Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.05.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-4341
Tsiviilasi
RAGN-SELLS AS-i hagi Tallinna linna (Tallinna Keskkonnaameti kaudu) vastu pangagarantii täitmisele pööramise õiguse puudumise tuvastamiseks või alternatiivselt 18 000 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.10.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
18 000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RAGN-SELLS AS-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): RAGNSELLS AS (registrikood 10306958), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Saare Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Tallinna linn (Tallinna Keskkonnaameti kaudu, registrikood 75032325), lepinguline esindaja Kristel Kivijärv
Kohtuistungi toimumise aeg
12.04.2016
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 19.10.2015 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta RAGN-SELLS AS-i kanda.
Tallinna linnal menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Hagi asjaolud ja nõue
1.RAGN-SELLS AS (hageja) esitas 19.03.2015 Tallinna linna (kostja) vastu hagi, mille kohaselt sõlmisid hageja ja kostja avaliku konkursi tulemusel 04.04.2011 korraldatud jäätmeveo lepingu nr 1-6/14 (leping), millega anti hagejale ainuõigus jäätmete kogumiseks ja veoks Lasnamäe jäätmeveopiirkonnas nr 12. Leping jõustus 01.07.2011. Leping sõlmiti tähtajaga 3 aastat. 12.05.2014 sõlmitud kahepoolse kokkuleppega pikendasid pooled lepingu kehtivust kuni 30.06.2016.
2.Kostja esitas 16.10.2014 lepingu alusel teate jäätmekäitlusnõuete rikkumise kohta hageja poolt 08.09.2014, mis seisnes segaolmejäätmete ja biolagunevate jäätmete konteinerite tühjendamises ühte jäätmeveokisse Mahtra 14 KÜ ja Raadiku 2 KÜ aadressilt ning lepingu p 6.2 alusel leppetrahvi nõude summas 5000 eurot. Kostja esitas 12.11.2014 lepingu alusel teate jäätmekäitlusnõuete rikkumise kohta hageja poolt 30.06.2014, 28.07.2014, 25.08.2014, 08.09.2014 ning 06.10.2014, mis seisneb segaolmejäätmete ja biolagunevate jäätmete konteinerite tühjendamises ühte jäätmeveokisse KÜ Raadiku 4 aadressilt, samuti asjaolus, et 01.09.2014 teostati jäätmemahutite tühjendus nimetatud aadressilt ajal, mil see ei olnud lubatud, so hommikul kell 5.25 ning lepingu p 6.2 alusel leppetrahvi nõude kokku summas 25 500 eurot. Kostja teatas oma 13.01.2015 kirjas leppetrahvinõuete vähendamisest, mille järgselt jääb kostja 16.10.2014 ja 12.11.2014 nõudekirjades viidatud rikkumiste eest leppetrahvide suuruseks kokku 18 000 eurot. Kostja esitas nõude leppetrahvide tasumiseks hiljemalt 02.02.2015. Kostja teatas 06.03.2015 saadetud kirjas, et realiseerib Swedbank AS poolt lepingu sõlmimisel hageja kohustuste täitmise tagamiseks antud pangagarantii 18 000 eurot.
3.Hageja peab lepingu p-s 6.2 sätestatud leppetrahvi kokkulepet hagejat ebamõistlikult kahjustavaks ja tühiseks tüüptingimuseks, samuti ei ole 30.06.2014 ja 28.07.2014 rikkumiste eest esitatud leppetrahvi nõuet mõistliku tähtaja jooksul ning nende rikkumiste osas on leppetrahvi nõudeõigus lõppenud. Lisaks on leppetrahvi nõuded ebamõistlikult suured ja neid tuleb vähendada. AS Swedbank informeeris 09.03.2015 kirjaga hagejat asjaolust, et kostja esitas AS-le Swedbank garantiikirja alusel maksenõude summas 18 000 eurot. Hagejale teadaolevalt ei ole käesoleva hagi esitamise seisuga garantiikirja alusel AS Swedbank poolt kostjale väljamakset tehtud. Juhul kui AS Swedbank peaks tegema pärast hagi esitamist kohtule kostja esitatud nõude alusel pangagarantii alusel väljamakse kostja poolt esitatud leppetrahvinõuete katteks, siis on kostja garantiinõude esitanud ja saanud garantii väljamakse alusetult ning oma õigusi kuritarvitades tekitanud hagejale kahju.
4.Hageja palus tuvastada kostjal õiguse puudumine pöörata täitmisele AS-i Swedbank garantiikirjaga nr 11-021377-GF lisa nr 1 väljastatud pangagarantii lepingu p 6.2 järgsete leppetrahvinõuete realiseerimiseks, sh Tallinna Keskkonnaameti 06.03.2015 nr 6.2-1/181-1 nõudekirjas esitatud leppetrahvinõuete realiseerimiseks. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 18 000 eurot. Kõik menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostjate vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.Hagejal oli võimalus mõjutada lepingu p 6.2 sisu. Arvestades lepingu rahalist mahtu ja kestvust ning asjaolu, et hageja osutab jäätmevaldajatele hädaolukorra seaduses nimetatud elutähtsat teenust, ei ole leppetrahvi ülemmäär 9586,75 eurot ühe rikkumise eest ebamõistlikult suur. Kostja sai 30.06.2014 ja 28.07.2014 toime pandud lepingu rikkumistest teada 16.10.2014, kui Lasnamäe Linnaosa Valitsus edastas kostjale info ja videomaterjali jäätmete liigiti kogumise nõuete rikkumise kohta Raadiku 4 kinnistul, mistõttu 12.11.2014 esitatud leppetrahvi nõue oli esitatud mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Kostja ei pidanud võimalikuks leppetrahvi 18 000 eurot (2500 eurot iga eksimuse eest mahutite tühjendamisel ja 500 eurot valel ajal jäätmete vedamise eest) vähendada, ilma et leppetrahvi määramisega taotletav preventiivne eesmärk, milleks on sundida hagejat edaspidi lepingut nõuetekohaselt täitma, oleks saavutatav. Maakohtu otsus
7.Harju Maakohus jättis 19.10.2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Pooled vaidlesid selle üle, kas lepingu p 6.2, mille kohaselt juhul, kui vedaja rikub lepingu punktidega 4.2 kuni 4.15 ja punktiga 5 endale võetud kohustusi või jäätmehoolduseeskirja § 37 lg 1 punktides 1 kuni 6 sätestatud nõudeid ja kostja ei ole sealjuures algatanud ainuõiguse äravõtmist, on kostjal õigus nõuda vedajalt (hagejalt) igakordse kohustuste rikkumise eest leppetrahvina proportsionaalselt lepingu rikkumise olulisusega kuni 9586,75 eurot, on tühine. Kuna pooled ei vaielnud selle üle, et vaidlusalune leping on välja töötatud kostja poolt ning pooled ei pidanud läbirääkimisi lepingu punkt 6.2 sisu üle, siis oli kohtu arvates tegemist võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt tüüptingimusega.
9.Kohtu arvates ei saa leppetrahvi suurusest iseenesest järeldada, et selline leppetrahv oleks ebamõistlikult suur. Kohus leidis, et kostja on veenvalt põhistanud, et arvestades lepingu rahalist mahtu 3 098 040 eurot ja kestvust 5 aastat ehk 60 kuud ning asjaolu, et hageja pidi korraldama hädaolukorra seaduse alusel elutähtsaks teenuseks nimetatud jäätmehoolduse järjepideva toimimise suutlikkust, ei ole leppetrahvi ülemmäär 9586,75 eurot ühe rikkumise eest ebamõistlikult suur. Kostja põhistas veenvalt, et leppetrahvi määramisel summas kuni 9586,75 eurot arvestas kostja nii rikkumise raskust, leppetrahviga taotletavat mõju kui muid tähtsust omavaid asjaolusid ja langetas kaalutletud otsuse.
10.Kohus ei nõustunud hageja käsitlusega, et lepinguliste kohustuste tasakaal on paigast ära, sest hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt leppetrahvi kostja kohustuste rikkumise korral. Asjaolu, et hagejale ei ole lepingus ettenähtud õigust leppetrahvi nõuda, ei välista hagejal seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist kostjapoolse lepingu rikkumise korral. Kuna pooled ei vaidle, et kostja andis hagejale ainuõiguse Lasnamäe jäätmeveopiirkonnas nr 12 korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumiseks ja vedamiseks ning teenuse osutamise eest maksavad hagejale jäätmevaldajad, siis on kostja veenvalt põhistanud, et erinevalt tavalisest teenuse osutamise lepingust ei saa kostja sattuda viivitusse arvete tasumisel ega muudes menetlustoimingutes, mistõttu arvestades teenuse iseloomu ja sisu ei ole lepingulised kohustused kohtu arvates tasakaalust väljas. Leppetrahvi määramise ulatuslik kaalutlusõigus või fikseeritud leppetrahvi ülemmäära kokkulepe ühe rikkumise kohta, ei tähenda, et kostja saaks lepingu tingimusi ühepoolselt muuta. Kohus nõustus kostjaga, et ulatuslik kaalutlusruum leppetrahvi suuruse määramisel ei anna kostjale ainuõigust lepingutingimusi tõlgendada.
11.Lähtudes eeltoodust leidis maakohus, et kostjal oli õigus lepingu punkti 6.2 alusel nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist ning hageja nõue tuvastada kostjal õiguse puudumine pöörata täitmisele AS Swedbank pangagarantii leppetrahvinõuete realiseerimiseks, tuli jätta rahuldamata.
12.Kohus leidis, et kostja, esitades 12.11.2014 leppetrahvi nõude 30.06.2014 ja 28.07.2014 hageja poolt toime pandud lepingu rikkumiste kohta, tegi seda mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist s.o. kuu aja jooksul peale 16.10.2014, mil kostja sai rikkumisest teada, mistõttu kostja ei kaotanud õigust nõuda leppetrahvi 30.06.2014 ja 28.07.2014 hageja poolt toime pandud lepingu rikkumiste eest.
13.Kuigi kohtu hinnangul ei olnud hageja oma alternatiivset nõuet leppetrahvi vähendamiseks selgelt väljendanud, pidas kohus selguse mõttes siiski vajalikuks hinnata, kas kohtul oleks põhjust vähendada tasumisele kuuluvat leppetrahvi, kui hageja oleks sellise nõude kohtule esitanud. Kuna kohus tuvastas, et poolte vahel on kehtiv kokkulepe lepingut rikkunud lepingupoole kohustamiseks maksta kahjustatud lepingupoolele leppetrahvi, siis ei ole asjakohased hageja väited, et enne leppetrahvi kohaldamist peaks kindlaks tegema, kas lepingut rikkunud pool ei sooviks rakendada muid abinõusid rikkumise kõrvaldamiseks. Kuna leppetrahvi eesmärgiks pole ainult lepinguliste kohustuste täitmise tagamine, vaid ka võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus, siis ei ole põhjendatud hageja etteheide, et enne leppetrahvi kohaldamist tuleks pidada läbirääkimisi juba toimunud rikkumiste kõrvaldamiseks. Vaidlust ei ole, et pooltevahelises lepingus sätestatud leppetrahvi kokkuleppe kohaldamise eelduseks ei ole kokku lepitud mingites läbirääkimiste pidamises poolte vahel. Asjaolu, et kostja nõuab leppetrahvi tasumist, ilma et pooled arutleksid hagejapoolsete rikkumiste üle, ei saa olla aluseks leppetrahvi vähendamiseks. Asjaolu, et kostja teatas lepingurikkumistest selliselt, et hagejal ei olnud võimalust rakendada täiendavaid meetmeid lepingurikkumiste vältimiseks peale esimese nõudekirja saabumist, ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest kohus eelnevalt tuvastas, et kostja teatas hagejale rikkumistest niipea kui ta sai sellest ka ise teada. Kohus leidis, et mitmest lepingurikkumisest teatamine ühes või kahes teates ei ole selliseks aluseks, et kohtul oleks põhjust otsustada leppetrahvi vähendamise üle. Asjaolu, et samaliigilised rikkumised on toime pannud üks ja seesama hageja töötaja, ei luba kohtul leppetrahvi vähendamise ettekäändel erinevaid rikkumisi käsitleda ühe rikkumisena. Kuna leppetrahvi eesmärgiks on kompenseerida kohustuse rikkumisega tekitatud kahju kokklepitud suuruses ning sõltumata tegeliku kahju suurusest, siis ei ole hageja väited asjakohased, et kostja pole tõendanud temal tekkinud kahju suurust.
14.Kostja põhistas veenvalt, et hageja majanduslik seisund võimaldab tal tasuda temale määratud leppetrahvi ning leppetrahvi suuruse määramisel ei saa lähtuda asjaolust, kui palju maksab üks segaolmejäätmete mahuti või biolagunevate jäätmete mahuti tühjendus, sest kostja poolt määratud leppetrahv peab motiveerima sellise käibenumbriga ettevõtet lepingut, millega on antud ainuõigus jäätmeveo korraldamiseks, mida kellelgi teisel pole, nõuetekohaselt täitma. Leppetrahv peab olema seejuures proportsionaalne lepingu alusel teenitava müügituluga ning arvestama lepingu rikkumise raskust ja korduvust. Kostja esitas hageja 2013 majandusaasta aruande, mille kohaselt oli hageja müügitulu 20 928 574 eurot ja hageja kasum 229 859 eurot. Seega tõendas kostja, et arvestades hageja majanduslikku seisundit, ei ole leppetrahvid 500 eurot ja 2500 eurot ühe rikkumise eest ebamõistlikult suured. Hageja ei ole põhistanud, et kostja eesmärgiks leppetrahvi määramisel oleks olnud tekitada hagejale kahju.
15.Kohtu hinnangul ei olnud hageja leppetrahvi vähendamise nõue põhjendatud, kuna kostja põhistas veenvalt, et lepingu rikkumine ei puuduta ainult biolagunevaid jäätmeid, vaid ka segaolmejäätmeid, millega biolagunevad jäätmed hageja poolt kokku pandi,
missugune tegevus vähendab segaolmejäätmete taaskasutamise võimalusi. Leppetrahvi suuruse määramisel ei saa lähtuda ainult biolagunevate jäätmete mahutite tühjendamise käibest, vaid arvestama peab kogu piirkonna käivet juunist kuni oktoobrini 2014, mis on 258 170 eurot, sest rikkumine puudutab ka kõiki jäätmeveokis olnud mujalt kogutud segaolmejäätmeid. Kohtu arvates võib järeldada, et tegemist oli süsteemse ja korduva rikkumisega, mistõttu ei ole põhjust arvata, et rikkumiste osakaal lepingu täitmisesse ei oleks sellise ulatusega, mis võiks olla aluseks leppetrahvi vähendamiseks. Kostjal oli õigustatud huvi leppetrahvi kohaldamisega määratud suuruses motiveerida hagejat täitma nõuetekohaselt lepingut, millega on hagejale antud ainuõigus jäätmeveo korraldamiseks.
16.Kohus ei pidanud vajalikuks käesoleva asja lahendamisel hinnata poolte väiteid, kas 50 eurose leppetrahvi maksmine võib hagejale olla kasulikum kui lepingu nõuetekohane täitmine või seda kas lepingu p-des 6.1. ja 6.2. reguleeritud leppetrahvid on omavahel proportsioonis või mitte. Kohus hindas vaid seda, kas juba tasumisele kuuluva leppetrahvi vähendamiseks on alust või mitte.
17.Kohus jättis hageja alternatiivnõude, kostjale pangagarantii alusel väljamakstud summa 18 000 eurot tagastamist alusetu rikastumise ja alternatiivse õigusliku alusena kahju hüvitamise sätete alusel, rahuldamata, kuna kostjale ei ole tasutud hageja pangagarantii alusel leppetrahvinõuete katteks 18 000 eurot ja seega ei ole hageja alternatiivne nõue tõendatud. Apellatsioonkaebus
18.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt tühistada otsus ja saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
19.Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et lepingu p 6.2 ei ole tühine. Kohus on lepingu p.-s 6.2 sätestatud leppetrahvi kokkuleppe kehtivuse hindamisel jätnud analüüsimata enamiku hageja poolt hagis esitatud väiteid ja tõendeid, eelkõige need, mis viitavad nimetatud leppetrahvi kokkuleppe ebaselgusele, ebamõistlikule suurusele ja ühepoolsele tõlgendamise võimalusele, mis on ühtlasi tüüptingimuseks oleva leppetrahvi kokkuleppe tühisuse aluseks. Kohus rikkus sellega oluliselt menetlusõiguse norme, eelkõige kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Samuti jättis kohus ebaõigesti kohaldamata VÕS § 42 lg-d 1 ja 3, millest tuleneb lepingu p 6.2 tühisus.
20.Hageja ei nõustu kohtu väitega, et lepingu p 6.2 alusel pidi hagejale olema selge, kui suur leppetrahv võidakse talle määrata. Kohtuotsuse põhjendustest nähtub, et kohus tunnustas kostja õigust määrata lepingu p 6.2 piirides omal äranägemisel õiglane leppetrahv iga rikkumise eest. Hageja on seisukohal, et sisuliselt on leppetrahvi selge suurus jäetud fikseerimata (va ülempiir) ning lepingus puudub ka mistahes kokkulepe mehhanismi (või asjaolude) osas, millest lähtuvalt peaks kostja vastavates piirides välja arvutama leppetrahvi ühe või teise rikkumise jaoks. Leppetrahvi kokkuleppe kehtivuse seisukohalt omab tähendust üksnes lepingus fikseeritu ning selle vastavus VÕS-s sätestatud tüüptingimuste kehtivuse eeldustele.
21.Kostja ei ole veenvalt põhistanud ega tõendanud leppetrahvi kaalutletud määramist, selle suurust ning seoseid rikkumistega. Hageja ei nõustu kohtu väitega, et lepingu p 6.2 sõnastusest ei saa järeldada, et selline leppetrahv oleks ebamõistlikult suur. Ainuüksi iga liigiti kogumise kohustuse rikkumise eest lepingu p 6.2 järgses piirmääras kostja poolt kohaldatav leppetrahv (määras kuni 9586,75 eurot) võib olla ebamõistlikult suur. Selle alusel võib iga tühjendamise korra eest määratav leppetrahv ületada lepingu kohaselt kuni mitu tuhat korda vastava tühjendamise eest saadavat tasu.
22.Põhjendamatu on tugineda leppetrahvikokkuleppe ebamõistlikkuse hindamisel hageja poolt lepingu alusel saadavale müügitulule kogu lepingu kehtivuse perioodi jooksul. Müügitulu ei ole hageja kasum, vaid netokäive. Asjaolu, et hageja kasumimarginaal on väike, on tõendatud kohtule esitatud hageja 2013. majandusaasta aruandega. Hageja käibe puhasrentaablus oli 2012 aastal -3,83% ja 2013 aastal +1,1%. Kohus nimetatud asjaolusid ei arvestanud ning tugines majanduslikest näitajatest üksnes müügitulule, mis ei ole võrdsustatav hageja poolt lepingu alusel teenitava kasumiga. Seega lepingus fikseeritud leppetrahvi suuruse võrdlemisel lepingu järgse müügituluga (netokäibega) ei ole võimalik hinnata leppetrahvikokkuleppe ebamõistlikkust, sh poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu.
23.Asjakohatuks tuleb pidada kohtu põhjendust lepingu p. 6.2 leppetrahvi kokkuleppe mõistliku suuruse kohta tulenevalt sellest, et sellises piirmääras leppetrahv on suunatud tagama elutähtsaks teenuseks oleva jäätmehoolduse järjepidevat toimimist. Antud juhul ei seondu hagejapoolsed rikkumised jäätmehoolduse järjepideva toimimise küsimusega. Käesoleval juhul seisneb rikkumine kogutud jäätmete äraveos vales konteineris ning liiga varajases konteineri tühjendamises. Jäätmete äraveo järjepidev toimimine oleks ohus üksnes juhul, kui jäätmeid ei veeta üldse ära ning seetõttu tekib reostuse oht. Samas pidas kostja jäätmekonteinerite tühjendamata jätmist normaalseks, kui kostja oma hallatava asutuse Tallinna Jäätmekeskuse kaudu jättis novembris 2015 Tallinna Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9 pooleteise nädala jooksul ca 100 konteineri tühjendamata (12.11.2015 eetris olnud Aktuaalse Kaamera; http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera/saated1830/f8d17037-beef4f51-a6cf-c62d67c3a8be/aktuaalne-kaamera).
24.Nõustuda ei saa maakohtu märkusega nagu poleks hageja esitanud selget taotlust leppetrahvi vähendamiseks. Hageja on hagiavalduse põhjendavas osas tuginenud selgelt lisaks leppetrahvikokkuleppe tühisusele ka asjaolule, et esitatud summas leppetrahvi nõue on ebamõistlikult suur ja seda tuleb vähendada. Leppetrahvi vähendamist taotles hageja ka oma 29.04.2015 menetlusdokumendis ning 07.09.2015 toimunud kohtuistungil.
25.Kohus ei hinnanud ega sisustanud nõuetekohaselt kõiki hageja poolt välja toodud leppetrahvi vähendamise aluseid ning jättis tähelepanuta hageja poolt leppetrahvi ebamõistliku suuruse kohta esitatud väited ning neid kinnitavad tõendid. Kohus ei arvestanud leppetrahvi suuruse põhjendatuse kontrollimisel hageja poolt lepingust tuleneva kohustuse täitmise ulatust, eelkõige rikkumise suhet nõuetekohasesse täitmisesse (VÕS § 162 lg 1). Meelevaldsed on kohtu järeldused nagu oleks vaidlusalustele rikkumistele eelnenud muud rikkumised. Rikkumised puudutavad üksnes 0,017% kõigist tehtud konteinerite tühjenduste arvust. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige kohtu järeldus nagu ei oleks rikkumiste osakaal lepingu täitmisesse sellise ulatusega, mis võiks olla aluseks leppetrahvi vähendamiseks. Kohus ei lähtunud seega kohustuse täitmise ulatuse hindamisel asjakohastest poolte poolt esitatud andmetest ning jättis rikkumiste osakaalu suhet kohustuse täitmisse kajastavad andmed arvestamata.
26.Kohus jättis põhjendamatult leppetrahvi suuruse seaduse nõuetele vastavuse kontrollimisel tähelepanuta nii andmed sega- ja biolagunevate jäätmete mahutite tühjendamise maksumuse kohta kui ka hageja tegevuse madala kasumlikkuse ja rentaabluse kohta. Jäätmemahutite tühjendamise maksumuse ja leppetrahvi suuruse suhe omab tähendust poolte õigustatud huvi hindamisel seoses leppetrahvi suurusega ning hageja madal kasumlikkus (sh tegevusest saadav kahjum mõnedel majandusaastatel) omab tähendust lepingupoolte majandusliku seisundi hindamisel. Arusaamatult arvestas kohus üksnes kostja väidetega, mis põhinesid eelkõige lepingu
alusel saadaval müügitulul (netokäibel). Nimetatud asjaolust lähtumist leppetrahvi suuruse põhjendatuse kontrollimisel ei saa pidada asjakohaseks, kuna müügitulu (netokäive) ei seondu ühegi VÕS § 162 lg 1 kohaselt hindamisele kuuluva asjaoluga.
27.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kahju puudumine ei oma tähendust leppetrahvi vähendamise küsimuse otsustamisel, kuna leppetrahvi eesmärgiks on kompenseerida kahju kokkulepitud suuruses sõltumata tegeliku kahju olemasolust. Leppetrahvi eesmärk on siiski kompenseerida kohustuse rikkumisega tekitatud kahju kokkulepitud suuruses, samuti lihtsustada kahju hüvitamise nõude realiseerimist, kui kahju suuruse tõendamine on keeruline. Leppetrahvi üheks oluliseks funktsiooniks on kahju hüvitamise funktsioon ning seega on leppetrahvi suurus vaieldamatult seotud kahju hüvitamisega. Eeltoodust tulenevalt omab kostjal kahju puudumine ka olulist tähendust leppetrahvi vähendamise küsimuse üle otsustamisel. Riigikohus on märkinud, et leppetrahvi vähendamiseks on alust siis, kui võlausaldajal ei ole nõutud leppetrahvi ulatuses kahju tekkinud ja kokkulepitud ulatuses leppetrahvi väljanõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega (RKTKo 3-2-1-139-10).
28.Olukorras, kus leppetrahvi kokkulepe on tüüptingimus, kostja on ise otsustanud leppetrahvi suuruse üle ning ühe rikkumise episoodi (jäätmete liigiti kogumine) määratud leppetrahv (2500 eurot) ületab kõige kallima konteineri tühjendamise maksumust üle 530 korra ja kõige odavama konteineri tühjendamise maksumust üle 1500 korra ning moodustab ca 52% hageja biojäätmete tühjenduste ühe kuu kogukäibest, on kostja poolt määratud ulatuses leppetrahvi väljamõistmine vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja märgib, et kostja otsustas pärast rikkumiste avastamist esitada hagejale koheselt leppetrahvi nõuded rikkumiste eest, andmata hagejale eelnevalt võimalust võtta tarvitusele meetmeid edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
29.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
30.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
31.Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtule esitatud väiteid, millele maakohus on juba ammendavalt vastanud. Asjaolu, et kostja maakohtu hinnangutega ei nõustu, ei anna alust otsuse tühistamiseks.
32.Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et lepingu p-s 6.2 sätestatud leppetrahvi kokkulepe ei kahjusta hagejat ebamõistlikult. Hageja poolt viidatud VÕS § 42 lg 3 p 14 kohaselt loetakse tüüptingimus ebamõistlikult kahjustavaks, kui selles nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi. Antud juhul ei ole VÕS § 42 lg 3 p 14 asjakohane säte. Asjaolu, et kostjal on leppetrahvi määramisel ulatuslik kaalutlusõigus, ei tähenda, et ta saaks lepingu tingimusi ühepoolselt muuta. Lepingu p-s 6.2 on fikseeritud leppetrahvi ülemmäär ühe rikkumise kohta ja kostja ei saa seda ühepoolselt muuta. Hageja poolt viidatud VÕS § 42 lg 3 p 18 kohaselt loetakse ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimus, millega antakse tingimuse kasutajale ainuõigus lepingutingimuste tõlgendamiseks. See ei ole samuti antud juhul asjakohane säte.
Ulatuslik kaalutlusruum leppetrahvi suuruse määramisel ei tähenda ainuõigust lepingutingimuste tõlgendamisel.
33.Lepingu p 6.2 alusel määratav leppetrahv hõlmab kõiki lepingust tulenevaid kohustuste rikkumisi ja leppetrahvi ülemmäär ei ole seotud ainult eriliigiliste jäätmete eraldi vedamise nõuete rikkumisega. Seetõttu ei saa mahuti ühe tühjenduskorra maksumuse põhjal teha järeldusi, et leppetrahvi ülemmäär on tühine. Arvestades lepingu rahalist mahtu ja kestvust ning asjaolu, et hageja osutab jäätmevaldajatele hädaolukorra seaduse § 9 lg 1 p-s 4 nimetatud elutähtsat teenust, leiab ka ringkonnakohus, et leppetrahvi ülemmäär summas 9586,75 eurot ühe rikkumise eest ei riku lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu hageja kahjuks. Jäätmeveo lepingu rikkumised võivad olla väga erineva raskusastme ja tagajärjega.
34.Hageja väited, mis seonduvad tema kahjumi ja kasumiga, ei avalda mõju leppetrahvi kokkuleppe kehtivusele. Kostja väidetel ei ole tüüptingimused välja töötatud lähtudes konkreetse pakkuja majanduslikest näitajatest, vaid need töötatakse välja lähtudes sellest, milliste majanduslike näitajatega pakkujad peaksid saama korraldatud jäätmeveo konkursist osa võtta.
35.Kostja peab leppetrahvi määramisel arvestama rikkumise raskust, leppetrahviga taotletavat mõju ja muid tähtsust omavaid asjaolusid ehk teostama diskretsiooni ja langetama kaalutletud otsuse. Käesoleval juhul on kostja seda teinud ega ole määranud hagejale ühegi rikkumise eest leppetrahvi maksimaalmääras.
36.Maakohus on põhjendatult leidnud, et leppetrahvi vähendamiseks puudub alus. Leppetrahvi suuruse määramisel ei saa lähtuda asjaolust, kui palju maksab ühe segaolmejäätmete mahuti või biolagunevate jäätmete mahuti tühjendus. Hageja puhul on tegemist suurettevõttega, kelle majanduslik seisund on hea. Tegemist on kogumaksumuse poolest mahuka ja elutähtsas valdkonnas hagejale ainuõigust andva lepinguga. Samuti tuleb VÕS § 162 lg 1 kohaselt arvestada kostja õigustatud huvi. Selleks tuleb arvestada, millist kohustust hageja rikkus. Jäätmete keskkonnasõbralikumaks utiliseerimiseks ja jäätmete taaskasutuse määra tõstmiseks, mis on riiklik ülesanne, on aastaid viidud läbi erinevaid teavituskampaaniaid, mis on suunatud elanikkonna teadlikkuse tõstmisele jäätmete liigiti kogumise osas. Olukorras, kus jäätmevaldajad on loobunud oma mugavusest ja asunud jäätmeid liigiti koguma, tuleb välja, et vedaja tühjendab eriliigilised mahutid ikka ühte veokisse, on tegemist olulise tagasilöögiga jäätmete eraldi kogumise edendamisel.
37.Eeltoodust tulenevalt on tegemist olulise rikkumisega, mistõttu ringkonnakohus ei pea võimalikuks leppetrahvi suurust vähendada. Leppetrahvi summa on vastavuses leppetrahvi eesmärgiga motiveerida hagejat lepingut nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi maksmine ei tohi muutuda hageja jaoks majanduslikult soodsamaks kui lepingu nõuetekohane täitmine. Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et tegemist on süsteemse käitumisega hageja poolt, kuna videolindile jäädvustatud rikkumised pole ainsad juhtumid. Jäätmevaldajate käitumine viitab sellele, et hageja on ka eelnevalt vähemalt Lasnamäe jäätmeveopiirkonnas nr 12 tühjendanud segaolmejäätmeid ja biolagunevaid jäätmeid ühte veokisse. Seda kinnitavad ka 07.09.2015 kohtuistungil tunnistaja Vjatšeslav Tšertkovi antud ütlused, mille kohaselt oli Raadiku 4 kinnistul toimepandud eriliigiliste jäätmete eraldi vedamise rikkumisi oluliselt rohkem, kui ta sai videokaamera abil fikseerida ning tema poole pöördusid sama probleemiga ka teiste majade elanikud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
38.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
39.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
40.Kuna kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud, jäävad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.