Harju Maakohtu 26.01.2016 kohtumäärus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
kasutuskorra
Kaebuse esitaja ja kaebuse RS määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): RS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja: Anatoli Jort (e-post XXX) Avaldaja (vastustaja): AV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.RS määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Harju Maakohtu 26.01.2016 määrus tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.
09.09.2014 esitas AV Harju Maakohtule avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks, märkides avalduses ühe puudutatud isikuna RS ja tema esindajaks Anatoli Jort`i.
2.Harju Maakohus võttis avalduse menetlusse 18.09.2014 määrusega ning märkis määruses üheks menetlusosaliseks RS, kuid ei lisanud andmeid tema esindaja kohta.
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-57071 Kohtumäärusega määras maakohus puudutatud isikutele avaldusele vastamise tähtajaks 14 päeva alates kohtumääruse ja avalduse kättesaamisest.
3.Kohtute infosüsteemi andmetel toimetas Harju Maakohus 18.09.2014 määruse kätte RS-le 11.02.2015, avalduses tema esindajana nimetatud Anatoli Jort`ile 29.09.2014.
4.01.10.2014 esitas AV Harju Maakohtule avalduse tagasivõtmise avalduse ning palus kohtul kõiki menetlusosalisi sellest teavitada.
5.Harju Maakohus jättis 02.10.2014 määrusega AV poolt esitatud avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks läbi vaatamata ning puudutatud isikute menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus märkis määruses üheks menetlusosaliseks RS, kuid ei lisanud andmeid tema esindaja kohta. Määruses selgitas maakohus, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud kohtult menetluskulude kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
6.Kohtute infosüsteemi andmetel toimetas Harju Maakohus 02.10.2014 määruse kätte RS-le 11.02.2015, tema esindajana nimetatud Anatoli Jort`ile 06.10.2014.
7.Harju Maakohtu 02.10.2014 määrus jõustus kohtute infosüsteemi andmetel 02.03.2015.
8.30.10.2014 esitas RS Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 450 eurot ning palus kohustada avaldajat tasuma kindlaksmääratud summalt viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Avalduse kohaselt on RS-le osutatud õigusabi kokku 6 h ulatuses järgnevalt: avaldusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise eest 4 h, puudutatud isiku nõustamise eest 1 h, kohtupraktika monitooringu eest 1 h. Esindaja töötunnid tasustatakse tariifi järgi 75,00 eurot/tund. Puudutatud isik kinnitas, et kulud ei sisalda käibemaksu ja on seotud käesoleva kohtumenetlusega. Avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks oli digitaalselt allkirjastatud RS poolt. Avalduse lisaks oli puudutatud isiku poolt Anatoli Jort`ile 01.07.2012 antud volikiri ja Anatoli Jort`i õigusalast haridust tõendav diplom. Avaldaja seisukoht puudutatud isiku avaldusele
9.Avaldaja oli seisukohal, et RS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta menetlusse võtmata, alternatiivselt jätta rahuldamata.
10.Avaldaja leidis, et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Kohtutoimikust ei nähtu, et Anatoli Jort oleks osalenud menetluses RS seadusliku või lepingulise esindajana. TsMS § 221 lg 2 järgi lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohtutoimikus puuduvad ka andmed, mille alusel oleks olnud menetluse ajal võimalik tuvastada, kas Anatoli Jort vastanuks üldse lepingulisele esindajale esitatud nõuetele TsMS § 218 lg 1 mõttes. Kohus ei saanud lubada isikul osaleda menetluses esindajana kontrollimata esindaja esindusõiguse olemasolu.
11.Kohtutoimikust ei nähtu, et RS ega tema väidetav esindaja oleksid menetlemise raames mingit menetlustoimingut teinud. Tulenevalt asjaolust, et kohtutoimikus puuduvad andmed RS poolt tehtud menetlustoimingute kohta, puudub avaldajal ja kohtul võimalus võtta seisukoht väidetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Menetlus lõppes algfaasis, kus keegi teistest menetlusosalistest ei jõudnud ühtegi menetlustoimingut teha. Puuduvad andmed, mille alusel oleks võimalik tuvastada, kas puudutatud isiku väidetav esindaja Anatoli Jort vastab lepingulisele esindajale esitatud nõuetele TsMS § 218 lg 1 mõttes. Ainuüksi koos
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-57071 30.10.2014 avaldusega esitatud Anatoli Jorti bakalaureuse diplomist seda järeldust teha ei saa. Maakohtu määrus
12.Harju Maakohus jättis 26.01.2016 kohtumäärusega RS avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.
13.Kohtumääruse põhjenduste kohaselt sätestab TsMS § 177 lg 2, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
15.RS palub avaldajalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 450 eurot. RS esindajal on kulunud esitatud avaldusega tutvumiseks, analüüsimiseks ja kirjalikus vastuse koostamiseks 4 tundi, kohtupraktika analüüsimiseks 1 tund ja kliendi nõustamiseks 1 tund. Toimiku materjalides nähtuvalt ei ole RS esindaja kohtule menetlusdokumente esitanud, samuti ei ole enne menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamist esitanud enda volikirja ega haridust tõendavat dokumenti. Etoimikust nähtub, et avalduse menetlusse võtmise määruse ja avalduse läbivaatamata jätmise määruse on RS nimel vastu võtnud Anatoli Jort.
16.Kohus on seisukohal, et RS esindaja nimetatud toiminguid ei saa pidada põhjendatuks, kuna kohtul ega avaldajal ei olnud teada asjaolu, et RS-l on põhimenetluses olnud esindaja. Kohus on seisukohal, et esindaja tasu väljamõistmisel peab olema vastaspoolele ja kohtule teada, et põhimenetluse raames on puudutatud isikul olnud esindaja, kohtule ja vastaspoolele ei või eelnimetatud asjaolu saabuda üllatusena alles menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-180-11 p-s 23 märkinud, et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt ka Riigikohtu 22. juuni 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Riigikohus on samas punktis märkinud, et nõustaja kulud TsMS § 175 lg 2 teise lause järgi hüvitamisele ei kuulu. Kohus selgitab, et lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Esindaja esindusõigust tõendab TsMS § 221 lg 2 alusel volikiri, mis esitatakse kohtule. Seega ei saanud kohus käsitleda RS esindajat põhimenetluses esindajana, kuna kohtule ei olnud esitatud esindusõigust tõendavad dokumendid. Määruskaebus
17.Puudutatud isik esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse ning palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, alternatiivselt teha uus määrus ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus summas 450 eurot ning mõista AV’ilt välja ja kohustada avaldajat tasuma
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-57071 väljamõistetud summalt viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
18.Kohus ei ole lähtunud kohtutoimiku materjalidest, mille tõttu kohtu järeldused on ennatlikud ja ekslikud. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et põhimenetluses on määruskaebuse esitajat esindanud lepinguline esindaja. Kohus ei ole sisuliselt kontrollinud määruskaebuse esitaja esindaja esindusõigust ja pole võimaldanud esindajal esindusõigust tõendada. Määruskaebuse esitaja on esitanud kohtule volikirja, mis tõendab esindaja esindusõigust. Kohus pole arvestanud volikirja ja pole põhjendanud, miks ta volikirja ei arvesta. Sellega rikkus kohus TsMS § 174 lg 1, § 232 lg 1 ja § 436 lg 1.
19.Väär on kohtu väide, et avaldajale ja kohtule ei olnud teada, et määruskaebuse esitajal on põhimenetluses olnud esindaja. 05.09.2014 on AV esitanud Harju Maakohtule avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks märkides avalduses mh määruskaebuse esitaja esindaja andmed. 18.09.2014 määrusega on kohus võtnud avalduse menetlusse avades esindajale juurdepääsu kohtutoimiku materjalidele etoimiku kaudu. 29.09.2014 on esindaja võtnud menetlusdokumendid vastu. Lähtudes kohtutoimiku materjalidest puudub kahtlus, et AV-ile ja seejärel kohtule oli teada, et põhimenetluses on määruskaebuse esitajat esindanud lepinguline esindaja.
20.Kohtu toimingud ja seisukohad ei saa olla ettearvamatud, vastuolulised või üllatuslikud. Eelmenetluses ei ole kohus avaldanud, et kahtleb määruskaebuse esitaja esindajal esindusõiguse olemasolus.
21.TsMS § 339 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Ebamõistlik on kohtu etteheide, et määruskaebuse esitaja esindaja ei ole esitanud põhimenetluses menetlusdokumente ja volikirja. Juhindudes TsMS § 339 lg 1 on esindaja esitanud volikirja ja haridust tõendava dokumendi koos esimese menetlusdokumendiga, milleks paraku oligi avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
22.Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus ei ole sisuliselt lahendanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Sellega on kohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Menetluse edasine käik
23.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks vastustajale.
24.Vastustaja leiab vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta menetlusse võtmata, menetlemise puhul tuleb jätta rahuldamata.
25.Vastustaja nõustub maakohtu poolt märgituga, et kohtutoimikust ei nähtu, et Anatoli Jort, kellele väidetavalt tasutud raha väljamõistmist avaldajalt puudutatud isik taotleb, oleks osalenud tsiviilasja menetluses RS seadusliku või lepingulise esindajana. Asjaolu, et kohtumaterjalid on vastu võtnud ka Anatoli Jort, ei tähenda, et kohus on lubanud viimasel osa võtta tsiviilasja menetlusest lepingulise esindajana.
26.Samuti ei nähtu tsiviilasja kohtutoimikust, et RS ega tema väidetav esindaja oleksid tsiviilasja menetlemise raames mingit menetlustoimingut teinud. Menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste kulud, mis on seotud konkreetses tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega. Kohus ei saa arvestada menetlustoiminguid, samuti hinnata menetlustoimingute vajadust ja põhjendatust, kui menetlustoimingute tegemine kohtutoimikust ei nähtu.
27.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-57071
28.Tallinna Ringkonnakohus palus 26.04.2016 kohtunõudega määruskaebuse esitajal hiljemalt 27.04.2016 täpsustada määruskaebuse asjaolusid ning esitada selgitused ja võimalusel tõendid selle kohta: 1) millal RS sai teada Harju Maakohtu 18.09.2014 määrusest, millega maakohus võttis menetlusse AV`i avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja millal sai RS eelnimetatud määruse kätte, 2) millal pöördus RS oma lepingulise esindaja Anatoli Jort`i poole saamaks õigusabi tsiviilasjas nr 2-14-57071 ja end esindama volitas. Lisaks palus ringkonnakohus esitada RS lepingulise esindaja Anatoli Jort`i poolt koostatud vastuse projekti avaldaja AV avaldusele kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks.
29.Määruskaebuse esitaja vastuse kohaselt: 1) andis RS 01.07.2012 Anatoli Jort’ile tähtajatu volituse esindada teda Eesti Vabariigi I ja II astme kohtute, riigiasutustes ja ametites õigusega avalduste ja taotluste esitamiseks ning kirjade ja menetlusdokumentide vastuvõtmiseks; 2) võttis Anatoli Jort 29.09.2014 vastu AV avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja Harju Maakohtu 18.09.2014 määruse AV avalduse menetlusse võtmise kohta, millest RS sai teada 29.09.2014; 3) andis Anatoli Jort 30.09.2014 ülalnimetatud dokumendid RS-le kätte ja RS andis Anatoli Jort’ile käsundi vastuse koostamiseks. Vastusele lisatud projekt koosnes tekstidokumendist kokku kuuel leheküljel. Ringkonnakohtu põhjendused
30.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada ning tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohtus ei saa ise asja lahendada.
31.Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas TsMS § 175 lg 1 kuuluvad hüvitamisele esindaja õigusabikulud ka juhul, kui põhimenetlus lõpeb enne, kui menetlusosalise esindaja on jõudnud esindatava eest teha mõne menetlustoimingu TsMS § 222 mõttes.
32.Maakohus on jätnud puudutatud isiku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata põhjusel, et kohtule polnud esindaja osalemine menetluses teada, kuna kohtule ei olnud esitatud esindusõigust tõendavaid dokumente. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus ei ole lähtunud toimiku materjalidest ega kontrollinud esindusõiguse olemasolu ning on oma tegevuses olnud vastuoluline.
33.Nimelt nähtub tsiviilasja toimikutest, et avaldaja on juba kohtule esitatud avalduses puudutatud isiku esindajaks märkinud Anatoli Jort`i (I kd, tlk 6). Kohtute infosüsteemist nähtub, et maakohus on 18.09.2014 tehtud avalduse menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud Anatoli Jort`ile 29.09.2014, sealjuures on maakohus puudutatud isikule endale eelnimetatud määruse kätte toimetanud alles 11.02.2015. Analoogselt on maakohus põhimenetluses tehtud lõpplahendi Anatoli Jort`ile kätte toimetanud 06.10.2014, puudutatud isikule endale aga alles 11.02.2015.
34.Eeltoodust saab ringkonnakohtu hinnangul teha järelduse, et maakohus on lähtunud avaldaja avalduses nimetatud andmete õigsusest puudutatud isikul esindaja olemasolu kohta. Vastasel korral poleks määruste kättetoimetamist Anatoli Jort`ile teostama pidanud. Seega on maakohus vähemalt kuni põhimenetluse lõppemiseni menetlusdokumentide kättetoimetamisel lähtunud eeldusest, et puudutatud isikul on esindaja ja selleks on avaldaja avalduses märgitud isik, hoolimata asjaolust, et esindusõigust tõendavat dokumenti maakohtule esitatud ei olnud.
35.Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei oleks maakohus saanud puudutatud isiku avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks jätta rahuldamata põhjusel, et
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-57071 esindaja olemasolu polnud kohtule teada. Eelnimetatud põhjendus ei ole vastavuses maakohtu enda käitumisega põhimenetluses.
36.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga ka selles, et maakohus ei ole täitnud TsMS § 442 lg 8 sätestatud põhjendamiskohustust, jättes põhjendamata, miks ta puudutatud isiku poolt esitatud volikirjaga ei arvesta. Lähtuvalt tsiviilasja materjalidest ja maakohtu enda tegevusest menetlusdokumentide kättetoimetamisel oleks maakohtul pidanud vähemalt tekkima põhjendatud kahtlus, et puudutatud isikul võisid siiski mingisugused menetluskulud tekkida.
37.Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks maakohtul puudutatud isikult menetluskulude kindlaksmääramise avalduse saamisel TsMS § 477 lõikes 7 sätestatud uurimisprintsiibist lähtudes teostada avalduse tõendatuse kontroll, millise vea ringkonnakohus parandas TsMS § 664 lg 1 alusel 26.04.2016 kohtunõudega puudutatud isikule ja tema esindajale.
38.Ringkonnakohus selgitas selle tulemusena välja, et puudutatud isik andis esindajale käsundi esindada teda käesolevas tsiviilasjas 30.09.2014 ning esindaja jõudis määruse, millega menetlus lõpetati, kättesaamise ajaks koostada võimaliku vastuse projekti (III kd, tlk 27-31). Seega on tõendatud, et puudutatud isikul on tsiviilasja põhimenetluses olnud õigusabi osutanud esindaja ning tekkinud sellega seotud kulud, hoolimata asjaolust, et esindaja põhimenetluse jooksul menetlustoiminguid teha ei jõudnud.
39.Puudutatud isik on ringkonnakohtule kinnitanud, et sai avaldusest ja selle menetlusse võtmisest teada 29.09.2014 (III kd, tlk 27). Seega oli puudutatud isikul avaldusele vastamiseks aega kuni 13.10.2014. Maakohus tegi menetlust lõpetava määruse 02.10.2014, mis toimetati puudutatud isiku esindajale kätte 06.10.2014. Järelikult ei saanudki oodata, et puudutatud isiku vastus koos esindaja esindusõigust ning haridust tõendavate dokumentidega jõuab maakohtuni enne põhimenetluses lõpplahendi tegemist.
40.Maakohus on vaidlustatud määruses viidanud Riigikohtu praktikale, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks peab menetlustoimingu tegemine lepingulise esindaja poolt nähtuma toimikust, mis on iseenesest õige.
41.Lähtudes tsiviilasja asjaoludest leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on tegemist erandliku olukorraga, kus menetlustoimingute tegemist, st vastuse esitamist puudutatud isiku esindaja poolt enne asjas lõpplahendi tegemist oodata ei olekski saanud, kuna põhimenetlus lõpetati enne kui saabus avaldusele vastamise tähtaeg. Samas nähtub tsiviilasjas kogutud tõenditest, et puudutatud isikul on olnud esindaja, kes mh koostas vastuse projekti, millega seoses tekkisid puudutatud isikul menetluskulud.
42.TsMS § 174 lg 1 1. lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 tulenevalt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
43.Ringkonnakohtu hinnangul kohalduvad TsMS § 174 lg 1 ja § 175 ka käesoleval juhul, kuna puudutatud isiku menetluskulud on tekkinud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isiku esindaja ei vastaks seaduses sätestatud nõuetele. Kuigi käesoleval juhul oli tegemist hagita menetlusega, ei saanud avaldaja ringkonnakohtu hinnangul eeldada, et puudutatud isik suudab end menetluses ise esindada.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-57071
44.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et analoogne situatsioon võib tekkida ka hagimenetluses, kui kostja jõuab pärast hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määrust palgata endale esindaja, kes alustab õigusabi osutamisega (kohtub kliendiga, tutvub hagiavaldusega, kirjutab vastuse projekti) ajal, mil hageja esitab kohtule hagist loobumise avalduse ning kohus lõpetab põhimenetluse. Ka sellisel juhul oleks ebaõiglane alanud kohtumenetlusega seoses tekkinud õigusabikulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses mitte hüvitada.
45.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
46.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Tiit Kollom
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.