Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-16-3141 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue XXXX esitas 06.01.2014 www.smsraha.ee portaalis laenutaotluse 300.-euro laenamiseks, laenu kasutamise periood 30 päeva. Enne laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma laenulepingu ja selle üldtingimustega. 06.01.2014 rahuldas PLACET GROUP OÜ kostja laenutaotluse, ning pooled sõlmisid laenulepingu nr XXXX, millealusel kostja laenas hagejalt 300.-eurot. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 05.02.2014, vastavalt laenulepingu maksegraafikule. Enne laenusumma ülekandmist kostjale pidi ta käima talle sobivas postkontoris või laenuandja kontoris isikusamasust tuvastamas. Kostja isikusamasuse tuvastamine toimus 06.01.2014 Tallinnas Mustakivi postkontoris. Laenusumma 300.- eurot väljastati kostjale ülekandega 06.01.2014. Isikusamasuse tuvastamisel oli kostja kinnitanud, et on tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on nõustunud nende täitmisega. Seega on kostja ühtlasi kinnitanud, et ta on teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei täida laenulepingut nõuetekohaselt. Kostja oli teadlik, et laenu tähtajaks tagastamata jätmise korral on kostja laenusaajana kohustatud hüvitama laenuandjale ka võla menetlemisega seotud kulud. Kuid kostja ei täitnud laenulepinguga endale võetud kohustusi ning ei tagastanud laenu. Lepingu üldtingimuste punkt 4.5. sätestab, et juhul, kui Laenusaaja viivitab Kampaania Laenu tagastamisega, siis ta tagastab Kampaania Laenu vastavalt Üldtingimuste Lisale III. Käesoleval juhul tuleb laen tagastada vastavalt laenulepingu Lisa III-le, ning tasuda ka intressi 26.-eurot laenu kasutamise perioodi 30 päeva eest. Võlateatis/Meeldetuletus I saadet kostjale26.02.2014 AS-i Eesti Post vahendusel. Kuid kostja meeldetuletustele ei reageerinud ja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud. 12.03.2014 saadeti kostjale Võlateatis/Meeldetuletus II. Võlateatis/Meeldetuletuse I saatmise eest oli poolte vahel lepingu punktis 9.3. kokkulepitud tasu, vastavalt hinnakirjale 12 + 12 eurot, kokku 24.- eurot.

2-16-3141 09.04.2014 teatas hageja kostjale, et laenulepingust nr XXXX tulenev nõue on antud menetleda ITM Inkasso OÜ-le. Kostja oli ka nimetatud asjaolust teadlik, sest vastavalt Laenulepingu üldtingimuste punkti 15.1., on laenuandjal õigus lepingus ettenähtud juhtudel anda kõik laenusaaja vastu suunatud nõuded menetleda ITM Inkasso OÜ-le, milleks on laenuandja poolt ITM-le antud kõik vastavasisulised volitused ja õigused. Nõude menetlemise korral jääb laenuandja laenusaaja suhtes edasi võlausaldajaks, kuid nõude menetlemisel ITM Inkasso OÜ poolt tuleb laenusaajal nõuded täita ITM Inkasso OÜ poolt näidatud arvelduskontole. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku 400,08 eurot, millest 300 eurot põhivõlgnevus, tasumata laenuintress summas 26 eurot, kahju summas 24 eurot ning 26.02.2016.s seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 50,08 eurot. Lisaks, palub hageja kostjalt välja mõista viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses tagastamata põhivõlalt päevas alates 27.02.2016.a kuni põhinõude täitmiseni. Poolte menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista 200 eurot, millest 100 eurot moodustab menetluses tasutud riigilõiv ning 100 eurot moodustab õigusabi. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 100 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 200 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.