Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

--Vabastada Andres Hermet pankrotihalduri pankrotimenetluses käesoleva määruse jõustumisel.

Rahuldamata nõue 8 091,14 1 741,23 8 078,22 17 910,59

kohustustest

Reigo

Koppeli

--Dokumentide hoidjaks nimetada Reigo Koppel. --Algatada füüsilisest isikust võlgniku Reigo Koppel`i kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg-d 1 ja 11). Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (PankrS § 176 lg 2). --Usaldusisiku kohustusi täidab Reigo Koppel. Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole (ehk 1.konto) üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole (ehk 2.konto), millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 1. aprillil). --Võlgnik Reigo Koppel on kohustatud esitama Viru Maakohtule 1 kord aastas, hiljemalt 01.juuniks, andmed oma kohustuste täitmise kohta, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistliku tulutoova tegevuse kohta ja võlgniku mõlema arvelduskonto väljavõtteid. Esimene aruanne tuleb esitada 01.06.2017. -- PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel, millisteks on: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

(5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisik peab Pankr S § 172 kohaselt võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule lõpparuande. Määrus saata võlgnikule/usaldusisikule, haldurile, jõustumisel reg.osakonnale. Teade lõpparuande kinnitamise, kohustustest vabastamise menetluse alustamise ja usaldusisiku nimetamise määruse kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud 12.04.2016 esitas haldur PankrS §-le 158 tuginedes kohtule allpool esitatud lõpparuande koos taotlustega aruande kinnitamiseks, menetluse lõpetamiseks raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, halduri tasu ja kulude kinnitamiseks, halduri vabastamiseks, usaldusisiku nimetamiseks: Võlgnikul rahalised vahendid pankroti väljakuulutamise seisuga puudusid. Pankrotivarasse pankrotimenetluse jooksul laekumisi toimunud ei ole. Võlgniku arveldusarvele on kogu senise pankrotimenetluse jooksul laekunud töötasu ja töövõimetuspensioni näol kokku 2 180,34 eurot, mis on jäänud võlgniku käsutusse (ei kuulu arestimisele). Muu vara võlgnikul puudub. Käesoleva lõpparuande esitamise seisuga puuduvad Reigo Koppel (pankrotis) pankrotimenetluses veel saada olevad varad või nõudeõigused. ANDMED PANKROTIMENETLUSEGA SEOTUD VÄLJAMAKSETEST PankrS §

146 ALUSEL

Taotlusi vara välistamiseks ei esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (PankrS § 146 lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Samuti ei ole pankrotimenetluses tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. Mingeid väljamakseid (k.a. võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis) haldur menetluses teinud ei ole.

ANDMED

JAOTISE

ALUSEL

RAHULDAMISJÄRKUDE KAUPA

VÄLJAMAKSTUD

RAHA

KOHTA

NÕUETE

Võlanõuete esitamise tähtaeg Reigo Koppel (pankrotis) pankrotimenetluses oli 16.01.2016.a. ja tähtaegselt esitati 3 nõudeavaldust kogusummas 17 910,59 eurot. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 01.03.2016.a. Haldur, võlgnik ega võlausaldajad nõuetele vastuväiteid ei esitanud, mistõttu tunnustati nõuete kaitsmise koosolekul II järgu nõudeid kokku 17 910,59 eurot.

Pankrotihaldur on 02.03.2016.a. esitanud kohtule pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku, mille kohus on kinnitanud esitatud kujul oma 16.03.2016.a. kohtumäärusega, mis on jõustunud 05.04.2016.a. Reigo Koppel (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole haldur väljamakseid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks teinud, kuna vahendid selleks puuduvad.

IGA VÕLAUSALDAJA TUNNUSTATUD

VÕLAUSALDAJA EI OLE RAHA SAANUD

NÕUDE

OSA,

MILLE

ULATUSES

Tunnustatud nõuded Reigo Koppel (pankrotis) pankrotimenetluses moodustavad kokku 17 910,59 eurot. Kõik nõuded tunnustati II järgus, I järgu ja III järgu nõuded menetluses puudusid. Järgmisena toob haldur ära andmed pankrotimenetluses tunnustatud nõuete ja võlausaldajate rahuldamata nõuete suuruse osas: Nr. Nimi Registrikood 1 PlusPlus Capital AS 11919806 2 OÜ Aktiva Finants 10746479 3 Lindorff Eesti AS 10231048

KOKKU 17 910,59 17 910,59

Tunnustatud nõue 8 091,14 1 741,23 8 078,22

Rahuldamata nõue 8 091,14 1 741,23 8 078,22

ANDMED HALDURI TEGEVUSE KOHTA PANKROTIVARA VALITSEMISEL Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja Reigo Koppel (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsustest. Vastavalt PankrS § 124 lg 2 seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Haldur on teavitanud kõiki teadaolevaid võlausaldajaid pankroti väljakuulutamisest ning viinud läbi võlausaldajate esimese üldkoosoleku 03.12.2015.a. Haldur on kogunud kokku esitatud nõuded ja viinud 01.03.2016.a. läbi nõuete kaitsmise koosoleku. Haldur on 02.03.2016.a. kohtule esitanud jaotusettepaneku, samuti koostanud ja esitab kohtule käesoleva lõpparuande. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. TsMS 183 lg 2 alusel võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Reigo Koppel (pankrotis) pankrotihalduri tasu arvestab haldur lähtuvalt pankrotihalduri poolt läbiviidud toimingutele kulunud ajast tunnitasuga 90,00 eurot x 7,5 h: • Võlausaldajate teavitamine pankroti väljakuulutamisest vastavalt PankrS § 34 lg 1 – 0,25 tundi; • LHV Pank teleteenuste- ja deebetkaardi lepingute lõpetamine, internetipanga ümbervormistamine – 0,5 tundi; • Esimese võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine ja protokollimine, taotluse esitamine kohtule pankrotitoimkonna moodustamata jätmiseks 03.12.2015.a. – 1,5 tundi; • Pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduste läbivaatamine ja nõuete tunnustamise koosoleku ettevalmistamine, läbiviimine ja protokollimine 01.03.2016.a. – 1,5 tundi; • Jooksev suhtlemine võlgniku ja võlausaldajatega, täiendava info jagamine – 1,5 tundi; • Jaotusettepaneku koostamine ja esitamine kohtule – 1,0 tundi; • Lõpparuande koostamine ja esitamine kohtule – 1,25 tundi. KOKKU 675,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 135,00 eurot = 810,00 eurot.

Kuna pankrotimenetluses vara puudub, siis haldur täiendavalt tema poolt tehtud kulude hüvitamist ei taotle. Kui võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis võib kohus määrata võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seega 397,00 euro hulgas sisalduvad kõik muud maksud välja arvatud käibemaks, mis lisandub. Kuna pankrotimenetluses puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, siis taotleb haldur võlgnikule menetlusabi määramist halduri tasu katteks summas 397,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot.

ANDMED PANKROTIMENETLUSES ESITATUD HAGIDE KOHTA

Reigo Koppel (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud. PANKROTIHALDURI ARVAMUS VÕLGNIKU MAKSEJÕUETUSE TEKKIMISE

PÕHJUSTE KOHTA

Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks on võlgniku üldine finantskäitumine - võlgnik on liiga kergekäeliselt suhtunud võetavatesse kohustustesse, omamata ise kohustuste võtmise hetkel nende täitmiseks piisavat sissetulekut. Võlgniku kohustused pärinevad osaliselt juba aastast 2009. Võlgnik on aastaid võtnud uusi laene, et tasuda vanu võlgnevusi. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega tegu. Haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks esinenud ka vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114.

JÄRELDUSED JA TAOTLUSED KOHTULE

Haldur on viinud läbi vajalikud pankrotimenetluse toimingud ja ei kavatse esitada enam hagiavaldusi. Haldur teatab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Tulenevalt eeltoodust teeb haldur kohtule ettepaneku lõpetada Reigo Koppel (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. PankrS § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust PankrS § 158 lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa (halduri ettepanekul 850,00 eurot). Haldurile teadaolevalt on võlgnik esitanud kohtule ka kohustustest vabastamise menetluse avalduse. PankrS § 169 sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastavalt PankrS § 171 võib kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustada PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul. PankrS § 171 lg 2 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises;

2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Haldurile teadaolevalt eelpool kirjeldatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei ole. Haldurile ei ole teada ka muid asjaolusid, mis võiksid otseselt takistada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. Võlgnik omab hetkel ka töökohta, mis võimaldab tal edaspidi kasvõi osaliselt võlausaldajate nõudeid rahuldada. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Võlausaldajad ettepanekuid usaldusisiku osas esitanud ei ole ja on teavitanud, et on nõus usaldusisiku määramata jätmisega, kui võlgnik ise kohustub täitma usaldusisiku ülesandeid (Lisa 1). PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Haldurile on võlgnik esitanud ka oma nõusoleku usaldusisiku ülesannete täitmiseks, mille haldur edastab kohtule koos käesoleva lõpparuandega (Lisa 2). Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes PankrS §157 p 2; §165 lg 3; § 65 lg 1, lg 11 ja lg 11; § 171 lg 1; § 172 lg 1 haldur p a l u b:

menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 51 sätete järgi, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Pankr § 177 sätete kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on määratud PankrS § 65-1. Pankrs § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lg 1-1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude kandmiseks piisavalt vara, määrab kohus tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Võlgnik ei ole teatanud vastuväidetest halduri tasu ja lõpparuande osas. Dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgnik Reigo Koppel. PankrS § 164 lg 1 kohaselt määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.