lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-30311/50

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-30311/50
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.05.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1940
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-30311

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10.05.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok- Toomsalu, Indrek Soots

Kohtuasi

MN (N) hagi OÜ Sindi Vesi vastu kahju hüvitamiseks endise olukorra taastamise teel

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 1.04.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

MN määruskaebus Hageja: MN (ik XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Brigitta Mõttus Kostja: OÜ Sindi Vesi (rk 10356904), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaire Aus Kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 1.04.2016 määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määruse peale ei saa edasi kaevata. Hageja nõue ja menetluse käik
1.17.06.2013 esitas MN (hageja) Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles ta palub kohustada OÜ-t Sindi Vesi (kostja) hüvitama seoses omandi rikkumisega tekitatud kahju kas asja endisel kujul taastamise teel või alternatiivselt hüvitama kahju 3500 eurot. Hageja on Sindi linnas Roheline 6 a kinnistu omanik. Kostja tellis riigihanke, mille käigus teostati Rohelisel tänaval kanalisatsiooni ja veetrassi paigaldus ning uuendati teekate, mille tulemusena tõsteti tänavat ca 15 cm ja kinnistu esisele paigaldatud tänavakivid jäid oluliselt madalamaks kui tänav. Hagiavalduse väidetel tekkisid seetõttu probleemid vee äravooluga, ja kahjustada sai hageja kinnistu üldilme. Kostja ei täitnud oma lubadust, et juhul, kui teekatet tõstetakse, korvatakse tekitatud kahju, ehk taastatakse tööde teostaja kulul endine olukord, tõstetakse tänavakivid, vundament ning haljastus samas määras, milles on tõstetud tänavat. 10.02.2014 hagi täpsustuse kohaselt rikkus kostja riigihanke tingimusi, kuivõrd kostja kohustuseks oli lisaks teekatte taastamisele taastada samal kujul ka kõik muu, mis on saanud kannatada tööde käigus, sh haljastus, aiad, tarad. Hageja palus kohustada kostjat tegema vajalikud tööd kinnistu endisel kujul taastamiseks või alternatiivselt palus mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 3500 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kostja vastus

2.Kostja hagi ei tunnistanud, väites, et ta ei käitunud süüliselt ja ei ole tekitanud hagejale kahju. 17.02.2016 istungil taotles kostja hagi läbivaatamata jätmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna kostja seisukohalt ei olnud hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ja huvide kaitseks ja eesmärgil ning kostja leidis, et hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik hagiga saavutada. Hagi on tõendamata, kostja süü ja kahju suurus tuvastamata, puudub kahju arvestus. Kuna hagiavalduses esitatud nõuet ei ole võimalik hagis esitatud asjaoludel rahuldada, tuleb jätta hagiavaldus läbi vaatamata.
3.Hageja palus jätta kostja taotlus rahuldamata, leides, et hagi on võimalik rahuldada ja hagi on esitatud hageja õiguste kaitseks. Maakohtu määrus
4.Maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud 1350 eurot. Hageja esitas õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 lg 1 alusel. Hageja leiab, et kahju tekitamine on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, kuna rikutud on hageja omandit, kahju on põhjuslikus seoses kostja poolt riigihanke tingimustest tulenevate kohustuste rikkumisega ning kostja käitumine on süüline, kuna kostja on rikkunud üldist käibekohustust. Hagi alusena kohtu ette toodud asjaoludel ei ole hageja õiguste rikkumine üldse võimalik ja hagejal ei saa olla kostja vastu kahju hüvitamise nõuet, sest kostja ei ole hageja kinnistut kahjustanud. Kahjuks loetakse vara kaotust või kahjustamist. Sindi linnas Rohelisel tänaval tehtud vee- ja kanalisatsioonitrassi renoveerimistööde käigus ei ole hagejale kuuluvat kinnistut ega sellel asuvaid rajatisi faktiliselt kahjustatud. Hageja soov taastada hageja kinnistu ja Rohelise tänava vahelise ala kõrguste suhe ei ole käsitatav endise olukorra taastamisena hageja kinnistul. Hageja omandi rikkumisena ei ole käsitatav tema subjektiivne hinnang, et kinnistu ja tee vaheliste kõrguste suhte muutus rikub tema kinnistu välisilmet. Kohtule esitatud fotodelt ei ole kinnistu välisilme rikkumine objektiivselt tuvastatav. Hageja poolt hagi alusena toodud asjaolud ei ole õiguslikult kvalifitseeritavad hagejale õigusvastaselt kahju tekitamisena ning hagejal ei saa olla kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Seega nõude menetlemine on perspektiivitu. Hageja väide, et asjas olulised asjaolud tuvastatakse alles ekspertiisiga ja tunnistajate ülekuulamisega, ei anna alust menetluse jätkamiseks. Ekspertiis ega tunnistaja ütlused ei saa muuta asjaolu, et hageja nõue on seotud teise isiku (Sindi linna) omandis oleval kinnistul muudatuste tegemisega (hageja enda kinnistul aia vundamendi tõstmine tuleb päevakorda alles siis, kui tõstetakse linna maal asuvat haljastust). Hageja taotles tunnistaja ülekuulamist hageja kinnistu ja tänavavahelise kraavi kinniajamise asjaolude selgitamiseks, kuid ei soovinud tunnistaja ütlustega tõendada kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja taotles eksperdi kaasamist paikvaatlusele, et ekspert annaks hinnangu tee ehituse projektidele vastavuse kohta, kuid tee ehitustööde vastavus või mittevastavus projektdokumentatsioonile ei tõenda hagejal kahju tekkimist. Asjas ei ole vaidlust, et tänava tasapinda on endisega võrreldes 15 cm võrra tõstetud. Hageja väidetu, et ekspert saaks kindlaks teha, kas ja mil määral on teepinna kõrguse tõstmine mõjutanud hageja kinnistu niiskustaset, ei oma asjas tähtsust, sest hageja ei ole hagi alusena kinnistu üldist liigniiskust

välja toonud, vaid tõi selle välja 11.12.2013 eelistungil. Hageja on ka hiljem liigniiskuse osas välja toonud ainult sademevee kogunemise sissesõidutee alguses olevasse lohku. Asjaolu, et hageja sissesõiduteelt ei voola vesi enam kraavi, ei ole seotud tänava kõrguse tõstmisega, vaid sellega, et kraav oli kinni aetud. Sissesõiduteele kogunev vesi ei ole samastatav kinnistu liigniiskusega. Ilmselt põhjendamatud on ka hageja väited kostjapoolse hoolsuskohustuse rikkumise kohta. Hageja viidatud tööde teostaja kohustus taastada ehitustööde käigus rikutud, kahjustatud või lõhutud aiad, haljasalad, hekid jms rajatised ei ole selles asjas asjakohane, sest hageja kinnistul asuvat haljastust, aeda jms tööde käigus ei rikutud, kahjustatud ega lõhutud. Kinnistu ja tänavava kõrguste suhte muutumine ei ole käsitatav hageja kinnistu kahjustamisena. Kohus leidis, et hagejale ei saanud kahju tekkida ja tal ei saa olla kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Puudub vajadus menetluse jätkamiseks ja menetlustoimingute tegemiseks. Maakohus jättis hagi läbivaatamata jätmisel menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks õigusabikulude katteks 1350 eurot. Määruskaebus

5.Hageja palus tühistada maakohtu määruse, millega rahuldati kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks ja jätkata asja menetlust. Kohus kohaldas ebaõigesti menetlusnormi, kui leidis, et hagi on perspektiivitu, hageja omandit ei ole kahjustatud ja hagejal puudub alus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kohtu tõlgendus, et kahjuks loetakse vara kaotust või kahjustamist, on liiga kitsas ja ei ole arvestatud põhjusliku seosega kostja poolt tehtud tööde, kostja poolt hanketingimuste rikkumise ja hagejale kahju tekkimise vahel. Kahjuks saab lugeda kinnistu väärtuse vähenemist ja otsest kahju, milleks on aia vundamendi kahjustamine. Kahju ei pea olema tekkinud otsese rikkumise tagajärjel, vaid võib olla ka kaudne kahjustus. Kahjustatud on aia vundamenti ja sissesõidu tee sillutist, mille rajamisega on hageja kandnud kulutusi. Kostja on teostatud tööde käigus rikkunud hageja kinnistut, kuna just kostja tegevuse tagajärjel tõusis tee tasapind. Kostja tegevuse ja hagejale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Seega saab väita, et tehtud tööde käigus on kostja hagejale kuuluvat kinnistut ja rajatisi kahjustanud. Kohus eksis, kui leidis, et hageja nõue on suunatud peamiselt maa-alale, mis ei kuulu hagejale ja et tal puudub kahju hüvitamise nõude alus enda kinnisasja esisele alale kulutuste tegemisel. Hageja viitas seostele kostja tegevuse ja hagejale kahju tekkimise vahel, mille kohaselt asjaolu, et tee ja hageja kinnistu vahele jääb kolmanda isiku kinnistu, ei tähenda, et hageja soov ei ole taastada olukord enda kinnistul. Kõik etapid on omavahel seotud ja lõpptulemusena taastuks ikkagi just hageja kinnistu ja selle esise endine olukord. Hageja on teinud võõrale kinnisasjale kulutusi selle omaniku, Sindi Linnavalitsuse loal ja heakskiidul. Kohus on leidnud, et hageja omandi rikkumisena ei saa olla käsitatav hageja subjektiivne hinnang, et kinnistu ja tee vaheliste kõrguste suhte muutus rikub tema kinnistu välisilmet. Hageja ei nõustu kohtuga, et kinnistu välisilme rikkumise fakti ei ole võimalik tõendada ekspertiisi ega tunnistaja ülekuulamisega, sest ekspert on võimeline määratlema kinnistu väärtust enne (kui tasapind oli sirge, vastavuses teekõrgusega, aia vundament selleks ettenähtud kõrgusel) ja nüüd. Hageja kinnistu väärtuse vähenemine on tõlgendatav kahju tekkimisena. Hageja esitas kohtu soovil fotod, on taotlenud paikvaatluse ja ekspertiisi tegemist, mille kohta kohus ei ole siiani võtnud seisukohta. Põhjendamatu on kohtu viide,

et hageja ei ole ekspertiisi taotluses toonud välja kõiki küsimusi, sest alles pärast taotluse lahendamist esitavad pooled kohtule küsimused, mida nad soovivad eksperdilt küsida ning kohus teeb vastavatest küsimustest valiku, ehk kas kõik küsimused on põhjendatud või ei ole ning mida kohus ise peab vajalikuks eksperdilt teada saada. Kohus heitis hagejale ette, et hagi alusena ei ole viidatud liigniiskusele. Tegelikult viitasid kostja ja kohus liigniiskuse probleemile, kuigi hageja selgitas, et see on küll probleem, kuid ei ole antud juhul hagi aluseks. Kuna aga pidevalt selline küsimus menetluses tõstatati, siis leidis hageja, et ka sellele saab vastuse anda ekspertiis. Hageja ei ole väitnud, et sademete probleem, mis koguneb sissesõidu teele, oleks samastatav kinnistu liigniiskusega, nagu on leidnud kohus. Hageja ei nõustu, et väited kostjapoolse hoolsuskohustuse rikkumise kohta on põhjendamatud. Kostja on hoolsuskohustust rikkunud sellega, et ta rikkus teadlikult hanketingimusi. Hageja oli eelnevalt pöördunud kostja poole murega, et kas tee tasapind jääb samaks ja ega tehtavad tööd ei mõjuta kuidagi lähikinnistuid. Seega oli kostja teadlik hageja kartustest ning võimalusest, et tehtavad tööd võivad hagejale kahju tekitada. Kostja on hagejale kahju tekitanud, hagi ei ole perspektiivitu ja hagimenetlust peaks jätkama. Vastus määruskaebusele

6.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Edasine menetluse käik
7.Pärnu Maakohus jättis 27.04.2016 määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu 1.04.2016 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja tsiviilasi saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus tuleb TsMS § 659, § 657 lg 1 p 3 ja § 667 lg 2 alusel rahuldada. Haginõude, mille alusena esitatud faktilistele asjaoludele tuginedes ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik, võib jätta TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata või TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Nimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted ei oma imperatiivset iseloomu, vaid annavad selleks võimaluse. Nende kohaldamata jätmist pole alust kvalifitseerida menetlusõigusnormi rikkumisena. TsMS § 372 lg 2 p 1 ja § 423 lg 2 p 1 puhul on tegemist oma olemuselt menetlusökonoomia sätetega, mis võimaldavad hoida kokku kohtu menetlemisaega ja vältida menetlusosalistele liigsete kulutuste tekitamist. Hagi läbivaatamata jätmisega maakohus praegusel juhul seda eesmärki ei saavutanud, kuna oli 17.06.2013 esitatud hagi ligi 3 a menetlenud. Maakohus oleks juba eelnimetatud põhjusel võinud eelistada asja sisulist lahendamist. Kuid nimetatud pikk menetlusaeg ei too kaasa eraldivõetuna kohtumääruse tühistamist. Hagi läbivaatamata jätmisel TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel ei saa kohus hinnata tõendeid ega otsustada keerukate õiguslike küsimuste üle (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-12013, p 12). Kohus ei ole käesoleval juhul seda põhimõtet järginud ja on selle asemel asunud hageja taotlusi hinnates tuvastama hagi rahuldamise perspektiivi (mh selgitama, mida tunnistaja saaks ja võiks tõendada ning et paikvaatlusel ei pruugi olla edu ja mida selgitaks ekspert ning et, kas kahju suurus on tõendatud). Hagiavalduses välja toodud asjaoludel ei saa tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas kostja on rikkunud hanke käigus sõlmitud

lepingus väidetavalt sisaldunud kohustust taastada tänavad pärast kanalisatsiooni ja veetrassi paigaldamist samal tasapinnal. Samuti ei võinud kohus hagi läbivaatamata jätmisel hinnata, kas kostja oma tegevusega hageja kinnistut kahjustas või mitte ning kas kostja teo ja hageja väidetava kahju vahel esines põhjuslik seos. Määruskaebuse väidetel on maakohus käsitlenud põhjuslikku seost liiga kitsalt, selgitades, et põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Maakohtul ei olnud hagi läbi vaatamata jätmisel võimalik asuda seisukohale, et kas hagejale on kahju tekkinud või mitte ning kas kostja vastutab selle eest. Juhul kui maakohtus hagi sisulisel läbivaatamisel leiab tuvastamist, et hagejale ei ole kahju tekkinud, ei saa hageja nõuet rahuldada. Kas ja milline kahju hagejal tekkis ning kas kostja vastutab selle eest, selgub asja sisulise lahendamise tulemusena. Menetluskulude jaotuse üle otsustab vastavalt TsMS § 173 lg 3 teisele lausele alama astme kohus sõltuvalt asja uue läbivaatamise tulemustest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja