2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista solidaarselt XXXja XXXvälja XXX KÜ kasuks menetluskuluna riigilõiv 604,50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 915,59 eurot, kokku 1520,09 eurot (üks tuhat viissada kakskümmend eurot ja 9 senti).
3.Jätta rahuldamata XXX KÜ avaldus summas 226,91 eurot (kakssada kakskümmend kuus eurot ja 91 senti).
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX KÜ-lt välja XXXja XXXkasuks menetluskuluna riigilõiv 10,50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 210,34 eurot, kokku 220,84 (kakssada kakskümmend eurot ja 84 senti).
6.Tasaarvestada XXX KÜ ning XXXja XXXvastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning mõista solidaarselt XXXja XXXvälja XXX KÜ kasuks menetluskulud 1299,25 eurot (üks tuhat kakssada üheksakümmend üheksa eurot ja 25 senti).
7.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXX, XXXja XXX KÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest Menetluse käik
8.Harju Maakohus rahuldas 20.02.2014 otsusega hagi osaliselt ja jättis menetluskulud 68%
ulatuses hageja ja 32% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Tallinna Ringkonnakohus 29.05.2015 tühistas 20.02.2014 otsuse osaliselt ning jättis maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 7% ulatuses hageja XXX KÜ kanda ja 93% ulatuses solidaarselt kostjate XXXja XXXkanda. Riigikohus 21.09.2015 jättis kassatsioonikaebuse menetlusse võtmast ning menetluskulud kostjate kanda. Kohtulahend jõustus 21.09.2015.
9.Hageja esitas 16.10.2015 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja 03.11.2015 täpsustuse, milles palub välja mõista menetluskulud 1747 eurot ja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Kostja esitas 21.10.2015 menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista XXX Korteriühistult solidaarselt XXX ja XXXkasuks menetluskulud summas 220,84 EUR ja määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda XXX Korteriühistul hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt solidaarselt XXXe ja XXXviivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja vastuväited
11.Hageja leiab, et kostjate menetluskulud on põhjendamatult suured (3154,80 eurot) ületades hageja menetluskulusid (1747 eurot) ligi kaks korda.
12.Hageja palub jätta kõik menetluskulud (3154,80+1747=4901,80 eurot) solidaarselt kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 1747 eurot. Kostjate vastuväited
13.Hageja on esitanud maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude väljamõistmise taotluse kostjatelt 100% ulatuses, mis on alusetu. Kostjatelt ei saa välja mõista üle 93% hageja menetluskulusid.
14.Õigusteenuse eest esitatud Eesti Korteriühistute Liidu arvetest nr 330465, 12.04.2013. a, ja nr 330511, 18.04.2013. a, ei selgu, milles seisnes juriidiline konsultatsioon kokku 2,5 tunni ulatuses. Samuti on ebaselge, miks 11.04. esitatud konsultatsioon ei sisaldu 12.04. arvel, vaid
18.04.arvel ja kas ei ole esitatud sama konsultatsiooni eest topelt arve.
15.Hageja esitas kohtule 18.12.2014. a menetlusdokumendi lisana Eesti Korteriühistute Liiduga sõlmitud õigusabi lepingu nr IR-6/13. Lepingu sõlmimise kuupäev on 15.04.2013. a. Samas on konsultatsiooniteenus, mida hageja püüab menetluskulude hulgas kajastada, osutatud varem (11. ja 12.04.), s.o enne esinduslepingu sõlmimist. Kostjate arvates ei ole selline konsulteerimine tehtud seoses antud menetlusega ega saa kajastada lepingulise esindaja kulu all. Lepingulisel esindajal tekkis õigus (volituse andmine) teha menetlustoiminguid hageja nimel alates 15.04.2013. a.
16.Eesti Korteriühistute Liidu arvel nr 330775, 31.05.2013, on märgitud 21.05.2013 toiminud kohtuistungil osalemise eest ajakulu 1 tund. Kohtuistung kestis aga 15 minutit (I KD lk 192), mistõttu on see kulu põhjendatud arvestusega 15 minuti eest.
17.Eesti Korteriühistute Liidu arvel nr 331417, 19.12.2013. a, toodud ajakulu 4 tundi peavad kostjad ülemääraseks dokumentide kooskõlastamise, ettevalmistamise ja kohtule esitamise eest ning 27.11.2013. a toimunud kohtuistungil osalemise eest. Kohtuistung kestis 54 minutit (II KD t lk 184).
18.Eesti Korteriühistute Liidu arvel nr 340088, 31.01.2014. a, on kohtus esindamise tunnihinnaks märgitud 128 eurot, samas kui eelmisel arvel (nr 331417, 19.12.2013. a) oli see 83,09 eurot ja järgmisel arvel (nr 340381, 28.03.2014. a) on 83 eurot. Hageja ei ole hinnaerinevust põhjendanud ja kostjad leiavad, et samaväärse töö eest ei ole põhjendatud üle 83 eurone tasu.
19.Eesti Korteriühistute Liidu arvel nr 340495, 25.04.2014, märgitud ajakulu 1 tund on kostjate
arvates ülemäärane sisuliselt 1-leheküljelise vastuse (III KD t lk 131) koostamise eest. Põhjendatud ajakuluks peavad kostjad mitte üle 0,5 tunni. Samuti on tunnihind 180 eurot võrreldes eelneva töö ehk apellatsioonkaebuse koostamisega hinnaga 83 eurot/tund (arve nr 340381, 28.03.2014. a) põhjendamatult kõrge. Samaväärse töö eest ei ole põhjendatud üle 83 eurone tasu. Ühelgi teisel õigusteenuse arvel ei sisaldu tunnitasu 180 eurot. Samuti ei sisaldu selline tunnihind juriidiliste teenuste hinnakirjas, mis on hageja ja Eesti Korteriühistute Liidu vahel allkirjastatud 15.04.2013. a õigusabi lepingu lisa (esitatud kohtule 18.12.2014. a.)
20.Eesti Korteriühistute Liidu arvel nr 340742, 30.05.2014. a, toodud ajakulu 1 tund 27.05.2014 toimunud kohtuistungist osavõtu eest peavad kostjad 30 minuti osas ülemääraseks, sest istung kestis 30 minutit. Põhjendatud on ajakulu ja arvestus 30 minuti eest.
21.Eesti Korteriühistute Liidu arvel nr 340967, 10.10.2014. a, toodud ajakulu 1 tund 07.10.2014 toimunud kohtuistungi ettevalmistamise ja seal osalemise eest peavad kostjad 35 minuti osas ülemääraseks, sest jääb selgusetuks mida ette valmistati, kui selleks istungiks olid jäetud kõik kohtunõuded hageja poolt täitmata (selgitused ja tõendid esitamata) ning kohus andis selleks uue tähtaja ehk istung lükkus edasi. Kohtuistung kestis 25 minutit, millist ajakulu peavad kostjad põhjendatuks. Kohtumääruse põhjendused
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulud
24.Avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõivud 650 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1097 eurot, kokku 1747 eurot.
25.Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagiavalduse ja apellatsioonikaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 31.01.2013 summas 200 eurot, 06.02.2013 summas 100 eurot, 25.11.2013 summas 100 eurot ja 20.03.2014 summas 250 eurot, kokku 650 eurot (kd I lk 4 ja 33, kd lk 153, kd III lk 72). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 650 euro ulatuses, mistõttu tuleb see kostjatel vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada.
26.Toimikust nähtub, et volikiri kohtus esindamiseks on esindajale antud 15.04.2013 (kd I lk 148). Samuti on toimikus taotlus menetlustähtaja pikendamiseks, mida on põhjendatud sellega, et hageja on pöördunud õigusabi saamiseks ja õigusabi lepingu sõlmimiseks Eesti Korteriühistute Liidu juristide poole 04.04.2013 seoses tsiviilasjaga 2-13-5137 (kd I lk 86) ning hageja poolt on 11.04.2013 esitatud seisukoht. Toodud asjaoludest järeldub, et arvetel 330465 ja 330511 märgitud konsultatsioonid on seotud käesoleva kohtuasjaga ning seega ka põhjendatud ja vajalikud.
27.Kohus nõustub kostjatega, et 21.05.2013 istung kestis 15 minutit (kd I lk 192), mistõttu tuleb vähendada lepingulise esindaja kulu 67,50 euro võrra.
28.Peale eelmise arve esitamist (31.05.2013) on hageja esindaja teinud järgmisi menetlustoiminguid: osalenud 11.09.2013 istungil kestusega 50 minutit (kd II, lk 14), esitanud
31.10.2013 ja 04.11.2013 menetlusdokumendid koos tõenditega (kd II lk 32-136), esitanud 25.11.2013 avalduse hagi suurendamiseks (kd II lk 149-183) ja osalenud 27.11.2013 kohtuistungil kestusega 1 tund (kd II lk 184). Arvestades istungite kestust, koostatud menetlusdokumente ja esitatud lisade hulka, ei ole arvel 331417 märgitud aeg 4 tundi ülemäärane ega ülepaisutatud.
29.Arvel 340088 on märgitud küll täismääras tunnihinnaks 128 eurot, kuid arvestades vähendust, jääb tunnihinnaks 90 eurot tund, mis on kohtu hinnangul mõistlik.
30.Arvel on 340495 on märgitud, et vastuse koostamisele kulus 1 tund. Kuivõrd vastust ei saa koostada enne kui on tutvutud ja analüüsitud vastaspoole seisukohti, siis on 1 tund nimetatud toimingute peale põhjendatud ja vajalik.
31.Toimikust nähtub, et 27.05.2014 istung kestis 30 minutit (kd III lk 146-147), mistõttu kohus vähendab arvel 340742 kajastatud summat 45 euro võrra. Kohus ei nõustu kostjatega, et arvel 340967 on põhjendatud ainult istungiaeg, 30 minutit istungiks ettevalmistamiseks on samuti kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud.
32.Menetluskulude avaldusele lisatud arvetest nähtub, et tunnihinnad varieeruvad erinevate arvete lõikes. Samuti on erinevad kasutatud soodustuse protsendid. Arvestades kohaldatud soodustuse protsenti, ei ületa ükski maksmisele kuuluv tunnihind keskmisi turuhindasid: enamikel juhtudel on tunnihind 54 eurot, ainult 2 toimingu puhul on see 112 eurot (arvel 330775 ja 340495) ning muudel juhtudel jääb tunnihind alla 100 euro. Kohus kostjatega ei nõustu, et 15.04.2013 õigusabilepingu lisana esitatud Eesti Korteriühistute Liidu hinnakirjas 180 eurost tunnitasu ei sisaldu. Hinnakirja kohaselt on hagiavalduse või hagi vastuse koostamise hind alates 160 eurost ja EKÜL liikmetele alates 112 eurost. Seega on hinnakirjas märgitud nimetatud toimingu alampiir, mitte ülempiir (kd III lk 218). Kohus leiab, et tunnihinnad on mõistlikud, samuti on arvetel kajastatud tunnihinnad kooskõlas EKÜL liikmetele kehtestatud hinnakirjaga.
33.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 1634,50 (1747-67,50-45) eurot, sh riigilõiv 650 eurot ja esindaja kulud 984,50 eurot. Arvestades menetluskulude jaotuse proportsiooni jääb solidaarselt kostjate kanda riigilõivust 604,50 (650*93%) eurot ja esindaja kuludest 915,59 (984,50*93%) eurot, kokku 1520,09 eurot. Hageja avaldus jääb rahuldamata summas 226,91 (1747-1520,09) eurot. Kostjate menetluskulud
34.Avalduse kohaselt on kostjate menetluskuluks riigilõiv apellatsioonikaebuse esitamisel 150 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3004,80 eurot, kokku 3154,80 eurot.
35.Hageja märkis vastuväites, et nii hageja kui kostjate kõik menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotusega mittenõustumisel oleks hageja pidanud vaidlustama kohtulahendi põhimenetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on nn jätkumenetlus, mille käigus määratakse kindlaks menetluskulude rahaline suurus jõustunud kohtulahendi alusel. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses hindab kohus tekkinud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.
36.Toimiku materjalidest nähtuvalt on apellatsioonikaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 24.03.2014 summas 150 eurot (kd III lk 115). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 150 euro ulatuses, mistõttu tuleb see hagejal vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada.
37.Hageja esitas vastuväite, et kostjate menetluskulud ületasid ligi 2x hageja menetluskulusid. Kohus selgitab, et hagejate ja kostjate esindajate menetluskulud ei saagi olla võrdsed. Menetluskulude suurus oleneb nii tunnihinnast, esitatud tõendite mahust, vastaspoole poolt esitatud menetlusdokumentide hulgast ja sisust ning koostatud menetlusdokumentide sisust ja mahust. Käesolevas tsiviilasja oli hageja esindaja tunnihind enamus toimingute osas 54 eurot, samas kostjate esindaja tunnihind 96 eurot (koos käibemaksuga). Seega juba menetluspoolte esindaja tunnihinnad erinevad ligi 2x. Toimikust nähtub, et hageja esindaja on menetlusse
liitunud hiljem (näiteks hagiavalduse koostamisel ja puuduste kõrvaldamisel on hagejat esindanud juhatuse liige), kostjate esindaja on menetluses esimesest menetlustoimingust alates. Samuti nähtub toimikust, et menetluses on esitatud arvukalt menetlusdokumente (sh täpsustusi, taotlusi istungi protokollide parandamiseks jms) ja tõendeid ning toimunud hulganisti kohtuistungeid. Kohus tutvunud toimikuga ja arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, leiab, et kostjate esindaja poolt tehtud toimingud ja neile toimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejal kostjatele hüvitada riigilõiv 10,50 (150*7%) eurot ja esindaja kulud 210,34 (3004,80*7%) eurot, kokku 220,84 eurot. Tasaarvestus
38.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust kohus tasaarvestab hageja ja kostjate vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistetakse kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 1299,25 (1520,09 -220,84) eurot.
39.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ja kostjad esitasid avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.
40.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.