Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Asjaolud ja kohtu põhjendused Aktsiaselts XXXX esitas 21.12.2015 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXX vastu võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 28.12.2015 makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku tähtaja jooksul kätte toimetada. Kohtunikuabi andis 12.02.2016 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 17.02.2016 kohtumäärusega kohustas kohus Aktsiaseltsi XXXX esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu. 02.03.2016 esitas Aktsiaselts XXXX hagi XXXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 75 eurot ning lepingulise esindaja kulud 159,78 eurot. Hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud 19.04.2016, kuid kohtu poolt antud tähtaja jooksul pole kostja omapoolseid seisukohti kohtule esitanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lõige 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses muu hulgas palunud välja mõista lepingulise esindaja kulu summas 159,78 eurot, sh käibemaks. Kohus leiab, et näidatud kulu pole põhjendatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulka ja sisu arvestades saab põhjendatud ajakuluks lepingulise esindaja toimingute teostamisel lugeda 1,5 h. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot ilma käibemaksuta. Hageja pole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 174 lg 10 alusel jätab kohus käibemaksu menetluskulude hulgast välja. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot ja mõistab vastavas summas lepingulise esindaja kulud välja kostjalt. Ülejäänud osas rahuldab kohus hageja nõuded võlgnevuse ja menetluskulude väljamõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.