OÜ Top 3 (likvideerimisel) hagi Mainor Ülemiste AS-i ja Foodmaier OÜ vastu vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. juuli 2016. (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mainor Ülemiste AS-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Top 3 (likvideerimisel, registrikood 11608348), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik
a
määrus
Kostja I Mainor Ülemiste AS (registrikood 11681339), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Kostja II Foodmaier OÜ (registrikood 11681339), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 15. juuli 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-67268 osas, milles maakohus rahuldas OÜ Top 3 (likvideerimisel) menetluskulude kindlaksmääramise avalduse Mainor Ülemiste AS-i osas suuremas ulatuses kui 6700 eurot 13 senti ja mõistis Mainor Ülemiste AS-ilt OÜ Top 3 (likvideerimisel) kasuks välja menetluskulud 6700 eurot 13 senti ületavas osas ning 6700 eurot 13 senti ületava osa tasumata osalt seadusjärgse viivise.
2.1.Jätta rahuldamata OÜ Top 3 (likvideerimisel) taotlused mõista AS-ilt Mainor Ülemiste OÜ Top 3 (likvideerimisel) kasuks välja menetluskuludest
summas 14 505 eurot 42 senti AS-ile Mainor Ülemiste langeva osa ning OÜ-lt Foodmaier OÜ Top 3 (likvideerimisel) kasuks välja menetluskuludest summas 14 505 eurot 42 senti OÜ-le Foodmaier langeva osa.
2.2.Rahuldada OÜ Top 3 (likvideerimisel) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.3.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista AS-ilt Mainor Ülemiste välja OÜ Top 3 (likvideerimisel) kasuks menetluskulude katteks 6700 eurot 13 senti, millest 5275 eurot 13 senti on lepingulise esindaja kulude katteks (sh 1310 eurot 15 senti (käibemaksu lisamata) ja 3964 eurot 98 senti (lisandub käibemaks)) ning 1425 eurot riigilõivu hüvitamiseks.
2.4.Jätta rahuldamata OÜ Top 3 (likvideerimisel) avaldus menetluskulude väljamõistmiseks AS-ilt Mainor Ülemiste summas 1155 eurot 49 senti.
2.5.Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb AS-il Mainor Ülemiste hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (6700 eurot 13 senti) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.6.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Foodmaier OÜ-lt välja OÜ Top 3 (likvideerimisel) kasuks menetluskulud 6442 eurot 9 senti, millest 3771 eurot 97 senti on lepingulise esindaja kulud (lisandub käibemaks), 1503 eurot 76 senti on riigilõiv (lisandub käibemaks) ja 111 eurot 21 senti on kohtutäituri tasu (sisaldab käibemaksu).
2.7.Jätta rahuldamata OÜ Top 3 (likvideerimisel) avaldus menetluskulude väljamõistmiseks Foodmaier OÜ-lt summas 207 eurot 71 senti.
2.8.Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Foodmaier OÜ-l hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (6442 eurot 9 senti) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtu selgitused Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
AVALDUS JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Top 3 (hageja) esitas 11. detsembril 2009 Harju Maakohtule Mainor Ülemiste AS-i (endise ärinimega AS Ülemiste City, kostja I) ja Foodmaier OÜ (kostja II) vastu hagi vara
ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. 2. detsembri 2012. a otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas hageja nõude kostja II vastu
19.detsembri 2014. a otsusega. Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2015. a otsusega rahuldati hagi kostja I vastu. Hageja menetluskulud, mida ta kandis seoses hagi esitamisega kostja I vastu, jäeti kõikides kohtuastmetes kostja I kanda ning kulud, mida hageja kandis seoses hagi esitamisega kostja II vastu, jäeti kõikides kohtuastmetes kostja II kanda. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 3. veebruaril 2016.
2.Hageja esitas 22. detsembril 2015 maakohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks.
4.aprillil 2016 esitas hageja täiendava seisukoha ning menetluskulusid tõendavad dokumendid. Hageja menetluskuludeks olid lepingulise esindaja tasu, riigilõiv ja kohtutäituri tasu. Hageja palus menetluskuludest 14 505 eurot 42 senti mõista kostjalt I hageja kasuks välja kostjale I langeva osa ja kostjalt II hageja kasuks välja kostjale II langeva osa. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud 7855 eurot 62 senti ja kostjalt II menetluskulud 6649 eurot 80 senti ning määrata, et alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist.
3.Kostja I leidis, et hageja muutis menetluse kestel kostja I vastu esitatud nõuet, piirdudes nõudega tuvastada, et hageja on seadmete omanik. Kostja I vastu esitatud nõude rahuldamise eelduseks olevad faktilised asjaolud kattusid kostja II vastu esitatud vindikatsiooninõude rahuldamise eeldustega. Kuna samadele faktilistele asjaoludele tuli hinnang anda kostja II vastu esitatud nõude lahendamise raames, ei saanud kostja I vastu hagi esitamine põhjustada 50% hageja menetluskuludest. Tuvastushagi menetlemine kostja I suhtes olukorras, kus samas menetluses lahendatakse samade seadmete vindikatsiooninõuet teise kostja suhtes, ei põhjusta rohkem kui 10% täiendavaid menetluskulusid.
4.Kostja II ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 15. juuli 2016. a määrusega avalduse osaliselt. Maakohus rahuldas osaliselt hageja alternatiivse taotluse ja määras kindlaks ning mõistis kostjalt I hageja kasuks menetluskulude katteks välja 7248 eurot 70 senti (sh 4615,58 eurot lepingulise esindaja kulud (lisandub käibemaks) ja 1425 eurot riigilõiv (lisandub käibemaks)). Kostjalt II mõistis maakohus hageja kasuks menetluskulude katteks välja 6442 eurot 9 senti (lisandub käibemaks). Maakohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei sõltu menetluskulude jaotus kostjate vahel sellest, mitu nõuet on esitatud, vaid sellest, milliseid menetlustoiminguid on asjas tehtud ja kuidas need on kostjatega seotud ning kas kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Maakohus leidis, et esindusfunktsiooni täitmine hõlmab mh suhtlemist kliendiga. Kuna tegemist oli mahuka ja keeruka vaidlusega, oli kohtu hinnangul hageja poolt 18. jaanuaril,
5.veebruaril, 21. detsembril 2010. a, 6. juunil 2013. a ning 9. jaanuaril 2015. a toimunud nõupidamised kliendiga 3,75 tunni ulatuses põhjendatud ja kostja I kanda jääb nimetatud kulust 50%.
Hageja 17. veebruari 2010. a vastus oli seotud kostjaga I ning õigusabitoimingu ajakulu 2,5 tundi oli põhjendatud ja vajalik, millest kostja I osa on 100%. Hageja 21. märtsi 2011. a tõendite kogumise taotluse esitamine oli hageja menetlusõiguste realiseerimine, mis oli vajalik ja põhjendatud ja toimingule kulunud 0,25 tunnist jääb kostja I kanda 50%. Kuna Tallinna Ringkonnakohus leidis 28. aprilli 2011. a otsuses, et maakohus viis kohtuasjas eelmenetluse läbi puudulikult, andis maakohus 17. juuni 2011. a kirjaga hagejale tähtaja määratleda oma nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning esitada tõendid oma väidete põhjendusteks. Seega toimis hageja 25. juuli 2011. a menetlusdokumendi koostamisel vastavalt kohtu juhistele. Eeltoodust tulenevalt oli nimetatud õigusabitoiming 1,5 tunni ulatuses vajalik ja põhjendatud ning kostja I kanda jättis kohus nimetatud kulust 50%. Kostja I esitas kohtule 25. augustil 2011. a taotlused tõendite väljanõudmiseks. 5. oktoobril 2011. a esitas hageja seisukoha kostja I taotluste osas. Maakohus leidis, et hageja esindaja nimetatud õigusabitoiming puudutas mõlemaid kostjaid, tegemist oli vajaliku ja põhjendatud kuluga 2 tundi, millest kostja I kanda jääb 50%.
31.jaanuaril 2012. a sooritatud õigusabitoimingu ajakulu ei saanud ületada 0,25 tundi, millest kostja I kanda jääb 50%.
4.aprilli 2012. a kohtuistungil osalemise põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 0,75 tundi,
13.veebruari 2013. a kohtuistungil 1,25 tundi ja 4. detsembri 2014. a kohtuistungil 1,25 tundi (kokku 3,25 tundi), millest kostja I kanda jääb 50%. Ülaltoodud õigusabitoimingute aja hulka arvestas kohus ka hageja esindaja kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu. Kassatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu ei saanud ületada 4 tundi, sh Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tutvumisele kulunud aeg. Nimetatud kulust jääb kostja I kanda 50%. Õige ei ole kostja I väide, et hageja 22. oktoobri 2013. a menetlustoiming oli järjekordne nõude muutmine ning hageja poolt nõude korduv muutmine ja täpsustamine ei ole tsiviilkohtumenetluses põhjendatud toiming. Hageja toimis vastavalt kohtu juhistele, mistõttu oli tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb rahuldada vastavalt hageja taotlusele 1 tunni ulatuses, millest kostja I kanda jääb 50%. Kostja I vaidles põhjendamatult vastu hageja esindaja õigusabikuludele, mis olid seotud
6.veebruari ja 27. veebruari 2014. a kohtuistungitega, mis toimusid ajal, mil hageja oli äriregistrist kustutatud, kuid et pidanud vajalikuks kohut ega teisi menetlusosalisi teavitada, et ei saa õigusvõime puudumise tõttu kohtuistungil osaleda. Asjaolu, et hageja oli vahepeal registrist kustutatud ja tal ei olnud õigusvõimet, ei tähenda, et hageja esindaja ei oleks ülalmainitud õigusabitoiminguid sooritanud. Toimiku materjalidest nähtuvalt toimus
6.veebruaril kohtuistung, mis kestis 67 minutit ja 27. veebruaril 2014. a toimunud kohtuistung kestis 15 minutit, seega oli kohtuistungitel osalemise põhjendatud ja vajalik ajakulu vastavalt 1,12 tundi ja 0,25 tundi, millest kostja I kanda jääb 50%. Õige on kostja I seisukoht, et 11. märtsi, 14. märtsi ja 24. märtsi 2014. a toimingud seondusid tsiviilasja nr 2-14-50400 menetlusega ega olnud praeguses asjas vajalikud ega põhjendatud.
Kostja I vaidles vastu 8. aprilli 2014. a toimingu ajalisele mahule. Hageja taotlus menetluse uuendamiseks oli ühelauseline. Nimetatud dokumendis ei muutnud hageja enam oma nõuet, vaid esitas seisukoha 22. oktoobri 2013. a täpsustatud nõude kohta. Kõnealuse dokumendi koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu oli kokku 1 tund, millest kostja I kanda jääb 50%. 30. juuni 2014. a riigilõivu tagastamisega seotud taotluse koostamise ajakulu ei ole põhjendatud jätta kostjate kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtule 18. augustil 2014. a taotluse menetluse kiirendamiseks. Ringkonnakohus ei ole küll määrusega hageja taotlust lahendanud, kuid toimikust nähtuvalt uuendas ringkonnakohus 31. oktoobril 2014 kohtuasjas menetluse, tagastas hagejale enamtasutud riigilõivu ja määras uue kohtuistungi aja. Seega võttis ringkonnakohus kasutusele abinõud menetluse kiirendamiseks. Maakohus leidis, et taotluse esitamise kulu oli vajalik ja põhjendatud 0,75 tunni ulatuses, millest kostja I kanda jääb 50%.
27.oktoobri 2014. a toiming „kohtuasja seisu kontroll“ ei olnud vajalik ega põhjendatud kulu ning ei tule kostjatelt välja mõista.
10.aprilli ja 25. mai 2015. a toimingud, s.o kostja I vastuse ja Riigikohtu otsuse analüüs, on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses, millest kostja I kanda jääb 50%. Õigusabi osutati tunnihinnaga 127 eurot 82 senti (lisandub käibemaks), mis ei olnud ülemäära kõrge. Kokku tuleb jätta hageja õigusabikuludest kostja I kanda 4615 eurot 58 senti (36,11 tundi * 127 eurot 82 senti tund), kostja II kanda 3771 eurot 97 senti (29,51 tundi * 127 eurot 82 senti tund). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, seetõttu lisandub hagejale hüvitamisele kuuluvale lepingulise esindaja tasule käibemaks. Kuna riigilõivu tasumine hagiavalduselt, hagi tagamise avaldustelt ja apellatsioonkaebustelt on tõendatud, põhjendatud ja vajalik kulu, tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista riigilõivu katteks1425 eurot ja kostjalt II 1503 eurot 76 senti. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
6.Kostja I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada osas, millega kohus mõistis kostjalt I hageja menetluskulude katteks välja 7248 eurot 70 senti, millele lisandub käibemaks ja viivis, ning palus endalt hageja kasuks välja mõista 1573 eurot 46 senti. Määruskaebuse kohaselt mõistis maakohus ekslikult kostjalt I välja riigilõivu 1425 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigilõiv ei ole käibemaksuga maksustatav ja seetõttu ei saa riigilõivu mõista välja selliselt, et tasutud riigilõivu summale liidetakse käibemaks. Maakohus lähtus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-s 10 sätestatust ja hageja kinnitusest ning mõistis hagejale hüvitatavad menetluskulud välja koos käibemaksuga. Maakohus ei arvestanud, et perioodil 22. aprillist 2009. a kuni 4. septembrini 2011. a oli
hageja registreeritud käibemaksukohustuslasena ja omas juriidilise isikuna võimalust menetluskuludelt käibemaksu maha arvata. Menetluskulud, mis on tekkinud ajal, mil hageja oli käibemaksukohustuslane, tuleb välja mõista ilma käibemaksuta.
6.veebruaril ja 27. veebruaril 2014. a toimunud kohtuistungite ajal oli hageja äriregistrist kustutatud, seega puudus hagejal kohtuistungitel osalemiseks õigusvõime. Kordusistungite pidamine ei oleks olnud vajalik, kui vastustaja lepinguline esindaja oleks kohut ja teisi menetlusosalisi vastustaja õigusvõime puudumisest teavitanud. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada nimetatud kohtuistungikulusid põhjendatuks ja need tuleb jätta kostjalt välja mõistmata. Hageja 25. juuli 2011. a, 22. oktoobri 2013. a ja 8. aprilli 2014. a toimingud seisnesid korduvas nõude muutmises või täpsustamises. Hageja vandeadvokaadist lepinguline esindaja peaks olema võimeline esitama oma nõuded hagiavalduses selliselt, et kohus ei peaks andma hagejale korduvalt juhiseid, mida ja kuidas esitatud nõuete ja seisukohtade juures täpsustada. Nimetatud toimingute tegemisest tekkinud menetluskulud tuleb jätta välja mõistmata. Maakohus jättis kostja I kanda hagejale osutatud õigusabist 36,11 tundi ja sellest tulenevalt mõistis kostjalt I välja 4615 eurot 58 senti. Maakohtu kalkulatsioon ei ole vastavuses kohtumääruse põhjendustega. Esitatud põhjenduste järgi oleks maakohus saanud jätta määruskaebuse esitaja kanda 12,31 tundi ja mõista määruskaebuse esitajalt välja 1573 eurot 46 senti.
7.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt I hageja menetluskulude katteks välja hüvitise 6700 eurot 13 senti ületavas osas ja kohustas kostjat I selles osas kohustuse täitmisega viivitamise korral tasuma seadusjärgset viivist. Selles osas tuleb teha uus määrus, millega jätta avaldus 1155 euro 49 sendi osas rahuldamata. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada. TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, milles maakohus mõistis kostjalt I hageja menetluskulude katteks välja hüvitise suuremas ulatuses kui 1573 eurot 46 senti.
10.Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus lisas ekslikult kostjalt I hageja kasuks väljamõistetud riigilõivu hüvitisele käibemaksu. Kohtuasjades makstud riigilõiv laekub riigieelarvesse ja riigilõiv ei ole maksustatav käibemaksuga. Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus lisas kostjalt I hagejale riigilõivu hüvitamiseks väljamõistetud summale käibemaksu.
11.Õige on ka määruskaebuse väide, et õigusabikulud, mis on tekkinud ajal, mil hageja oli käibemaksukohustuslane, tuleb kostjal I hüvitada ilma käibemaksuta.
TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistis maakohus kostjalt I hageja õigusabikulude katteks hüvitise, millele lisandus käibemaks. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli aga hageja registreeritud ajavahemikul 22. aprillist 2009 kuni 4. septembrini 2011 käibemaksukohustuslasena (käibemaksukohustuslasena registreerimise nr EE101293583). Seega sai hageja nimetatud ajavahemikul tekkinud menetluskuludelt käibemaksu maha arvestada, mistõttu leiab kolleegium, et menetluskulu, mis kostja I on kohustatud hagejale hüvitama nimetatud ajavahemikul osutatud õigusabiabiteenuse eest, tuleb välja mõista ilma käibemaksuta. Seda arvestades on alates
30.novembrist 2009 kuni 25. juulini 2011 (vt hageja menetluskulude taotluses õigusabi sisu ja mahu kirjeldust tl 182–183, IV kd) tehtud toimingute eest põhjendatud kostjalt I hageja kasuks välja mõista 1310 eurot 15 senti (10,25 tundi * 127 eurot 82 senti tund). Kuna maakohus jättis kostja I kanda 36,11 tunni ulatuses hagejale ostutatud õigusabiteenuse kulud hinnaga 127 eurot 82 senti tund summas 4615 eurot 58 senti ja lisas õigusabiteenusele kogu ulatuses käibemaksu, tuleb ülalmärgitud põhjendustel maakohtu määratud hüvitist vähendada ja jätta 10,25 tunni ulatuses osutatud õigusabiteenusele käibemaks lisamata, st mõista nimetatud ulatuses (1310 eurot 15 senti) õigusabikulude hüvitis välja käibemaksu lisamata.
12.Muud määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.
13.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega selle kohta, et 6. ja 27. veebruaril 2014 ringkonnakohtus toimunud kohtuistungite kulud ei olnud asjas vajalikud ega põhjendatud. Õige on küll kostja I väide, et äriregistri andmetel oli hageja alates 9. juulist 2013 kuni
7.aprillini 2014 äriregistrist äriseadustiku § 60 lg 3 alusel kustutatud. Sellest hoolimata pidas ringkonnakohus 6. veebruaril 2014 kohtuistungi, kus arutati poolte esindajatega mh hageja nõuet ja lükati asja arutamine edasi (tl 186–187, III kd). Pärast seda esitas kostja I
14.veebruaril 2014 ringkonnakohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna hageja oli äriregistrist kustutatud (tl 194–196, kd III). 27. veebruari 2014. a kohtuistungil arutas ringkonnakohus poolte esindajatega kostja I taotlust ning kuna hageja taotles menetluse peatamist kuni äriregistrikande vaidlustamise otsustamiseni, peatas ringkonnakohus menetluse (tl 207 ja 207 pöördel, III kd). Neil asjaoludel leiab kolleegium, et kuigi hageja oli ülalmärgitud kohtuistungite ajal äriregistrist kustutatud, toimus 6. veebruari 2014. a kohtuistungil asja sisuline arutamine ning
27.veebruari 2014. a kohtuistungil arutati kostja I esitatud taotlust menetluse lõpetamiseks, mistõttu oli hageja esindaja kohtuistungil osalemise kulu põhjendatud ja vajalik.
14.Nõustuda ei saa ka määruskaebuse esitaja väitega, et kulu, mis seondub 25. juuli 2011. a,
22.oktoobri 2013. a ja 8. aprilli 2014. a hageja lepingulise esindaja toimingutega, tuleb jätta kostjalt I hageja kasuks välja mõistmata. Hageja esitas 25. juulil 2011. a maakohtule kohtu nõudmisel hageja nõude ja põhjendused,
22.oktoobril 2013. a Riigikohtu otsuses toodud seisukohtadest juhindudes avalduse ning
8.aprillil 2014. a taotluse menetluse uuendamiseks koos hageja nõude täpsustusega. Hageja esindaja ajakulu nimetatud toimingute eest kostjale I langevas osas oli vastavalt 0,75 tundi, 0,5 tundi ja 0,5 tundi. Kolleegium nõustub selles osas maakohtuga, et nimetatud toimingud olid praeguses asjas vajalikud ning toimingutele kulunud aeg oli mõistlik ja põhjendatud, ega korda TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu põhjendusi. Kolleegium lisab, et keeruka ja mahuka vaidluse puhul, mis läbib mitmel korral menetluse maakohtus, ringkonnakohtus ja Riigikohtus, võib tekkida vajadus täpsustada asja õigeks lahendamiseks kohtule esitatud nõudeid.
15.Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja tasu hüvitamiseks 5275 eurot 13 senti (sh 1310 eurot 15 senti (käibemaksu lisamata) ja 3964 eurot 98 senti (lisandub käibemaks)) ning riigilõivu hüvitamiseks 1425 eurot (käibemaksu lisamata).
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.