Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

Muuhulgas on M.U. kohtuistungil välja toonud, et kuigi direktor palus, ei võtnud hageja sekretärilt üle dokumentatsiooni, ei vastanud direktori äraolekul telefonile, ei tellinud lõpetamiseks lilli, ei pakkunud direktori külalistele kohvi, ei koristanud külaliste järelt kohvitasse jne. I.K. on kohtuistungil osundanud, et tööülesandeid jagas I.K. või palus, et ta aitaks õppealajuhatajat (M.U. e), hageja olevat istunud apaatselt oma aja ära, ei näidanud üles initsiatiivi, vaid ootas kogu aeg, et kõik öeldakse ette. Puutuvalt kollektiivi suhtumisse rasedusse üldiselt, on M.U. välja toonud, et kollektiivis olid enamik naised, kolm neist oli tol ajal dekreedis ning see, et inimene on rase, on normaalne. Eelnimetatud tõendid on kohut veennud, et hagejaga öeldi ka teistkordselt tööleping üles lähtuvalt 2009 mais–juunis 8päevase töötamisega seondunud ebakompetentsusest, mitte rasedusest. Hageja oli võtnud töölepinguga tutvumiseks kaks nädalat ning pidi olema teadlik seal sisalduvatest mahukatest ülesannetest ja talle esitatavatest nõuetest. Seega on tõendatud, et ülesütlemine oli tingitud mitte hageja rasedusest (TLS § 92 lg 1 p 2), vaid katseaja eesmärgi mittetäitmisest, ning töölepingu ülesütlemine oli seaduslik (TLS § 86 lg 1; § 96; § 100 lg 5).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

mittetäitmine on tuvastatud, kui on tõendatud töötaja isikuomadustest tulenev sobimatus, ei saa õigeks pidada, sest isikuomadused on ainult üks kriteerium viiest, mis on seaduses sätestatud katseaja eesmärgi täitmise hindamiseks. Samas läheb kohus iseendaga vastuollu järgmises lõigus antud hinnanguga, et hageja ebakompetentsus ja mittevastamine töökohale on tõendatud. Ebakompetentsus ei ole isikuomadus, vaid töötaja teadmisi ja/või oskusi iseloomustav väljend. Viimatinimetatud hinnang on vastuolus sama lõigu järgnevate lausetega, kuna punktuaalsus, initsiatiivitus ja apaatsus on isikuomadused, mitte kompetentsi näitajad. Edasi märkis kohus, et hageja ei võtnud sekretärilt üle dokumentatsiooni, ei vastanud telefonile, ei tellinud lilli jne. Loetelu puudutab töötaja töölepingulisi kohustusi. Samas varem on kohus leidnud, et ülesütlemine katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu ei ole seotud töötaja töölepinguliste kohustuste rikkumisega. Kohus ei ole tuvastanud, millised konkreetsed põhjused tingisid töölepingu ülesütlemise katseajal. Kostja käskkirjades puudub igasugune konkreetsus ja argumenteeritus. Ka ei olnud kostja fikseerinud katseaja konkreetseid eesmärke ega määranud uuele töötajale juhendajat, kellele sisseelamisperioodil toetuda. Otsusest ei nähtu, milliste tõendite alusel jõudis kohus järelduseni, et hageja oli võtnud töölepinguga tutvumiseks kaks nädalat, ning kohus ei ole selgitanud, millist asja lahendamiseks vajalikku asjaolu kohus selle põhjal tuvastas; 3) ei ole asjas tõendamist leidnud, et hageja ei täitnud katseaja eesmärki. Eluliselt ei ole usutav, et rohkem kui 300 kandidaadi seast läbi kahe vooru väljavalitud isik osutub koheselt katseaja eesmärki mittetäitnuks. Kostja lõpetas hagejaga töösuhte raseduse tõttu ja seetõttu on 16.09.2009 töölepingu ülesütlemine TLS § 104 alusel tühine; 4) rikkus kohus hageja õigust tõendada oma nõudeid ja vastuväiteid põhjendavaid asjaolusid vande all antud seletusega. Hageja taotles enda vande all ülekuulamist põhjendusega, et vaidlusasjaolud taanduvad töötamisele ühes ruumis, kus teine pool on esitanud taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Kohus jättis taotluse rahuldamata, rikkudes poolte võrdsuse printsiipi – kostja tunnistajad kuulati üle ja nende ütlusi on kohus kasutanud tõendina hagi rahuldamata jätmisel. Nt oleks hageja saanud vande all antud seletusega tõendada, et tegelikult öeldi tööleping 16.09.2009 üles raseduse tõttu – töövaidluskomisjoni 07.09.2009 istungil ütles kostja esindaja, et tema arvates tahab hageja kostjat ära kasutada, kuna ta oli rase ja tahtis tööle tagasi. Hageja soovib, et kohus võtaks temalt seletuse vande all.

lugeda katseaja tulemused mitterahuldavateks. Tõendite kohaselt olid hagejale tundmatud ka e-kool ja Eesti hariduse infosüsteem. Vaidlus puudub selles, et hageja rasedusest saadi teada pärast katseaja ebarahuldavate tulemuste ilmnemist ja töölepingu lõpetamise dokumendi üleandmist 16.06.2009. Hageja keeldus pärast 16.06.2009 dokumendi üleandmist igasuguste allkirjade andmisest ning dokumendi ühepoolne tühistamine oli kehtinud TLS § 72 lg 2 järgi võimatu. Tööinspektorid olid 16.–19.06.2009 koolitusel. Tagantjärgi nõusoleku andmisest tööinspektorid keeldusid. Ebaõige ja vastuolus hagis avaldatuga on apellatsioonkaebuse hinnang, justkui revideeritaks vaidluses töövaidluskomisjoni jõustunud 07.09.2009 otsuse aluseks olevaid asjaolusid. Nimetatud töövaidluskomisjoni otsus on täidetud. Hageja ennistati tööle. Seetõttu on ebaõige väide, justkui hagejal ei oleks võimaldatud tööle ilmuda. Kuivõrd katseaeg kehtis, öeldi tööleping 16.09.2009 üles katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Ülesütlemisavaldus oli kirjalikult põhjendatud. Kostja leidis, et puudulikeks osutusid nii hageja teadmised, oskused ja võimed kui ka isikuomadused. Mitmed TLS § 6 lg-s 1 toodud kriteeriumitest on vaidlusaluse ülesütlemise asjaoludel sisuliselt kattuvad; 3) öeldi tööleping üles katseaja ebarahuldava tulemuse, mitte raseduse tõttu. Paljasõnaline ja vastuoluline on apellatsioonkaebuse väide, et töövaidluskomisjoni 07.09.2009 istungil ilmnes, et kostja soovis töölepingu lõpetada hageja raseduse tõttu. Viidatud istungil töölepingu lõpetamist sisuliselt ei arutatud. Kirjalike avalduste alusel valitud 10 töölesoovijaga vestluse pidamine ei taga, et tööle tulija väidetud võimeid ja oskusi omab. Samuti on võimatu tööintervjuu alusel veenduda, milliseks kujuneb töötaja suhtumine tööülesannete täitmisesse; 4) oli pooltel võrdne võimalus esitada tõendeid ja alus uute tõendite kogumiseks puudub. Endalt vande all seletuse võtmist taotles hageja põhjendusega, et asjaolud puutuvad töötamisse ühes ruumis ja kostja oli seal esinenud asjaolude tõendamiseks taotlenud tunnistajate ülekuulamist (kumbki tunnistaja ei töötanud ütluste andmise ajal kostja juures). Poole vande all antav seletus on äärmuslik vahend kasutamiseks olukorras, kus muud tõendid puuduvad. Praegusel juhul oli kohtul kasutada teisi tõendeid. Vaidluses on kostjal kohustus tõendada, et tööleping öeldi üles katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu (TLS § 92 lg 2). Hagejal puudub kohustus vastupidist tõendada. Kuivõrd igasse tõendisse tuleb suhtuda objektiivselt, oleks alusetu järeldada tunnistajate ülekuulamisest, justkui kohus oleks eelistanud üht poolt teisele. Hageja viibis maakohtu istungil kohal ja andis seletusi, mida kostja ei vaidlustanud. Seletustes puudusid sellised väited nagu apellatsioonkaebuses esitatud. Hageja soovib vande all antud seletusega tõendada, justkui kostja esindaja avaldanuks töövaidluskomisjoni istungil tahet tööleping lõpetada raseduse tõttu. Selline väide on väär ja eluliselt ebausutav. Kui hagejale peaks antama apellatsiooniastmes võimalus uutel asjaoludel uute tõendite kogumiseks, soovib kostja samasugust võimalust; 5) suurendab hageja apellatsioonkaebuses nõuet, taotledes hüvitist kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Maakohtus soovis hageja hüvitist nelja kuu keskmise töötasu ulatuses (18.12.2013 istungiprotokoll). Kuivõrd TLS § 109 lg 2 seob töölepingu tühisusest tuleneva nõude suurendamise või vähendamise seda õigustavate asjaolude ja poolte huvidega, on tegemist hagi eseme muutmisega ning kostja esitab hagi muutmisele vastuväite (TsMS § 376 lg 1); 6) juhul kui ringkonnakohus peaks leidma, et tööleping öeldi üles hageja raseduse tõttu, palub kostja hüvitist TLS § 109 lg 2 alusel vähendada, arvestades hageja lühikest tööaega (kaheksa tööpäeva) ja kostjalt saadud raha (44 076 krooni).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Maakohus on tunnistajate M.U. e ja I.K. ütlusi õigesti hinnanud ning apellandi vastupidine väide on põhjendamatu. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et apellatsioonkaebuses ei ole apellant tuginenud tunnistajate M.U. e ja I.K. ütluste ebausaldusväärsusele. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, on hinnangu andmine katseaja tulemustele tööandja pädevuses ning asjaolusid, mis näitavad töö tegemisega mittetoimetulekut, on võimalik hinnata töötaja 8-päevase töötamise järel. Ka see, et hageja võeti tööle konkursi tulemusel, ei välista töölepingu ülesütlemist katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.