1.Jätta OÜ XXXhagi XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud
2.Tsiviilasja menetluskulud jätta OÜ XXXkanda. Edasikaebamise kord
3.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
Kostja parkis 17.07.2015 tema kasutuses oleva sõiduki registreerimisnumbriga XXXaadressil Tallinn XXXalal, mis oli ettenähtud parkimiseks vaid XXXOÜ teenindavale transpordile. Nimetatud asukohas korraldab parkimist ja teostab
parkimistingimuste täitmise üle järelevalvet hageja. Kostja rikkus eelpool nimetatud teenindussalal kehtivaid parkimistingimusi, mistõttu määras hageja kostjale leppetrahvi nõude nr 896611 summas 35 eurot, mille kostja jättis tähtajaks tasumata. XXXTallinn, kus kostjapoolne parkimistingimuste rikkumine aset leidis, osas on hageja ja OÜ XXXvahel sõlmitud parkimise kontrollteenuse leping. Nimetatud lepingu alusel korraldab OÜ XXXülesandel teenindusalal parkimist ja parkimistingimuste täitmise üle järelevalvet hageja. Hageja ja OÜ XXXon kokku leppinud nimetatud alal kehtivad parkimistingimused, mis on paigaldatud kõigile nähtavale kohale. Teenindusalal on kehtestatud tingimus, et seal tohib parkida vaid XXXteenindav transport või XXXpoolt volitatud isikud. Teistele sõidukitele on sissesõit teenindusalasse ja seal parkimine keelatud. Selleks on teenindusalasse sissesõidule paigaldanud vastavad liiklusmärgid ja liikluskorraldusvahendid: märk 311a „Sõidukeeld”, lisatahvlid 891B „Välja arvatud XXXteenindavale personalile“ ja „ERAVALDUS“ ning (infotahvel) parkimistingimused. Hageja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja teenindusalale sisse sõites neid liikluskorraldusvahendeid ei märganud ega osanud sõidukijuhina hinnata antud märkide (parkimistingimuste) tähendust. Teenindusalasse sissesõidul paigaldatud parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki teenindusalasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukjuht kasutama teenindusala seal kehtivates parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimuste avalikku väljapanekut parkimisaladel loetakse väljakujunenud tavapärase praktika kohaselt pakkumuseks parkida sõiduk parkimisalal liikluskorraldusvahenditega ettenähtud tingimustel ehk siis tegu on taolist liiki pakkumusega, millele teine pool annab nõustumuse sõiduki parkimisega. Parkimistingimuste punkti 3 kohaselt tohib parkida ja liigelda ainult vastavalt paigaldatud liikluskorraldusvahenditele ja/või parklaoperaatori juhistele. Keelatud on peatuda või parkida kohtades, mis on tähistatud vastavate keelavate liikluskorraldusvahenditega. Parkimistingimuste punkt 5 näeb ette, et kui sõiduki juht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes ettenähtud korda, on parklaoperaatoril õigus määrata sõiduki juhile ja sõiduki juhil on kohustus maksta parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi summas 35 eurot. Hageja, teostades 17.07.2015 kell 15.33 teenindusalal järelevalvet, tuvastas, et sinna pargitud kostja sõiduk ei ole XXXteenindav transport või XXXloaga parkiv muu sõiduk ning väljastas kostjale leppetrahvi nõude nr 896611, mille tasumise tähtaeg oli 31.07.2015. Teenindusala selles kohas, kuhu kostja oma sõiduki parkis, märke ei olegi. Tegu on kinnise teenindusalaga, millele pääseb ligi vaid ühe sissesõidu tee kaudu ning vastavad märgid ongi paigaldatud teenindusala sissesõidule. Teenindusalasse parkimiseks tuli kostjal siiski vältimatult mööduda teenindusalasse sissesõidule paigaldatud märkidest ja infotahvlist, kuna muud moodi ei olnud kostjal võimalik sõidukiga teenindusalasse parkida. Vastavad märgid ja infotahvel on teenindusalasse sissesõidul olnud alates 04.05.2015 ja need on seal üleval siiamaani. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks parkimislepingu rikkumise eest määratud leppetrahv summas 35 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
Kostja vastuväited
6.Kostja vaidleb nõudele vastu. Kostja kinnitab, et parkis 17.07.2015 XXXmaja kõrvale, kus ei olnud ühtegi keelavat märki. Auto seisis maja kõrval umbes pool tundi. Tagasi jõudes leidis kostja trahvikviitungi „Parkimine selleks mitteettenähtud kohal” 35 eurot. Kostja ei parkinud autot hageja territooriumile, mis asub seal samas kõrval.
7.17.07.2015 polnud hageja selle piirkonna juurde mingeid liiklusmärke koos lisatahvlitega paigaldanud. Hagejal polnud oma autot parkides vähimatki põhjust arvata, et on sisenenud teenindusalale ja sõlminud lepingu parklaoperaatoriga. Fotod liiklusmärgist koos lisatahvlitega on tehtud alles sügisel. Hageja ei tekitanud materiaalset kahju ei hagejale ega Elektrilevile.
8.Kostja sellel teelõigul liiklusmärke ei näinud, seetõttu on kostja veendunud, et tollal neid märke seal polnudki. Praegu sinna teelõigule sissesõitmisel on näha üksnes keelumärk ja tahvel selle all „Välja arvatud XXXteenindavale transpordile”. Sissesõidul pole näha Cityparki tahvlit ja isegi, kui kostja oleks näinud seda keelumärki koos tahvliga, siis poleks kostjal olnud võimalik järeldada, et sinna teelõigule sisse sõites tekib kostjal lepinguline suhe hagejaga ja et hagejal tekib õigus kostjat seal kohas trahvida. Tahvlil ei ole kirjas, et hagejal on Elektrileviga leping, mis annab talle õiguse trahvida autosid sellel teelõigul, tahvlil on kirjas, millised on parkimistingimused parklas, mitte väljaspool parkla territooriumi. Parkimistingimustega tahvel on nähtav üksnes teelõigult väljasõidul, sissesõidul see pole nähtav.
9.Kostja palub kohtul arvestada Tarbijakaitseametis 09.02.2016 tehtud otsust nr 7-1-00951840-16, milles Tarbijakaitseamet leidis, et tarbija ja kaupleja vahel ei tekkinud seoses antud parkimisega ja väidetava liiklusmärgi nõude rikkumisega võlasuhet.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Hageja on esitanud kostja vastu nõude 35 euro väljamõistmiseks seoses asjaoludega, et kostja parkis 17.07.2015 oma sõiduki hageja opereeritavas parklas, mis oli ettenähtud parkimiseks üksnes XXXOÜ autodele. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et kostja ei olnud parkimisel teadlik, et hageja ja kostja vahel tekkis lepinguline suhe ning isegi juhul, kui hageja väidetud tingimused eksisteerisid, ei olnud need kostjale nähtavad ja kostja ei saanud neid arvestada.
12.Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus, et kostja on sõiduauto numbrimärgiga XXXkasutaja. Samuti puudub vaidlus küsimuses, et kostja parkis tema kasutuses oleva sõiduki numbrimärgiga XXX17.07.2015 Tallinnas XXXalale, mille operaator on hageja. Pooled vaidlevad, kas hageja ning kostja vahel tekkis lepinguline suhe ning kas hagejal esineb õiguslik alus kostjalt leppetrahvi summas 35 eurot väljanõudmiseks.
13.Kohus analüüsib esmalt, kas hageja ja kostja vahel sõlmiti parkimisleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Parkimisleping on võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes üürileping, kuna parkija üürib omale parkimise ajaks parkimiskoha. VÕS § 271 kohaselt kohustub üks isik (üürileandja) üürilepinguga andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
14.Kohus on seisukohal, et tulenevalt VÕS § 9 lg-st 1 saab parkimislepingu sõlmimine toimuda olukorras, kus hageja kui parkimisteenuse korraldaja paneb parkimisteenuse osutamise territooriumi juurde välja teate, millest ilmneb, et hageja osutab parkimisteenust, ning samuti tingimused, mis parkimisteenuse lepingu sõlmimisel kohalduvad. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ilmne esitatud tõenditest, et hageja oleks oma parkimisteenuse territooriumi juurde paigaldanud teated, mis võimaldaks territooriumile siseneval mõistlik isikul aru saada, et ta sõlmib parkimisteenuse lepingu ning muuhulgas on lepingus tingimus, mis lubab hagejal kohaldada leppetrahvi.
15.Nimelt nähtub parkimisalale viiva teeotsa juures olevalt liikluskorraldusmärgilt (tlk 10), et sissesõit on keelatud (väljaarvatud XXXteenindavale transpordile) ning tegemist on eravaldusega. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus mõistlik isik siseneb vastava sildi alt
hageja territooriumile, ei ole tal võimalik aru saada, et tegemist on lepingulise suhte tekkimisega ning isikule kohalduvad hageja tüüptingimustest tulenevad kohustused.
16.Kohus nõustub hagejaga, et kohtupraktikas on tavapärane, et tasulisse parklasse sisenev isik peab aru saama, et ta sõlmis parkimislepingu, kuid kohus selgitab, et selline eeldus kehtib üksnes olukorras, kus parklasse sisenevale isikule on vastav info sissepääsu juures koos lepingu tingimustega teatavaks tehtud. Antud juhul ei nähtu, et hageja teavitaks parklasse sisenevaid isikuid asjaolust, et juhul, kui nad parklasse sisenevad, kehtib nende suhtes lepingu tingimus, mis võimaldab kohaldada leppetrahvi summas 35 eurot.
17.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et antud juhul ei olnud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingut, kuna kostja ei saanud anda selleks oma nõustumust vastavalt VÕS §-le 9, sest hageja ei olnud kostjale lepingu sõlmimise asjaolusid teatavaks teinud. Kohus selgitab, et lepingutingimuste paigaldamise viisil, mis ei võimalda isikul neid parklasse sissesõidul näha, ei saa isikut kohustada nende tingimuste järgimiseks.
18.Hageja nõuab kostjalt lepingust tuleneva leppetrahvi tasumise kohustuse täitmist summas 35 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Võttes arvesse, et kohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel ei ole võimalik lugeda lepingut sõlmituks, puudub hagejal ka VÕS § 76 lg-st 1 tulenev alus nõuda kostjalt lepingulise kohustuse täitmist. Seega jätab kohus esitatud hagi rahuldamata.
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
21.TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Antud juhul ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, samuti ei nähtu tsiviilasja toimikust, et kostja oleks menetluskulusid kandnud, seega asub kohus seisukohale, et kostjal menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.