Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Kohtujurist
Mari-Liis Kobakene
Määruse tegemise aeg ja koht
29.04.2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-58286
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi XXXOÜ (pankrotis) vastu võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (70000349; asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: XXX(e-post: XXX); Kostja: XXXOÜ (pankrotis) (registrikood XXX; asukoht Tallinn); Kostja esindaja pankrotihaldur Svetlana Pilden (e-post: [email protected]); Kostja esindaja üldkoosolekul valitud isik XXX (e-post:
advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Tsiviilasja nr 2-14-58286 toimiku materjalide kohaselt ei ole kostjat maa- ega ringkonnakohtus esindanud lepinguline esindaja. Esmakordselt mainitakse lepingulise esindaja olemasolu 28.03.2016 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses, mille kohaselt on kostjat nii Harju Maakohtu kui ka Tallinna Ringkonnakohtu menetluses esindanud vandeadvokaat Indrek Naur Advokaadibüroost Naur & Pärn. Kostja on märkinud järgmist: “Kuivõrd XXXOÜ (pankrotis) üldkoosolekul valiti kostjat esindavaks isikuks XXX, siis allkirjastas menetlusdokumente ning suhtles kohtuga XXX isiklikult, kuid õigusalast nõu andis ning dokumente valmistas ette vandeadvokaat Indrek Naur./.../ Eeltoodust tulenevalt on XXXOÜ-l (pankrotis) tekkinud õigusabikulud.” Tallinna Ringkonnakohus on 19.01.2015 määruses tsiviilasjas nr 2-14-9600 (jõustunud 11.02.2015) märkinud, et isiklikult menetluses osalemine ei piira hageja õigusi kasutada õigusabi teenust väljaspool kohtumenetlust, kuid hageja ei saa eeldada, et sellised kulud mõistetakse välja teiselt menetlusosaliselt kohtumenetluses. Muuhulgas tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Õigusabi teenuse kulud ei olnud menetluses nähtavad. Kohaldades eeltoodud kohtu seisukohta, ei kuulu ka käesolevas tsiviilasjas hüvitamisele 600 eurot, mida kostja on pidanud menetluskuluks. XXXOÜ (pankrotis) esindajaks oli kohtumenetluses XXX, kes allkirjastas kõik dokumendid ning suhtles kohtuga, üheski menetlusdokumendist ei tulene, et kostja oleks kasutanud menetluses lepingulist esindajat. Hagejale ei olnud õigusabi teenuse kulud ettenähtavad, sest hageja sai õigusabi teenuse kasutamisest teada alles 28.03.2016, mil XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur Svetlana Pilden esitas kohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Samuti juhib hageja tähelepanu asjaolule, et isegi kui kostja väidab, et vandeadvokaat Indrek Naur oli nõustaja, siis TsMS § 175 lg 2 kohaselt ei kuulu nõustaja kulud hüvitamisele. Arvestades eeltoodut ei saa vandeadvokaadi Indrek Nauri poolt osutatud õigusabiteenuse kulusid summas 600 eurot hagejalt välja mõista.
Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
Vabariik kui menetlusosaline vabastatud riigilõivu tasumisest. Vastava sätte alusel palub hageja jätta temalt välja mõistmata riigilõiv ning tagastada kohtul kostjale tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Kohus peab põhjendatuks ning vajalikuks kostja kulu menetluses tasutud riigilõivule. Alusetu on hageja väide, et TsMS § 145 alusel on Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vabastatud vastava kulu hüvitamisest. Kohus on seisukohal, et TsMS § 145 on Eesti Vabariik küll menetlusosalisena vabastatud hagiavalduse või avalduse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tasumisest, kuid see ei välista Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohustust hüvitada teisele poolele tema menetluskulud, sh riigilõiv, juhul, kui Eesti Vabariigi hagi jäetakse rahuldamata. Käesoleval juhul on Tallinna Ringkonnakus 28.01.2016.a rahuldanud kostja apellatsioonkaebuse, tühistanud Harju Maakohtu 01.10.2015.a otsuse, jätnud rahuldamata hageja hagi ning jätnud menetluskulud Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostja menetluskulu riigilõivule summas 300 eurot.
kostja poolt esitatud dokumendid on allkirjastatud kas pankrotihaldur Svetlana Pilden’i või XXX’i poolt. Kohtutoimikus sisalduvatest dokumentidest ei nähtu, et dokumente oleks esitanud või allkirjastanud vandeadvokaat Indrek Naur. Kostja on koos menetluskulude kindlaksmääramise taotlusega esitanud kohtule ka tõendid selle kohta, et vandeadvokaat Indrek Naur on kostjat nõustanud kohtumenetluse käigus, sh koostanud dokumente. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et kostja on palunud abi advokaadibüroolt nõu saamiseks, kuid tegemist pole lepingulise esindajaga tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel. TsMS § 217 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 218 sätestab, kes võib menetlusosalist kohtus lepingulise esindajana esindada. TsMS § 221 lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. TsMS § 228 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses nõustajana kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut. Nõustaja võib esineda kohtuistungil koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi (lg 2). Kostja ei ole kohtule esitatud dokumentides esile toonud, et tal on menetluses olnud lepinguline esindaja ega nõustaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel. Samuti ei viita sellele kostja poolt kohtule koos menetluskulude kindlaksmääramise taotlusega esitatud tõendid. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostja kulutused õigusabile summas 600 eurot (käibemaksuga).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.