Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi XXXOÜ (pankrotis) vastu võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (70000349; asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: XXX(e-post: XXX); Kostja: XXXOÜ (pankrotis) (registrikood XXX; asukoht Tallinn); Kostja esindaja pankrotihaldur Svetlana Pilden (e-post: [email protected]); Kostja esindaja üldkoosolekul valitud isik XXX (e-post:
2.Välja mõista Eesti Vabariigilt (Maksu- ja Tolliameti kaudu) XXXOÜ (pankrotis) kasuks menetluskulud 300 eurot.
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Eesti Vabariigil (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tasuda XXXOÜ-le (pankrotis) hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (300 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus rahuldas 01.10.2016.a otsusega Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi ja tunnistas kehtetuks XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluse raames 22.09.2014.a toimunud võlausaldajate üldkoosoleku otsus osas, millega jäeti ennistamata maksuhalduri taotlus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks, ennistati maksuhalduri täiendava nõudeavalduse nr 13-12/2145-3 esitamise tähtaeg; menetluskulud jäeti poolte endi kanda. 08.10.2015.a esitas XXXOÜ (pankrotis) apellatsioonkaebuse. 28.01.2016.a otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 01.10.2015.a otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis rahuldamata Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi XXXOÜ (pankrotis) vastu võlausaldajate 22.09.2014.a üldkoosoleku otsuse, millega jäeti ennistamata Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõude esitamise tähtaeg, kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulud jäeti Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kanda.
2.Kohtulahend jõustus edasi kaebamata 08.03.2016.a. XXXOÜ (pankrotis) esindaja pankrotihaldur Svetlana Pilden esitas 28.03.2016.a Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotluse; jagatud kohtunik Mai Graubergile lahendamiseks 31.03.2016.a. Kohus edastas 14.04.2016.a kohtukirjaga kostja menetluskulude nimekirja hagejale vastuväidete esitamiseks. 25.04.2016.a esitas hageja vastuväited kostja menetluskuludele, tähtaegselt. Kostja menetluskulud
3.Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud summas 900 eurot, millest 300 eurot menetluses tasutud riigilõiv ning 600 eurot õigusabikulu (käibemaksuga) ning määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Kostja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning kostja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa seetõttu tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele
5.Menetluskulude nimekirja ei ole esitanud tsiviilasjas nr 2-14-58286 XXXOÜ-d (pankrotis) esindanud isik. PankrS § 83 lg 5 kohaselt osaleb pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. XXXOÜ (pankrotis) võlausaldajate 09.10.2014 üldkoosoleku otsusega on vastavalt pankrotiseaduse § 83 lg 5 teisele lausele valitud hagi läbivaatamisel pankrotivõlgniku esindajaks XXX. Tulenevalt kohtu 14.04.2016 kirjast, esitas käesoleval juhul pankrotihaldur Svetlana Pilden menetluskulude nimekirja ja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Lähtuvalt PankrS § 83 lg-st 5 ja 09.10.2014 üldkoosoleku otsusest oli XXXOÜ (pankrotis) esindajaks tsiviilasjas nr 2-14-58286 XXX. Põhjusel, et menetluskulude nimekirja ja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ei ole esitanud tsiviilasjas nr 2-14-58286 XXXOÜ-d (pankrotis) esindanud isik, tuleb Svetlana Pildeni avaldus jätta läbi vaatamata. Juhul kui kohus arvestab siiski Svetlana Pildeni poolt esitatud taotlust ning menetluskulude nimekirja, vaidleb hageja täies ulatuses vastu menetluskuludele.
6.Menetluses puudub lepinguline esindaja. XXXOÜ (pankrotis) menetluskulude nimekirja kohaselt on XXXOÜ-l (pankrotis) tekkinud käesolevas tsiviilasjas Advokaadibüroo Naur&Pärn OÜ poolt osutatud õigusabiteenuse kasutamise tõttu menetluskulud summas 600 eurot (sh käibemaks). TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav
advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Tsiviilasja nr 2-14-58286 toimiku materjalide kohaselt ei ole kostjat maa- ega ringkonnakohtus esindanud lepinguline esindaja. Esmakordselt mainitakse lepingulise esindaja olemasolu 28.03.2016 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses, mille kohaselt on kostjat nii Harju Maakohtu kui ka Tallinna Ringkonnakohtu menetluses esindanud vandeadvokaat Indrek Naur Advokaadibüroost Naur & Pärn. Kostja on märkinud järgmist: “Kuivõrd XXXOÜ (pankrotis) üldkoosolekul valiti kostjat esindavaks isikuks XXX, siis allkirjastas menetlusdokumente ning suhtles kohtuga XXX isiklikult, kuid õigusalast nõu andis ning dokumente valmistas ette vandeadvokaat Indrek Naur./.../ Eeltoodust tulenevalt on XXXOÜ-l (pankrotis) tekkinud õigusabikulud.” Tallinna Ringkonnakohus on 19.01.2015 määruses tsiviilasjas nr 2-14-9600 (jõustunud 11.02.2015) märkinud, et isiklikult menetluses osalemine ei piira hageja õigusi kasutada õigusabi teenust väljaspool kohtumenetlust, kuid hageja ei saa eeldada, et sellised kulud mõistetakse välja teiselt menetlusosaliselt kohtumenetluses. Muuhulgas tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Õigusabi teenuse kulud ei olnud menetluses nähtavad. Kohaldades eeltoodud kohtu seisukohta, ei kuulu ka käesolevas tsiviilasjas hüvitamisele 600 eurot, mida kostja on pidanud menetluskuluks. XXXOÜ (pankrotis) esindajaks oli kohtumenetluses XXX, kes allkirjastas kõik dokumendid ning suhtles kohtuga, üheski menetlusdokumendist ei tulene, et kostja oleks kasutanud menetluses lepingulist esindajat. Hagejale ei olnud õigusabi teenuse kulud ettenähtavad, sest hageja sai õigusabi teenuse kasutamisest teada alles 28.03.2016, mil XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur Svetlana Pilden esitas kohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Samuti juhib hageja tähelepanu asjaolule, et isegi kui kostja väidab, et vandeadvokaat Indrek Naur oli nõustaja, siis TsMS § 175 lg 2 kohaselt ei kuulu nõustaja kulud hüvitamisele. Arvestades eeltoodut ei saa vandeadvokaadi Indrek Nauri poolt osutatud õigusabiteenuse kulusid summas 600 eurot hagejalt välja mõista.
7.Hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest. TsMS § 145 kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline vabastatud riigilõivu tasumisest. Vastava sätte alusel palub hageja jätta temalt välja mõistmata riigilõiv ning tagastada kohtul kostjale tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Kohtumääruse põhjendused
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
10.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).
Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
11.Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud summas 900 eurot, millest 300 eurot menetluses tasutud riigilõiv ning 600 eurot õigusabikulud (käibemaksuga). Lisaks palub kostja hagejalt välja mõista menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.Hageja on esitanud kostja menetluskuludele sisulise vastuväite. Menetluskulude nimekirja ei ole esitanud tsiviilasjas nr 2-14-58286 XXXOÜ-d (pankrotis) esindanud isik. PankrS § 83 lg 5 kohaselt osaleb pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. XXXOÜ (pankrotis) võlausaldajate 09.10.2014 üldkoosoleku otsusega on vastavalt pankrotiseaduse § 83 lg 5 teisele lausele valitud hagi läbivaatamisel pankrotivõlgniku esindajaks XXX. Tulenevalt kohtu 14.04.2016 kirjast, esitas käesoleval juhul pankrotihaldur Svetlana Pilden menetluskulude nimekirja ja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Lähtuvalt PankrS § 83 lg-st 5 ja 09.10.2014 üldkoosoleku otsusest oli XXXOÜ (pankrotis) esindajaks tsiviilasjas nr 2-14-58286 XXX. Põhjusel, et menetluskulude nimekirja ja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ei ole esitanud tsiviilasjas nr 2-14-58286 XXXOÜ-d (pankrotis) esindanud isik, tuleb Svetlana Pildeni avaldus jätta läbi vaatamata. Kohus ei nõustu hageja esitatud vastuväitega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 54 lg 1 kohaselt on pankrotihalduri kutsetegevuseks pankrotimenetluste läbiviimine, tegutsemine juriidilise isiku sundlõpetamise korral kohtu poolt määratud likvideerijana ja saneerimisnõustajana ning õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmine. PankrS § 541 lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. PankrS § 35 lg 1 p 2 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 36 lg 1 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul on kohtusse hageja poolt esitatud hagi läbi vaadatud ning Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustunud 08.03.2016.a edasi kaebamata. Hagimenetluses esindasid kostjat XXX ning pankrotihaldur Svetlana Pilden. 28.03.2016.a on kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlus pankrotihaldur Svetlana Pilden’i poolt. Antud taotlus ei hõlma käesoleval juhul hagis esitatud nõude lahendamist, vaid menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduril on PankrS § 35 lg 1 p-st 2 ja PankrS § 36 lg-st 1 tulenevalt õigus kostjat esindada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses, esitades kohtule kostja poolt menetluses kantud menetluskulude nimekirja ja kantud kulude suuruse.
13.Järgnevalt hindab kohus kostja poolt kohtumenetluse käigus kantud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
14.Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et kostja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 300 eurot (tl 156). Hageja on vastavale kulule esitanud vastuväite põhjendusega, et hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest. TsMS § 145 kohaselt on Eesti
Vabariik kui menetlusosaline vabastatud riigilõivu tasumisest. Vastava sätte alusel palub hageja jätta temalt välja mõistmata riigilõiv ning tagastada kohtul kostjale tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Kohus peab põhjendatuks ning vajalikuks kostja kulu menetluses tasutud riigilõivule. Alusetu on hageja väide, et TsMS § 145 alusel on Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vabastatud vastava kulu hüvitamisest. Kohus on seisukohal, et TsMS § 145 on Eesti Vabariik küll menetlusosalisena vabastatud hagiavalduse või avalduse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tasumisest, kuid see ei välista Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohustust hüvitada teisele poolele tema menetluskulud, sh riigilõiv, juhul, kui Eesti Vabariigi hagi jäetakse rahuldamata. Käesoleval juhul on Tallinna Ringkonnakus 28.01.2016.a rahuldanud kostja apellatsioonkaebuse, tühistanud Harju Maakohtu 01.10.2015.a otsuse, jätnud rahuldamata hageja hagi ning jätnud menetluskulud Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostja menetluskulu riigilõivule summas 300 eurot.
15.Kostja on palunud hagejalt välja mõista menetluskuluna õigusabikulud summas 600 eurot (käibemaksuga). Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise taotluses selgitanud, et teda on nii Harju Maakohtu kui ka Tallinna Ringkonnakohtu menetluses esindanud vandeadvokaat Indrek Naur Advokaadibüroost Naur & Pärn. Kuivõrd XXXOÜ (pankrotis) üldkoosolekul valiti kostjat esindavaks isikuks XXX, siis allkirjastas menetlusdokumente ning suhtles kohtuga XXX isiklikult, kuid õigusalast nõu andis ning dokumente valmistas ette vandeadvokaat Indrek Naur. Täiendavalt on kostja märkinud, et näiteks on XXX edastanud vandeadvokaat Indrek Naurile kohtu e-kirja 07.09.2015 ning Indrek Naur on andnud nõu, kuidas kohtu küsimustelepakkumisele vastata. Vastavalt Indrek Nauri juhistele ja ettepanekule vastas XXX 07.09.2015 ja 20.09.2015 kohtu e-kirjadele ning teatas, et hagi õigeks ei võta ning kompromissiga ei nõustu. Ühtlasi valmistas Indrek Naur XXX’ile ja pankrotihaldur Svetlana Pilden’ile ette XXXOÜ (pankrotis) apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Seda tõendavad 08.10.2015 e-kirjad XXX’ile ja Svetlana Pilden’ile, milles Indrek Naur saadab apellatsioonkaebuse ning palub selle XXX’il allkirjastada ning saadab andmed selle kohta, kuhu apellatsioonkaebus saata. Eeltoodust tulenevalt on XXXOÜ-l (pankrotis) tekkinud õigusabikulud. Hageja on vastavale kulule esitanud vastuväite, põhjendades seda asjaoluga, et menetluses puudub lepinguline esindaja. Tsiviilasja nr 2-14-58286 toimiku materjalide kohaselt ei ole kostjat maa- ega ringkonnakohtus esindanud lepinguline esindaja. Esmakordselt mainitakse lepingulise esindaja olemasolu 28.03.2016 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses, mille kohaselt on kostjat nii Harju Maakohtu kui ka Tallinna Ringkonnakohtu menetluses esindanud vandeadvokaat Indrek Naur Advokaadibüroost Naur & Pärn. XXXOÜ (pankrotis) esindajaks oli kohtumenetluses XXX, kes allkirjastas kõik dokumendid ning suhtles kohtuga, üheski menetlusdokumendist ei tulene, et kostja oleks kasutanud menetluses lepingulist esindajat. Hagejale ei olnud õigusabi teenuse kulud ettenähtavad, sest hageja sai õigusabi teenuse kasutamisest teada alles 28.03.2016, mil XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur Svetlana Pilden esitas kohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Samuti juhib hageja tähelepanu asjaolule, et isegi kui kostja väidab, et vandeadvokaat Indrek Naur oli nõustaja, siis TsMS § 175 lg 2 kohaselt ei kuulu nõustaja kulud hüvitamisele. Arvestades eeltoodut ei saa vandeadvokaadi Indrek Nauri poolt osutatud õigusabiteenuse kulusid summas 600 eurot hagejalt välja mõista. Kohus nõustub hageja esitatud vastuväidetega. Kohtutoimiku materjalidest ei nähtu, et kostjat oleks menetluses esindanud lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur. Kõik kohtule
kostja poolt esitatud dokumendid on allkirjastatud kas pankrotihaldur Svetlana Pilden’i või XXX’i poolt. Kohtutoimikus sisalduvatest dokumentidest ei nähtu, et dokumente oleks esitanud või allkirjastanud vandeadvokaat Indrek Naur. Kostja on koos menetluskulude kindlaksmääramise taotlusega esitanud kohtule ka tõendid selle kohta, et vandeadvokaat Indrek Naur on kostjat nõustanud kohtumenetluse käigus, sh koostanud dokumente. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et kostja on palunud abi advokaadibüroolt nõu saamiseks, kuid tegemist pole lepingulise esindajaga tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel. TsMS § 217 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 218 sätestab, kes võib menetlusosalist kohtus lepingulise esindajana esindada. TsMS § 221 lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. TsMS § 228 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses nõustajana kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut. Nõustaja võib esineda kohtuistungil koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi (lg 2). Kostja ei ole kohtule esitatud dokumentides esile toonud, et tal on menetluses olnud lepinguline esindaja ega nõustaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel. Samuti ei viita sellele kostja poolt kohtule koos menetluskulude kindlaksmääramise taotlusega esitatud tõendid. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostja kulutused õigusabile summas 600 eurot (käibemaksuga).
16.Kokku loeb kohus põhjendatuks kostja menetluskulusid summas 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt ning hagejalt välja mõista kostja menetluskulud summas 300 eurot.
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (300 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.