Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD

21.03.2016 esitas XXXOÜ (registrikood XXX) avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 28.03.2016 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Maire Arm ́i. Ajutine haldur esitas 11.04.2016 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur on tuvastatud, et võlgniku varaks on nõuded ostjate vastu seisuga 06.04.2016 summas 1941,67 eurot ning kohustusi on kokku vähemalt 274 945,02 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks võib lugeda majandustegevuse jätkamise suutmatust seoses rendileandja poolt 30.12.2015 rendilepingu lõpetamisega ja võlgniku võimetust leida samalaadset tootmispinda koos vastavate tootmisseadmetega. Samuti puudusid võlgnikul vahendid uute tööliste leidmiseks ja koolitamiseks. Samas nähtub võlgniku

kassaraamatust mitmete maksete tegemine võlausaldajale venemaa äriühingule nimega XXX eriti vahetult ajutisele pankrotimenetlusele eelnevalt ajal. Arvestama peaks ka võlgniku omandis olevate sõidukite võõrandamist 2015 ja 2016 aastal. Võttes arvesse tekkinud kohustuste ulatust pankrotivõlausaldajate ees, võib võlgniku tegevust ajutise pankrotimenetluse algatamisele eelneval ajal käsitleda tõenäoliselt nii raske juhtimisveana kui ka teadliku tegutsemisena, eesmärgiga viia võlgniku varade koosseisust välja vähegi likviidsem vara. Menetluses kogutud dokumentide põhjal võib teha järelduse, et võlgniku maksjõuetus kujunes välja hiljemalt 2016.a alguses. Nimetatud ajahetkel pidi võlgnikule olema selge, et ei suuda täita sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Lähtudes ülaltoodud andmetest on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tal puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. 12.04.2016 kohtuistungil kuulas kohus ära võlgniku ja ajutise pankrotihalduri. Võlgnik midagi lisada ei soovinud, nii avaldaja kui ka avaldaja juhatuse liige nõustusid kandma halduri kulusid. Ajutine haldur jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankroti juhul, kui võlausaldajad tasuvad kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 5000 eurot. Kohus määras 14.04.2016 kohtumäärusega XXXOÜ (registrikood XXX) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 25.04.2016 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et XXXOÜ (registrikood XXX) ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada, võlgniku vara väärtuseks on 1941,67 eurot ning kohustusi on kokku vähemalt 274 945,02 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 14.04.2016 kohtumäärusega määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Maksu- ja Tolliamet esitanud kohtule 25.04.2016 taotluse XXXOÜ äriregistrist kustutamise tähtaja edasilükkamiseks kuue kuuni. Maksu- ja Tolliamet on läbi viimas XXXOÜ jaanuari 2014 kuni oktoobri 2014 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse ning tulumaksuseaduse § 48-52 alusel tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimenetlust lähtudes maksukorralduse seaduse § 46 ja § 59 lg 2 p 1 sätestatust ning § 60 lg 1 ja § 62 lg 1 ja 3 alusel. Kontrolli käigus maksuhaldurile seni teadaoleva info pinnalt on maksuhalduril alust arvata, et OÜ XXXmaksuarvestus kuulub korrigeerimisele ning maksuotsusega määramisele täiendavad maksusummad. Kuna OÜ XXXon maksuhaldurile teadaolevalt varatu, ei ole otstarbekas küll jätkata pankrotimenetlust, küll aga osutub tulenevalt eeltoodust vajalikuks alustada menetlust OÜ XXXmaksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks maksukorralduse seaduse § 40 ja § 96 alusel, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Kuna maksuvõla kolmandalt isikult sissenõudmiseks vajaliku vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu (vastutusotsus peab olema koostatud ajal, mil äriühing on registreeritud äriregistris), palub Maksu- ja Tolliamet PankrS § 29 lg 8 alusel OÜ XXXpankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata pikendada OÜ XXXäriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni. Enne kuue kuu möödumist palub Maksu- ja Tolliamet lubada esitada OÜ-l XXXäriregistrist kustutamise avalduse üksnes Maksu- ja Tolliameti eelneval nõusolekul. Kohus peab Maksu- ja Tolliameti taotlust põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et ajutine pankrotihaldur Maire Arm likvideerib XXXOÜ kuue kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8). Enne kuue kuu möödumist lubada ajutisel halduril esitada XXXOÜ äriregistrist kustutamise avaldus üksnes Maksu- ja Tolliameti kirjalikul nõusolekul. PankrS § 29 lg 8 alusel kohustab kohus Maksu- ja Tolliametit tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks 396,25 eurot. Rahasumma kohtu deposiiti tuleb tasuda hiljemalt 05.05.2016 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank ASis, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis või EE513300333522160001 Danske Bank AS-is. Makse selgituses märkida „deposiit likvideerimiskulude katteks kohtuasjas nr 2-16-4490“. Kohtule esitada määratud tähtaja jooksul maksekorraldus või maksmise kontrollimist võimaldavad andmed. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku

registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme XXX ́i (isikukood XXX). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 855 eurot käibemaksuga (9 h x 95 eurot= 855 eurot s.h käibemaks 142,50 eurot) ning kulude katteks 110 eurot käibemaksuga (s.h käibemaks 18,33 eurot). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 855 eurot käibemaksuga (s.h käibemaks 142,50 eurot), kuid kulude katteks peab kohus põhjendatuks 60 eurot käibemaksuga (s.h käibemaks 10 eurot). TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 12.04.2016 kohtuistungil kinnitas avaldaja lepinguline esindaja, et avaldaja ja avaldaja juhatuse liige on nõus kandma halduri kulusid. Nimetatust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 146 lg 1 p 2 ja VÕS § 65 lg 1 alusel tuleb XXXOÜ-lt (registrikood XXX) ja juhatuse liikmelt XXX ́ilt (isikukood XXX) solidaarselt välja mõista ajutise pankrotihalduri Maire Arm (isikukood 46203280409) kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 855 eurot (s.h käibemaks 142,50 eurot) ja kulude katteks 60 eurot (s.h käibemaks 10 eurot), hüvitatav summa kanda Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid pangakontole EE732200221050996778. PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.