Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

MENETLUSKULUDE JAOTUS

2-15-100563

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras, esitades apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus lahendada apellatsiooni kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja novembris 2013.a. eluruumi üürilepingu nr xx (edaspidi Leping), mille kohaselt kostja üüris hagejalt kasutamiseks korteri nr x xxxxxxxxxasuvas ridaelamus. Korteri kasutusse üleandmist tõendab poolte poolt allkirjastatud eluruumi üürileping nr x ja lepingu lisaks olev eluruumi ja sisutuse üleandmise-vastuvõtmise akt (1.kd tl 29-34). Lepingu p 2.2.3 kohaselt hakkas leping kehtima 12.11.2013.a. Lepingu p

2-15-100563 nr 3-2-1-141-11 (p 10) ja nr 3-2-1-46-09 (p 10) viidanud Asjaõigusseaduse § 36 lg-le 1, mille kohaselt omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Lähtuvalt asjaolust, et kostja ei ole ruume vabastanud ega teavitanud hagejat õigusest ruume hakata kasutama, vaid vastupidiselt keelanud hagejal ruumidesse siseneda (nimetatut tõendab ka asjaolu, et kostja heidab hagejale ette nagu viimane oleks ruumidesse sisenenud ja osad tema asjad üüritud ruumist ära võtnud), saab järeldada, et kostja ei ole valdust hagejale üle andnud. Sümboolsetest võtmete üleandmisest ei piisa, kui tegelikkuses ruum jääb senise valdaja võimu alla. Samuti kuna hageja ei olnud nõus kokkuleppel lõpetama lepingut enne kui on võlgnevus tasutud ja kostja ega hageja ei ole lepingut üles öelnud, saame järeldada, et leping kehtib kuni lepingupool on selle üles öelnud. Hageja on teinud kostjale ettepaneku lõpetada leping, viia oma asjad korterist ja anda üle valdus tasudes ka võlgnevuse, kasvõi edaspidiselt osakaupa. Kostja sellele aga ei reageeri. Kostja kohustus perioodi 12.11.2013-31.12.2014 kohta esitatud arvete alusel tasuma hagejale kokku 2047.34 eurot, kuid on tasunud sama perioodi kohta kokku käesolevaga 1627.55 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub kokku võlgnevus 01.01.2015.a. seisuga 419.79 eurot. Kuna poolte lepingulised suhted ei ole lõppenud, kohustub kostja tasuma hagejale ka edaspidise üüri/kütte eest kuni lepingu lõppemiseni. Isegi juhul, kui lugeda poolte lepingulised suhted 16. november 2014 seisuga lõppenuks (mida hageja ei aktsepteeri), kohustub kostja lähtuvalt asjaolust, et kostja ei ole seniajani andnud hagejale valdust üle, maksma hagejale valduse üleandmise viivitamise eest viivitatud aja kohta kahjuhüvitisena üürilepingus kokkulepitud üüri, mis on perioodi 17.11.2014 kuni 31.12.2014 kohta 95.87 eurot kuus. Kuna hagejale ei ole korteri valdust üle antud, ei ole hageja saanud antud ruumi kasutama hakata ega saanud seda kolmandale isikule rentida, samuti on igakuiselt antud korterite ühistrassi kaudu köetud, mistõttu küttekulu hageja ei ole kokku hoidnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 335 järgi võib üürileandja nõuda viivitatud aja eest kahjuhüvitisena üürilepingus kokkulepitud üüri, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi. Tulenevalt VÕS § 76 lg-test 1, 3, § 82 lg-st 1, §-st 100, § 101 lg 1 p-st 1 ja § 108 lg-st 1 taotleb hageja kostjalt kui kohustust rikkunud võlgnikult põhivõlgnevuse 419.79 euro väljamõistmist. Kostja vastuväited hagile Hageja tegi kostjale 15.10.2014 suulise ettepaneku üürilepingu lõpetamiseks, millega kostja nõustus. Kostjal olid 15.10.2014 seisuga täidetud kõik üürilepingust tulenevad kohustused. Elamispinna valduse üleandmise osas oli kokkulepe, et korter vabastatakse kostjale kuuluvatest esemetest mõistliku aja jooksul. Hiljem hageja kokkuleppest loobus, esitades kostja vastu täiendavaid nõudmisi ja tehes takistusi valduse üleandmisel. Nähtuvalt hagiavaldusele lisatud kostja tasumise arvestusest oli 15.10.2014 seisuga kostja võlgnevus hageja ees 77.23 eurot, millist võlgnevust kostja ka tunnistab. Kuna üürileping oli 15.10.2014 seisuga lõpetatud, ei nõustu kostja tasuma pärast 15.10.2015 hageja poolt nõutud üürilepingust tulenevaid kohustusi. Kostja rõhutab, et talle ei esitatud eelmärgitud kulutuste kohta ühtegi arvet, talle ei ole saadetud maksekviitungeid. Üürikviitungeid ei väljastanud hageja kostjale kunagi õigeaegselt, alati saadeti viivitusega. Kostja vastuhagi Ajavahemikul 15.10.2014 kuni 15.11.2014 läksid hageja kasutuses olevast kostjale kuuluvast üürikorterist, asukohaga xxxxxxxxx xxxxxxx ridaelamuboks, korteris x kostja süülise käitumise tagajärjel kaduma mitmesugused hagejale kuulunud esemed. Kostja süü seisnes selles, et ta ei hoidnud seaduse nõuete kohaselt hageja korteri võtmed, milline asjaolu võimaldas kolmandatele isikutele ilma hageja teadmata ja nõusolekuta korterisse sissepääsu.

2-15-100563 Ilma eelmärgitud ajavahemikul kostja töötajate poolt korteris käimiseta, kostja poolt korteri võtmete seaduslikus korras hoidmisel, olnuks välistatud hagejale kahju tekitamine. Esineb põhjuslik seos hagejale tekitatud kahju ja kostja käitumise vahel. Korteri võtmete lohakas hoidmine ja kostja töötajate hagejat informeerimata ja hageja nõusolekuta korteris käimine põhjustas hagejale otseselt kahju. Vastupidisel korral olnuks hagejale kahju tekitamine olnud välistatud. Hagejale on kostja süülise käitumise tagajärjel tekitatud alljärgnev kahju: 1)arvuti Akord maksumusega 180 eurot; 2)40 DVD-d hinnaga a`3.19 eurot, kokku 127.60 eurot ja 3)50 CD-d hinnaga a`5.99 eurot, kokku 299.50 eurot. Seega on kogukahju 607.10 eurot. Vastuhagi kohaselt viibis Asta Leesmann korteris viimati 15.10.2014, mil lahkus koos perekonnaga elama praegusesse elukohta xxxx xxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx. Enne 15.11.2014.a., mil hageja abikaasa x korterisse asjadele järgi läks, hageja korteris ei käinud. Vahepeal oli aga korteris sees käidud ja hagejale kuulunud korterist olid eelnäidatud esemed kaduma läinud. Hageja leiab, et esemed said kaduda ainult kostja süülise tegevuse tagajärjel. Hageja kinnitab, et 15.10.2014.a. korterist lahkudes keeras ta kõik küttekraanid kinni ja lülitas välja elektri. Kõik nimetatud esemed jäid korterisse ja olid korras. Hageja kirjutas 15.10.2014 lahkudes üles elektrienergia ja vee näidud: elektrienergia näit oli 027418 ja veenäit 0516168, 15.novembril 2014 oli elektrinäit 027420 ja veenäit 0516190. Eeltoodu näitab, et eelnäidatud perioodil oli elektrit ja vett kasutatud, s.o. korteris sees käidud. Vee ja elektri näitude muutumine ajavahemikul 15.10.2015 kuni 15.11.2015 tõendab seda, et vahepeal on kostja hageja nõusolekuta ja hagejat teavitamata korteris sees käinud, milline asjaolu võimaldas esemete varguse korterist. Teistel kõrvalistel isikutel puudus võimalus korterisse sisse pääseda, kuna korteri võtmed oli peale hageja ainult kostjal. Hageja sai korteri üleandmisel-vastuvõtmisel 2013 kostja töötajalt RP`lt enda kasutusse 2 komplekti korteri võtmeid ja RP sõnul jäi ka kostjale samuti 2 komplekti korteri võtmeid. Korteri ukse lukud olid 15.11.2014 korras ja puudusid muud korterisse sissetungimise tunnused. Hageja abikaasa x avastas koheselt esemete kadumise. Lõplikult tagastas hageja abikaasa x kostjale 2 komplekti korteri võtmeid 15.11.2014.a. Pärast 15.11.2014 ei ole hageja korteris viibinud. Kuivõrd kostja esindaja RP tarvitas x suhtes vägivalda ja võttis 2 komplekti korteri võtmeid ära, pole hagejal olnud võimalik enam korterisse siseneda. Pealegi ei julge hageja ja abikaasa x enam xxxxxxxxxx ilmuda, kardavad nende suhtes RP`a poolt korduvat vägivalla tarvitamist. Kostja vastuväited vastuhagile OÜ Reinix Puit leiab, et hagi on alusetu ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et tema üüril olnud korterist on kadunud vastuhagis nimetatud asjad, samuti seda, et väidetavad asjad läksid kaduma kostja süül. Tõendatud ei ole asjade väärtust ehk turuhinda. Kostja kinnitab, et OÜ Reinix Puit seaduslikud esindajad ei ole hageja valduses olevas korteris ajavahemikul 15.1015.11.2014 käinud, samuti ei ole antud korteri võtmeid kolmandatele isikutele. Küll on aga kostjale teadaolevalt antud ajavahemikul käinud korteris ca kolmel korral hageja ja tema perekonnaliikmed.

KOHTU SEISUKOHT

OÜ Reinix Puit hagi

2-15-100563 võlgnevus tasutakse enne kokkuleppe sõlmimist. Hageja väiteid kinnitab pooltevaheline ekirjavahetus (1.kd tl 174-176). Kuigi kostja on väitnud, et kokkuleppe sõlmimise eeltingimus oli täidetud, st võlga kostjal ei olnud, on ta ka ise tunnistanud, et omas 15.10.2014 seisuga hageja ees võlgnevust 77.23 eurot. TsMS § 230 kohustab pooli tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kuid kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid pooltevahelist kokkulepet Lepingu lõpetamiseks 15.10.2014. Kostja väited, et ta sai üheselt aru, et Leping lõpetatakse poolt kokkuleppel 15.10.2014 ja valdus antakse hagejale üle mõistliku aja jooksul, pole kohtu arvates usutavad. Seega, kuna kostja võlga ei tasunud, jäi Leping poolte vahel kokkuleppega lõpetamata ning kostja ei ole ka ise Lepingut üles öelnud, kuigi üürilepingu p-st 8.2 tulenes kostja kui üürniku õigus Leping lõpetada, teatades sellest üürileandjale vähemalt 2 kuud ette.

2-15-100563 ja tunnistajate ütlustele üürileandjale järgmise kuu alguses. Üür/küte kuluks jaanuarist märtsini ja oktoobrist detsembrini oli 95.87 eurot ja aprillist kuni septembrini 63.92 eurot. Hageja ei nõua kommunaalteenuste eest mitte eluruumi üürilepingu lõppemiseni, vaid kuni 31.12.2015 summas 419.79 eurot. Vastavalt võlgnevuse arvestusele perioodil 12.11.2013-31.12.2014 kohustus kostja tasuma 2047.34 eurot, kuid tasutud on kostja poolt 1627.55 eurot, seega on võlgnevus 01.01.2015 seisuga 419.79 eurot (1.kd tl 38). Eelpoolnimetatud arvestus on vastavuses üüriarvete ja kviitungitega, mis esitati kostjale (1.kd tl 40-53; 91-96) ning võrdluses kostja poolt esitatud pangatehingute väljavõttega perioodil 01.12.2013-13.08.2015 (1.kd tl 98107) nähtub, et hageja on võlgnevuse jäägi väljaarvestamisel kostja poolt tehtud maksetega arvestanud. Kostja on küll väitnud, et tunnistab võlga 77.23 eurot, kuid nimetatud summa on võlgnevuse jääk enne oktoobrit 2014 ning isegi juhul, kui lugeda õigeks kostja arvamus Lepingu lõppemise kohta 15.10.2014, lisandub omaksvõetud summale poole oktoobrikuu kommunaalteenus ja muud teenustasud.

2-15-100563

2-15-100563 läbitöötamisele ja hagiavalduse koostamisele – 2 tundi ja 30 min, vastuse koostamist ja läbirääkimisi – 2 tundi; vastust vastuhagile – 2 tundi; ettevalmistus istungiks ja esindus kohtus 07.03.2015 – 2 tundi ja 30 min; ettevalmistus ja osalemine kohtuistungil 20.04.2016 – 4 tundi ja 5 min õigusabiteenuse hinnaga 95-120 eurot, lisaks käibemaks. Kostja esindaja on leidnud, et nõutud lepingulise esindaja tasu ei ole kooskõlas Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 sätestatud lepingulisele esindajale kehtestatud tasude piirmääradega, kuid nimetatud piirmäärad ei kehti alates 26.06.2014 ning seega ei ole kostja esindaja vastavad vastuväited asjakohased. Kohus on liitnud ühiseks menetlemiseks kaks erinevat tsiviilasja, mille keerukust hindab kohus keskmiseks ning seda ka lepingulise esindaja tunnitasu osas. Samas on tsiviilasja menetlus olnud aeganõudev ning hageja esindaja poolt taotletud ajakulu on sellele vastav. Kostja ei ole ise käitunud menetluses menetluskulusid säästvalt, jättes istungile ilmumata ega esitanud ka tõendeid kohtusse mitteilumise mõjuvate põhjuste kohta. Kokkuvõtvalt peab kohus hageja lepingulise esindaja poolt taotletud kulu summas 1401.25 eurot TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohuslane. Kuigi TsMS § 162 lg 4 järgi on võimalik jätta menetluskulud poole, so hageja, enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, ei ole see antud juhul põhjendatud. Menetluse kestel on olnuks Asta Leesmannil võimalik sõlmida kompromiss, samuti käituda menetluskulusid säästval viisil, kuid ta seda ei teinud, esitades vastuhagi. Seega hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik Pärnu Maakohtu otsus osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2016 otsusega:

RESOLUTSIOON:

2-15-100563

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.