lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-9704/37

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-9704/37
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
05.05.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1622
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 10, 6Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisKMS § 32 lg 1Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamineKMS § 33 lg 1Sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise meetodidKMS § 16 lg 1Maksuvaba käiveTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-10-9704/14Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja17.01.20142-10-9704/16Tartu Ringkonnakohus30.06.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

5. mai 2016, Tartu

Tsiviilasja number

2-10-9704

Tsiviilasi

K.K. hagi OÜ EBS Education vastu töövaidluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. veebruari 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.K. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): K.K. (ik: XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Margo Normann Vastustaja (kostja): OÜ EBS Education (rk: 11329140), esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee

esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25. veebruari 2016 määrus muutmata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isikul on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohus jättis 17.01.2014 otsusega K.K. hagi OÜ EBS Education vastu töövaidluses rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 30.06.2014 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Nii maa- kui ringkonnakohus jätsid menetluskulud hageja kanda. Riigikohus jättis 19.01.2015 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud samuti hageja kanda. Seega kohtuotsused jõustusid 19.01.2015.
2.Kostja esitas 03.02.2015 kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks summas 3450,37 eurot (koos käibemaksuga) ning viivise arvestamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 nimetatud ulatuses alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni hageja poolt. Avalduse kohaselt koosnevad kostja menetluskulud lepingulise esindaja kulust summas 2875,31 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Vandeadvokaat Rando Maisvee ajakulu kostjale õigusabi osutamisel oli 36 tundi 16 minutit. Vandeadvokaat R. Maisvee kinnitas, et menetluskulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega ja menetluskulud on kostja poolt täies ulatuses tasutud koos käibemaksuga. Kostjal kui tasemekoolitust andval ettevõtjal puudub õigus saada lepingulise esindaja kulult käibemaksu tagasi (käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 1 p 6), mistõttu kuulub õigusabikulu käibemaksu osa kandmisele hageja poolt.
3.Hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväite, kus leidis muuhulgas, et advokaadibüroo poolt kostjale osutatud õigusteenus ei ole tasemekoolituse andmisega seotud teenus, mis võiks olla käibemaksuvaba. Kostja on käibemaksukohustuslane. Seega ei kuulu rahuldamisele kostja taotlus mõista hagejalt menetluskulud välja koos käibemaksuga. Hageja palus määrata menetluskulude tasumine osamaksetena vähemalt 24-kuulise tähtaja jooksul. Hageja kasvatab kahte last. Tema sissetulekuks on vanemapalk 300 eurot ja lapsetoetus 45 eurot. Menetluskulude ühekordne väljamõistmine, millele hakkaks koheselt lisanduma ka viivis, sest hagejal puuduvad vahendid menetluskulude tasumiseks ühe korraga, oleks hageja ja tema laste suhtes äärmiselt ebaõiglane ning muudaks pikaks ajaks väga raskeks tema ja laste eluliste vajaduste rahuldamise.

MAAKOHTU LAHEND

4.Tartu Maakohus rahuldas 25. veebruari 2016 määrusega kostja avalduse osaliselt ning määras tsiviilasjas OÜ EBS Education menetluskuludeks 1675,64 eurot ja mõistis K.K.lt OÜ EBS Education kasuks välja menetluskulud 1675,64 eurot. Hagejal tuleb tasuda TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus vähendas kostja lepingulise esindaja ajakulu 19,16 tunni ulatuses, leides, et kostja õigusabikulu on põhjendatud 17 tunni ulatuses kogusummas 1303,73 eurot ja transpordikulu 92,64 eurot. Seega määras kohus tsiviilasjas kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1396,37 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 279,27 eurot, kokku 1675,64 eurot. Põhjendatud on mõista hagejalt menetluskulud välja koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (3-2-1-65-13, p 16). Kostja on kinnitanud, et tal puudub õigus saada lepingulise esindaja kulult käibemaksu tagasi.

Hageja taotluse määrata menetluskulude tasumine osamaksetena vähemalt 24-kuulise tähtaja jooksul jättis kohus rahuldamata. Riigikohus on leidnud (3-2-1-143-11, p 14), et menetluskulude kindlaksmääramist ja teiselt menetlusosaliselt väljamõistmist ei mõjuta iseenesest menetluskulusid hüvitama kohustatud menetlusosalise majanduslik olukord. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on nn jätkumenetlus, mille käigus määratakse kindlaks menetluskulude rahaline suurus jõustunud kohtulahendi alusel. Seega ei ole kohtul võimalik praeguses menetluses arvestada hageja väiteid tema majandusliku olukorra kohta ning muuta menetluskulude jaotust (määrata menetluskulud tasumisele osamaksetena). Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei ole oluline menetluskulusid kandma kohustatud isiku majanduslik olukord, vaid üksnes vastaspoolele tekkinud menetluskulude vajalikkus ja põhjendatus. Hagiavalduse kohtule esitamisel pidi hageja arvestama asjaoluga, et juhul kui hagi jääb rahuldamata, tuleb tal kanda vastaspoole menetluskulud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.K.K. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 25. veebruari 2016 määruse tühistamist osaliselt, hagejalt käibemaksu väljamõistmise osas, samuti palub hageja määrata menetluskulude tasumine osamaksetena vähemalt 24-kuulise tähtaja jooksul. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tuleb kostja menetluskulud hagejalt välja mõista ilma käibemaksuta. Äriregistri kodulehelt nähtub, et kostja on käibemaksukohustuslane. Kui kohus leidis, et see ei ole piisav tõendamaks kostja käibemaksukohustust, olnuks tal õigus nõuda lisatõendeid. E-Krediidiinfo väljavõttest nähtub, et kostja on nt 2015. a IV kvartalis tasunud riiklikke makse, mille hulka kuulub ka käibemaks, 236 959,59 eurot. Riigikohus ei ole lahendis nr 3-2-1-65-13 leidnud, et menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, on kindel alus selle väljamõistmiseks, vaid on leidnud, et kinnitus on eelduseks menetluskulude väljamõistmiseks koos käibemaksuga. Kohus peab hindama tegelikku olukorda. Kostjale osutatud õigusteenus ei ole sotsiaalset laadi alus-, põhi-, kutse-, kesk- või kõrghariduskoolitusega seotud teenus, mida KMS § 16 lg 1 p 6 järgi käibemaksuga ei maksustata; 2) jääb hageja taotluse juurde määrata menetluskulude tasumine osamaksetena vähemalt 24-kuulise tähtaja jooksul, arvestades, et hagejal on kaks last ja 2016. a mais on tema pere suurenemas kolmanda lapse võrra. Riigikohtu seisukoht lahendis nr 3-2-1-143-11 ei võta kohtult õigust ja kohustust kaaluda hagejale võimaluse andmist tasuda menetluskulud osamaksetena. Ebaõige on kohtu seisukoht, et see, kas menetluskulude hüvitamise kohustus seab hageja raskesse majanduslikku olukorda või mitte, ei ole asjakohane. Menetluskulude väljamõistmine ühekordse summana tekitaks hagejale täituritasu ja viivise näol põhjendamatut kulu, sest kolme lapse ülalpidamise kõrvalt ei ole tal piisavalt vahendeid menetluskulude tasumiseks ühekordse maksena.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6.OÜ EBS Education vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) lähtus kohus menetluskulusid koos käibemaksuga välja mõistes õigesti kostja kinnitusest, et kostjal puudub õigus saada õigusabikulult ja transpordikulult käibemaksu tagasi. Asjaolu, kas kostjal on õigus õigusabikulult käibemaksu tagasi saada või mitte, sõltub sellest, kas kostja kasutas õigusabi majandustegevuses, mille käive on maksustav või mitte. Kuna kostja kasutas õigusabi seonduvalt koolitusteenuse pakkumisega (hageja töötas kostja EBS Gümnaasiumis, mis tegeleb keskhariduskoolituse pakkumisega), mille käive on vastavalt KMS § 16 lg 1 p-le 1

maksuvaba, siis tulenevalt KMS § 32 lg-st 1 ning § 33 lg-test 1 ja 3 ei ole kostjal võimalik õigusabikulult ja transpordikulult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata; 2) jättis kohus õigesti rahuldamata hageja taotluse määrata menetluskulude tasumine osamaksetena, kuna selliseks nõudeks puudub õiguslik alus. Kohus kasutas kaalutlusõigust ning põhjendas piisavalt, miks taotluse rahuldamine ei ole võimalik. Hageja on jätnud osamaksete taotlemisel arvestamata, et sellisel juhul tuleb tal tasuda kostjale täiendavalt viivist, mis kahjustaks hageja majanduslikku olukorda rohkem võrreldes sellega, kui hageja tasuks menetluskulud korraga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25.02.2016 määrus muutmata.
8.Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja menetluskulud välja koos käibemaksuga, ja osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse võimaldada hagejal tasuda kostja kasuks väljamõistetud menetluskulud osamaksetena vähemalt 24-kuulise tähtaja jooksul. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
9.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.
9.1.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et kostja menetluskulud tuleb hagejalt välja mõista ilma käibemaksuta. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohus on selle sätte (varasem TsMS § 174 lg 6) osas 18.11.2009 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-09 (p 8) selgitanud, et nimetatud sättest tulenevalt peab avaldaja märkima põhjuse, miks ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, sest vastasel korral ei saaks esitatud kinnituse õigsust kontrollida. Kostja on oma lepingulise esindaja kaudu menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et nõutud menetluskulud on kostja poolt täies ulatuses tasutud koos käibemaksuga, kuna kostjal kui tasemekoolitust andval ettevõtjal puudub tulenevalt KMS § 16 lg 1 p-st 6 õigus saada lepingulise esindaja kulult käibemaksu tagasi. 10.03.2015 menetlusdokumendis selgitas kostja vastuseks hageja vastuväitele täiendavalt käibemaksu mahaarvamisega seonduvat. Täiendava selgituse kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimusteks käibemaksukohustuslasele käibemaksuseaduse järgi nõuetele vastava arve olemasolu ja soetatud kaupade või teenuste kasutamine maksustatava käibe tekitamiseks. Kuna kostja kasutab soetatud kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui ka maksuvaba käibe teostamiseks, ei ole tal õigust sisendkäibemaksu täies ulatuses maha arvata. Seega määrab ta mahaarvatava sisendkäibemaksu maksustatava käibe ja kogukäibe suhtarvu alusel (KMS § 32 lg 1), arvestades sisendkäibemaksu maha vaid osaliselt. Sealjuures kasutab kostja sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel KMS § 33 lg-s 1 toodud segameetodit. Vastavalt KMS § 33 lg-le 3 tähendab segameetodi kasutamine seda, et maksuvaba käibe tarbeks saadud teenuse sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha ei arvata. Kuna kostja kasutas antud tsiviilasjas õigusabi seoses tasemekoolitusega, millega seonduv käive on

maksuvaba, ei ole kostjal võimalik õigusabikulude käibemaksu arvestatud käibemaksust maha arvestada. Seega on seadusest tulenevalt võimalik olukord, kus käibemaksukohustuslasest juriidilisel isikul on õigus vaid teatud kaupadelt või teenustelt sisendkäibemaksu maha arvata. Ülaltoodu põhjal leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et põhjendatud on mõista hagejalt kostja menetluskulud välja koos käibemaksuga, kuivõrd kostja on kinnitanud, et tal puudub õigus saada lepingulise esindaja kulult käibemaksu tagasi, ning vastavat kinnitust ka asjakohaselt ja kohtu jaoks usutavalt põhistanud. Hageja poolt määruskaebuses väljatoodu ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale.

9.2.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga ka selles, et hageja taotlusel tuleks võimaldada tal kostja menetluskulude tasumine osamaksetena vähemalt 24-kuulise tähtaja jooksul. Hageja taotluse rahuldamiseks puudub alus. Hageja tugineb taotluses asjaolule, et hagejal on mitu last ning tema sissetulekuks on vanemahüvitis ja lastetoetus. Hageja väide tema raske majandusliku olukorra kohta on tõendamata. Ainuüksi laste olemasolu ja asjaolu, et hageja väidetavalt hetkel ei tööta, vaid saab sissetulekut vanemahüvitisest, ei anna alust järelduseks, et hagejal tuleks võimaldada kostjale menetluskulude tasumine osamaksetena taotletud pika (2-aastase) tähtaja jooksul.
10.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.