Tuuleveski KÜ hagi MK ja TK vastu solidaarselt võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. veebruari 2014 otsus
Kaebuse esitajad ja kaebuste liigid
Tuuleveski KÜ apellatsioonkaebus MK ja TK apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
05. mai 2015, avalik kohtuistung
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Tuuleveski KÜ apellatsioonkaebuse hind 3388,19 eurot MK ja TK apellatsioonkaebuse hind 1366,34 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Tuuleveski KÜ (registrikood 80102186), seaduslik esindaja Edgar Salin esindajad Kostja I: MK (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: TK (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja Marge Juur, nõustaja MK
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 20. veebruari 2014 otsus tühistada osaliselt hagi rahuldamata jäetud osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus.
2.Kohtuotsuse resolutsiooniks lugeda: 2.1.Hagi rahuldada osaliselt. 2.2.Välja mõista MK-lt ja TK-lt solidaarselt võlg 3703,73 eurot Tuuleveski KÜ kasuks, millest põhivõlg on 2980,54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlg seisuga 31.10.2013 on 723,19 eurot ning alates 01.11.2013 viivis 0,05% päevas kuni põhivõla (2980,54 euro) tasumiseni.
6.Taotlused protokolli parandamiseks rahuldada osaliselt. Protokolli esimese lk alt 16 real tuleb asendada tsiviilasja number 2-13-5137 õige numbriga 2-10-60547.
Protokolli teise lk ülevalt teisel real tuleb asendada sõna euro sõnaga krooni ja alt 11 real korteri number 16 õige numbriga 15. Muus osas jätta taotlused rahuldamata.
7.Tagastada Tuuleveski KÜ-le protokolli parandamise taotlusele lisatud dokumendid.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 7% ulatuses hageja Tuuleveski KÜ kanda ja 93% ulatuses solidaarselt kostjate MK ja TK kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tuuleveski KÜ esitas 31.01.2013 Harju Maakohtule hagi MK ja TK vastu, paludes kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 2049,61 eurot ja viivise 448,67 eurot. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista viivise 0,07% päevas tasumata põhivõlalt alates 01.01.2013 kuni põhivõla tasumiseni.
2.Hageja suurendas 25.11.2013 nõuet ja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista ajavahemiku 01.12.2009-31.10.2013 eest põhivõla 2980,54 eurot ja viivise 31.10.2013 seisuga 1012,46 eurot. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista viivise 0,07% päevas tasumata põhivõlalt alates 01.11.2013 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Hagiavalduse kohaselt on kostjad Tallinnas XXXXXXX XXX XX-X asuva korteriomandi omanikud alates 2012. a. XXXXXXX XXX XX asuvat elamut haldab Tuuleveski KÜ. Korteri eelmised omanikud ja hiljem kostjad ei ole alates 2009.a täitnud nõuetekohaselt kommunaalteenuste ja majandamiskulude tasumise kohustust. Korteriühistu põhikirja p-st 4.2.8 tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 0,07 % päevas. Kostjate vastuväited
4.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad on kokku leppinud, et korteriühistu liikmeks on kostja I. Kuna kostja II ei ole korteriühistu liige, siis ei vastuta ta majandamiskulude ja kommunaalteenuste tasumise eest.
5.Hageja ei ole tõendanud, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud selles ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Hageja ei ole tõendanud, et kostjatele esitatud arvetel olevad summad on arvutatud kostjatele kuuluva eluruumi ja
korteriühistu kõigi liikmete elu- ja mitteeluruumide summaarse suuruse suhtarvu kaudu. Teada ei ole ka nõudeperioodi kõikide majandamiskulude summasid.
6.Põhikirja kohaselt jaotatakse kulud korteriomanike vahel pindalapõhiselt. Selgusetu on, miks kuni 2012.a olid arvestuse aluseks korterite üldpinnad, mis olid kajastatud korteri erastamise müügilepingutes. Korteriühistu põhikiri ei näe ette kulude jaotust erastamise müügilepingute järgi.
7.22.09.2011 sõlmisid hageja ja korteri endine omanik MK tsiviilasjas nr 2-10-60547 kohtuliku kompromissi, mille järgi kohustus hageja ühe kuu jooksul pärast korteris tehtavate keskkütte renoveerimistööde lõpetamist tegema elamu keskkütte kulude jaotuse ümberarvestuse kogu eelneva (alates 2007.a september) perioodi eest, mil korteris keskküte ei toiminud samaväärselt teiste korterite keskküttega. Hageja tegi tasaarvestuse põhjendamatult väikeses summas. Hageja ümberarvestus ei ole kontrollitav. Hageja ei ole selgitanud, kui suur oli tegelikult köetava pinna suurus ega põhjendanud, kuidas ümberarvestatud summa vastab kohtumäärusele.
8.Viivise määr on 0,05% päevas, mitte 0,07 % päevas. Põhikirja p 4.3.1 järgi toimub viivise nõudmine juhatuse otsusega. Hageja ei ole juhatuse otsust esitanud, mistõttu on viivise nõudmine alusetu. Lisaks loobus hageja tsiviilasjas nr 2-10-60547 sõlmitud kompromissis kõigist MK-le esitatud viivisenõuetest. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja 1366,34 eurot hageja kasuks. Menetluskulud jättis kohus 68% ulatuses hageja kanda ja 32% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
10.Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on kostjad alates 09.07.2012 XXXXXXX XXX XX-X asuva korteriomandi ühisomanikud. Majandamiskulude tasumise kohustuse puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaksmääramisel lähtuda KÜS § 5 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, st kõik korteriomandi kaasomanikud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-10 p 19). Kostja II vastutab korteriomandi ühisomanikuna majandamiskulude tasumise eest korteriühistu ees.
11.Hageja arvete järgi jagunevad osutatud teenused majandamiskuludeks ja kommunaalkuludeks. 11.09.2013 istungil antud selgitustest nähtub, et kostjad vaidlustavad arvetest seda osa, mille aluseks on ruutmeetripõhine arvestus.
12.Hageja esitatud arvete kohaselt koosnevad majandamiskulud halduskuludest, remondifondist, maamaksust, kindlustusest, mõõtjate püsikulust ning arve nr 120610061 järgi ka avariikulust.
13.Kuna mõõtjate püsikulu on arvestatud korteripõhiselt ning kostjad on vaidlustanud üksnes ruutmeetripõhise majandamiskulude arvestuse, siis selle kulu osas vaidlus puudub ning kohus loeb mõõtjate püsikulu ajavahemikul 01.12.2009-31.10.2013 kokku summas 27,66 eurot põhjendatuks.
14.Ülejäänud majandamiskulud on arvestatud ruutmeetripõhiselt. Hageja selgituste kohaselt arvestati kuni 2011.a lõpuni majandamiskulusid lähtuvalt korterite üldpinnast erastamisel (st kostjate korteri puhul 72,10 m2) ning alates 2012.a kinnistusraamatusse kantud korterite üldpinna järgi. Korteri üldpinna suuruse määramisel on õige lähtuda kinnistusraamatu andmetest, st kostjate korteri puhul 73,90 m2). Kuna enne 2012.a lähtuti arvete esitamisel väiksemast üldpinnast, siis ei ole hageja arvestanud majandamiskulusid kostjate kahjuks.
15.Kostjad ei ole halduskulude ja remondifondi tariifide suurust vaidlustanud. Ajavahemikul 01.12.2009-31.10.2013 esitatud arvetel olevad halduskulud ja remondikulud kokku summas 3463,11 eurot on põhjendatud.
16.Kostjad ei esitanud maamaksu nõudele sisulisi vastuväiteid. Maamaks on jaotatud ruutmeetripõhiselt ja ruutmeetripõhist arvestust ei ole tehtud kostjate kahjuks. Seega on ajavahemikul 01.12.2009-31.10.2013 esitatud arvetel märgitud maamaks kogusummas 54,06 eurot põhjendatud.
17.Maja kindlustusmakse ja avariikulu kandmise kohta ei ole hageja tõendeid esitanud. Seega ei ole hagi kindlustusmakse ja avariikulu osas põhjendatud.
18.Majandamiskulude eest ajavahemikul 01.12.2009-31.10.2013 esitatud arved on põhjendatud 3544,83 euro ulatuses.
19.Ajavahemikul 01.12.2009-31.10.2013 esitatud arvete kohaselt koosnevad kommunaalkulud küttekuludest, prügiveokulust, üldelektri kulust, üldvee kulust, vee ja kanalisatsiooni kulust ning tsirkulatsiooni kulust. Kuna kostjad on vaidlustanud arvetest seda osa, mille aluseks on ruutmeetripõhine arvestus, siis prügiveokulude, tsirkulatsioonikulu ning vee- ja kanalisatsiooni osas vaidlus puudub. Nimelt käib prügiveokulu arvestus inimese kohta, tsirkulatsioonikulu arvestus korteripõhiselt ning vee- ja kanalisatsiooniarvestus kuupmeetripõhiselt. Seega on ajavahemikul 01.12.200931.10.2013 prügiveokulu kokku 60,71 eurot, tsirkulatsioonikulu kokku 48,07 eurot ning vee- ja kanalisatsioonikulu kokku 194,94 eurot põhjendatud kulud.
20.Ülejäänud hageja poolt esitatud arvetel nähtuvate kommunaalkulude (s.o küttekulu, üldelektri kulu ja üldvee kulu) arvestuse aluseks on ruutmeetripõhine arvestus. Tulenevalt KÜS §-st 151 on hageja kohustus tõendada, kui suured olid tervikuna korteriühistu kommunaalkulud selles ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Samuti on hageja kohustus ära näidata ja tõendada, kuidas jagunevad kulud korteriomanike vahel ehk kuidas on saadud summa, mida kostjad peavad vastavalt oma korteriomandi suurusele maksma.
21.Hageja on esitanud kulude jaotused korterite vahel nelja kuu kohta, s.o 2010.a veebruari, 2011.a mai, 2012.a veebruari ning 2012.a novembri kohta. Samuti on hageja esitanud arvutuskäigu, kuidas on eelmärgitud nelja kuu kohta kulude jaotus tehtud. Selle kohta aga, kui suured olid korteriühistu kulud tervikuna, on hageja nelja kuu osas esitanud arved üksnes osaliselt – ainult 2010.a veebruari küttekulu kohta. Eelmärgitud nelja kuu osas ei ole hageja esitanud arveid selle kohta, kui suur oli korteriühistu üldelektri ja üldvee kulu. Samuti ei ole hageja esitanud arveid 2011.a mai, 2012.a veebruari ja 2012.a novembri küttekulu kohta.
22.Hageja ei ole selgitanud kütte, üldelektri ja üldvee kulude osas ülejäänud kuude kohta perioodil 01.12.2009-31.10.2013, kui suur on kulude kogusuurus ja kuidas on kulud korteriomanike vahel jaotatud. Sellest tulenevalt ei ole võimalik kontrollida kostjatele esitatud arvete õigsust. Samuti on nende kuude kohta olulises osas esitamata arved, mida teenusepakkujad on esitanud korteriühistule. Seega on põhjendatud hageja nõue 2010.a veebruari kütte eest suurusega 123,15 eurot. Ülejäänud osas ei ole hageja nõue kütte, üldelektri ja üldvee eest põhjendatud.
23.Kommunaalkulude eest ajavahemikul 01.12.2009-31.10.2013 esitatud arved on põhjendatud 426,87 euro ulatuses. Kokku (majandamiskulud + kommunaalkulud) on ajavahemikul 01.12.2009-31.10.2013 esitatud arved põhjendatud 3971,70 euro ulatuses (3544,83 + 426,87).
24.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostjad on ajavahemikul 01.12.2009-31.10.2013 esitatud arvete alusel tasunud kokku 1879,94 eurot. Samuti on hageja teinud küttekulude ümberarvestuse summas 725,42 eurot, mille võrra on vähendanud võlga. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1366,34 eurot (3971,70 – 1879,94 – 725,42).
25.Hageja on palunud välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise 31.10.2013 seisuga 1012,46 eurot ning viivise 0,07 % päevas põhivõlalt alates 01.11.2013 kuni põhivõla tasumiseni. Kostjad on vaielnud vastu nii viivisenõudele kui ka viivisemäärale.
26.Ebaõige on kostjate väide, et viivise määr on 0,05 % päevas. Hageja põhikirjast nähtub, et viivise määr on 0,07 % päevas (p 4.2.8). Samuti nähtub põhikirjast, et see on kinnitatud 01.12.2011 üldkoosoleku otsusega. 01.12.2011 üldkoosoleku protokollist selgub, et sellel üldkoosolekul võeti vastu põhikirja uus redaktsioon. Seega on viivise määraks 0,07 % päevas.
27.Samas ei ole hageja tõendanud viivise nõudeõigust. Kuigi VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, on korteriühistu põhikirjas seatud viivise nõudmisele täiendavad tingimused. Tulenevalt hageja põhikirja p-st 4.3.1 saab korteriühistu liikmelt nõuda viivist üksnes juhatuse otsuse alusel. Põhikirja p-dest 7.3.4 ja 7.3.5 selgub, et juhatuse otsused võetakse vastu koosolekul lihthäälteenamusega ja koosolekud protokollitakse. Kohtule ei ole esitatud korteriühistu juhatuse otsust, millest nähtuks kostjatelt viivise nõudmise otsustamine. Seega ei ole viivise väljamõistmine kostjatelt põhjendatud.
28.Kostjad on tuginenud võlgnevuse tasumisest keeldumisel ka sellele, et hageja ei ole täitnud tsiviilasjas nr 2-10-60547 MK-ga sõlmitud kompromissi, mis kinnitati Harju Maakohtu 22.09.2011 määrusega. Viidatud kompromissis võttis hageja endale kohustuse teha elamu keskkütte kulude jaotuse ümberarvestuse kogu eelneva (alates september 2007.a) perioodi eest, mil MK korteris keskküte ei toiminud samaväärselt teiste korterite keskküttega. Korteriühistu pidi vähendama eelneva perioodi eest MK-lt enamnõutud summa võrra temale esitatud rahalisi nõudeid. Hageja on teinud küttekulude ümberarvestuse summas 725,42 eurot, mille võrra on vähendatud võlga. Kostjad on küll väitnud, et ümberarvestuse summa on põhjendamatult väike, kuid ei ole seda tõendanud. Samuti ei ole kostjad sellega seonduvalt esitanud tasaarvestusavaldust. Seega ei saa kompromissi väidetav mittetäitmine olla aluseks kohustuse täitmisest keeldumisele kostjate poolt. Hageja apellatsioonkaebus
29.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja teha tühistatud osas uus, millega hagi rahuldada.
30.Maakohus jättis hagi kindlustusmakse 38,44 euro ja avariikulude 1,40 euro väljamõistmise osas ebaõigesti rahuldamata. Kostjad ei esitanud nendele nõuetele sisulisi vastuväiteid, mistõttu on need nõuded omaksvõetud. Kindlustusmakse ja avariikulud on jaotatud ruutmeetripõhiselt ning kostjate vastuväited olid vaid üldpinna suuruse, mitte kululiikide kohta. Kindlustusmakse ja avariikulud - kokku 39,84 eurot tuleb kostjatelt välja mõista.
31.Kohus leidis ebaõigesti, et hageja ei esitanud arveid mai 2011.a, veebruari 2012.a ja novembri 2012.a küttekulude kohta ja jättis hagi selles osas rahuldamata. Hageja esitas selle kohta arved ja maksekorraldused. Seega on hageja küttekulude nõue põhjendatud 107,24 euro ulatuses (48,45+45,27+13,52) ja tuleb kostjatelt välja mõista.
32.Kohus leidis ka ebaõigesti, et eelnimetatud kuude ja 2010.a veebruari osas ei esitanud hageja arveid korteriühistu üldelektri ja üldvee kulu kohta. Firmade arved ja maksekorraldused üldelektri ja üldvee arvete tasumise kohta eelmärgitud nelja kuu osas on kohtule esitatud ja võetud tõenditena toimikusse. Seega tuleb nõue üldvee eest 7,59 eurot (2,16+1,05+2,38+2,0) ja üldelektri eest 1,55 eurot (-0,29+0,24+1,01+0,59) rahuldada ja kostjatelt välja mõista kokku 9,14 eurot.
33.Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et kohus ei saa kontrollida küttekulude nõuet ajavahemiku 01.12.2009-31.10.2013 kohta (v.a veebruar 2010.a), kuna teenusepakkuja
arveid ei ole kohtule esitatud. Vastavalt korteriühistu 01.12.2011 üldkoosoleku otsusele hakati kütet arvestama kombineeritult mõõtjapõhiselt ja ruutmeetrite järgi. Küttekulude summa jagatakse 40% ulatuses kõigi korterite köetava pinna ruutmeetrite vahel ja ülejäänud 60% summast jagatakse mõõdikute alusel. Küttekulud detsembri 2011.a eest tasumiseks esitati jaanuari 2012.a arvetel. Kõikidele liikmetele saadetakse e-posti teel igakuiselt küttekulude arvestus. Küttekulusid ajavahemikus 01.01.2012-31.10.2013 ei ole arvestatud ruutmeetripõhiselt ja kostjad neid ei vaidlustanud. Seega on küttekulude nõue ajavahemiku 01.01.2012-31.10.2013 eest – kokku 402,81 eurot põhjendatud ja tuleb kostjatelt välja mõista.
34.Kostjad esitasid vastuväited ainult küttekulude ümberarvestuse osas tulenevalt tsiviilasjas nr 2-10-60547 sõlmitud kompromissist ja üldpinna suuruse arvestuse osas. Hagejal ei ole kohustust tõendada küttekulusid vaidlustamata osas. Kuna osa küttekulude arvestusi tehti kostjate kasuks väiksema üldpinnal järgi, ei saa kompromissi väidetav mittetäitmine olla aluseks kohustuse täimisest keeldumisele kostjate poolt. Seega on küttekulude nõue ajavahemiku 01.12.2009-31.12.2011 kohta summas 1344,62 eurot põhjendatud ja tuleb kostjatelt välja mõista.
35.Hageja esitas nõude põhjendamiseks kululiigid koos jaotusega korterite vahel nelja kuu kohta eesmärgiga selgitada, milliste kululiikide jaotust kostjad vaidlustavad, et esitada täiendavaid tõendeid ainult vaidlustatavate summade kohta. Nii hageja ka toimis. Kogu vaidlusaluse perioodi kohta tõendite esitamine on hagejale liiga koormav ja kulukas.
36.Kohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole tõendanud viivise nõudeõigust. Hageja põhikirja p 4.3.1 ei saa lugeda täiendavaks tingimuseks viivise nõudmise õigusele. Viidatud punkt on selgitava iseloomuga ja seda tuleb vaadata ning tõlgendada koos põhikirja p-ga 4.2.8, mille kohaselt tuleb maksete mittetähtaegsel tasumisel maksta tasumata summalt iga viivitatud päeva eest viivist 0,07% päevas. Viivise nõudeõigus tuleneb KÜS § 7 lg-st 4. Kui viivise nõudeõigus tuleneb otseselt seadusest, siis ei ole eraldi juhatuse otsust vaja. Seega on viivisenõue seisuga 31.10.2013 põhjendatud. Kostjate apellatsioonkaebus
37.Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati hagi ja jäeti menetluskulud osaliselt kostjate kanda ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
38.Kohus tõlgendas KÜS § 5 lg-t 5 ebaõigesti. TK ei ole korteriühistu liige. KÜS eelnõu seletuskiri viitab selle sätte osas majandamisele (s.h majandamiskulude kandmisele), mistõttu on meelevaldne kohtu tõlgendus, et normis sooviti reguleerida vaid liikmete hääleõigust. Kostjad sõlmisid kokkuleppe, et KÜ liige on MK ja hageja on seda aktsepteerinud, kuna on esitanud arved vaid temale.
39.Korteriühistu põhikiri sätestab kohustused oma liikmetele, sh majandamiskulude tasumise kohustused. Põhikirja p-s 3.4 on sätestatud, et kaasomandi korral tekib liikmelisus kaasomanike kirjaliku avalduse alusel ja ühistu liikmeks saab üks kaasomanikest. Kohus ei ole seda tõendit hinnanud. Kuna hageja ei ole TK-le arveid esitanud, ei saanud ta rikkuda ka arve maksmise kohustust. TK ei saa olla käesolevas tsiviilasjas kostjaks.
40.Kohus tegi majandamiskulude arvestuse ebakorrektselt, lugedes vääralt põhjendatuks summa, mis ei tulene tõenditest. Õige on mõõtjate püsikulu 27,66 eurot. Haldus- ja remondikulude summa 3463,11 eurot ei ole õige. Õige arvestus halduskulude osas on järgmine: detsember 2009.a - jaanuar 2011.a (14 kuud, nõue ühe kuu eest 237,95 krooni) 237,95x14=3331,30 krooni (212,91 eurot); veebruar 2011.a - detsember 2011.a (11 kuud, nõue ühe kuu eest 15,21 eurot) 15,21x11=167,31 eurot; jaanuar 2012.a september 2012.a (9 kuud, nõue ühe kuu eest 18,48 eurot) 18,48x9=166,32 eurot;
oktoober 2012.a - oktoober 2013.a (13 kuud, nõue ühe kuu eest 19,21 eurot) 19,21x13=249,73 eurot, kokku 212,91+167,31+166,32+249,73=796,27 eurot.
41.Õige arvestus remondikulude osas on järgmine: detsember 2009.a – august 2010.a (9 kuud, nõue ühe kuu eest 360,50 krooni) 360,50x9=3244,50 krooni; september november 2010.a (3 kuud, nõue ühe kuu eest 504,70 krooni) 504,70x3=1514,10 krooni; detsember 2010.a 576,80 krooni; jaanuar 2011.a 721,00 krooni. Kokku 3244,50+1514,10+576,80+721,00=6056,40 krooni (387,07 eurot). Veebruar 2011.a – november – detsember 2011.a (2 kuud, nõue ühe kuu eest 69,22 eurot) 69,22x2=138,44 eurot; jaanuar 2012.a - oktoober 2013.a (22 kuud, nõue ühe kuu eest 70,94 eurot) 70,94x22=1560,68 eurot. Kokku 387,07+486,72+138,44+1560,68=2572,91 eurot.
42.Seega on halduskulude ja remondifondi kulude nõuded 796,27+2572,91=3369,18 eurot. Erinevus kohtuotsuses näidatuga on 3463,11-3369,18=93,93 eurot.
43.Maamaksu tasumise nõue 54,06 eurot ei ole tõendatud. Hageja ei esitanud tõendeid, milline oli KÜ maamaksu tasumise kohustus 2009., 2010. ja 2011. a. Samuti ei esitanud hageja tõendit ega selgitust, kuidas maamaks jaotati, s.t kuidas arvestati kostjatele maamaksu summad.
44.Hageja ei täitnud kohtu nõuet ega selgitanud, kuidas toimub majandamiskulude ja kommunaalkulude jaotus korteriomanike vahel. Samuti ei esitanud hageja kohtule kulude kandmist kinnitavaid tõendeid. Sellest tulenevalt ei saanud kohus kontrollida arvete õigsust ja hagi oleks tulnud jätta rahuldamata. Muu hulgas ei esitanud hageja tõendeid selle kohta, kui suur oli kogu ühistu üksikute kuude kulu ja kuidas jaotati korterite vahel prügiveo kulu (60,71 eurot), vee- ja kanalisatsioonikulu (194,94 eurot) ning tsirkulatsioonikulu (48,07 eurot).
45.Küttekulu nõue 2010.a veebruari eest summas 123,15 eurot ei ole põhjendatud. Hageja esitas 2010.a veebruarikuu kütte arve summas 47 655,35 krooni ja näitas ka kostjate nõude suuruse 1926,90 krooni. Hageja ei näidanud, kui mitme korteriomandite ruutmeetri vahel on soojuse tarnija nõue jaotatud ja kuidas saadi kostjatele esitatud nõude suurus. Hageja ei tõendanud, et 2010.a veebruarikuu küttekulu jaotati korteriühistu liikmete vahel ühistu põhikirjas sätestatud korras. Elamus kuulub üks pind ka korteriühistule ja vastavalt KÜS § 5 lg-le 4 ei loeta korteriühistut sellisel juhul ühistu liikmeks. Ebaselgeks jääb, milliseid elu- ja mitteeluruumi pindasid peab hageja korteriühistu liikmetele kuuluvateks ja kuidas ta kulusid liikmete vahel jagab.
46.Kostjad on hagejale tasunud 1879,94 eurot ja 17,48 eurot, kuid viimast summat hageja ei kajastanud.
47.Kohus jättis viivise õigesti välja mõistmata. Samas leidis kohus ebaõigesti, et põhikirja p 4.2.8 järgi on viivisemäär 0,07% päevas, mis on kinnitatud 01.12.2011 üldkoosoleku otsusega. Kõik muudatused, mis viidatud koosolekul põhikirja sisse viia sooviti, otsustati eraldi punktidena, tekstina välja tuues ja pandi hääletusele. Ka 01.12.2011 üldkoosoleku protokolli 2. lehel kajastub, et otsustati muuta põhikirja p 3.5, 4.1.9, 7.1.6, 7.4.10 ja 7.6.4. Viivisemäära p 4.2.8 loetelus ei sisaldu ja seega ei soovitud seda muuta. Viivis on põhikirjas kehtivalt sätestatud 30.06.2008 üldkoosolekul määras 0,05% päevas.
48.Kohus luges alusetult põhjendatuks küttekulude ümberarvestuse summas 725,42 eurot. Tulenevalt tsiviilasjas nr 2-10-60547 tehtud määrusest oli hagejal kohustus teha küttekulude ümberarvestus. Hageja koostatud arvestus ei ole tõendatud ega kontrollitav. Ümberarvestuse tabelis ei kajastunud kostjate korteri köetava pinna suurus 16,9 m2, vaid 58,3 m2. Korteriühistu 25.01.2012 juhatuse koosoleku protokollis on märgitud ümberarvestuse periood - november 2009.a – mai 2011.a summas 725,42 eurot, kuid tabelis kajastub periood september 2009.a – juuni 2011.a summas 725,42 eurot. Tsiviilasjas nr 2-10-2011 tehtud määruse kohaselt tuli hagejal koostada kogu elamu
keskkütte kulude jaotuse ümberarvestus alates septembrist 2007. Küttekulude ümberarvestus ei ole õige, kuid kostjad ei saa seda tõendada, kuna nad ei tea arvestuse aluseks võetud kostjate korteri pindala suurust, milliste kuludokumentide alusel on saadud küttekulu, kui suur on tervikuna elamu küttekulu ja köetavad pinnad ning kuidas need jagunesid. Ümberarvestuse summa oleks pidanud olema suurem.
49.Kostjad ei pidanud esitama küttekulude ümberarvestusega seonduvalt tasaarvestuse avaldust. Ümberarvestuse tegemine oli hageja kohustus. Vastused apellatsioonkaebustele
50.Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata ning menetluskulud vastaspoole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
51.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt välja mõistmata põhivõla ja viivise osas ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse ja jaotab teisiti menetluskulud. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja kostjate apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
52.Kostjad on alates 09.07.2012 XXXXXXX XXX XX-X asuva korteriomandi ühisomanikud. Maakohus leidis õigesti, et TK vastutab KÜS § 5 lg 1 järgi koos MK-ga korteriühistu majandamiskulude tasumise eest. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
53.Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohtaga, et viivise määr on 01.12.2011 üldkoosoleku otsusega kinnitatud põhikirja p 4.2.8 järgi 0,07% päevas. Kohtule koos hagiavaldusega esitatud põhikirja lõpus on märge, et see on kinnitatud 01.12.2011 üldkoosoleku otsusega (I kd lk 7-14). 01.12.2011 üldkoosoleku protokollist nähtub, et koosolekul otsustati muuta põhikirja p-te 3.5, 4.1.9, 7.1.6, 7.4.10 ja 7.6.4 (I kd lk 101-104). Kuna varem kehtinud, st 30.06.2008 kinnitatud põhikirja p-s 4.2.8 oli määratud viivise määraks 0,05% päevas ja seda punkti 01.12.2011 üldkoosolekul ei muudetud, jäi uue põhikirja redaktsiooni vastuvõtmisel kehtima viivise määr 0,05% võlasummalt päevas (I kd lk 109).
54.Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, nagu puuduks hagejal viivise nõudmise õigus seetõttu, et põhikirja p 4.3.1 järgi saab korteriühistu liikmelt nõuda viivist juhatuse otsuse alusel, kuid kohtule ei ole vastavat otsust esitatud. Viivise nõudmise õigus tuleneb KÜS § 7 lg-st 4 ja põhikirja p-st 4.2.8 ning otsust viivise nõudmise kohta ei pea kirjalikult vormistama. Kohtumenetluses esindab hagejat juhatuse liige E.Salin, kellel on selleks põhikirja p 7.3.11 järgi pädevus. Juhatuse otsuse olemasolu tuleb seetõttu eeldada.
55.Ringkonnakohus kogus uusi tõendeid kostjate võlgnevuse kindlakstegemiseks ning kontrollib kostjate võla suuruse arvete ja nende aluseks olnud algdokumentide järgi üle. Võla kindlakstegemisel arvestab ringkonnakohus kostjate selgitusega 05.05.2015 istungil, et nad on alati tasunud üldvee, üldelektri, prügiveo, maamaksu ja mõõtjate püsikulude eest. Kostjate väitel tasusid nad muude kulude eest suvalisi summasid tunde järgi ja ringkonnakohus kontrollib võla olemasolu ja suurust nende maksete osas. Kostjate poolt tasutud summasid arvestab kohus hageja konto väljavõtete järgi.
56.Halduskulu, remondifondi makseid ja küttekulu on hageja arvestanud kuni 2011.a lõpuni tegelikust väiksema kostjate korteri üldpinna - 72,10 m2 järgi. Õige korteri üldpind on kinnistusraamatu järgi 73,90 m2. Kinnistusraamatu järgi arvestati korteriomandite pinna suurust arvestuste koostamisel ja arvete esitamisel alates 2012.a algusest.
57.Halduskulude tariifid on kinnitatud korteriühistu üldkoosolekute otsustega järgmiselt: 3,30 krooni/m2 27.11.2008 otsusega, 0,250 eurot/m2 13.12.2011 otsusega ja 0,260 eurot/m2 10.09.2012 otsusega. Remondifondi makseks kinnitati 27.11.2008 otsusega 5 krooni/m2, alates 19.05.2010 üldkoosoleku otsusest muutus see järgmiselt: alates 01.09.2010 7 krooni/m2, alates 01.12.2010 8 krooni/m2, alates 01.01.2011 10 krooni/m2, alates 01.02.2011 0,75 eurot/m2 ja alates 01.11.2011 0,96 eurot/m2. 14.12.2009 arvel nr 0912-10061 on arvestatud kuumakse 2181 krooni, millest kostjad tasusid 733,50 krooni. Oma selgituste kohaselt tasusid kostjad prügiveo eest 26,90 krooni, maamaksu 141,05 krooni ja üldelektri eest 50,20 krooni. Halduskulude eest oleks tulnud arve järgi tasuda 237,95 krooni, remondifondi kulu 360,50 krooni, vee- ja kanalisatsiooni eest 164,35 krooni ja küttekulu 1223,30 krooni. Nendest halduskulude ja remondifondi maksed on arvestatud üldkoosoleku otsustega määratud tariifide järgi ja kostjad pidid neid tasuma vastavalt 237,95 krooni ja 360,50 krooni. Kütte ning vee- ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuse osutajatele tasunud ja hageja on tõendanud summade jaotamise korteriomanike vahel (maksekorraldused 2009.a kohta I lisaköide, arved ja kulude jaotus kohtutoimiku II kd lk 180jj). Kostjate võlgnevus on 1447,50 krooni. 13.01.2010 arve nr 1001-10061 kuumakse oli 2232,90 krooni, millest kostjad tasusid 1226,95 krooni. Kostjad tasusid maamaksu 141,05 krooni, prügiveo eest 27,40 krooni, üldelektri eest 35,20 krooni ja üldvee eest 10,60 krooni – kokku 214,25 krooni. Halduskulude, remondifondi ja kütte eest oleks tulnud tasuda arve järgi vastavalt 237,95 krooni, 360,50 krooni ja 1420,20 krooni. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi ja kostjatel tuli tasuda neid vastavalt 237,95 krooni ja 360,50 krooni. Hageja poolt kütte eest teenuse osutajale tasumine on tõendatud ja kohtule on esitatud arvestus, kuidas jagunes tasu korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 1005,95 krooni. 11.02.2010 arve nr 1002-10061 kuumakse oli 2735 krooni, millest kostjad tasusid 1370,20 krooni. Kostjad tasusid prügiveo eest 26,40 krooni, üldelekteri eest 37,20 krooni ja üldvee eest 15,80 krooni – kokku 214,25 krooni. Halduskulude, remondifondi, kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest oleks tulnud tasuda arve järgi vastavalt 237,95 krooni, 360,50 krooni,1926,90 krooni ja 130,25 krooni. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ja tõendanud vastavate kulude jaotamise korteriomanike vahel (arved ja jaotised 2010.a kohta VI lisaköide, maksekorraldused I lisaköide). Kostjate võlg on 1365 krooni (87,24 eurot). 12.03.2010 arve nr 1003-10061 kuumakse on 2827,40 krooni, millest kostjad tasusid 1500,75 krooni. Kostjad tasusid prügiveo eest 24,85 krooni, üldelektri eest 21,65 krooni ja maamaksu 141,05 krooni. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 1326,65 krooni (84,79 eurot). 13.04.2010 arve nr 1004-10061 kuumakse on 2044,50 krooni, millest kostjad tasusid 1033,90 krooni. Kostjad tasusid prügiveo eest 31,80 krooni, üldelektri eest 36,90 krooni ja üldvee eest 27,70 krooni. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 1010,60 krooni (64,58 eurot). 11.05.2010 arve nr 1005-10061 kuumakse on 1554,20 krooni, millest kostjad on tasunud 758,05 krooni. Kostjad tasusid prügiveo eest 26,45 krooni, üldelektri eest 29,90 krooni ja üldvee eest 26,30 krooni. Halduskulu ja remondifondi maksed on
arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 796,15 krooni (50,88 eurot). 08.06.2010 arve nr 1006-10061 kuumakse on 890,75 krooni, millest kostjad tasusid 407,50 krooni. Kostjad tasusid prügiveo eest 30,35 krooni ja üldelektri eest 16,45 krooni. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte eest on hageja teenuste osutajale tasunud ja tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 483,25 krooni (30,89 eurot). 09.07.2010 arve nr 1007-10061 kuumakse on 780,35 krooni, millest kostjad tasusid 282,65 krooni. Kostjad tasusid prügiveo eest 25,70 krooni, üldelektri eest 19,40 krooni ja üldvee eest 6,55 krooni. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajale tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 497,70 krooni (31,80 eurot). 06.08.2010 arve nr 1008-10061 kuumakse on 757,95 krooni, millest kostjad tasusid 325,35 krooni. Kostjad tasusid prügiveo eest 25,35 krooni, üldelektri eest 4,85 krooni ja üldvee eest 31,60 krooni. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajale tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 432,60 krooni (27,65 eurot). 14.09.2010 arve nr 1009-10061 kuumakse on 1073,75 krooni, millest kostjad tasusid 428,30 krooni. Kostjad tasusid maamaksu 141,05 krooni, prügiveo eest 26,60 krooni, üldelektri eest 15,15 krooni ja üldvee eest 14,50 krooni. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajale tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Samuti on tõendatud kindlustusmakse tasumine Swedbank Varakindlustuse AS-le ja selle jaotamine. Kostjate võlg on 645,45 krooni (41,25 eurot). 14.10.2010 arve nr 1010-10061 kuumakse on 1254,50 krooni, millest kostjad ei tasunud midagi. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte, vee ja kanalisatsiooni, prügiveo, üldelektri ja üldvee eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 1254,50 krooni (80,18 eurot). 13.11.2010 arve nr 1011-10061 kuumakse on 1755,45 krooni. Kostjad tasusid 1291,30 krooni. Arvel näidatud halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte, vee ja kanalisatsiooni, prügiveo, üldelektri ja üldvee eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 464,15 krooni (29,66 eurot). 14.12.2010 arve nr 1012-10061 kuumakse oli 2066,70 krooni, millest kostjad tasusid 661 krooni. Kostjad tasusid prügiveo eest 43,15 krooni, üldelektri eest 56,95 krooni ja üldvee eest 7,05 krooni. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte eest on hageja teenuste osutajale tasunud ja tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Samuti on tõendatud kindlustusmakse tasumine Swedbank Varakindlustuse AS-le ja selle jaotamine. Kostjate võlg on 1405,70 krooni (89,84 eurot). 17.01.2011 arve nr 1101-10061 kuumakse on 3142,55 krooni (200,85 eurot), millest kostjad tasusid 51,94 eurot. Kostjad tasusid prügiveo eest 41 krooni, üldelektri eest 54,45 krooni ja üldvee eest 20,55 krooni. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja
teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 148,91 eurot. 18.02.2011 arve nr 1102-10061 kuumakse on 196,44 eurot, millest kostjad tasusid 46,22 eurot. Kostjad tasusid prügiveo eest 2,60 eurot ja üldelektri eest 3,39 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise korteriomanike vahel. Samuti on tõendatud kindlustusmakse tasumine Swedbank Varakindlustuse AS-le ja selle jaotamine (arved ja jaotised 2011.a kohta VI lisaköide, maksekorraldused II ja III lisaköide). Kostjate võlg on 150,22 eurot. 11.03.2011 arve nr 1103-10061 kuumakse on 193,53 eurot, millest kostjad tasusid 50,14 eurot. Kostjad tasusid maamaksu 2,96 eurot, prügiveo eest 1,67 eurot, üldelektri eest 3,61 eurot ja üldvee eest 0,58 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte, vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 143,39 eurot. 15.04.2011 arve nr 1104-10061 kuumakse on 165,20 eurot, millest kostjad tasusid 39,89 eurot. Kostjad tasusid maamaksu 1,51 eurot, prügiveo eest 1,63 eurot, üldelektri eest 2,52 eurot ja üldvee eest 1,15 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte, vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 125,31 eurot. 12.05.2011 arve nr 1105-10061 kuumakse on 141,10 eurot, millest kostjad tasusid 45,32 eurot. Kostjad tasusid maamaksu 13,55 eurot, prügiveo eest 6,23 eurot ja üldelektri eest 2,16 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte, vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 95,78 eurot. 14.06.2011 arve nr 1106-10061 kuumakse on 101,15 eurot, millest kostjad tasusid 22,79 eurot. Kostjad tasusid prügiveo eest 1,53 eurot, üldelektri eest 0,87 eurot ja üldvee eest 0,94 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise korteriomanike vahel. Samuti on tõendatud kindlustusmakse tasumine Swedbank Varakindlustuse AS-le ja selle jaotamine. Kostjate võlg on 78,36 eurot. 14.07.2011 arve nr 1107-10061 kuumakse on 76,47 eurot, millest kostjad tasusid 17,78 eurot. Kostjad tasusid prügiveo eest 1,59 eurot ja üldvee eest 2,38 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajale tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 58,69 eurot. 16.08.2011 arve nr 1108-10061 kuumakse on 78,45 eurot, millest kostjad tasusid 19,76 eurot. Kostjad tasusid prügiveo eest 0,99 eurot ja üldelektri eest 3,17 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajale tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 58,69 eurot. 19.09.2011 arve nr 1109-10061 kuumakse on 79,30 eurot, millest kostjad tasusid 20,61 eurot. Kostjad tasusid prügiveo eest 1,10 eurot ja üldelektri eest 1,15 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajale tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Samuti on tõendatud kindlustusmakse
tasumine Swedbank Varakindlustuse AS-le ja selle jaotamine. Kostjate võlg on 58,69 eurot. 13.10.2011 arve nr 1110-10061 kuumakse on 76,72 eurot, millest kostjad tasusid 18,03 eurot. Kostjad tasusid prügiveo eest 0,97 eurot, üldelektri eest 1,01 eurot ja üldvee eest 1,30 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 58,69 eurot. 16.11.2011 arve nr 1111-10061 kuumakse on 131,98 eurot, millest kostjad tasusid 58,15 eurot. Kostjad tasusid prügiveo eest 0,98 eurot, üldelektri eest 4,40 eurot ja üldvee eest 2,09 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte, vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Samuti on tõendatud kindlustusmakse tasumine Swedbank Varakindlustuse AS-le ja selle jaotamine. Kostjate võlg on 73,83 eurot. 15.12.2011 arve nr 1112-10061 kuumakse on 132,46 eurot, millest kostjad tasusid 58,63 eurot. Kostjad tasusid prügiveo eest 0,84 eurot, üldelektri eest 4,40 eurot ja üldvee eest 1,08 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 73,83 eurot. 17.01.2012 arve nr 1201-10061 kuumakse on 128,35 eurot. Kostjad jätsid arve täies ulatuses tasumata. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Mõõtjate püsikulu suurus on määratud õigesti. Kütte, vee ja kanalisatsiooni, prügiveo, üldelektri ja üldvee eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 128,35 eurot. 16.02.2012 arvel nr 1202-10061 arvestati ümberarvestus tsiviilasjas nr 2-10-60547 sõlmitud kompromissi alusel 725,42 euro suuruses, kostjatele tasumiseks summat ei määratud ja koostati miinusarve 581,88 euro suuruses (arved ja jaotised 2012.a kohta VI lisaköide, maksekorraldused III lisaköide). Ülejäänud osas arvestati ümberarvestuse summa varasema võla katteks Kostjad tasusid 2012.a veebruaris 114,64 eurot. 13.03.2012 arve nr 1203-10061 kuumakse on 153,33 eurot, millest kostjad tasusid 74,71 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 1,69 eurot, prügiveo eest 0,80 eurot, üldelektri eest 1,18 eurot ja üldvee eest 0,44 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte, vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Samuti on tõendatud kindlustusmakse tasumine Swedbank Varakindlustuse AS-le ja selle jaotamine. Kostjate võlg on 78,62 eurot. 13.04.2012 arve nr 1204-10061 kuumakse on 127,06 eurot, millest kostjad tasusid 48,44 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 1,69 eurot, prügiveo eest 0,99 eurot, üldelektri eest 1,26 eurot ja üldvee eest 0,30 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte, vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 78,62 eurot. 14.05.2012 arve nr 1205-10061 kuumakse on 113,46 eurot, millest kostjad tasusid 34,84 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 1,69 eurot, prügiveo eest 0,83 eurot, üldelektri eest 1,11 eurot ja üldvee eest 0,59 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte, vee ja kanalisatsiooni eest on
hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 78,62 eurot. 14.06.2012 arve nr 1206-10061 kuumakse on 109,62 eurot, millest kostjad tasusid 31 eurot. Põhjendatud on ühekordne avariikulu (arve ja akt kohtutoimiku II kd 189,190, kajastatud kuu jaotises). Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 1,69 eurot, prügiveo eest 0,86 eurot, üldelektri eest 1,85 eurot ja üldvee eest 0,67 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte, vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 78,62 eurot. 13.07.2012 arve nr 1207-10061 kuumakse on 99,55 eurot, millest kostjad tasusid 14,73 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 0,50 eurot ja prügiveo eest 0,76 eurot, Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Tsirkulatsiooni kulu ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 84,27 eurot. 15.08.2012 arve nr 1208-10061 kuumakse on 101,35 eurot, millest kostjad tasusid 17,45 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 0,50 eurot, prügiveo eest 0,82 eurot, üldelektri eest 0,67 eurot ja üldvee eest 1,34 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifi järgi. Tsirkulatsiooni kulu ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 83,90 eurot. 13.09.2012 arve nr 1209-10061 kuumakse on 104,28 eurot. Kostjad jätsid arve täies ulatuses tasumata. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Mõõtjate püsikulu suurus on määratud õigesti. Tsirkulatsiooni kulu, vee ja kanalisatsiooni, prügiveo, üldelektri ja üldvee eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise korteriomanike vahel. Samuti on tõendatud kindlustusmakse tasumine Swedbank Varakindlustuse AS-le ja selle jaotamine. Kostjate võlg on 104,28 eurot. 16.10.2012 arve nr 1210-10061 kuumakse on 100,65 eurot, millest kostjad tasusid 36,76 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 0,50 eurot, prügiveo eest 0,78 eurot ja üldelektri eest 0,83 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Tsirkulatsiooni kulu ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 63,89 eurot. 13.11.2012 arve nr 1211-10061 kuumakse on 111,24 eurot. Kostjad jätsid arve täies ulatuses tasumata. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Mõõtjate püsikulu suurus on määratud õigesti. Kütte, vee ja kanalisatsiooni, prügiveo, üldelektri ja üldvee eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 111,24 eurot. 13.12.2012 arve nr 1212-10061 kuumakse on 117,76 eurot, millest kostjad tasusid 70,03 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 1,69 eurot, prügiveo eest 0,88 eurot, üldelektri eest 1,12 eurot ja üldvee eest 0,67 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 47,73 eurot. 14.01.2013 arve nr 1301-10061 kuumakse on 134,28 eurot, millest kostjad tasusid 54,93 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 1,69 eurot, prügiveo eest 0,84 eurot, üldelektri eest 1,17 eurot ja üldvee eest 0,64 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest
on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 79,35 eurot. 14.02.2013 arve nr 1302-10061 kuumakse on 144,13 eurot, millest kostjad tasusid 64,78 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 1,69 eurot, prügiveo eest 1,24 eurot, üldelektri eest 1,24 eurot ja üldvee eest 0,03 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel (arved ja jaotised 2012.a kohta VII lisaköide, maksekorraldused IV ja V lisaköide). Kostjate võlg on 79,35 eurot. 14.03.2013 arve nr 1303-10061 kuumakse oli 134,51 eurot. Kostjad jätsid arve täies ulatuses tasumata. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Mõõtjate püsikulu suurus on määratud õigesti. Kütte, vee ja kanalisatsiooni, prügiveo, üldelektri ja üldvee eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 134,51 eurot. 15.04.2013 arve nr 1304-10061 kuumakse oli 139,90 eurot, millest kostjad tasusid 115,79 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 1,69 eurot, prügiveo eest 0,79 eurot ja üldelektri eest 1,09 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 24,11 eurot. 15.05.2013 arve nr 1305-10061 kuumakse oli 117,44 eurot, millest kostjad tasusid 38,09 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 1,69 eurot, prügiveo eest 0,86 eurot, üldelektri eest 1,01 eurot ja üldvee eest 0,37 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 79,35 eurot. 12.06.2013 arve nr 1306-10061 kuumakse oli 103,93 eurot, millest kostjad tasusid 24,58 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 1,69 eurot, prügiveo eest 1,06 eurot, üldelektri eest 0,82 eurot ja üldvee eest 1,32 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 79,35 eurot. 15.07.2013 arve nr 1307-10061 kuumakse oli 102,29 eurot, millest kostjad tasusid 16,59 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 0,50 eurot, prügiveo eest 0,79 eurot ja üldelektri eest 1,73 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Tsirkulatsiooni kulu ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 85,70 eurot. 13.08.2013 arve nr 1308-10061 kuumakse oli 102,67 eurot, millest kostjad tasusid 16,47 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 0,50 eurot, prügiveo eest 0,89 eurot, üldelektri eest 0,65 eurot ja üldvee eest 0,19 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Tsirkulatsiooni kulu ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 86,20 eurot. 13.09.2013 arve nr 1309-10061 kuumakse oli 102,38 eurot, millest kostjad tasusid 16,48 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 0,50 eurot, prügiveo eest 0,90 eurot, üldelektri eest 0,75 eurot ja üldvee eest 0,09 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Tsirkulatsiooni kulu ning vee ja
kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 85,90 eurot. 15.10.2013 arve nr 1310-10061 kuumakse on 104,47 eurot, mille kostjad jätsid täies ulatuses tasumata. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Mõõtjate püsikulu suurus on määratud õigesti. Tsirkulatsiooni kulu, vee ja kanalisatsiooni, prügiveo, üldelektri ja üldvee eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 104,47 eurot.
58.Käesoleva asja lahendamisel ei arvesta kohus kostjate väidet, et hageja oleks pidanud tegema küttekulude ümberarvestuse suuremas summas. Kostjad ei ole välja toonud, millises summas oleks tulnud nende arvates ümberarvestus teha ja nad ei esitanud sellekohast tasaarvestusavaldust. Maakohus leidis õigesti, et kompromissi väidetav mittetäitmine ei saa olla aluseks kohustuse täitmisest keeldumisele kostjate poolt.
59.Seisuga 31.10.2013 on kostjate põhivõlgnevus 2980,54 eurot. Viivisevõlga arvestas hageja alates 2011.a septembrist. Ringkonnakohus arvestab hageja arvutatud viivisevõla ümber põhikirjaga kehtestatud viivisemäära (0,05% päevas) järgi. Kostjate viivisevõlg on selle arvestuse järgi 31.10.2013 seisuga 723,19 eurot. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista 3703,73 eurot, millest põhivõlg on 2980,54 eurot ja viivisevõlg 723,19 eurot ning TsMS § 367 järgi alates 01.11.2013 viivis 0,05% päevas kuni põhivõla tasumiseni.
60.Menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel 7% ulatuses hageja kanda ja 93% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Taotluste lahendamine
61.Ringkonnakohus rahuldab osaliselt poolte taotlused 05.05.2014 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Protokolli esimese lk alt 16 real tuleb asendada tsiviilasja number 2-135137 õige numbriga 2-10-60547. Protokolli teise lk ülevalt teisel real tuleb asendada sõna euro sõnaga krooni ja alt 11 real korteri number 16 õige numbriga 15. Muus osas jätab ringkonnakohus protokolli parandamise taotlused rahuldamata. Protokoll sisaldab kohasel määral istungil toimunut ning vastab seaduse nõuetele. Protokolli parandamise taotlused lisatakse protokolli juurde.
62.Ringkonnakohus tagastab hagejale protokolli parandamise taotlusele lisatud dokumendid. Pärast asja sisulise arutamise lõpetamist ei ole seaduse järgi võimalik kohtule tõendeid esitada.
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.