Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja tellis telefoni teel 09.03.15-13.03.2015 killustikku ja liiva oma objektile, mis asub Segu tn, Saue linn. Hageja täitis tellimuse ja andis tellitud kauba kostjale üle, mille eest esitas kostjale tasumiseks arve 13.03.2015 arve nr 2015751-1 summas 2276,64 €. Kostja pidi arve ära tasuma

2 (5)

Kuna vaidlus puudus selles, et VÕS § 208 lg 1 järgi pidi kostja maksma ära kauba eest tasu 20.03.15, siis muutus hageja lepingust tulenev tasunõue ja kostja tasu maksmise kohustus sissenõutavaks 20.03.15. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist, lg 2 I lause sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Hageja on esile toonud, et osa kostja võlast tasaarvestati 218 € ulatuses kostja poolt tagastatud liiva maksumusega. Seda, et kostja tagastas 60 t liiva ja selle eest tasunõue tasaarvestati hageja nõudega, ei ole kostja vaidlustanud. Seda, et kostja liiva eest saadav tasunõue oli suurem ehk 373,30 €, millele tuleks lisada veel laaduri rendi kulud (mille suurust pole kostja esile toonud) ja et pooled saavutasid sellises ulatuses tasaarvestuse ja laaduri kulude tasaarvestuse kokkuleppe, ei ole kostja tõendanud. Kostja väide, et hageja selle kohta dokumente ei vormistanud, ei ole usutav, sest kostjal olnuks võimalus sellisel juhul keelduda VÕS § 95 lg 6 järgi oma kohustuse täitmisest (näiteks mitte liiva tagastada) seni kuni hageja oleks täitmise kviitungi kostjale andnud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendamata on kostja väide, et tema nõue tagastatud liiva maksumuse saamiseks on summas 373,20 €, millele lisandub laaduri rendi kulud ja et see tasaarvestati selles ulatuses hageja nõudega kostja vastu. Eeltoodu tõttu ei ole tõendatud ja õiged kostja väited, et võlg on vaid 811 € (mida kostja on tunnistanud). Kuna 1) kostja tasus 24.03.15 kokkulepitud müügihinnast vaid osa ehk 1076,64 € (vaidlus puudus) 2) 16.06.2015 vähenes kostja võlg hageja ees 218 € võrra liiva tagastamisega seotud tasaarvestuse tõttu VÕS § 197 lg 1, 2 järgi, siis jäi kostja oma müügilepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmisega võlgnevusse hageja ees summas 982 € (2276,64-1076,64-218). Kuna kostja pole võlga seni tasunud, siis on ta kohustuse täitmisega lisaks veel viivituses. Sellega, et kostja jäi võlgu müügilepingust tuleneva tasu maksmisega 982 € ja on seni viivituses, on kostja rikkunud kohustust VÕS § 100 järgi. Nimelt on kohustuse rikkumine kohustuse osaline täimata jätmine ja täitmisega viivitamine. Ülaltoodust tulenevalt on võlausaldajal ehk hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 101 lg1 p 1, 108 lg 1 järgi ning täitmisega viivitamise eest viivist võlgnetavalt kohustuselt VÕS §113 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 järgi alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Kuna kostja ei ole väitnud, et 982 € oleks hagejale ära tasutud, siis tuleb VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p1, § 108 lg 1 ja § 208 lg 1 alusel kostjalt müügilepingu järgne tasu võlgnevus 982 € hagejale välja mõista ja hagi põhivõla nõudes kuulub rahuldamisele.

3 (5)

Pooled võivad lepingus kokku leppida teistsuguses viivisemääras kui on seadusjärgne viivise määr. Kostja leiab, et selline 1%-line viivisemäära kokkulepe puudub. Hageja leiab, et kauba saatelehel on viivise määr 1% olemas. Viivisemäära kui lepingu ühe tingimuse osas peavad pooled olema saanud vastastikuste tahteavalduste vahetamise õiguslikult siduva kokkuleppe. Hageja väitis, et pooled sõlmisid lepingu telefoni teel, kuid ei ole väitnud, et siis oleksid pooled kokku leppinud, et viivise määr on 1% päevas. VÕS § 37 lg 1 I lause sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada, lg 2 sätestab, et lepingupooled võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut arvestades eelnevalt kokku leppida, et tüüptingimused kehtivad teatud liiki lepingutele ning lg 3 sätestab, et lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Hageja saateleht (t/l 49-50), mis kannab nime „tellimusleping“, on hageja rekvisiitidega dokument, mis kajastab esimesel leheküljel kauba/töö mahtu, nimetust, kuupäevi ning kannab esilehel allkirja selle kohta, et kostja on kauba kätte saanud. Selle hageja dokumendi lisas (t/l 91, esitatud menetlusdokumendiga 22.04.2016), on terve rida äärmiselt väikses kirjas tingimusi, mis on kohtu hinnangul hageja väljatöötatud tüüptingimused, ja milles on kajastatud viivise määr nn ühe tärni all 1%. Sellel lehel on ka allkirja ja muu isiku andmete rida. Sellelt lehelt ei nähtu, et osale, kus on märgitud viivise tingimus, oleks olemas kostja andmed ja kostja allkiri selle kohta, et ta on nende tingimustega, sh viivise tingimusega, eelnevalt tutvunud ja et oleks nendega nõustunud. Märgitud tingimused, sj viivise määra tingimus, on äärmiselt väikses kirjas ja märgitud tärnikesega ja asub kohtu hinnangul suulise (telefoni teel sõlmitud) müügilepingu tingimuste seisukohalt ebatavalises kohas, st saatehele kui tellimuslepingu teisel leheküljel, olles samal ajal kirja šrifti väiksuse tõttu raskesti loetav. Seega olukorras, kus saatelehe tellimuslehekülg kui esilehekülg kajastab vaid faktiliste tööde ja kauba andmeid ning kostja allkirja kauba saamise kohta, ei võimalda järeldada, et tellimuse – saatelehekülje tagumisel leheküljel oleks suulise müügilepingu enda tingimused, sj viivise määr. Kuna pooled sõlmisid lepingu suuliselt telefoni teel kauba ostuks koguse ja hinna järgi ja hageja pole väitnud, et viivise määr oleks läbi räägitud telefoni teel, ja kuna saatelehe – tellimuslepingu teisel leheküljel puuduvad igasugused kostja andmed ja allkiri, siis leiab kohus, et pooled ei ole vahetanud vastastiku õiguslikult siduvaid tahteavaldusi ja saavutanud kokkuleppe viivise määras 1 % võlalt. Seetõttu ei ole tüüptingimustes kajastuv viivise määr 1% päevas saanud ka VÕS § 37 lg 1 , 2 ja lg 3 alusel müügilepingu osaks. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt viivist VÕS § 76 lg 1, 2 alusel 1% päevas võlalt. Siinkohal ei ole vaidluses tähtust kostja väitel, et arvel pole kajastatud viivise määra. Hageja väide, et kostja ei või enam nüüd viivise määra vaidlustada, ei ole õige, sest kohtumehetusse on kostjal õigus valida, millised vastuväited ta hagile esitab (TsMS § 5).

4 (5)

Ehkki hagejal ei ole õigus saada viivist võlalt 1%, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seaduses sätestatud määras, mis on VÕS § 113 lg 1 II lause järgi § 94 sätestatud määr (avaldatakse Eesti Panga poolt Ametlikes Teadaannetes), millele lisandub 8% aastas. Kostja pidi tasuma kauba eest 20.03.2015, kuid tasus vaid osa ehk 1076, 64 € 24.03.15, mistõttu oli kostja viivituses 4 päeva (21.03.15-24.03.15). Seega on viivis võlalt 2276,64 € eelmärgitud perioodi eest vastavalt 1,51 €. Kuna järgnevalt vähenes kostja võlg 218 € seoses tasaarvestusega 16.06.2015, siis on viivitus perioodi 25.03.15-16.06.15 eest vahepealselt võlalt 1200 € (2276,641976,64) vastavalt 21,97 €. Edasiselt võlalt 982 €-lt (1200-218) on viivis alates 17.06.15 – 28.06.15 (kuupäev, milleni hageja viivist nõuab) 2,38 €. Eeltoodu alusel kuulub hageja viivisenõue VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 II lause alusel osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista viivist kokku 25,86 € Seega kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlga 982 € ja viivist kokku 25,86 €. Käesolev otsus kui lihtmenetluse otsus kuulub viivitamatule täitmisele kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10. Mis puudutab kostja väidet, et kostja soovis korduvalt põhiosa võla tasumist ilma inkassokuludeta, aga hageja keeldus sellest, siis ei ole need usutavad, sest mingeid asjaolusid, mis viitaksid, et kostja asus võlga tasuma ja tasuski ja hageja oleks näiteks tasu tagastanud või keelanud pangakontole raha tasumast, ei ole kostja esile väitnud. Samuti ei ole vaidluses tähtsust, et pooltel ei õnnestunud sõlmida maksegraafikut seetõttu, et kostja juhatuse liige oli selles märgitud solidaarvõlgnikuna, sest maksegraafiku sõlmimine on vaba tahe ning sõlmimata jätmine ei vabasta kostjat kohustuse täitmisest ega tähenda seda, et sellise maksegraafiku sõlmimist saaks võlgnik võlausaldajalt nõuda. Menetluskulud, suurus Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldatud/rahuldamata osale teise poole kanda kooskõlas TsMS § 163 lg 1. Kostja menetluskulusid ei esitanud, seega jäävad kõik tema menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskuludeks on lõiv 225 €. Hagi kuulus rahuldamisele 51,31% (1007,86/1964*100). Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja riigilõivu katteks 115,45 €.

(digitaalne allkiri) Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.