2-15-9447/12 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.Avaldada teade XXX(isikukood XXX) pankrotimenetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 09.07.2015. a määrusega välja XXX pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. 28.03.2016. a esitas pankrotihaldur kohtule taotluse XXX(pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihaldur on kohtule esitanud järgneva aruande: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga võlgniku arvelduskontodel arestimisele kuulunud rahalised vahendid puudusid, samuti puudus muu teadaolev realiseerimisele kuulunud vara. Võlgnik töötab 28.03.2016. a seisuga OÜ-s XXX autoremondilukksepana ning tema töötasu suuruseks on 400 eurot kuus. Töötasu arvelt kinnipidamisi ja pankrotivarasse laekumisi on lõpparuande esitamise hetke seisuga toimunud kokku 27.10 eurot. Pankrotimenetluse lõpparuande esitamise hetke seisuga puuduvad võlgniku pankrotimenetluses muud teadaolevad varad ja nõudeõigused. Haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks esinenud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110 – 114. Andmed pankrotimenetlusega seotud väljamaksetest PankrS §-s 146 alusel Vara välistamise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole, samuti ei ole pankrotimenetluses tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. Kulud ja väljamaksed XXX(pankrotis) pankrotimenetluses – jooksvaid kulusid haldur pankrotivara arvelt teinud ei ole. Pankrotivarast tasumata kulud – pankrotihalduri tasu. Haldur on menetluse käigus viinud läbi järgmised suuremad toimingud: järelepäringute tegemine, materjalidega tutvumine, analüüs (2 h); võlausaldajate teavitamine pankroti väljakuulutamisest (0,5 h); nõuete koondamine ja kontrollimine (0,5 h); võlausaldajate üldkoosolekute läbiviimine ja protokollimine (2 h) suhtlemine võlgniku ja võlausaldajatega (1 h); PankrS § 132 ettekande koostamine (1 h); jaotusettepaneku koostamine (2 h); lõpparuande koostamine (3 h). Tunnitasu arvestuses moodustab halduri tasu kokku 960 eurot (12 tundi tunnitasuga 80 eurot), millele lisandub käibemaks 20% summas 192 eurot. Antud menetluses puuduvad rahalised vahendid halduri tasu katteks. Halduri tasu katteks on võlgniku arvelduskontol rahalisi vahendeid 27.10 eurot. Haldur

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta XXX(pankrotis) pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud ühtegi hagi ega osalenud nõude tunnustamisega seotud kohtuvaidlustes. Pankrotihalduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Võlgnik on selgitanud, et tema makseraskused ja võlgade tekkimine sai alguse juba 2007. a, kui liisis auto AS-st SEB Liising. Kuna 2009. a kaotas võlgnik alalise tasuva töö, ei suutnud ta liisingut tagasi maksta, tekkisid võlgnevused ning auto tuli liisingule tagastada. Täiendavalt rakendus ka leppetrahv. Samuti oli võlgnikul sõlmitud AS-ga SEB Pank laenuleping, mida võlgnik ei suutnud seoses sissetulekute vähenemisega enam teenindada. Võlgniku makseraskuste tekkimiseajaks tuleb halduri hinnangul lugeda 2009. a suve. Olemasoleva informatsiooni põhjal on haldur arvamusel, et võlgniku maksejõuetus on tingitud eelkõige võlgniku poolsest rahavoogude ebapiisavast prognoosimisest ja riskide hindamisest, sh võetud laenu- ja liisingukohustused, mida võlgnik ei ole olnud seoses sissetulekute vähenemisega suuteline enam teenindama. Järeldused ja taotlused kohtule Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast vajalike väljamaksete tegemiseks edasiste võimalike massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks rahalisi vahendeid, võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 158 kohaselt ning haldur kohustustest vabastamisele. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks avalduse. Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on andnud vajadusel vajalikku informatsiooni ja täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. Võlgnik omab hetkel sissetulekut, kuid tema tänane sissetulek jääb alla seaduses sätestatud alammäära (TMS § 132). Haldur on menetluse käigus tuvastanud, et pärast maksejõuetuks muutumist on võlgnik korduvalt viibinud puhkusereisidel välismaal, sh viimati 2016. a alguses Ameerika Ühendriikides Miamis ning peale pankrotimääruse tegemist sõitnud juulis 2015. a Horvaatiasse. XXX on tegelenud muuhulgas rallispordiga ajaperioodil, kui võlgnikul olid ammu tekkinud kohustused tänaste võlausaldajate ees. Võlgniku poolt antud selgitused tema igakuiste sissetulekute ning väljaminekute kohta on olnud vastuolulised ning halduri hinnangul ei ole need eluliselt usutavad. Halduri hinnangul on võlgnik oma tegevusega takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, mistõttu esineb PankrS § 171 lg 2 p 4 tulenev alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldajad on esitanud 28.03.2016. a koosolekul samuti oma vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. XXX on andnud nõusoleku XXX(pankrotis) usaldusisikuks määramise kohta. Haldur palub kohtul lõpetada kinnitada XXX(pankrotis) pankrotimenetluses esitatud lõpparuanne ja lõpetada XXX(pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu, pärast pankroti väljakuulutamist tulenevalt PankrS § 158; vabastada pankrotihaldur Indrek Lepsoo XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest; määrata XXX(pankrotis) pankrotihaldurile tasu koos käibemaksuga summas 1 152 eurot, halduri tasu määrata menetlusabi korras tulenevalt PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 79,40 eurot ning ülejäänud puuduvas osas mõista välja võlgnikult, tasu maksta välja halduri büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ INC Partner; otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine; võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisel nimetada selleks vajalik usaldusisik. Kohtu põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lg 3 järgi esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Lõpparuande kohaselt puudusid XXX(pankrotis) pankroti väljakuulutamise seisuga võlgniku arvelduskontodel arestimisele kuulunud rahalised vahendid, samuti puudus muu teadaolev realiseerimisele kuulunud vara. XXX(pankrotis) töötasu suuruseks on 400 eurot kuus. Pankrotimenetluse lõpparuande esitamise seisuga puuduvad pankrotimenetluses muud teadaolevad varad ja nõudeõigused ning puudunud on ka võimalused jaotiste alusel võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur hindas pankrotimenetluse kulusid raugemise vältimiseks 1 150 eurot ning kohus tegi 30.03.2016. a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 150 eurot hiljemalt 13.04.2016. a. Tähtaja jooksul XXX(pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asja materjalidest nähtub, et 12.08.2015. a toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek ja 27.10.2015. a nõuete kaitsmise koosolek. Pankrotimenetluses on kinnitatud jaotusettepanek, mille kohaselt tunnustati pankrotimenetluses kolme võlausaldaja II järgu nõuded summas 12 275,73 eurot. Võlausaldajad ei ole pankrotimenetluse kulusid enda kanda võtnud. Pankrotihaldur on tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on PankrS § 22 lg 5 mõttes muu asjaolu. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik võlausaldajate nõudetele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: AS-il SEB Liising 3 582 eurot, AS-il SEB Pank 7 115,80 eurot ning ERA Liisingu Inkassoteenustel 1 577,93 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Indrek Lepsoo tuleb vabastada XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Haldur on lõpparuandes palunud määrata pankrotihalduri tasu PankrS § 65 lg 11 ja PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. Pankrotihaldur on teinud menetluses tööd 12 tundi ning lähtub tunnitasust 80 eurot. Seega moodustab töötasu 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus arvestada tasu määramisel töötasu tunnitöö alusel, on

põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt raha, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). XXX(pankrotis) võlausaldajate 28.03.2016. a üldkoosolek on otsustanud nõustuda halduri poolt esitatud halduri tasu arvestuse ning halduri tasu taotlusega tunnitasu arvestuses kokku summas 1 152 eurot. Võlgnik on 01.05.2016. a teatanud, et on halduri tasu suurusega nõus. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud vajalikke pankrotimenetluse toiminguid ning on esitatud aruande kohaselt kulutanud oma ülesannete (sh võlausaldajate üldkoosolekute läbiviimiseks, pankrotiseaduses sätestatud aruannete, jaotusettepaneku ja menetluse lõpetamise taotluse koostamiseks jne) täitmiseks 12 tundi. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Indrek Lepsoo töötasuks 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab XXX (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 järgi halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. TsMS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud kanda pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ülejäänud osas, so summas 563 eurot, millele lisandub käibemaks 112,60 eurot, kuulub pankrotihalduri tasu väljamõistmisele XXX. Kohustustest vabastamise menetlus XXXon esitanud 22.06.2015. a taotluse ka enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Kohtule esitatud lõpparuande kohaselt on haldur menetluse käigus tuvastanud, et pärast maksejõuetuks muutumist on võlgnik korduvalt viibinud puhkusereisidel välismaal, sh viimati 2016. a alguses Ameerika Ühendriikides Miamis ning peale pankrotimääruse tegemist sõitnud

juulis 2015. a Horvaatiasse. XXX on tegelenud muuhulgas rallispordiga ajaperioodil, kui võlgnikul olid ammu tekkinud kohustused tänaste võlausaldajate ees. Võlgniku poolt antud selgitused tema igakuiste sissetulekute ning väljaminekute kohta on olnud vastuolulised ning halduri hinnangul ei ole need eluliselt usutavad. Halduri hinnangul on võlgnik oma tegevusega takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, mistõttu esineb PankrS § 171 lg 2 p 4 tulenev alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks (tl 71). XXX(pankrotis) võlausaldajad on 28.03.2016. a toimunud üldkoosolekul otsustanud teha kohtule ettepaneku jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata tulenevalt PankrS § 171 lg 2 p 4. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks annab ennekõike alust pankrotihalduri kogutud info võlgniku välisreiside kohta perioodil 2010. a – 2016. a ning võlgniku 24.03.2016. a vastus halduri teabenõudele. Võlgnik ei ole dokumentaalselt tõendanud, et tema välisreiside eest maksis ta ema. Kui võlgnik oma väiteid ei tõenda, tekib põhjendatud kahtlus, et võlgnik ei ole andnud oma sissetuleku ja/või varade kohta pankrotimenetluses õiget infot (tl 74-75). Võlgnik on kohtule esitatud avalduses märkinud, et muutus maksejõuetuks alates 2009. a ning ka haldur on esitatud lõpparuandes seisukohal, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja 2009. a suvel. Pankrotihaldur kohtus võlgnikuga täiendava teabe saamiseks 24.03.2016. a. Vastuseks küsimusele „Milliste rahaliste vahendite arvelt on tasutud Teie reisidega seotud kulud (2010. a ja 2011. a Austraalia, 2011. a Indoneesia, Bali, 2012. a Tai, Phuket, 2012. a Singapur, 2013. a Austria ning pankrotimenetluse ajal 2015. a Horvaatia ja 2016. a Miami, USA)“ on võlgnik vastanud, et kõik reisid maksab talle kinni tema ema. Reisid on makstud eesmärgiga, et võlgnik saaks temaga kohtuda. Ema elab Austrias. Austraalia reis oli peamiselt seotud töö otsimisega, ülejäänud reisid on tehtud eesmärgiga, et võlgnik saaks kohtuda oma emaga. Horvaatias käis autoga ja koos oma elukaaslasega (halduri poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt käis võlgnik ka kõikidel teistel halduri poolt nimetatud reisidel koos elukaaslasega). Võlgniku töötasu suuruseks on 400 eurot kuus. Võlgnik selgitas ka, et tal on elukaaslasega kokkulepe, et võlgniku palgast makstakse kõigepealt ära üür ja muul perioodil elab võlgnik elukaaslase rahast. Elukaaslane töötas Põhja-Tallinna haiglas sekretärina, hetkel on dekreedis (tl 78-79). PankrS § 171 lg 2 p 4 ja 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist (võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist) või kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. Kohus nõustub halduri seisukohaga, et võlgniku poolt antud selgitused tema sissetulekute ning väljaminekute kohta on vastuolulised. Võlgnik on avaldanud, et tema saadav töötasu on väike (400 eurot), tal puudub igasugune kinnis- ja vallasvara. Võlgnik elab koos elukaaslasega, kes hetkel on dekreedis, kuid enne seda töötas Põhja-Tallinna haiglas sekretärina. Võlgniku palgast tasutakse eluaseme üür ja muul ajal elab võlgnik elukaaslase rahast. Sellele kõigele vaatamata on võlgnik peale 2009. a maksejõuetuks muutumist käinud elukaaslasega koos välisreisidel - Austraalias, Indoneesias, Tais, Singapuris, Austrias, Horvaatias ja USA-s (kaks viimast reisi on toimunud peale võlgniku pankroti väljakuulutamist 09.07.2015. a). Võlgniku selgitus, et kõik nimetatud reisid (peale Austraalia reisi) on tehtud eesmärgiga, et võlgnik saaks kohtuda oma Austrias elava emaga, kes on