Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-15-123388

antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

Tsiviilasi nr 2-15-123388

TsÜS § 86 lg 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui (p 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või (p 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kohus nõustub hagejaga, et poolte vastastikuste kohustuste väärtus ei olnud heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenu krediidi kulukuse määr oli 79,56% aastas (tlk 32). Eesti panga kodulehelt nähtuvalt oli septembris 2014 keskmine tarbimislaenude krediidikulukuse määr 37,17%. Seega on kostjale antud laenu krediidikulukude määr Eesti Panga poolt laenu andmise hetkel (09.09.2014) avaldatud määrast 2,14 korda (s.o vähem kui kolm korda) suurem. Seega ei saa eeldada, et vaidlusaluse laenulepingu või selle lisade sõlmimisel oleks poolte kohustuste väärtus olnud heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kostja ei ole esile toonud ka muid asjaolusid, millest nähtuks, et hageja eesmärk laenulepingu või laenulepingu lisade sõlmimisel oli kostja arvel ebaõiglaselt rikastuda. Mh ei ole kostja tõendanud, et tehing oleks olnud heade kommete vastasuse tõttu tühine muul põhjusel. Kostja ei ole ka tõendanud, et hageja oli tema hasartmängusõltuvusest või erakorralisest vajadusest teadlik. Kostja on viinud hageja vastupidisele veendumusele kinnitades, et harrastab hasartmänge ainult kaks korda aastas (tlk 27). Perioodil 09.10.2014 kuni 13.07.2015 on kostja suutnud oma maksekohustusi täita (tlk 44), mistõttu ei pidanud hagejal tekkima kahtlust selles, et kostja teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ning võib hiljem sattuda raskustesse laenu tagasimaksmisega.

Tsiviilasi nr 2-15-123388

Kohus selgitab kostjale, et isegi kui hageja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, ei tooks selline rikkumine endaga kaasa laenulepingu tühisust ja kohustuse täitmisest automaatset vabanemist. Riigikohtu praktika (lahend nr 3-2-1-136-12 p 25) kohaselt võib krediidisaaja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine. Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama. Kostja ei ole käesolevas asjas oma kahju hüvitamise nõuda aluseks olevaid asjaolusid kohtule esitanud ega teinud tasaarvestuse avaldust, mistõttu kohus kostja nõuet käesolevas menetluses läbi ei vaata. Soovi korral on võimalik kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõue esitada eraldi menetluses ning tasaarvestada see hageja nõudega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.