2-16-5384/6 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud Tatjana Mosina avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 50 885.11 euro ulatuses, võlgnik on varatu. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 11.04.2016. a nimetas kohus Tatjana Mosina ajutiseks halduriks Veli Kraavi. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Tatjana Mosina pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Veli Kraavi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub ja teadaolevate kohustuste maht 46 704.06 eurot. Võlgniku igakuine sissetulek on töötasu 210 eurot (bruto) ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav pension summas 197,12 eurot, millele ei saa vastavalt TMS § 132 lg 1 pöörata sissenõuet. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et arvestades TMS § 132 sätestatud mittearestitavat summat ja võlgniku piisava sissetuleku puudumist, ei ole võlgnik suuteline oma kohustusi täitma. Võlgniku maksejõuetuse põhjustas töökoha koondamine ning töövõimekaotus 60 % ulatuses, mis ei võimalda leida tasuvat töökohta. Maksejõuetuse tekkimise põhjus on seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud.

Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 1 1 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi on esitanud tasunõude 12 töötunni eest kokku summas 396 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 396 eurot . Ajutise halduri tasu kuulub PankrS § 150 alusel väljamõistmisele pankrotivara arvelt. Võlgnikul pankrotivara puudub. Kui võlgnik ei oleks esitanud avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuuluks menetlus lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub riigi vahenditest ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise halduri tasu summas 396 eurot (lisandub käibemaks 79,20 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik