1.Tühistada Viru Maakohtu 2. jaanuari 2025 määrus ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5).
1.T.M (hageja) esitas 1. jaanuaril 2025 Viru Maakohtule hagi OÜ XX (kostja) vastu 105,10 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt osutab kostja alates 2024. a jaanuarist Viru Vangla kinnipeetavatele vangistusseaduse (VangS) § 48 lg-s 1 sätestatud kaupluseteenust. Kaup tuleb tellida e-poe kaudu. Kostja on lisanud kauba hinnale tellimuse kohale toomise tasu 4,16 eurot + käibemaks 20% = 4,99
eurot (21.12.2023–19.02.2024) ja edaspidi 4,16 eurot + 22% = 5,08 eurot. Hageja leiab, et kostja rikub hageja tarbijaõigusi ja seadust. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei anna kostjale õigust võtta lisaks kauba hinnale lisanduvale 20 protsendile ka tellimuse kohale toomise eest tasu 4,16 eurot. Kostja ei too kaupa kohale üksikutele kinnipeetavatele, vaid korraga sadadele kinnipeetavatele, mistõttu ei ole igalt kinnipeetavalt kauba kohale toomise eest tasu võtmine õigustatud ja proportsionaalne. Hageja leiab, et maksimaalselt oleks õigustatud kauba kohale toomise teenuse eest tasu võtmine 1 euro kinnipeetava kohta. Kostja kasutab agressiivset kauplemisvõtet tarbijakaitseseaduse (TKS) § 18 tähenduses, sest teab, et hageja on sundolukorras. Hageja nõuab kostjalt tagasi transpordi teenustasu 105,10 eurot 26-l korral teenuse osutamise eest. Hageja palub kohustada kostjat vähendama teenustasu mõistlikule konkurentsivõimelisele teenustasule. Hageja palub tunnistada kostja kauba kohale toomise eest teenustasu võtmine õigusvastaseks konkurentsiseaduse (KonkS) § 16 tähenduses.
2.Maakohus keeldus 2. jaanuaril 2025 hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Maakohus selgitas, et TKS § 64 lg 1 kohaselt tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks ja sellisest tegevusest hoidumiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor või tema volitatud ametiisik teha ettekirjutuse või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga maakohtusse. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja ei saa pöörduda kõigi kinnipeetavate õiguste kaitseks kohtusse ja nõuda oma subjektiivsele arvamusele tuginedes kauba kättetoimetamistasu vähendamist. Kauba kättetoimetamise tasud erinevad ka väljaspool vanglat oluliselt ning sõltuvad vahemaast, kaubast endast, kättetoimetamise viisist ja ka ettevõttest. Eeltoodu põhjal ei saa väita, et hagis toodud kättetoimetamistasu võiks olla kuidagi põhjendamatult suur. Maakohus nentis, et hagist pole aru saada, kas kättetoimetamistasu lisandub vangistusseadusega lubatud 20-le protsendile, kuid asus seisukohale, et hagi on perspektiivitu ja selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Hageja esitas 5. jaanuaril 2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles leidis, et maakohus jättis ebaõigesti tema hagiavalduse menetlusse võtmata. Hageja palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmiseks. Hageja leidis, et kuna ta rajab oma nõude väitele, et kostja on turgu valitsevat seisundit kuritarvitanud, ja toob välja asjaolud, mis puudutavad KonkS-i konkreetsete punktidega hõlmatud rikkumisi, tuleb kostja teo õigusvastasuse kohta hinnangu andmiseks kindlaks teha, kas kostja on rikkunud kasvõi ühte KonkS § 16 p-des 1–6 nimetatud või muud turgu valitseva seisundi kuritarvitamisena käsitatava tegevuse keeldu. KonkS § 16 p-d 1–6 on eraldiseisvad deliktiõiguslikud kaitsenormid VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaldamise eeldusena piisab sellest, kui kostja on rikkunud ühte kaitsenormi. Eeltoodu tähendab, et VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaldamiseks ei saa KonkS § 16 p-dest 1–6 tuletada kaitsenorme, mille koosseisu on arvatud kaks või rohkem KonkS § 16 p-des 1–6 sisalduvat koosseisu. Kostja on ebaõiglast hinda kehtestades rikkunud seaduses sätestatud kaitsenormi, tema käitumine on seega VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi õigusvastane ning on põhjustanud hagejale kahju, mis väljendub liiga kõrge müügihinna ja õiglase müügihinna vahes. Olukorras, kus isik sõlmib turgu valitsevat seisundit omava ettevõtjaga lepingu, milles viimane nõustub teisele poolele kaupa müüma KonkS § 16 p 1 mõttes ebaõiglaselt kõrge hinnaga, ei ole hea usu põhimõttega vastuolus see, kui lepingu teine pool tugineb hiljem sellele, et turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja on kehtestanud talle lepingut sõlmides ebaõiglaselt kõrge müügihinna ja
rikkunud sellega KonkS § 16 p-s 1 nimetatud keeldu ning tekitanud sellega isikule kahju. Sellist järeldust toetab mh Euroopa Kohtu praktika, mille järgi peab igal isikul olema võimalik esitada konkurentsiõiguse rikkuja vastu kahju hüvitamise nõue. Samuti on Euroopa Kohus viidanud asjas nr C-453/99 sellele, et EÜ asutamislepingu artikliga 85 on vastuolus riigisisese õiguse säte, mis keelab nimetatud sätte mõistes konkurentsi piirata või kahjustada võiva lepingu poolel nõuda lepingu täitmisel tekkinud kahju hüvitamist üksnes seetõttu, et ta on selle lepingu pool (vt Euroopa Kohtu 20. septembri 2001 otsus asjas nr C-453/99 Courage ja Crehan, p 36).
4.Maakohus leidis, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna maakohtule alust määruskaebust rahuldada ning TsMS § 663 lg 5 kohaselt edastas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 2. jaanuari 2025 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus tuleb rahuldada.
6.Maakohus jättis hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ehk leidis, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel saab kohus menetlusökonoomika huvides jätta menetlusse võtmata üksnes sellise avalduse, mille puhul on asja sisuliselt arutamata selge, et avaldus on perspektiivitu. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega, et hageja on nõude esitanud kõigi kinnipeetavate õiguste kaitseks ja nõuab oma subjektiivsele arvamusele tuginedes kauba kättetoimetamistasu vähendamist. Praegusel juhul on vähemalt üks hageja nõuetest rahalise hüvitise väljamõistmise nõue eraõigusliku juriidlise isiku vastu ja hageja on põhistanud, et tal on olnud kostjaga hagiavalduses kirjeldatud lepingulised suhted. Seega on vähemalt selle nõude osas tegemist tavapärase sooritushagiga, mille edulootuse sisulisem hindamine ei ole hagi menetlusse võtmise etapis võimalik. Kostja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole sellises olukorras eraldi nõue, vaid hageja sooritusnõude üks eeldusi (RKTKo 03.10.2013, 3-2-1-97-13, p 10).
7.Asjaolu, et tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks võib kohtusse pöörduda nii Eesti Vabariik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kaudu kui alates 1. jaanuarist 2025 kehtiva õiguse kohaselt ka eraõiguslik pädev üksus (vt TsMS § 497 4 lg 1 p 1 ja lg 2), ei piira iga isiku võimalust oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.
8.Hagiavalduse menetlusse võtmisest ei oleks põhjust keelduda ka TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel. Riigikohtu praktika kohaselt ei reguleeri VangS § 48 lg 1 müüja ja ostja suhteid, st lisaks avalikõiguslikele nõuetele on võimalik ka eraõiguslike nõuete esitamine vanglapoe pidaja kui eraõigusliku juriidilise isiku vastu (RKEKo 31.01.2013, 3-3-1-48-12, p-d 12–13).
9.Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus andma hagejale võimaluse kõrvaldada ebaselgused nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude suurus 105,10 eurot, sest ta tasus 26 korda tema hinnangul õigusvastast teenustasu 4,16 eurot. Tehte 26 x 4,16 tulemus on tegelikult 108,16.
10.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 1).
11.TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja esitada määruskaebuse hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Kuna käesoleva määrusega ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega keelduti hagiavaldust menetlusse võtmast, ei ole käesolev
määrus selline määrus, millega hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldutakse ja seega ei saa selle peale esitada määruskaebust Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.