OÜ Romb hagi Kalle Kutsari, Helen Unti, Arne Ööveli, Ulvi Ööveli, Tiit Imala ja Aivo Moori vastu võlgnevuse 7 077,45 euro ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
8 846,85 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. jaanuar 2015.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Romb apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
5. aprill 2016.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): OÜ Romb (registrikood: 10646648), seaduslik esindaja Udo Kelk, lepinguline esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Vastustajad (kostjad):
6.Aivo Moor (isikukood: XXXXXXXXXX); Vastustajate lepinguline esindaja advokaat Sandra Sepp
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2015.a otsuse lõppjäreldused ja resolutsioon hagi rahuldamata
jätmist puudutavas osas.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt menetluskulude jaotuse ja hagejalt kostjate kasuks väljamõistmise ulatuse osas. Tühistada Tartu Maakohtu
30.jaanuari 2015.a otsus osaliselt osas, milles maakohus määras kindlaks kostjatele hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse summas 5 158,96 eurot.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kostjate sõidukulud nende endi kanda. Lugeda kostjatele hüvitatavate menetluskulude suuruseks maakohtus kokku 4 046,42 eurot.
4.Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud apellandi kanda. Lugeda vastustajatele hüvitatavate menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 1 466,70 eurot.
5.Mõista välja OÜ-lt Romb kostjate kasuks menetluskulud kokku kahes kohtuastmes 5 513,12 eurot, sh Kalle Kutsari kasuks 1 083,30 eurot; Helen Unti kasuks 703,30 eurot; Tiit Imala kasuks kasuks 703,30 eurot; Aivo Moori kasuks 1 616,62 eurot ning solidaarselt Arne Ööveli kasuks 703,30 eurot ja Ulvi Ööveli kasuks 703,30 eurot.
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Romb esitas 29.01.2010.a Tartu Maakohtusse hagi Kindral Laidoneri plats korteriomanike ühisuse (kostjate) vastu tööettevõtulepingust tuleneva solidaarse põhivõla 110 738 krooni (s.o 7 077,45 euro) ja viivise 27 685 krooni (s.o 1769,40 euro), kokku 8 846,85 euro väljamõistmiseks. Alternatiivselt palus hageja kostjatelt VÕS § 1027 alusel välja mõista hagejate poolt alusetult saadud summa 8 846,85 eurot.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Kindral Laidoneri plats korteriomanike ühisus 01.11.2006.a aastal ehituse töövõtulepingu nr 011106/1. Lepingu p 2.1 järgi leppisid pooled kokku, et töövõtja teeb ehitustööd Viljandi linnas Kindral Laidoneri plats 9 korterelamu katusekatte vahetamisel Laferge katusekivi „antiik“ vastu. Lepingulise töö tegemise aluseks oli OÜ Romb hinnapakkumine summas 262 545 krooni koos käibemaksuga. Hinnapakkumises on loetletud tööd, mille tegemises pooled kokku leppisid. Lepingu sõlmimisel palus tellija asendada kivi Elegant kiviga Laferge, mille kõrgema maksumuse võrra kasvas lepingu hind 276 845 kroonini (Lepingu p 7.1). Töövõtja kohustuseks oli teostada tööd ajavahemikus 06.11.2006.a kuni 25.01.2007.a (lepingu p 5.1). Tööde üle teostas ehitusjärelevalvet lepingu p 10.2 tulenevalt Leili Männik. 07.12.2006.a esitas hageja arve 6078 katusetööde eest 60 % ulatuses, s.o 166 107 krooni tasumiseks. Kostjad on hagejale tasunud osade kaupa kokku 166 000 krooni. Tööde lõpetamisel 26.01.2007 esitas hageja lepingust tuleneva tasunõude maksmata summa ulatuses 110 738 krooni (arve 7002). Kõik hinnapakkumises nimetatud tööd olid 30.01.2007.a teostatud. Kostjad arvet ei tasunud. Tööde üleandmis-vastuvõtu aktile, mis on koostatud 30.01.2007.a, on Aivo Moori poolt märgitud puudustena: plekid vintskapile, korstnapitsidele, korstna ja katuse ühenduskohale. Samas on Aivo Moor 05.01.2007.a märkinud, et tööd on teostatud. Järgmise puudusena on märgitud: viilulauad, vintskapi vooderdus värvitud laudadega ja koos piirdeliistudega, aluslaua remont. Hageja arvates olid töölepingu järgsed tööd lõpetatud, mistõttu sai vaidlus olla ainult teatud pisipuudustes. Kostjad on tasunud hagejale tehtud tööde eest 166 107 krooni. Kostjad on rikastunud hageja arvel summas 158 893 krooni (325 000-166 107) ehk 10 155,11 eurot. Hageja esitas alternatiivselt võlanõude kostjate vastu ka alusetu rikastumise sätete alusel (VÕSi § 1027) summas 8 846,85 eurot.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata. Töövõtulepingu p 6.4 kohaselt annab töövõtja töö tellijale üle üleandmise-vastuvõtmisaktiga. Viimane 40 % töö hinnast tuli tasuda pärast lõppakti allkirjastamist. Töövõtulepingus märgitud töid hageja ei lõpetanud. Lõppakti poolte vahel allkirjastatud ei ole. 06.06.2007.a lepiti kokku tegemata või puudustega tööde osas kokku nende tegemises töövõtja poolt ning tööde teostamise järjekorras. Tööd on töövõtja poolt lõpetamata ja lepingutingimustele mittevastavused kõrvaldamata. 2007.a jaanuaris edastas hageja kostja esindajale Aivo Moorile allkirjastamiseks tööde üleandmise-vastuvõtmisakti, kes keeldus akti allkirjastamisest ning tagastas akti allkirjastamata märkusega, et tööd on lõpetamata, tuues välja teostamata tööd. Aivo Moori allkiri on seotud selgitusega, miks tellija töid vastu ei võtta. Täiendavalt tegi tellija esindaja Aivo Moor 07.02.2007.a töövõtjale pretensiooni tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta, milles teatas, et tellija ei pea võimalikuks lugeda töid lõpetatuks, tegemata on terve rida töid. Osaliselt olid tööd tehtud puudustega. 06.06.2007.a sõlmisid tellija ja töövõtja esindajad protokolli, milles vaadati ühiselt üle tegemata tööd. Protokollist nähtub, et pooled on jõudnud ühisele arusaamisele muuhulgas selles, et tööd on kas teostamata või teostatud puudustega (lepingutingimustele mittevastavalt). Ühtlasi lepiti kokku tegemata või puudustega tööde osas kokku nende tegemises töövõtja poolt ning tööde teostamise järjekorras. Hageja sai kostjalt täiendava tähtaja tööde lõpule viimiseks. Lepingus ei ole viidet, et lepingu maksumuse arvestamisel peaks lähtuma hageja 06.10.2006.a hinnapakkumisest või et lepingu maksumus ei kata lepingu punktis 2.1 sätestatud tööde teostamist. Hageja pidi lepingu sõlmimisel arvestama, et lepingu maksumus hõlmab tasu kõigi
lepingus sätestatud tööde teostamise eest. Alusetu on hageja väide, et hageja oli kohustatud teostama vaid hinnapakkumises nimetatud töid ning et arved on kostjatele esitatud vaid eelviidatud tööde eest. Hageja poolt teostamisele kuulunud tööd on lisaks hinnapakkumisele sätestatud ka lepingu punktis 2.1. Hageja ei ole kostjatele arveid esitanud hinnapakkumise vaid lepingu punktide 7.1 ja 7.2 alusel. Arvetel kajastuvad nii hinnapakkumises kui ka lepingu punktis 2.1 sätestatud tööd. Kostjad ei ole lepingulisi töid vastu võtnud ning kostjaid ei saa lugeda töid vastu võtnuteks. Tegemist ei ole ebaoluliste puudustega ning kostjad on õigustatult keeldunud lepingulise töö vastuvõtmisest. Kuivõrd teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele ning hageja ei parandanud töid ka täiendava tähtaja jooksul, taganesid kostjad lepingust ning hagejal ei ole nõuet kostjate vastu. Kui kohus asub seisukohale, et kostjad on töö vastu võtnud või et kostjatel ei olnud õigust lepingust taganeda, tasaarvestavad kostjad enda kahju hüvitamise ja viivisenõude hageja tasunõudega. Kuivõrd hageja tasunõue on vähenenud nullini, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kui kohus asub seisukohale, et kostjad on töö vastu võtnud või et kostjatel ei olnud õigust lepingust taganeda ning kostjate kahju hüvitamise ja viivisenõue ei vähenda hageja nõuet nullini, alandavad kostjad käesolevas menetlusdokumendis esitatud põhjustel lepingulist tasu 7 077,45 euro ulatuses ning tasaarvestavad enda viivisenõude hageja nõudega.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus jättis 30.01.2015.a otsusega rahuldamata OÜ Romb hagi Kalle Kutsari, Helen Unti, Arne Ööveli, Ulvi Ööveli, Tiit Imala ja Aivo Moori vastu võlgnevuse 7 077,45 euro ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks. Maakohus märkis, et hagi oli algselt esitatud ka kostjate Helmi-Leontine Kalevi ja Helga Kooritsa vastu, kes on asendatud kostjatega Helen Unt ja Tiit Imala (TsMS § 442 lg 9).
4.Maakohus leidis, et 01.11.2006.a sõlmisid pooled töövõtulepingu nr 011106/1 ja tööde teostamise aeg oli 06.11.2006.a kuni 25.01.2007.a. Hinnapakkumised on koostatud 19.06.2006.a ja 06.10.2006.a. Kostjad on tasunud hageja poolt 07.12.2006.a esitatud arve nr 6078 alusel kokku 166 000 krooni. Vaidlustatud ei ole esimese osamakse osas tehtud tööd. Hageja esitas kostjatele 30.01.2007.a koostatud tööde üleandmise-vastuvõtuakti. Kostjad ei ole tasunud hagejale töövõtujärgset teist osamakset, mis kuulunuks tasumisele pärast tööde lõpetamist ning lõppakti allkirjastamist. 06.06.2007.a protokolliga sai töövõtja tellijalt täiendava tähtaja tööde lõpule viimiseks ning lepingutingimustele mittevastavalt teostatud tööde ümbertegemiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu järgsed tööd on lõpetatud; kas töö vastas lepingutingimustele; kas töös esinenud puudused on olulised ning kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
5.Maakohus leidis, et tarbijatöövõtulepingu järgseks tööks oli korterelamu katusekatte vahetus Laferge katusekivi antiik vastu koos aluskilega, korstnapitside ladumine punasest kivist 1 m kõrged, räästakastide ja vintskapi katmine eelnevalt värvitud laudadega (vastavalt maja värvipassile) ning vihmaveerennide puhastus ja kohendamine (töövõtuleping p 2.1). Hinnapakkumised täpsustavad töövõtja ülesandeid, kuid ei ole käsitletavad töövõtuleping p 2.1 nimetatud töid välistavatena. Maakohus leidis, et vande all antud hageja seadusliku esindaja ütlused ei ole piisavad, et lugeda tuvastatuks lepinguliste tööde maht hageja käsitluse kohaselt. Maakohtu hinnangul ei too hageja kiri kostjatele (I kd tl 177), kiri kostjale Aivo Moorile (I kd tl 182), ülevaatuse akt (I kd tl 180) ega õiend (I kd tl 181) kaasa hagi rahuldamist, tegemist on
hageja seisukohtade kirjeldamisega hageja esindaja enda ja teiste isikute poolt. E-kiri (I kd tl 183) ei välista hageja kohustust ehitustööd teostada kokkulepitud mahus. Maakohus asus seisukohale, et töövõtulepinguga kokkulepitud töö ei vastanud lepingutingimustele ja on hageja poolt lõpetamata. Seda kinnitab asjaolu, et üleandmisevastuvõtmise aktil puuduvad ühegi kostja allkirjad tööde vastuvõtmise kohta.
6.Maakohus leidis, et 06.06.2007.a protokolli allkirjastamisega hageja seadusliku esindaja poolt on hageja kinnitanud puudusi tööde teostamises, seega ei saa lugeda 30.01.2007.a seisuga kostjate poolt tööd vastuvõetuks. Protokolli punktis 7 on poolte poolt kinnitatud tööde teostamise järjekord: 1) p 5 - poolalaudiste otsade vahetamine; 2) p 6 - uukakende sisemine ümbrus korrastada; 3) p 7 - uukakende ja katuseluukide ääreplekid tihendamine; 4) p 10 – luugi juures 2 kivi Elegans välja vahetada, katkised välja vahetada; 5) p 11 – korstna ümber plekk valesti lõigatud; 6) p 1 – räästakastid tegemata; 7) p-3 vintskapi küljeplekk puudu ja 8) p 4 – rennide puhastamine. Maakohus nõustus kostjatega, et VÕS § 657 lg-st 1 tulenevalt on töövõtulepingu p 6.3 (5 päeva) ja p 6.6 (5 tööpäeva) (I kd tl 6) kostjate õigusi piiravas osas tühised. Kuivõrd kostjad ei sõlminud töövõtulepingut enda majandus- või kutsetegevuses, on poolte vahel sõlmitud leping tarbijatöövõtuleping. Kostjad on pretensioonid esitanud piisavalt aegsasti. Maakohus leidis, et tunnistaja Leili Männiku ütlused on usaldusväärsed ja hageja poolt esitatud ehituspäeviku väljavõtted (I kd tl 215, 216) ei tõenda usaldusväärselt hageja väiteid, et töövõtulepingu täitmine toimus korrektselt. Maakohtu hinnangul ei ole hageja esitanud piisavalt tõendeid, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud tööd olid lepingukohased. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad keeldusid vastuvõtmisest alusetult. Maakohus leidis, et 06.06.2007 protokolli allkirjastamisega on hageja kinnitanud puudusi tööde teostamises, hageja nimetatud puudusi ei kõrvaldanud, seega ei saa lugeda 30.01.2007 kostjate poolt tööd vastuvõetuks.
7.Maakohus asus seisukohale, et hagi rahuldamine on välistatud ka kostjate alternatiivsete seisukohtade alusel. Maakohus leidis, et õige on kostjate alternatiivne seisukoht (lähtuvalt hageja väitest, et kostjad on töö vastu võtnud), mille kohaselt kostjate kahju hüvitamise nõue koos viivise nõudega on tasaarvestatav kogu ulatuses hagi esemeks oleva tasunõudega. Õige on ka kostjate teine alternatiivne seisukoht (puutumuses hageja väitega, et kostjad on töö vastu võtnud), mille kohaselt kostjad on õigustatud alandama lepingulist tasu 7 077,45 euro võrra, tasaarvestades enda viivisenõude 1 769,39 eurot hageja nõudega. Maakohtu hinnangul puudub alus kahelda kostjate poolt esitatud asjaoludes, mille kohaselt on kostjad kandnud või kannavad kulutusi. Maakohus asus seisukohale, et FIE Arvi Kreegipuu hinnang (II kd tl 49-55, töö nr E05/2011) selle kohta, kui palju on kinnistu väärtus tõusnud väidetavalt seoses Viljandi linnas Laidoneri plats 9 kinnistule asuvale elamule uue katuse paigaldamisega hageja poolt, ei tõenda hageja alternatiivset nõuet piisavalt. Eksperthinnanguna pealkirjastatud dokumendist ei nähtu selgelt ja objektiivselt võimalik kinnistu väärtuse kasv just seoses töövõtulepingu täitmisega.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8.Romb OÜ esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata antud tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt:
1) on ekslik maakohtu seisukoht, et pooled ei vaidle asjaolu üle, et 06.06.2007 protokolliga sai töövõtja tellijalt täiendava tähtaja tööde lõpule viimiseks ning lepingutingimustele mittevastavalt teostatud tööde ümbertegemiseks. Apellant on seisukohal, et 06.06.2007.a koostatud protokoll käsitleb ehituses esinenud vähemtähtsate vaegtööde teostamist, mis ei olnud töövõtulepingujärgne töövõtja kohustus ja täiendavate tööde eest pidi tellija täiendavalt tasuma. Hageja on vaegtööd teostanud; 2) on maakohus alusetult jätnud tähelepanuta hageja ja kostjate vahel sõlmitud töövõtulepingu punkti 3.2.4, kus töövõtja kohustus teostama töö hinnapakkumises märgitud mahus ja materjalidega. Lepingu lisas (hinnapakkumises) tl 176 on loetletud tehtavad tööd. Nende tööde loetelus ei sisaldu räästakastide ehitus ja vintskapi katmine eelnevalt värvitud (vastavalt maja värvipassile) laudadega, nagu ekslikult leidis maakohus. Ei saa nõuda apellandilt tööde teostamist, milles pooled ei ole eelnevalt kokku leppinud; 3) puudutavad kostja Aivo Moori poolt tööde üleandmise-vastuvõtu aktile tehtud märked (akt tagastati töövõtjale peale 5-päevase tähtaja möödumist 05.02.2007.a) ainult plekkide asetust vintskapile, korstnapitsidele, korstna ja katuse ühenduskohtadele, mis on aga teostatud 05.01.2007.a. Tööde teostamist kinnitab Aivo Moori isiklik allkiri. Vintskapi laudadega katmine ei olnud töövõtja lepingujärgseks kohustuseks; 4) on ekslik maakohtu seisukoht, et vande all antud hageja seadusliku esindaja ütlused (II kd tl 130-131) ei ole piisavad, et lugeda tuvastatuks lepinguliste tööde maht hageja käsitluse kohaselt. Maakohus oleks pidanud hindama hageja seadusliku esindaja poolt antud ütlusi koos teiste kogutud tõenditega; 5) ei nõustu apellant maakohtu hinnanguga hageja esitatud tõenditele seoses räästakastide ja vintskapi ehitamisega. Vintskapi ja katusealuse korteri laiendamiseks puudus ja puudub ehitusluba ning tellija ei saanud kohustada töövõtjat selliseid töid teostama; 6) on ekslik ja põhistamata maakohtu seisukoht, et „hageja on esitanud kohtule (II kd tl 92) ülevaatuse akti 06.01.2015.a. Nimetatud ülevaatuse akt seostab lepingu kogumahu üheselt hinnapakkumistega, mis aga ei ole asjas uuritud tõenditest lähtudes korrektne“; 7) on ekslik maakohtu seisukoht, et kostjate poolt esitatud vaegtööde nimekirjast nähtuvalt ei ole tegemist nn pisipuudustega, vaid oluliste puudustega. Hageja ja kostja Aivar Moori poolt koostatud protokollist nähtub, et tegemist on pisivaegtöödega, mis on hageja poolt kõrvaldatud. Kui tellija nõuab tööde teostamist, mis ei ole kokku lepitud (lepingu p 3.2.4), siis ei ole tegemist lõpetamata töödega; 8) ei ole põhjendatud maakohtu järeldus, et kostjad ei ole lepingulisi töid vastu võtnud ning kostjaid ei saa lugeda töid vastu võtnuteks. Tehtavate tööde maht ja materjalide loetelu on toodud hinnapakkumises. Antud asjas kostjad nõustuvad, et nad said tööde lõpetamise akti 30.01.2007.a. Kostjate esindaja tagastas akti alles 05.02.2007.a, seega tuleb töövõtulepingu p 6.6 alusel lugeda, et töö on üle antud; 9) kui asuda seisukohale, et töö ei ole üle antud, siis peab tellija põhistama, miks ta on keeldunud töö vastuvõtmisest. Kostjad ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid neile õigusliku aluse teostatud tööde vastuvõtmisest keeldumiseks (VÕS § 638 teine lause). Hageja on küllaldaselt tõendanud, et räästakastide ehitus ei olnud lepinguobjektiks, kuna see ei olnud loetletud teostatavate tööde nimekirjas; 10) on pooled sõlminud lepingu nende vabal tahtel. Kokku on lepitud tööde vastuvõtmises. Kostjad ei ole vaidlustanud töövõtulepingu p-de 6.3 ja 6.6 ja ei ole taotlenud tunnistada need lepingupunktid tühisteks;
11) on ekslik maakohtu seisukoht, et tunnistaja Leili Männik andis tunnistajana usaldusväärseid ütlusi. Tunnistaja Leili Männik kinnitas, et roovi otsad olid 2015.a. mädanenud. Millises seisus olid rooviotsad 2007.a. alguses, seda Leili Männik öelda ei osanud. Tunnistaja eeldas ekslikult, et hageja pidi teostama ka räästakastide ehituse. Leili Männiku poolt on tehtud märkused tehtavate tööde osas ainult ehitustööde algul, s.o 06.11.2006.a kuni 22.11.2006.a; ehitustööde lõppjärgus, ajavahemikul 28.11.2006.a. kuni 25.01.2007.a. on ehitustööde päevikus on tellija esindaja/järelevalve Leili Männiku allkirjad. Ehitustööde päevikus puuduvad igasugused märkused Leili Männiku poolt, et osa töid on tegemata või tööd on teostatud puudulikult; 12) on maakohus rikkunud selgitamiskohustust leides, et hageja ei ole esitanud piisavalt tõendeid, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud tööd olid lepingukohased. Kui hageja soovis esitada kohtule ehitustööde päeviku kõik leheküljed, siis maakohus keeldus sellest alusetult; 13) on ebaõige maakohtu seisukoht, mille kohaselt kostjad on õigustatud alandama lepingulist tasu 7077,45 euro võrra ja tasaarvestama enda viivisenõude 1 769,39 eurot hageja nõudega. Kui tellija soovib hinna alandamist, siis ta peab seda oma tõenditega dokumentaalselt tõendama. Kui kohus nõustub tellija taotlusega, siis peab otsuses seda põhistama; 14) on maakohus arvestanud kostjate tasaarvestusnõude puhul niisuguseid kulutusi, mida ei ole põhjendatud jätta hageja kanda. Andmed kulutuste kohta on vastuolulised; 15) ei ole tõendatud, et vastustajad on kandnud või tuleb kanda täiendavaid kulutusi kokku 6 880,02 euro ulatuses. Apellant juhtis sellele kohtu tähelepanu juba kohtuistungil, kuid kohus jättis selle alusetult tähelepanuta; 16) ei saa väidetava ehitise ekspertiisi aruannet käsitleda tõendina, kuna sellel puudub töö teostaja allkiri. Samuti esitati tõend hilinemisega ning TsMS § 329 lg 2 sätteid rikkudes; 17) soovisid kostjad asendada aluslaudist mitte täies ulatuses (tellijad nõustusid aluslaudise osalise remondiga 82 m2 ulatuses, kogu katuse pindala on 519 m2). Ka spetsialist ei osanud anda arvamust, kas aluslaudise mädanik oli tekkinud enne ehituse algust või selle järgselt; 18) on ekslik maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tööde üleandmise-vastuvõtuaktil ning 06.06.2007.a protokollis märgitud töid käesoleva ajani teinud. Väljapool hinnapakkumist olevaid töid (nt vintskapi ehitus ja räästakastide ehitus jne) hageja teostanud ei ole, kuna kostjad keeldusid nende eest täiendava lisatasu maksmisest. Kostja ei ole esitanud nõutavaid Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud tööjooniseid ega ehitusluba; 19) jättis maakohus põhjendamatult tähelepanuta hageja poolt kohtule esitatud tunnustatud kinnisvaraeksperdi FIE Arvo Kreegipuu arvamuse (tl 49-55); 20) tuleb vastustajatel kindlaks teha teostatud tööde ja teostamata tööde osakaal, millest tulenevalt saaks kindlaks määrata, mille tasumisest oleks tellija õigustatud keelduma. Apellant vaidlustas ka maakohtu seisukohad menetluskulude kindlaksmääramisel ja apellandilt väljamõistmisel. Apellant leiab, et: 1) on ebaõige määrata kohtuotsuses kindlaks menetluskulude suurus enne kohtulahendi jõustumist. Menetluskulude rahaline suurus tuleks lahendada peale kohtuotsuse jõustumist; 2) on ebaõige arvata menetluskulude hulka kostjate väidetavad sõidukulud. Maakohus jättis tähelepanuta, et kohus planeeris kohtuistungid ajale, mil kostjatel olid puhkepäevad ja nad viibisid sel ajal Viljandis. Seega ei sõitnud kostjad Viljandisse eraldi seoses kohtuistungitega; 3) kohtutoimikust nähtuvalt on kõikide kostjate elukoht on Kindral Laidoneri plats 9 Viljandi linn, väljaarvatud kostja Helen Unt, kelle elukoht on Tallinn (kostja Helen Unt aga
sõidukulude väljamõistmist ei taotle). Seetõttu on põhjendamatu arvata kostjate menetluskulude hulka väidetavad sõidukulud, kuna kostjate elukoht asub kohtumajast mitte kaugemal kui 1 kilomeeter; 4) ebaõige on arvata kostjate poolt väidetavate sunnitud töölt puudutud töötasu menetluskulude hulka. Kostjate poolt soomekeelseid dokumente ei saa käsitleda tõenditena, kuna need ei vasta TsMS-i nõuetele; 5) kostjad ei ole esitanud usutavaid tõendeid selle kohta, et nad tegid antud kohtumenetlusega seoses väidetud ulatuses telefonikõnesid ja kasutasid antud tsiviilkohtumenetlusega menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses sideteenuseid; 6) advokaat Sandra Seppa õigusabikulud on liialt suured ega vasta mõistlikult kulutatud aja suurusele; 7) ebaõige on arvata menetluskulude hulka väidetava 07.01.2015.a ekspertiisiga seotud kulud. Tegemist ei ole TsMS-i mõtte kohaselt ekspertiisiga.
9.Vastustajad on seisukohal, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ning vaidlevad sellele täies ulatuses vastu. Vastuses esitatud seisukohtade kohaselt: 1) ei ole apellandi lepingujärgse tasu, s.o teise osamakse maksmise nõue muutunud sissenõutavaks. Vastustajad ei võtnud apellandi poolt teostatud töid vastu, kuivõrd tööd ei vastanud lepingutingimustele; 2) lasub apellandil tõendamiskoormis. Apellandi poolt esitatud töövõtuleping, aktid ja arved ei ole piisavad. Vastustajad keeldusid õigustatult tööde vastuvõtmisest ja tehtud tööd ei vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile; 3) jäävad vastustajad enda 07.01.2015.a menetlusdokumendi punktis 2.1.1.9 märgitu juurde, et vastustajatel on apellandi vastu viivise tasumise nõue summas 1 769,39 eurot, mis kuulub apellandi tasunõudega (sh viivisenõudega) tasaarvestamisele, kui kohus leiab, et vastustajatel on apellandi vastu nõue kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi, kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lõike 5 järgi või kui tuvastatud asjaolusid arvestades on vastustajate vastuväited hinnatavad hinna alandamise avaldusena VÕS § 112 lõike 1 järgi; 4) on vastustajad alternatiivselt tuginenud hinna alandamisele vähemalt 7 077,45 euro ulatuses, mis koos vastustajate viivisenõude tasaarvestamisega apellandi nõudega välistab hagi rahuldamise täies ulatuses (07.01.2015.a menetlusdokumendi punkt 3.8); 5) on vastustajad esitanud menetluses küllaldaselt väiteid ja tõendeid selle kohta, et apellant on jätnud olulises ulatuses lepingujärgsed tööd tegemata ning osaliselt tuli/tuleb tööd oluliselt ringi teha; 6) on puudulikult teostatud ja teostamata tööde loetelus märgitud hulgaliselt töid, mis mõjutavad nii katuse eluiga, vastupidavust kui ka sademete kinnipidamise võimet. Aluslaudise välja vahetamata jätmise tõttu ei ole ehitise osade eluiga võrdväärne ning vastustajad peavad täiendavaid kulutusi tegema oluliselt varem. Tegemist ei saa olla vähemalt keskmise kvaliteediga tehtud tööga; 7) on apellandi poolt kehvasti teostatud ja teostamata tööde tulemuse tagajärg saabunud. 2015.a detsembris kukkus vastustajale II kuuluva korteriomandi lagi osaliselt sisse läbi katuse vee sissejooksu tõttu; 8) on vastustajate poolt kantud ning kandmisele kuuluvad kulutused tegemata tööde teostamiseks ning lepingutingimustele mittevastavate tööde parandamiseks kokku
minimaalselt summas 6 880,02 eurot. Vastavad arvutuskäigud on toodud 07.01.2015.a menetlusdokumendi punktides 2.1.1.10 ja 2.1.1.11; 9) on vastustajate arvates võimalik töövõtulepingu kohase täitmise väärtus välja selgitada töövõtulepingu ja selle lisaks oleva hinnapakkumise alusel, arvestades ka kostjate poolt puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutusi; 10) on vaidlusalused tööd vähendanud ka nende tööde väärtust, milliste üle käesolevas menetluses vaidlus ei ole. Arvestades kulutuste kogumahtu ning apellandi nõude suurust on vastustajatel õigus alandada töövõtulepingust tulenevat tasu vähemalt 10 609,33 euroni, milline on apellandile juba enne kohtumenetlust tasutud. Seega puudub apellandil rahaline nõue vastustajate vastu; 11) on vastustajad menetluses esitanud tõendeid, milliste põhjal saab kahju suuruse ja/või töövõtulepingu mittenõuetekohase täitmise väärtused kindlaks teha. Arvestades asjaolu, et vastustajad ei ole esitanud vastuhagi, vaid pelgalt tasaarvestusavalduse(d), on vastustajate hinnangul tõendid piisavad selleks, et jätta hagi tervikuna rahuldamata; 12) on kohtul võimalus ja õigus kohaldada VÕS § 112 lõiget 1 ja § 127 lõiget 6. Vastustajad paluvad kohtul arvestada nii vastustajate poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega, kui ka maakohtu poolt üldtuntuks loetud asjaolu (ehitushindade jätkuv tõus) ja ehitusinsener Siim Klaasseni poolt avaldatuga, mille kohaselt on vaidlusalused tööd oluliselt vähendanud tööde koguväärtust vastustajate jaoks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas. Osaliselt põhjendatud on apellandi seisukohad seoses menetluskulude jaotamisega. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt selles osas, milles kohus jättis kõik kostjate menetluskulud hageja kanda ja mõistis need hagejalt välja. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kostjate sõidukulud kostjate endi kanda. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
11.Hageja (apellandi) ja kostjate (vastustajate) vahel on 01.11.2006.a sõlmitud töövõtuleping elamul katusetööde tegemiseks. Lepingu kohaselt pidi töövõtja tegema kokkulepitud tööd 276 845 krooni (17 693,62 euro) eest, kusjuures hind sisaldas ka materjalide maksumust. Kostjad on hagejale tööde eest tasunud 166 007 krooni (10 609,78 eurot) ning hageja nõuab ülejäänud 110 738 krooni (7077,45 euro) tasumist koos lisanduva viivisega. Hageja nõude täies ulatuses sissenõutavaks muutumise eeldusena tuleb tuvastada, et töö on tervikuna valminud ja see on tellija poolt vastu võetud või tuleb vastuvõetuks lugeda (VÕS § 637 lõiked 3 ja 4). Hagejal (töövõtjal) lasub seejuures tõendamiskoormis tõendamaks, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt ka Riigikohtu otsused nr 3-2-1-80-08, p 22; nr 3-2-1-145-14, p 19). Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohtadega, mille kohaselt on kostjad tööd täies mahus vastu võtnud, kuivõrd hageja edastas kostjatele tööde lõpetamise akti 30.01.2007.a, kuid see tagastati alles 05.02.2007.a, seega peale lepingu p-s 6.6 nimetatud tähtaja möödumist. Kuna ajavahemikku 30.01.2007.a kuni 05.02.2007.a jäi ka 2 puhkepäeva (3. ja 4. veebruar 2007.a), siis ei olnud 5. veebruariks akti esitamisest möödunud veel 5 tööpäeva. Samuti pidasid pooled ka pärast 2007.a veebruari läbirääkimisi tööde lõpetamise üle, muuhulgas koostati 06.06.2007.a protokoll.
12.Pooled vaidlevad muuhulgas selle üle, missuguste tööde tegemises kokku lepiti – eelkõige, kas hageja (töövõtja) pidi kokkulepitud hinna eest tegema üksnes 19.06.2006.a hinnapakkumises (I kd tl 9) loetletud tööd või lisaks hinnapakkumises märgitule ka 01.11.2006.a töövõtulepingu punktis 2.1 nimetatud tööd. Lepingu p 2.1 kohaselt oli lepingu objektiks Viljandis Kindral Laidoneri plats 9 korterelamu katusekatte vahetus Laferge katusekivi antiik vastu koos aluskilega, korstnapitside ladumine punasest kivist 1 m kõrged, räästakastide ja vintskapi katmine eelnevalt värvitud (vastavalt maja värvipassile) laudadega ning vihmaveerennide puhastus ja kohendamine. Lepingu p 2.2 kohaselt on tööde mahud saadud töövõtja poolt objekti mõõdistamise tulemusel ja esitatud vastavalt hinnapakkumisele 06.10.06.a, milline on lepingu lisaks nr 1. Lepingu punktis 2.3 rõhutatakse veel kord, et leping lisa nr 1 on lepingu lahutamatu osa. Lisaks märgiti punktis 2.4, et lisatööde tellimisel sõlmivad pooled täiendava kirjaliku kokkuleppe, kus määratakse muutunud tööde maht, hind ja teostamise tähtaeg. Lepingu p 3.2.4 kohaselt kohustus töövõtja teostama töö hinnapakkumises näidatud mahus ja materjalidega. Ringkonnakohus märgib, et ehkki lepingu p-s 2.2 viidatakse hinnapakkumisele 06.10.2006.a, siis kohtule esitatud hinnapakkumine on dateeritud 19.06.2006. Pooled ei ole esile toonud ega tõendanud, et lisaks 19.06.2006 hinnapakkumisele oleks koostatud veel teisi hinnapakkumisi. Vaidlust ei ole selle üle, et 19.06.2006.a hinnapakkumine ei sisalda räästakastide ja vintskapi katmist eelnevalt värvitud laudadega ega selleks vajaliku materjali maksumust.
13.Asja materjalide põhjal asub ringkonnakohus seisukohale, et pooltevahelisest lepingust tulenevalt oli nii räästakastide kui vintskapi laudisega viimistlemine töövõtulepingu esemeks, kuid nimetatud tööde teostamine eeldas tellija poolsete täiendavate toimingute tegemist. Samuti täpsustasid pooled tegemisele kuuluvaid töid 06.06.2007.a protokolliga. VÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda esmajoones lepingpoolte ühisest tegelikust tahtest. Kohtule ei ole esitatud täpsemaid andmeid ega tõendeid selle kohta, kuidas toimusid pärast hinnapakkumise koostamist pooltevahelised läbirääkimised lepingu allkirjastamiseks ning mida kumbki pool lepingut allkirjastades täpselt silmas pidas. Hageja poolt maakohtu 13.01.2015.a istungil antud seletuste kohaselt koostas lepingu teksti kostja Aivo Moor. Hageja väidete kohaselt oli räästakastide tegemine mõeldud lisatööna, mis eeldanuks eraldi kokkulepet ja eraldi tasu. Ka kostja Aivo Moori poolt maakohtu istungil antud seletuste kohaselt lisas tellija omapoolselt lepingusse võrreldes hinnapakkumisega täiendavaid töid, sh räästakastide ja vintskapi laudadega katmise. Töövõtja kirjutas lepingule alla, olles oma kinnitusel lepingu eelnevalt läbi lugenud.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole iseenesest alust käsitada töövõtulepingu lisaks loetavat hinnapakkumist lepingu punktis 2.1 nimetatud töid välistavana. Mõistliku isiku arusaama kohaselt (VÕS § 29 lg 4) on lepingu teksti põhjal arusaadav, et räästakasti ja vintskapi laudadega katmise näol oli tegemist lepingu objektiks olevate töödega, mille teostamise osas olid pooled juba kokkuleppele jõudnud. Nimetatud tööde teostamine koos muude katusetöödega vastab ka lepingu olemusele ja eesmärgile (VÕS § 29 lg 5 p 4). Asjaolu, kas vintskapi ja katusealuse korteri laiendamiseks oli olemas ehitusluba või mitte, ei mõjuta ringkonnakohtu arvates poolte vahelise lepingu tõlgendamist. Lepingu p 2.1 kohaselt ei olnud töövõtja kohustuseks mitte vintskapi ehitamine/laiendamine, vaid olemasoleva vintskapi laudisega katmine. Poolte kokkulepe, mille kohaselt vintskapi ja räästakastide laudisega katmine oli pooltevahelise töövõtulepingu esemeks, on tuletatav ka poolte osalusel 06.06.2007.a koostatud protokollist (I kd tl 42 ning selle ringkonnakohtu 05.04.2016.a istungil esitatud arvutitrükis ärakiri). Protokollis viidatakse vaegtööde osas A. Moori poolt 07.02.2007.a koostatud pretensioonile
(I kd tl 41). 06.06.2007.a protokoll sisaldab märkeid „1. Räästakastide tegemine. Räästakast on tellija soovil ehitatud laiemaks“, „2. Vintskapi küljed laudisega katmata. Vintskap on esialgsest ehitatud suurem. Esialgse ja suuremaks ehitatud vintskapi tööde hinnavahe on Moori ja OÜ Rombi probleem.“ Protokolli kohaselt otsustati: „1. Räästakasti kuju kooskõlastab tellija muinsuskaitsega“ ning „2. Vintskapi laudise kooskõlastab OÜ Mooriga“.
15.Protokolli kohaselt määrati kindlaks teostatavate tööde järjekord (8 nimetust, p 7), kusjuures tööde loetelu ei sisaldanud vintskapi külgede laudadega katmist (p 2), küll aga räästakastide tööde lõpuleviimist (p 1). Vastavalt protokollile pidi töövõtja teostama järgmised tööd niisuguses järjekorras: poolalaudise otste vahetamine (5), uukakende sisemise ümbruse korrastamine (6), uukakende ja katuseluukide äärepleki tihendamine (7), luugi juures 2 kivi Elegants väljavahetamine, katkiste väljavahetamine (10), korstna ümber pleki valesti lõikamise korrigeerimine kokkuleppel A. Mooriga (11), räästakastide tegemine (1), vintskapi küljepleki paigaldamine (3), rennide puhastamine (4). Seega tuleneb 06.06.2007.a protokollist, et pooled täpsustasid kõnealuse protokolliga 01.11.2006.a töövõtulepingust tulenevaid vastastikuseid kohustusi ja nende täitmise korda. Protokollis lepiti kokku, missugused seni tegemata või puudustega tööd tuleb töövõtjal täiendavalt teostada. Protokolli punktist 8 nähtuvalt olid pooled ühel meelel, et eelloetletud tööde lõpetamisel kumbki pool enam vastastikku pretensioone ei oma.
16.Vaidlust ei ole selle üle, et tellijad on töövõtjale tasunud 60 % lepingu maksumusest ja tasumata on veel 40 %. Kostjad (vastustajad) asusid seisukohale, et 06.06.2007.a protokoll väljendab hageja poolt tehtud ja teostamata või puudustega teostatud tööde osakaalu, hageja sellega ei nõustunud. Ringkonnakohus leiab, et 06.06.2007.a protokoll ei pruugi iseenesest tähendada, et selles nimetatud tööd moodustasidki kogu töövõtulepingu mahust 40 %. Protokolli kohaselt on tellija nõustunud tasuma ülejäänud 40 % lepingutasust tingimusel, et töövõtja kõrvaldab vaegtööd või teeb protokollis märgitud täiendavad tööd. Seega on protokolliga määratud kindlaks ülejäänud tasu maksmise kord ja tingimused, s.o 1/8 veel tasumata summast iga vea parandamise/töö teostamise järel sõltumata sellest, kas töö tegelik väärtus ja maksumus vastanuksid reaalselt selle summa suurusele (110 738 kr ÷ 8 = 13 842,25 kr ehk 884,68 eurot). Niisugune kokkulepe on lepinguõiguse põhimõtete kohaselt lubatav ja kohtul puudub alus lugeda seda pooltele mittesiduvaks. Seetõttu oleks hagi rahuldamine põhjendatud juhul, kui töövõtja tõendab, et ta on teinud lepingujärgsed tööd vähemalt keskmise kvaliteediga ning on kõrvaldanud ka 06.06.2007.a protokollis märgitud vajakajäämised. Arvestades poolte kokkulepet ei ole asjassepuutuv hageja seisukoht, et loetletud nn vaegtööde näol oli tegemist pisipuudustega, mis ei mõjutanud oluliselt katusetööde teostamise üldist taset ega tööde tervikuna vastuvõtmist. Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et hageja ei ole neid asjaolusid tõendanud.
17.Protokolli kohaselt ei loetud töövõtja poolt lõpetamisele kuuluvate tööde hulka vintskapi laudisega katmist, vaid sellega seotud küsimused pidid lahendama töövõtja ja Aivo Moor (kui katusealuse korteri omanik) omavahelises suhtes. Räästakastide ehitamist puudutavas osas leidis hageja, et tellija pidi esmalt kooskõlastama muinsuskaitsega räästakastide kuju. Väidetavalt nõudis uute räästakastide ehitus eraldi projekti, ehitusluba ja muinsuskaitse poolset kooskõlastust. Seevastu tellijate kinnitusel ei pidanud räästakastide kohta olema mingit eraldi projekti, ehitusluba ega muinsuskaitse poolset kooskõlastust. 06.06.2007.a protokollis märgitu kohaselt tuleb räästakasti kuju tellijal kooskõlastada muinsuskaitsega. Asjakohaseks tõendiks on tunnistaja Leili Männiku ütlused, mille kohaselt kerkis räästakastide tegemise küsimus päevakorrale seetõttu, et rihtimise
tulemusena tõusis katuse pind varasemaga võrreldes kõrgemale. Tunnistaja koos muinsuskaitse inspektori Anne Kiviga tutvusid olukorraga ja soovitasid tellijal pöörduda lahenduse leidmiseks arhitekti poole, mida aga tellija ei teinud. Ainuüksi mädanenud poolalaudise vahetamiseks seevastu ei olnuks eraldi projekti vaja. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et vajadus kooskõlastuse saamiseks on põhistatud ning töövõtja ei saanud ega pidanud asuma räästakaste ehitama enne, kui tellija oleks esitanud selleks muinsuskaitse poolt heakskiidetud lahenduse. Seega ei ole ainuüksi vintskapi laudisega katmata jätmine ja räästakastide ehitamata jätmine hageja nõude rahuldamata jätmise aluseks. Samas oli hageja menetluses läbivalt seisukohal, et vintskapi ja räästakastidega seotud tööd ei olnudki tema lepingujärgseks kohustuseks, mistõttu puudub alus nende töödega seoses ka hageja nõude rahuldamiseks.
18.Poolte poolt 06.06.2007.a allkirjastatud protokollist nähtuvalt loeti hageja poolt täiendavalt teostamisele kuuluvaks esmatähtsaks tööks poolalaudise otste vahetamist (p 7 kohaselt kuulus nimetatud puudus kõrvaldamisele esimeses järjekorras). Vastavalt tunnistaja Leili Männiku eelviidatud ütlustele sõltus poolalaudise seisukorrast ka see, kas üldse oli võimalik räästakaste ehitada, s.o räästalaudist ei olnud võimalik kinnitada pehkinud aluslaudise külge. Pooltevahelise töövõtulepingu lisaks oleva 19.06.2006.a hinnapakkumise p 3 kohaselt oli töövõtulepingu esemeks mh katuse aluslaudise kohtremont 86 m2 ulatuses. Maakohtu istungil on hageja seaduslik esindaja U. Kelk vande all ärakuulamisel selgitanud, et vastavalt tellija soovile vahetati katuse aluslaudist üksnes minimaalses ulatuses (katuse kogupindalaks oli 519 m2, hinnanguline hädavajadus vahetamiseks 86 m2 ulatuses, s.o ca 16 % kogu katuse pindalast). Vahetati üksnes see osa laudisest, mis oli mädanenud. Hageja esindaja ei juhtinud tellijate tähelepanu eraldi sellele, et laudist oleks võib-olla vaja vahetada suuremas ulatuses. Suuremas mahus laudise vahetamiseks oleks kulunud rohkem raha.
19.Kohtule esitatud asjatundja arvamuse (ehitusasjatundja Siim Klaasseni koostatud ehitise ekspertiisi aruanne 07.01.2015.a, II kd tl 102-115) kohaselt on aluslaudise kohtremonti teostatud ebapiisavas mahus. Nähtavad on niiskuskahjustused, sh nii seenkahjustused kui pehmed kohad. Suur osa sellistest kahjustustest on korstende ümbruses ja aluslaudise räästatsoonis. Asjatundja ei pidanud miinustemperatuuridel võimalikuks hinnata, kas niiskuskahjustused on pärit ehitustööde eelsest ajast või arenevad ka praegu. Asjatundja märkis, et aluslaudise ebapiisav remont vähendab oluliselt tellija jaoks tööde väärtust, kuna sellega väheneb katuse oodatav eluiga ning aluslaudist ei ole ilmselt võimalik vahetada ilma katusekatet eemaldamata. Laudise remont pidanuks oma eesmärgi täitmiseks hõlmama vähemalt kahjustatud puitosade vahetust, sh nt seenkahjustustega, mädanevad või pehmed kohad, kus puit on kaotanud oma tugevusomadused. Ka tunnistaja Leili Männiku väitel eeldab aluslaudise tööde puuduste kõrvaldamine katuse pealmiste kihtide eemaldamist, sh katusekivide mahavõtmist, roovituse ja aluskattekile eemaldamist. Täpseid andmeid ei ole kohtule esitatud selle kohta, kui suures ulatuses tulnuks tegelikult laudist vahetada. Asjatundja S. Klaassen ei ole oma arvamuses sellekohast hinnangut andnud. Ka tunnistaja Leili Männik ei osanud kohtuistungil vastata küsimusele, kui suur oli mädade poola laudade osakaal (II kd tl 133). Tunnistaja selgitas, et puitlaudisel on kahjustused reeglina pealpool, kuid olukorras, kus paigaldatud on juba katusekate (-kivid), ei ole kahjustuste ulatust võimalik täies mahus hinnata. Tunnistaja sõnade kohaselt on pööningul ka altpoolt näha valget kuivhallitust ja mädanikku ning 2007.a oli seda praegusega võrreldes vähem. Tööde vastuvõtmise üle peetud läbirääkimiste käigus (sh ka 06.06.2007.a protokolli koostamisel) ei tuginenud aga tellijad asjaolule, et katusekatte aluslaudis oli suures osas vahetamata. Tellijad viitasid peamiselt 06.06.2007.a protokollile leides, et kõik olulisemad puudused olid selles protokollis välja toodud. Protokollis märgiti, et kui loetletud vaegtööd saavad teostatud, siis kumbki pool enam vastastikuseid pretensioone ei oma. Protokolli kohaselt
pidi töövõtja vahetama nn poolalaudise otsad, s.o räästaalused osad, mis mõjutasid räästakastide ehitamist. Sellest järelduvalt olid tellijad valmis töö tervikuna vastu võtma, kui töövõtja oleks teostanud 06.06.2007.a protokollis märgitud tööd.
20.Ringkonnakohus nõustub kostjate ja maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud 06.06.2007.a protokollis loetletud tööde teostamist, sh nn poolalaudise otste vahetamist. Hageja on vaegtööde kõrvaldamise kohta esitanud järgmised tõendid: 17.12.2009.a dateeritud ülevaatuse akti (I kd tl 180), mille kohaselt „vaadanud üle Viljandis Laidoneri plats 9 06.06.07.a protokolli otsuse 5. punktis toodud puudused, konstateeris, et puudused on likvideeritud.“ Aktile on alla kirjutanud U. Kelk, K. Kikas ja R. Talts. 18.12.2009.a dateeritud kirjaliku kinnituse (I kd tl 44, korduvalt I kd tl 182), milles hageja juhatuse liige U. Kelk teatab, et „Vastavalt protokollile 06.06.07.a otsustuse punktis 5 toodud puudused Laidoneri plats 9 on kõrvaldatud“ ning palub viivitamatult tasuda seniajani tasumata arved. Kirjal on A. Moori käsikirjaline märge, et tööd on siiani teostamata, kiri kätte saadud 08.01.2010.a. 06.01.2015.a (s.o kohtumenetluse kestel koostatud) Laidoneri platsi 9 ülevaatuse akti (II kd tl 92), millele on alla kirjutanud OÜ Matsi Katus juhataja Madis Rand ja OÜ Romb juhatuse liige Udo Kelk. Aktis märgitu kohaselt võrreldi visuaalsel ülevaatusel hinnapakkumises toodud tööde loetelu objektil tehtud töödega, kusjuures ei tuvastatud hinnapakkumises pakutud tegemata töid.
21.Ringkonnakohtu arvates ei tõenda need kirjalikud kinnitused protokollis märgitud tööde teostamist hageja poolt. Kõik eelnimetatud kinnitused/aktid on koostanud ja allkirjastanud hageja seaduslik esindaja U. Kelk, mistõttu ei ole eelnimetatud aktide ja kirjaliku kinnituse tõendusväärtus suurem kui poole enda seletusel või väitel, mida ei ole antud vande all. Tõendusväärtust ei suurenda märkimisväärselt asjaolu, et 17.12.2009.a aktile ja 06.01.2015.a aktile on lisaks U. Kelgule kirjutanud alla ka kolmandad isikud. Neist Kristjan Kikas on asjas ka tunnistajana üle kuulatud. Tunnistaja oli OÜ Romb töötaja, kes oma sõnade kohaselt ei teinud vaidlusalusel objektil ehitustöid, vaid tegi abitöid, sh materjalide transportimine ja vihmaveerennide puhastamine. Tunnistaja sõnutsi ei mäletanud ta, et objektil oleks esinenud midagi sellist, mis tema silmis oleks kvalifitseerunud vaegtööna. See aga ei ole piisav tõendamaks, et protokollis märgitud puudused oleks kõrvaldanud hageja. Kostjad ei ole vaidlustanud asjaolu, et aluslaudise kohtremonti hageja poolt mõningases ulatuses (86 m2) teostati. Ehitusasjatundja S. Klaassen on oma aruandes märkinud, et visuaalsel vaatlusel oli kohapeal tuvastatav kolmes kohas alla 1 m pikkuste lauajuppide vahetus pealmises poola laudise kihis. See aga ei tähenda, nagu oleks laudis vahetatud kogu vajalikus mahus ning et vahetatud oleksid ka räästatsooni jäävad aluslaudise otsad, mis toodi esmajärgulise tööna välja 06.06.2007.a protokollis ja millest sõltus osaliselt ka katusetööde lõpuleviimine (räästakastide ehitamine).
22.Kuna hageja ei tõendanud, et ta on lepingujärgse töö kokkulepitud mahus ka vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1 ja § 641) valmis teinud, sh kõrvaldanud 06.06.2007.a protokollis esile toodud puudused, ei tekkinud kostjatel kohustust hageja poolt teostatud töö vastu võtta. Samadel asjaoludel ei ole alust lugeda kostjad tööd vastuvõtnuks VÕS § 638 teise lause järgi. Vaidlust ei ole iseenesest selle üle, et töövõtja esitas enne kohtumenetluse algust tellijatele korduvaid ettepanekuid töö vastu võtta (nt 18.12.2009.a pöördumine ettepanekuga tasuda seni tasumata arved), kuid kuna tellijatel ei olnud puudustega töö vastuvõtmise kohustust, siis ei toonud tellija poolse ettepaneku edastamine kaasa õiguslikku tagajärge, s.o tööde vastuvõetuks lugemist ja töövõtja tasunõude täieulatuslikku sissenõutavaks muutumist.
Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et hageja ei ole menetluses esitanud kohtule tõendeid, mille põhjal saanuks kohus anda hinnanguid, kas hageja poolt tehtud töö vastas Eesti mõistes vähemalt keskmisele katusevahetustööde puhul eeldatavale kvaliteedile. Hageja on piirdunud sisuliselt üksnes omapoolsete kinnitustega, et tema poolt on töö valminud, kuid ei ole esitanud nt ehitusala asjatundjate arvamusi vm asjakohaseid tõendeid veenmaks, et vana aluslaudise vahetamata jätmine on tavapärane või et käesoleval juhul oli vana laudis veel piisavalt heas seisukorras ega vajanud hädasti väljavahetamist. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et ta teostas 06.06.2007.a protokollis loetletud tööd. Kostja Aivo Moori vande all antud seletuste kohaselt tegeles tema ise isiklikult puuduste kõrvaldamisega, mh tegi plekitööd, korstnate mütsid, servaplekid, vahetas purunenud ja valesti lõigatud katusekivid. Tunnistaja Leili Männiku ütluste kohaselt on käesoleva ajani näha poolalaudise mädanenud otsad. Sama nähtub ehitusasjatundja Siim Klaasseni koostatud aruandest. Seega on hageja jätnud oma tõendamiskoormise täitmata.
23.Hageja poolt tööde nõuetekohast teostamist ja 06.06.2007.a protokollis loetletud tööde tegemist ei tõenda FIE Arvo Kreegipuu eksperthinnang (II kd tl 49-57), mis sisaldab võrdlevat hinnangut Laidoneri pl 9 asuva elamu turuväärtusele enne ja pärast katuse remonti. Eksperdiarvamuse kohaselt suurendab katuse remont objekti turuväärtust üldjuhul 10-15 % võrra; Laidoneri pl 9 elamu koguväärtus tõusis katuseremondi tulemusena hinnanguliselt 20 771 euro võrra. Hinnangus ei ole aga käsitletud konkreetseid töid ega nende teostamise taset, mistõttu ei ole hinnang käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohane. Hageja (apellant) ei ole tõendanud ka seda, et töö vastuvõtmisest keeldumine oleks käesoleval juhul vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138) seoses sellega, et vaegtööd ning puudused oleksid ebaolulised ega välistanud või piiranud töö eesmärgipärase kasutamise alustamist. Apellant heitis maakohtule ette selgitamiskohustuse puudulikku täitmist, kuid ei esitanud ka ringkonnakohtule taotlusi uute tõendite kogumiseks seoses apellandi tõendamiskoormisega, et tema poolt tellijatele vastuvõtmiseks esitatud tööd olid lepingukohased. Eelkõige ei ole apellant esitanud tõendeid selle kohta, et ta tegeles 2007.a veebruaris pärast tellijatelt tagasiside saamist või pärast 06.06.2007.a protokolli koostamist tellija poolt esile toodud puuduste kõrvaldamisega. Samuti ei ole apellant esitanud sisulisi vastuväiteid ehitusala asjatundja Siim Klaasseni seisukohtadele ega tõendeid, mis lükanuksid ümber asjatundja arvamuses toodu.
24.Ringkonnakohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei ole tõendanud oma tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi ning seetõttu jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata. Riigikogus on selgitanud, et tellija saab kokkulepitud tasu maksmisest keelduda juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-08 p 32; nr 3-2-1-145-14, p 22). Kuna hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, siis ei näe ringkonnakohus vajadust analüüsida kostjate poolt õiguskaitsevahenditele tuginemise (töövõtulepingust taganemine, lepingujärgse hinna alandamine või alternatiivselt kahju ja kulutuste hüvitamise nõude tasaarvestamine töövõtja tasu nõudega) põhjendatust. Õiguskaitsevahenditele tuginemine oleks aktuaalne juhul, kui kohus tuvastanuks, et hageja töötasu nõue on muutunud ka ülejäänud osas sissenõutavaks – sellisel juhul annaksid õiguskaitsevahendid kostjatele võimaluse siiski tasumisest kas osaliselt või täielikult vabaneda.
Menetluskulud
25.Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebusele, et vastavalt TsMS §-le 174 (alates 1. jaanuarist 2015.a kehtivas redaktsioonis) tuleb kohtul üldjuhul määrata otsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus ning seda sõltumata otsuse jõustumisest. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses apellandi kanda. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jättis maakohus menetluskulud hageja kanda ja rahuldas kostjate menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Kohus määras tsiviilasjas nr 2-13-43402 kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 5158,96 eurot, millest kostja I kasuks 1023,44 eurot, kostja II kasuks 482,50 eurot, kostja III kasuks 500,90 eurot, kostja IV kasuks 482,50 eurot, kostja V kasuks 482,50 eurot ja kostja VI kasuks 2187,12 eurot.
26.Ringkonnakohus nõustub osaliselt apellandi seisukohtadega, mille kohaselt ei ole põhjendatud jätta hagi rahuldamata jätmisel hageja (apellandi) kanda kostjate sõidukulusid seoses reisimisega Helsingist või Tallinnast kohtuistungitele Viljandisse ja tagasi. TsMS § 144 p 2 kohaselt kuuluvad küll kohtuväliste kuludena reeglina hüvitamisele ka menetlusosalise sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. Ringkonnakohus leiab aga, et nimetatud sättest ei tulene kaotanud poolele kohustust hüvitada niisuguseid sõidukulusid, mida tal ei olnud võimalust menetluses mõistlikult ette näha. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjad saanud kõik menetlusdokumendid kätte Viljandis või Viljandi maakonnas asuvatel aadressidel; samuti on nad menetlusdokumentides märkinud oma elukohaks Viljandi. Kostjate Kalle Kutsari ja Aivo Moori rahvastikuregistri järgne elukoht on menetluse kestel korduvalt ka muutunud. Asjaolu, et TsÜS § 14 lg 2 kohaselt võib isiku elukoht olla üheaegselt mitmes kohas, ei tähenda, et TsMS § 144 p 2 järgi tuleks menetluses kaotanud poolel hüvitada vastaspoolele viimase elukorraldusest tulenevad erisused, nagu mitme elukoha vahelduv kasutamine. Ringkonnakohus leiab, et kostjate Kalle Kutsari, Arne Ööveli ja Aivo Moori sõidukulude hagejalt väljamõistmine oleks hageja suhtes ebamõistlik ja ebaõiglane, mistõttu jätab ringkonnakohus nimetatud kulud TsMS § 162 lg 4 alusel kostjate endi kanda.
27.Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, nagu oleks ebaõige arvata kostjate menetluskulude hulka kostjatel saamata jäänud töötasu. Kostjad on oma töötasu suurust ka kohtule piisavalt põhistanud ning töötasu hüvitamisest keeldumise aluseks ei ole asjaolu, et palgatõendid on esitatud soomekeelsena. Põhjendatud ei ole vastuväited menetluskuludena sidekulude väljamõistmisele, kuna maakohus on jätnud kostja VI poolt esitatud sidekulud summas 50 eurot arvesse võtmata seetõttu, et kulude kandmine ja otstarbekohasus ei ole olnud kohtu poolt kontrollitav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga 7. jaanuaril 2015.a ehitusasjatundja Siim Klaasseni poolt läbiviidud katuse ekspertiisiga seotud kulude hüvitamise osas. Kohus on õigesti märkinud, et tegemist ei ole eksperdiarvamusega TsMS § 293 lg 1 ja § 301 tähenduses, vaid eriteadmistega isiku arvamusega TsMS § 293 lg 2 järgi, mis kirjalikus vormis esitatuna on käsitatav dokumentaalse tõendina. Nimetatud dokumendi saamise kulu summas 399 eurot on hüvitatav TsMS § 143 p 2 kohaselt. Hageja ei esitanud vastuväiteid kostjate varasema lepingulise esindaja Maili Kalmus’e õigusabikulude kohta (432 + 720 eurot koos käibemaksuga). Ringkonnakohus nõustub asja keerukust ja mahtu arvestades ka maakohtu hinnanguga advokaat Sandra Sepp’a poolt kostjatele osutatud õigusabi vajalikule ja põhjendatud mahule. Kohus luges põhjendatuks
õigusabi osutamise kokku 18 tunni ulatuses hinnaga 80 eurot/tund ja 2 tunni ulatuses hinnaga 48 eurot/tund. Maakohus ei ole rikkunud õigusabiteenuse vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel kaalutlusõiguse piire ning ringkonnakohtul puudub alus menetluskulude suurust selles osas ümber hinnata.
28.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejal hüvitada kostjatele maakohtus kantud menetluskulud järgmiselt: -
kostjale I (Kalle Kutsar) saamata jäänud töötasu 2 tööpäeva eest kokku 238,10 eurot;
-
kostjale VI (Aivo Moor): saamata jäänud töötasu 6 tööpäeva eest kokku 481,32 eurot (vastavalt maakohtu poolt kontrollitud kohtuistungitel osalemise ulatusele); lisaks 432 eurot õigusabikulude eest;
-
kostjate poolt võrdsetes osades kantud katuse ekspertiisi kulud summas 399 eurot (iga kostja kanda jääva osa suurus on 399 ÷ 6 = 66,50 eurot);
-
õigusabikulud advokaat Maili Kalmuse poolt osutatud õigusteenusele 720 eurot, millest iga kostja kanda jääb 120 eurot;
-
maakohtu poolt vajalikuks ja põhjendatuks loetud täiendavad õigusabikulud seoses advokaat Sandra Sepp’a poolt osutatud õigusteenusega summas 1776 eurot, millest iga kostja kanda jääb 296 eurot.
Ringkonnakohtus kantud menetluskulud
29.Apellandi esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandis apellant ringkonnakohtus menetluskulusid kokku summas 1300 eurot, sh riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulud 700 eurot. Kuna menetluskulud jäävad apellandi kanda, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda hinnangut apellandi poolt kantud kulude vajalikkusele ja põhjendatusele. Vastustajad on kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid järgmiselt: õigusabi 960 + 144 = 1104 eurot (ilma käibemaksuta); vastustaja I (Kalle Kutsar) saamata jäänud töötasu seoses ringkonnakohtu istungiga 05. aprillil 2016.a 141,90 eurot ja vastustaja sõidukulud Helsingist Tartusse ringkonnakohtu istungile summas 132,98 eurot. Apellant esitas vastuväite, leides et põhjendamatu ja ülepaisutatud on nii õigusabiteenuse maht (11,5 tundi) kui ka vastustaja Kalle Kutsari osalusest tingitud kulud (saamata jäänud töötasu ja sõidukulud).
30.Ringkonnakohtu hinnangul on vastustajate poolt kantud õigusabikulu suurus kooskõlas asja keerukuse ja mahuga. Sealhulgas on põhjendatud ajakulu 6,5 tundi ringkonnakohtu 27.11.2015.a kohtumäärusele vastamisel, kuna kohtumääruses käsitleti mitmeid õiguslikult ja menetluslikult keerukaid küsimusi, millele vastamiseks võis ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult kuluda suurem osa ühest tööpäevast. Põhjendatud ei ole vastuväide, et vastustaja Kalle Kutsar ei pidanud isiklikult kohtuistungile ilmuma, kuna vastustajaid esindas kohtumenetluses advokaat. Vastustajal on õigus ka isiklikult kohtumenetluses osaleda. Ringkonnakohus jääb eelpool väljendatud seisukohale, et põhjendatud ei ole jätta vastaspoole kanda vastustaja sõidukulu Helsingist Tartusse ja tagasi, kuid põhjendatuks tuleb lugeda saamata jäänud töötasu summas 141,90 eurot. Seega kuulub apellandi poolt hüvitamisele vastustajate apellatsiooniastmes kantud õigusabikulu kokku summas 1104 eurot (koos käibemaksuga 1 324,80 eurot). Seega kuulub iga kostja kasuks hagejalt väljamõistmisele 220,80 eurot ringkonnakohtus kantud õigusabikulude katteks ning lisaks kostja I kasuks saamata jäänud töötasu summas 141,90 eurot. Vastavalt kostjate taotlusele mõistab ringkonnakohus menetluskulude hüvitise välja vastustajatele I, II, V ja VI
ning eraldi solidaarselt vastustajatele III ja IV. Samuti palusid vastustajad märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.