lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-54130/24

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-54130/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.05.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1996
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastus
Lääne Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-11-25
Teabenõue
Lääne Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-11-21
Määrus
Lõuna Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-12-13
Õiend
Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-07-06
Päring
Päästeamet · Sissetulev kiri · 2026-07-06
Vastuskiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-07-03

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 442 lg 8Otsuse sisuTsMS § 652Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisuTsÜS § 53 lg 1Oluline osaVÕS § 35 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
If P&C Insurance AS10100168(Vastustaja)Gren Sakala OÜ11440630

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mai 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-54130

Tsiviilasi

Esro Elekter OÜ hagi If P&C Insurance AS vastu kindlustushüvitise ja viivise väljamõistmiseks 127 582,41 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. detsembri 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Esro Elekter OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Esro Elekter OÜ (registrikood 11440630), esindaja vandeadvokaat Mart Sikut Vastustaja (kostja): If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), esindaja Allan Habicht

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 21. detsembri 2015 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Keelduda If P&C Insurance AS-i poolt esitatud tõendi (ekspert M. Meiusi arvamus) vastuvõtmisest ja lugeda see

tagastatuks If jõustumisel.

P&C

Insrance

AS-le

kohtuotsuse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Tüüptingimuse mõiste
VÕS § 37Tüüptingimused lepingu osana
VÕS § 423 lg 2Kindlustusjuhtum ja kindlustusrisk
VÕS § 658 lg 1Maaklerilepingu mõiste
4.
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Esro Elekter OÜ kanda.
5.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata asjakohase avalduse tähtaegselt esitamata jätmise tõttu. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Esro Elekter OÜ (hageja) esitas 7. juulil 2014 Tartu Maakohtule hagi If P&C Insurance AS-i (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitise 108 812,48 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 9792,90 eurot ning viivise põhinõudelt viivisemääraga 0,1% päevas kuni 10 881,25 euroni ning edasi seadusjärgse viivisemääraga alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11. jaanuaril 2013 varakindlustuse lepingu (kindlustusleping). Kindlustatud asjaks oli hagejale kuuluv koostootmisjaama moodul (mootor + generaator) koos abiseadmetega (seade). Kindlustusperioodiks oli poliisi kohaselt 20. jaanuar 2013 kuni 19. jaanuar 2014. Seadmega toimus 23. septembril 2013 sisemise purunemise juhtum, mis seisnes mootori silindripeade kahjustumises. Silindripeade asendamisega seoses tekkis hagejal kahju summas 112 007,48 eurot (silindripeade asendamisega seotud kulu), millest kuulub mahaarvamisele omavastutus summas 3195 eurot. Kostja keeldus kahju hüvitamisest, viidates kindlustuslepingu eritingimuste p-le 2. Hageja leidis, et kindlustuslepingu eritingimuste p 2 puhul on tegemist tüüptingimustega VÕS § 37 tähenduses, järelikult ei saa neid lepingu osaks lugeda. Samuti ei ole mootori silindripeade puhul tegemist detailidega, vaid seadme oluliste osadega. Kui kindlustatud riskiks on seadme sisemine purunemine, on kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumine lepingu olemusega vastuolus.
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Kindlustuslepingu eritingimused ei ole tüüptingimused, sest need on eraldi läbi räägitud. Kostja kahju hüvitamise kohustuse välistavad kindlustuslepingu eritingimuste p-d 2, 3.5 ja 6. Kostja arvates on silindripea puhul tegemist detailiga. Kvaliteetsetele detailidele ei ole kahju tekkinud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 21. detsembri 2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Samuti keeldus maakohus hageja poolt 14. detsembril 2015 esitatud tõendi vastuvõtmisest. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nõustus maakohus kostjaga selles, et poolte vahel kokku lepitud eritingimused ei saa olla tüüptingimusteks VÕS § 35 lg 1 mõttes. Hagejat kindlustuslepingu sõlmimisel esindanud kindlustusmaakler Toomas Kortelit saab pidada maakleriks VÕS § 658 lg 1 mõttes. Kostja poolt osales läbirääkimistes Allan Kruus. 8. jaanuaril 2013 saatis kostja esindaja hageja esindajale e-kirja, milles on üks-ühele sõnastuses ära toodud kindlustuslepingu eritingimused, millele oli lisatud kostja küsimus („Sobib?“). Toomas Kortel on 11. jaanuaril 2013 nõustunud lepingu pikendamisega eelnimetatud tingimustel. Seega on vaidlusalused tingimused eraldi läbi räägitud. Kohus jättis hindamata hageja väited eritingimuste üllatuslikkuse ja arusaamatuse kohta. Kohtu arvates tuleb samastada mõistet „mootori osa“ ja „mootori detail“ ning seega ei nõustunud kohus hagejaga selles, et silindripead tuleb pidada mitte mootori detailiks, vaid mootori oluliseks osaks. Silindripea on kohtu hinnangul mootori oluline detail. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et mistahes detail koosneb omakorda väiksematest detailidest. Eritingimuste p 1 (seadme sisemise purunemise kindlustusjuhtum on kindlustatud seadme äkiline või ettenägematu hävimine või kahjustumine seadmesisese purunemise või muu seadmesisese rikke tõttu) kohaselt oli kindlustatud seade tervikuna ning selle tervikseadme või selle kvaliteetsete detailide (eritingimuste p 3.5) kahjustumine või hävimine. Muuhulgas võinuks see juhtuda sisemiste detailide mõjul. Oluline olnuks, et mootori osad kahjustanuks mootorit ennast või selle kvaliteetseid detaile. Maakohus leidis, et antud juhul seda juhtunud ei ole – kahjustunud on üksnes mootori olulised detailid ning seda ka kostja hinnatud põhjusel – silindripeade materjal oli termilise koormuse tõttu väsinud ja detaili tekkisid praod. Kuivõrd 12 silindripea puhul oli tegemist materjaliveaga detailidega, ei saa neid pidada kvaliteetseteks detailideks eritingimuste p 3.5 mõttes. Maakohus ei nõustunud hagejaga ka selles, et silindripeade kahjustumine on kindlustusjuhtum tingimuste SKR 20061 p 2.7 mõttes. Seega on põhjendatud kostja keeldumine kindlustushüvitise väljamaksmisest, sest ühe materjaliveaga detaili tõttu ei tekkinud kahju ei tervikseadmele ega ka ühelegi kvaliteetsele detailile, st kõik vaidlusalused silindripead olid ebakvaliteetsed. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Esro Elekter OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 21. detsembri 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palus jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on apellant selgitanud nii hagiavalduses kui kohtukõne kirjalikes teesides, miks ta leiab, et silindripea näol ei ole tegemist pelgalt mootori detailiga, vaid mootori olulise osaga. Apellant viitab ka eritingimuste p-le 3.5; 2) oli kindlustatud kogu seade, sh mootor koos generaatori ja abiseadmetega. Pragu, mille tagajärjel tekkis silindris surve langus (avarii) oli tekkinud ainult ühte silindripeasse, mis ka tingis mootori seiskamise. Teiste silindripeade kahjustumine avastati pärast mootori lahtivõtmist ning eelduslikult olid need saanud kannatada just ühes silindris toimunud lekke tagajärjel;

3) puuduvad tõendid, mis lubaks teha järelduse, et tegemist oli materjaliveaga detailidega ning selline hüpotees on püstitatud alles kostja kirjalikes kohtukõne teesides. Maakohtu vastav järeldus on vastuolus varasema järeldusega selle kohta, et silindripeade materjal oli termilise koormuse tõttu väsinud; 4) olukorras, kus üks ebakvaliteetne silindripea tekitas seadmes avarii, tuleks rahuldada hageja nõue ülejäänud 11 silindripea asendamise maksumuse nõudes, sest avarii hetkel olid need töökorras, kuid kahjustatud sellisel kujul, mis seadnuks eelduslikult lähitulevikus ohtu seadme eduka funktsioneerimise; 5) on maakohus ebaõigesti leidnud, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga tingimuste SKR 20061 p 2.7 mõttes. Surve all töötavast mootorist voolas välja gaasiline aine, mis tingis surve languse mootoris ja selle seiskumise; 6) saab lepingut tõlgendada lähtuvalt hageja soovist saada kindlustuskaitse seadme sisemise purunemise juhtumite puhuks. Apellant viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-59-05; 7) ei vasta vaidlustatud otsus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele.

5.If P&C Insurance AS vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellant esitanud uue väite, et eelduslikult ühe silindripea purunemise tõttu on saanud kahjustada ülejäänud 11 silindripead. Apellant ei ole põhjendanud, miks väide on esitatud hilinemisega ning seega tuleb see jätta tähelepanuta. Maakohtus oli hageja seisukoht, et silidripeade purunemine ei kahjustanud ühtegi teist seadme detaili (k.a teisi silindripäid).Väide on tõendamata, samuti pole hageja selgitanud, kuidas see tehniliselt võimalik on; 2) ei ole kindlustusjuhtumit toimunud ning vastustajal puudub kahju hüvitamise kohustus. Vastustaja viitab kindlustuslepingu eritingimuste p-dele 2 ja 3.5. Nii hageja lepinguline kui seaduslik esindaja on selgitanud istungil, et kahju tekkis tootjapraagi ehk materjalivea tõttu; 3) on silindripea puhul tegemist detailiga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
21.detsembri 2015 otsus muutmata. Kuivõrd vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, sh vastab TsMS § 442 lg 8 nõuetele, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli poolte vahel 11. jaanuaril 2013 sõlmitud kindlustusleping. Kindlustuspoliisi (lk 6) kohaselt oli kindlustuskaitseks koguriskikindlustus ja seadme sisemise purunemise lisakaitse vastavalt eritingimustes toodud tingimustele. Kindlustatud asjaks oli hagejale kuuluva koostootmisjaama moodul (mootor + generaator) koos abiseadmetega ning kindlustusperioodiks poliisi kohaselt 20. jaanuar 2013 kuni 19. jaanuar 2014 (tl 5-6). Seadmega toimus 23. septembril 2013 sisemise purunemise juhtum, mis seisnes mootori 12 silindripea kahjustumises. Silindripeade asendamisega seoses tekkis hagejal kahju summas 112 007,48 eurot, millest kuulub mahaarvamisele omavastutus summas 3195 eurot. Kostja keeldus kahju hüvitamisest, viidates kindlustuslepingu eritingimuste p-le 2, mille kohaselt ei hüvitata kahju põhjustanud detaili parandamise või asendamise kulu. Samuti ei hüvitata seadme detaili parandamise või asendamise kulu, kui kahju on tekkinud ainult sellele detailile endale.
8.VÕS § 423 lg 2 kohaselt on kindlustusrisk oht, mille vastu kindlustatakse. Kindlustuslepingu eritingimuste (seadme sisemise purunemise kindlustusjuhtum) p 1 sätestab, et seadme sisemise purunemise kindlustusjuhtum on kindlustatud seadme äkiline ja ettenägematu hävimine või kahjustumine seadmesisese purunemise või muu seadmesisese rikke tõttu. Kindlustusjuhtumi võimalike põhjuste loetelu on toodud eritingimuste p-s 3. Seoses kindlustuslepingu eritingimustega asus maakohus seisukohale, et tegemist ei ole tüüptingimustega, kuivõrd nimetatud tingimused olid poolte vahel eraldi läbi räägitud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu vastavat järeldust vaidlustanud, mistõttu ei analüüsi ringkonnakohus tüüptingimustega seonduvat.
9.Maakohus on tuvastanud, et 12 silindripead olid materjaliveaga detailid ja neid ei saa pidada kvaliteetseteks detailideks eritingimuste p 3.5 mõttes. Pooled on nii maa-kui ka ringkonnakohtu menetluses vaielnud selle üle, kas mootori silindripea puhul on tegemist detaili või mootori olulise osaga. Asjad võivad koosneda ühest osast või mitmest osast. Puudub vaidlus, et mootor seadmena koosneb paljudest osadest. Osa võib nimetada ka detailiks, nagu on seda tehtud kindlustuspoliisis. Eesti keele seletav sõnaraamat samastab mõistet „masinadetail“ ja „masinaosa“ (I kd, tl 46 pöördel). TsÜS § 53 lg 1 kohaselt on asja oluline osa asja koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Samas ei oma kindlustuspoliisi eritingimuste tõlgendamisel tähtsust asjaolu, kas kahjustada saanud mootori silindripeasid saab/võib pidada mootori osaks või oluliseks osaks. Vaidlust ei ole, et antud juhul on tegemist seadme sisemise purunemise kindlustusjuhtumiga. Kostjapoolse kahju hüvitamise kohustuse välistab kindlustuslepingu eritingimuste p 2, kuna hageja kahjuks on üksnes 12 silindripea (materjaliveaga detaili/osa) maksumus. Ülejäänud mootori osadele ei ole kahju tekkinud. Kindlustuskaitse on kindlustuslepinguga piiritletud, hageja ei ole soovinud sisemise purunemise juhtumiteks täielikku kindlustuskaitset.
10.Kindlustuslepingu eritingimuste p 3.5 kohaselt võiks olla kindlustusjuhtumi põhjuseks materjalija projekteerimisvigadest tekkinud kahju masina kvaliteetsetele detailidele. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et kuivõrd kõik 12 silindripead olid pragunenud (selles puudub vaidlus), ei saa neid kvaliteetseteks detailideks pidada. Ka hageja ise on maakohtu menetluses asunud seisukohale, et tegemist oli materjaliveaga detailidega. Hageja on
7.detsembri 2015 istungil selgitanud, et „/.../ tegemist ei saanud olla loomuliku kulumisega. Vaid tegu eelduslikult oli defektse materjaliga või mis iganes asjaga /.../ Hageja arvamus tervikuna ongi selles, et miks selline vigastus tekkis vähe kasutatud seadmel. Ilmselt ongi tegemist tootjatehase praagiga. Hiljem on hakatud neid seadmeid valmistama teisel tehnoloogial. See viitabki sellele, et tegemist on tootja praagiga /.../ Selgus, et ka sama seeria mootoril on ka Saksamaal korduvalt analoogseid juhuseid.“ Järelikult puudub kostjal kahju hüvitamise kohustus kindlustuslepingu eritingimuste p 3.5 alusel.
11.Seoses apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et teiste silindripeade kahjustumine avastati alles pärast mootori lahtivõtmist ning eelduslikult olid need saanud kannatada just ühes silindris toimunud lekke tagajärjel, märgib ringkonnakohus järgmist. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohtu menetluses oleks hageja tuginenud asjaolule, et 11 silindripead olid saanud kannatada ühes silindris toimunud lekke tagajärjel. Kuivõrd Esro Elekter OÜ ei ole apellatsioonkaebuses uue asjaolu esitamise lubatavust põhjendanud, jätab ringkonnakohus vastavalt TsMS § 652 lg-le 4 selle väite tähelepanuta. Uue asjaolu tähelepanuta jätmise tõttu puudub If P&C Insurance AS-il vajadus nimetatu ümberlükkamiseks ning seega keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse vastusele lisatud eriteadmistega isiku arvamuse vastuvõtmisest.
12.Vastavalt tingimuste SKR 20061 p-le 2.7 on kindlustusjuhtumiks leke, mille all mõistetakse vedela või gaasilise aine väljavoolamist mahutist, torustikust või töötlemisseadmest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja väide selle kohta, et surve all töötavast mootorist voolas välja gaasiline aine, mis tingis surve languse mootoris ja selle seiskumise, on tõendamata. Seega pole tegemist kindlustumisjuhtumiga tingimuste SKR 20061 p 2.7 tähenduses.
13.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtus Esro Elekter OÜ kanda. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks (11. aprilliks 2016) ega hiljem ei ole kostja menetluskulude nimekirja esitanud. Asja materjalide kohaselt puuduvad kostjal ka hüvitatavad kohtukulud, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 teise lause alusel asja materjalide alusel hüvitada, mistõttu tuleb jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja