2-16-3879/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. XXXOÜ esitas 09.03.2016 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: OÜ XXX on asutatud 11.01.2012 ja registreeritud Äriregistris registreerimis- numbri XXX all. Äriühingu põhitegevusaladeks on äriregistri andmeil metalli vahendus ning põhitegevust alustati november 2012.a. Võlgniku poolt on koostatud ja esitatud Äriregistrile viimane majandusaasta aruanne 2013 aasta majandustegevuse kohta, hilisemal perioodil majandusaasta aruandeid esitatud ei ole ning äriühingule on tehtud kustutamishoiatus majandusaasta aruande esitamise jätmise kohta. Äriühingu Äriregistrisse kandmisest kuni 27.11. 2012.a. olid juhatuse liikmeteks XXX, XXX ja XXX. Alates 27.11.2012 on juhatuse liikmeks XXX. Äriühingu osakapitali suuruseks on 2700 eurot, mis koosneb kahest osast nimiväärtustega 900 eurot ja 1800 eurot. Äriühingu osade omanikeks on XXX (33,33%) ja XXX(66,67%). Hilisemal perioodil võlgnik Harju Maakohtu registriosakonnale majandusaasta aruandeid esitanud ei ole. OÜ XXX 2013 majandusaasta aruande põhjal on äriühing maksevõimeline, kuid selle põhjal ei ole võimalik anda hinnangut äriühingu maksevõimele käesoleval hetkel. Võlgniku poolt kohtule esitatud pankrotiavalduses on kohtule esitatud ka võlgade nimekiri. Esitatud avaldusest nähtub, et äriühingul on kohustusi kokku summas 14 945,25 eurot s.h maksuvõlg summas 14048,09 eurot, võlgnevus Julianus Inkasso OÜle summas 430,93 eurot, võlgnevus Creditreform Eesti OÜ-le summas 466,23 eurot. Maksu- ja Tolliameti infopäringu kohaselt on maksuvõla suuruseks 9393,43 eurot, millele lisandub arvestuslik intress summas 6575,76 eurot, kokku maksuvõlg koos intressiga summas 15 970,19 eurot. Maksukohustuslasel on maksuvõlg alates 10.12.2012. Lisaks eeltoodule on võlgnevus OÜ Revalian Trade ees summas 1043,93 eurot ja AS Eesti Telekom täitmisel olev nõue summas 960,05 eurot. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused summas 18 871,33 eurot. Muude äriühingu võlakohustuste kohta andmed puuduvad, kuna võlgnik ei ole täitnud PankrS § 85 sätestatud kohustusi. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid pankades järgnevad: AS Swedbank konto nr. XXXXXXXXX, miinus 4,59 eurot ja SEB Pank AS konto nr. XXXXXXXXXXX 0,52 eurot. Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma. Võlgniku poolt on esitatud kassa dokumendid kuni 2013 aastani s. pearaamatu „kassa“ väljavõte seisuga 31.01.2013, hilisema perioodi kohta võlgnik kassa dokumente esitanud ei ole ning võlgnik on teavitanud ajutist haldurit sellest, et kassa asukohast ja olemasolust tema ei tea. Pearaamatu „kassa„ väljavõttest nähtub, et kassa jäägi suuruseks oli seisuga 30.01.2013.a. 4637,57 eurot. Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmeil võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistri andmeil OÜ XXX nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Võlgniku varale kommertspante seatud ei ole. Kokku on ajutise pankrotihaldurina tuvastatud võlgniku varana rahalisi vahendeid väärtuses 0,52 eurot, muude varade (põhivara, debitoorne võlgnevus jms) kohta andmed puuduvad, kuna võlgnik ei ole täitnud PankrS § 85 sätestatud kohustusi. Kassa jääk ja suurus pole teada, kuna viimase kahe aasta kohta kassa ja raamatupidamisdokumente võlgnik ei ole esitanud. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et käesoleval hetkel võlgnik OÜ XXX mingit majanduslikku- ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna pangakontode väljavõttest nähtub, et alates 2014 aasta oktoobrist rahaliste vahendite liikumist kontodel ei ole toimunud ning võlgnik on teavitanud ajutist haldurit sellest, et reaalne majandustegevus lõppes oktoobris 2014.a. Kuna võlgniku poolt ei ole esitatud raamatupidamise algdokumente, ega muid lepinguid, ei ole võimalik hinnangut anda äriühingu rahaliste vahendite sihipärase kasutamise kohta majandustegevuses. Raamatupidamisdokumentidest nähtub, et kassa jäägi suuruseks oli seisuga 30.01.2013 4637,57 eurot. Pangakontodelt on võetud sularaha välja

perioodil 31.03.2013-05.11.204 kokku summas ca 27 000 eurot, samas ei ole võlgniku juhatuse liige XXX esitanud ühtegi kuludokumenti sularaha kasutamise kohta ning väidab, et tea kassa jääki ega kassa asukohta. Peale kassa ja raamatupidamisdokumentide esitamist on võimalik anda hinnang tehingutele sularahas. Ajutine pankrotihaldur ei saa anda kindlat seisukohta maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja aja kohta, kuna võlgnik ei ole täitnud PankrS § 85 sätestatud kohustusi. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused on summas ca 18 800 eurot, millele võivad lisanduda maksuvõla intressid ja viivised ning võlgniku teadaolev vara on rahalised vahendid summas 0,52 eurot, on ajutine pankrotihaldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutise halduri menetluse käigus saadud informatsiooni põhjal on vähetõenäoline, et haldur suudaks pankrotivara moodustada nii palju, et võlausaldajate nõuded suudetakse rahuldada. Seega asub haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Äriühingul olid makseraskused juba 2013 aasta teises pooles kui oli tekkinud käibekapitali puudujääk, mis oli üheks maksejõuetuse tekke põhjuseks. Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg. 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Haldur leiab, et käesolevas pankrotimenetluses on põhjendatud teha võlausaldajatele ettepanek kanda menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 2000 eurot. Summa on põhjendatud, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, riigilõivude jms tasumiseks ning raamatupidamisarvestuse korrastamiseks Kohtusse pöördumisel eeldatakse riigilõivu tasumist vähemalt osaliselt menetlusest huvitatud võlausaldajate poolt, mis oleks samuti põhjendatud tasuda deposiidi arvelt. Ajutine pankrotihaldur palub lõpetada OÜ XXX pankrotimenetlus raugemise tõttu, välja mõista ajutise halduri tasu summas 720 eurot (lisandub käibemaks) ja tehtud kulutused summas 67 eurot OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid kasuks, ajutise halduri tasu summas 397 eurot välja mõista riigi vahenditest, ülejäänud osas võlgnikult. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 18 871,33 eurot ja vara 0,52 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 19.04.2016 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 02.05.2016. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme XXX. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 720 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste katteks 67 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul piisav vara puudub, seega kuulub riigi arvelt ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot + käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnikult kuulub väljamõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused kokku summas 390 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik