitud 12.03.20) nr 0120.Dm, millega hageja sai kostjalt laenu, poleks lõppenud kostja poolt lepingu erakorralise ülesütlemisega VÕS § 399 lg 1 p 3 alusel 16.08.2023. Hageja leiab, et ülesütlemine ei olnud lubatav ja selle tõttu on leping kehtiv. VÕS § 399 lg 1 p 3 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. Seega on hageja nõude eesmärgiks tuvastada, et leping on endiselt kehtiv, ülesütlemine seda ei lõpetanud ja õiguslikuks tagajärjeks on see, et laenusaajal ehk hagejal ei ole VÕS § 399 lg 1 järgi kohustust kogu laenu koheselt kostjale tagastada ning lepingut tuleks täita nii, nagu see poleks üles öeldud. Teisisõnu ei muutunud hageja arvates lepingu erakorralise ülesütlemisega kostja laenuvõla tagastamise kohustus sissenõutavaks.
12.Hageja pankrot kuulutati välja 06.09.2024 määrusega nr 2-24-5639 ja halduriks määrati Kristo Teder. Haldur ei soovinud menetlusse astuda (15.10.2024, dtl 247).
13.PankrS § 42 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks (kui seadusest ei tulene teisiti). Seega asub kohus järeldusele, et pooltevahelisest laenulepingust tulenevad kostja nõuded hageja vastu on muutunud 06.09.2024 sissenõutavaks isegi juhul, kui need ei muutunud sissenõutavaks kostja 16.08.2023.a ülesütlemisavalduse tulemusena. Seega ei ole hagejal võimalik hagiga taotletud eesmärki enam saavutada ehk asjaolul, kas kostja võis lepingu üles öelda 16.08.2023 ja kas leping sellega lõppes ja kostja võis nõuda VÕS § 399 lg 1 p-le 3 järgi hagejalt kogu võla tasumist või ei, ei tee olematuks olukorda, et kostja nõuded hageja vastu on igal juhul muutnud sissenõutavaks hageja pankroti väljakuulutamisega 06.09.2024. Seetõttu saab kostja oma nõudeid laenulepingu järgi esitada vaid hageja pankrotimenetluses PankrS § 93, 94. Pankr § 100.1 lg 3 järgi saab hageja esitada vastuväiteid kostja nõudele, mis puudutab ka käesolevat vaidlusalust lepingut, võlga, võla ulatust, koosseisu. Nii ei saa hagejal olla tema pankroti väljakuulatamise tõttu enam õiguslikku huvi laenulepingu nr 0120.Dm kehtivuse tuvastamise vastu, mis on tuvastushagi menetlemise eelduseks TsMS § 368 lg 1 järgi.
Praegusel juhul ei anna laenulepingu kehtivuse tuvastamine hagejale (pankrotivõlgnikule) midagi olukorras, kus kõik vaidlusalusest laenulepingust tulenevad nõuded tema vastu on muutunud seaduse alusel sissenõutavateks. Seega tuleb hagi laenulepingu nr 0120.Dm kehtivuse tuvastamise nõudes jätta läbi vaatamata tuvastushuvi puudumise tõttu. Nimetatud põhjustel jätab kohus hageja hagi laenulepingu nr 0120.Dm kehtivuse tuvastamiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata, kuna hageja saab oma pankrotimenetluses vastuväidete kasutamise kaudu õigusi realiseerida kostja võimalikele nõuetele.
14.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.
15.Käesoleval juhul haldur menetlusse PankrS§ 43 lg 1 alusel ei astunud ja seega ei ole tekkinud vastavaid halduri menetlusse mitteastumisega ka vastavaid menetluskulusid.
16.PankrS § 43.1. lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tekivad seoses halduri tegevusega menetlusse astumisel, hüvitatakse pankrotivara arvel käesoleva seaduse § 148 lõike 1 punkti 1 alusel. Menetluskulusid, mis tekkisid enne halduri menetlusse astumist, pankrotivara arvel ei kaeta. Sellisel juhul saavad teised menetlusosalised võimaliku menetluskulude nõude võlgniku vastu esitada pankrotivõlausaldajana, sealhulgas tingimusliku nõudena käesoleva seaduse § 98 alusel, lg 2 sätestab, et menetluskulusid, mida võlgnik kannab käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 sätestatud juhul, ei kaeta pankrotivara arvel. Teised menetlusosalised saavad võimaliku menetluskulude nõude võlgniku vastu esitada pankrotivõlausaldajana, sealhulgas tingimusliku nõudena käesoleva seaduse § 98 alusel.
17.Ülaltoodu alusel jäävad poolte menetluskulud hageja kanda
18.TsMS § 144 p 1 ja § 175 järgi on menetluskuluks kostja lepingulise esindaja kulud.
19.Kostja menetluskulud 1723,25 eurot (sh käibemaks 22%) on järgmised: 29.03.2024 - hagiavaldusega tutvumine - 0h 13min; 10.04.2024 - taotluse koostamine menetluskulude tagatise nõudmiseks - 2h 24min; 31.05.2024 - vastuse koostamine Dmond Group OÜ hagiavaldusele - 3h 08min; 06.09.2024 - hagiavalduse täiendustega tutvumine, vastuse koostamine 19.08.2024.a kohtunõudele - 2h 06min; 21.10.2024 – vastuse koostamine kohtunõudele – 29min; 10.02.2025 – ettevalmistus istungiks – 30min; 10.02.2025 – esindus kohtuistungil – 20min; 10.02.2025 – menetluskulude nimekirja koostamine - 15min; Kostja käibemaksu tagasi ei saa, kulud on esitatud koos käibemaksuga. Lepingulise esindaja tunnitasu määr on 183 eurot tunnis, sisaldab käibemaksu. Hageja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kostja menetluskulud on selles taotleteud ulatuses põhjendatud, kuna on kooskõlas asja mahukuse, keerukuse ja tehtud toimingutega. Tasu määr vastab kohtupraktikale. Seega on kostja põhjendatud menetluskulud TsMS § 175 lg 1 ja § 144 p 1 järgi 1723,25 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summad tuleb hagejalt kostja taotluse alusel TsMS § 177 lg 4 järgi välja mõista kostjale koos sellelt tasumisele kuuluvate viivistega arvates määruse jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi kuni kulude tasumiseni.
20.Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbivaatamata. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või
kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hagejal on õigus taotleda lõivu tasumist, esitades selleks kohtle vastava taotluse.
21.Kostja taotles menetluskulude väljamaksmist tagatiste kontolt. Advokaadibüroo Legalia OÜ on tasunud hageja eest maakohtu 07.05.2024.a määrusega nõutud menetluskulude tagatise summas 1830 euro. Riigikohus on selgitanud, et kui pankrotivõlgnikust hageja on tasunud kohtu määramisel kostja menetluskulude katteks tagatisena kohtu deposiiti raha, saab kostja enda menetluskulude nõude rahuldamiseks nõuda deposiiti tasutud raha väljamaksmist ega pea esitama võlgniku vastu nõuet pankrotivõlausaldajana. Kohtu arvates kehtib sama ka juhul, kui hageja eest on tagatise tasunud kolmas isik. Nimelt peab Riigikohtu seisukoha järgi tagatise tasunud kolmas isik arvestama, et tagatis on antud kindla riski maandamise eesmärgil ning riski realiseerumisel jääb ta tagatiseks antud rahast ilma. Seega saab kohus koos kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisega määrata, et kostjale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude katteks makstakse kostjale vastavas summas välja Advokaadibüroo Legalia OÜ poolt hageja eest tasutud tagatis. Eeltoodu alusel tuleb kostjale välja maksta määruse jõustumisel tagatise arvelt 1723,25 eurot kostja kontole
XXXXXXXXXXX.
22.Pärast käesoleva asjas tehtud lahendi jõustumist, saab hageja taotleda enammakstud tagatise tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.