Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi Edex OÜ (pankrotis) vastu võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.10.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Edex OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja Merlin Paas Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Edex OÜ (pankrotis, registrikood 11578529, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja üldkoosolekul valitud isik Gert Kuusküll
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 01.10.2015 otsus tühistada ja teha uus otsus.
2.Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi Edex OÜ (pankrotis) vastu võlausaldajate 22.09.2014 üldkoosoleku otsuse, millega jäeti ennistamata Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõude esitamise tähtaeg, kehtetuks tunnistamiseks.
Menetluskulud jätta Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kanda.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
1(6)
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.01.10.2014 esitas Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) maakohtule Edex OÜ (pankrotis) vastu hagi (täiendatud 28.01.2015), paludes tunnistada kehtetuks kostja pankrotimenetluses 22.09.2014 võlausaldajate üldkoosoleku otsus osas, millega jäeti rahuldamata maksuhalduri taotlus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks, ja ennistada maksuhalduri 19.09.2014 esitatud täiendava nõudeavalduse nr 13-12/2145-3 esitamise tähtaeg.
2.Harju Maakohtu 13.06.2014 määrusega kuulutati välja kostja pankrot. 22.07.2014 esitas hageja nõudeavalduse maksuvõla 18 945,43 euro tunnustamiseks. Nõuetest teatamise tähtaeg möödus 16.08.2014. 19.09.2014 esitas hageja täiendava nõudeavalduse nr 13-12/2145-3 summas 146 819,83 eurot koos tähtaja ennistamise avaldusega. 22.09.2014 nõuete kaitsmise koosolekul otsustati jätta hageja nõudeavalduse esitamise tähtaeg ennistamata. Jaotusettepanekut ei ole kohtule esitatud. Hageja leiab, et 19.09.2014 nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamata jätmine võlausaldajate üldkoosolekul oli põhjendamatu.
3.19.09.2014 nõudeavaldusega nõuab hageja 18.09.2014 maksuotsusega täiendavalt tasumisele määratud maksusummasid maksustamisperioodi 2012 juuni kuni 2013 juuli eest. 04.07.2014 koostas hageja maksuotsuse kontrollakti. 29.07.2014 möödus kontrollaktile eriarvamuse esitamise tähtaeg. Kostja kontrollaktile eriarvamust ega vastuväiteid ei esitanud ning hageja asus maksuotsust koostama. Hageja tegi kõik endast oleneva, et viia maksumenetlus lõpuni võimalikult kiiresti. Kostja ei esitanud maksudeklaratsioone maksuseadustes sätestatud korras ja esitas käibedeklaratsioonis valeandmeid. Hageja ei saanud täiendavat nõudeavaldust esitada enne maksuotsuse väljastamist. Hageja tagas kostjale ärakuulamisõiguse, kogutud materjalidega tutvumise ja vastuväidete esitamise õiguse, sealhulgas pikendas eriarvamuse esitamise tähtaega ühe nädala võrra, mistõttu pikenes maksumenetluse lõpuleviimine. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja väited on paljasõnalised. Hageja üritab kalduda kõrvale pankrotivõlausaldajate võrdsest kohtlemisest. Hageja nõue on tekkinud 18.09.2014 maksuotsuse alusel, s.t pärast pankroti väljakuulutamist ja sellist nõuet ei ole võimalik pankrotimenetluses esitada (PankrS § 8 lg 3).
2(6)
Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus 01.10.2015 otsusega rahuldas hagi, tunnistas kehtetuks kostja pankrotimenetluses 22.09.2014 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku otsuse osas, millega jäeti rahuldamata maksuhalduri taotlus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks, ennistas maksuhalduri täiendava nõudeavalduse nr 13-12/2145-3 esitamise tähtaja ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.
6.Tuvastanud on järgmised asjaolud, mille üle puudub pooltel vaidlus: - 16.06.2014 avaldati pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 84), - 22.07.2014 esitas MTA nõudeavalduse summas 18 945,42 eurot (tl 6-7), - 19.09.2014 esitas MTA täiendava nõudeavalduse summas 146 819,83 eurot (tl 23-24), - 22.09.2014 toimus nõuete kaitsmise koosolek (tl 84 jj).
7.Täiendava nõude esitamise tähtaja ennistamata jätmine üldkoosoleku poolt on põhjendamatu. 19.09.2014 esitatud nõue oli täiendav nõue, mitte tingimuslik nõue, sest täiendavalt tasumisele kuuluvad maksusummad on esitatud maksustamisperioodi 06.2012 kuni 07.2013 eest, s.t juba tekkinud olemasoleva nõude osas, sõltumata tingimuse saabumisest. Täidetud on PankrS § 102 lõikest 1 tulenevad eeldused, mille kohaselt ennistab võlausaldajate üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja, kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast PankrS § 93 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut.
8.Hageja väiteid tõendab poolte vahel toimunud kirjavahetus: - 18.07.2014 ja 22.07.2014 kirjavahetus kostja juhatuse liikme AT (XXX@XXX) ja Maksu- ja Tolliameti (edaspidi maksuhaldur) vahel, sealhulgas eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamisega seonduv (tl 114-118); - kirjavahetus, kus AT palub maksuhalduril saata kontrolltoimiku failid advokaadi meiliaadressile (tl 119-120); - kirjavahetus maksuhalduri ja advokaadi vahel (tl 121-123); - 05.08.2014 koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt kontrolltoimiku CD üleandmise kohta (tl 124-126). Kirjavahetus (tl 114-126) tõendab kostja ja hageja vahelist suhtlust nõuete osas, milles maksuhaldur teavitab kostjat, et maksuhaldur on kopeerinud kõik asjassepuutuvad haldusaktid ja dokumendid CD-le, mis on kostjale kättesaadav alates 21.07.2014 kell 09.00 Maksu- ja Tolliameti büroos aadressil Lõõtsa 8a. Kostja on 17.07.2014 e-kirja teel kinnitanud kontrollaktide kättesaamist (tl 122). Lisaks on maksuhaldur esitanud 29.09.2015 kohtule tõendi (tl 135-138), millest nähtub, et maksuhaldur on 29.07.2014 edastanud protokollid advokaadile ning pidanud 04.08.2014 advokaadiga kirjavahetust dokumentidega tutvumisel.
9.Hageja on pankrotivõlausaldaja. Kohustus maksta seadusega sätestatud kohustuslikke makse tekib vahetult seaduse alusel. Maksuotsusega määras maksuhaldur maksukohustuse suuruse (MKS § 92 lg 1 p 1 ja p 2), kuna võlgnik ei esitanud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioone maksuseadustes sätestatud korras ning käibedeklaratsioonides esitas valeandmeid (tl 111). Nõude esitamiseks pärast PankrS § 93 lõikest 1 tuleneva tähtaja möödumist esines mõjuv põhjus, kuna maksuhaldur esitas nõude 19.09.2014 ehk 3 kuud pärast pankroti väljakuulutamist. Hagejal puudus võimalus esitada nõue tähtaegselt. Nõue on esitatud enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut ning jaotusettepanekut ei ole kohtule kinnitamiseks veel esitatud. Tõendatud ei ole asjaolu,
3(6)
et hageja oleks tahtlikult nõudeavalduse esitamisega viivitanud. Nõudeavalduse esitamine pärast PankrS § 93 lõikest 1 tuleneva tähtaja möödumist oli tingitud asjaolust, et maksuhalduril tekkis täpsustatud nõue pärast nõuete esitamise tähtaja möödumist tulenevalt asjaolust, et võlgnik ei esitanud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioone maksuseadustes sätestatud korras ning käibedeklaratsioonides esitas valeandmeid.
10.Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 3 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud PankrS § 102 lg 1 ning jätnud analüüsimata, kas nõude hilinenult esitamiseks esines mõjuv põhjus. Maakohtu otsusest ei ole tuvastatav, milline oli mõjuv põhjus nõude esitamiseks pärast tähtaega. Hageja väide, et määratava maksusumma suurus ei olnud kahe kuu jooksul pankroti väljakuulutamisest selge, ei ole õige ega eluliselt usutav. Nõude aluseks olevad asjaolud ja nõue tekkis perioodil juuni 2011 kuni juuli 2013. Lisaks, hageja oli juba 04.07.2014 koostanud kontrollakti, mistõttu on väär väide, et nõude aluseks olevad andmed said hagejale teatavaks pärast nõuete esitamise tähtaja möödumist. Maksuotsuse koostamisega on põhjendamatult viivitatud. Kontrolliakti ei oleks pidanud kostjale kätte toimetama ja sellega menetlust venitama. Kostjal ei olnud võimalik esitada tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioone, sest kostja pole kunagi väidetavaid nõudeid tunnistanud. Mõjuvaks põhjuseks saab olla üksnes sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik vahetult mõjutada ei saa. Hagejal oleks olnud võimalik korraldada oma töö selliselt, et maksuotsus oleks jõutud teha enne nõuete esitamise tähtaja möödumist. Ei ole tõendatud, et hageja tegi kõik endast oleneva, et viia maksumenetlus lõpuni võimalikult kiiresti. Vastustaja seisukoht
13.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
15.PankrS § 102 lg 1 esimese lause kohaselt, kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast PankrS § 93 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt esines mõjuv põhjus kostja pankrotimenetluses hageja nõude esitamise tähtaja ennistamiseks, ei ole põhjendatud. Maakohtu järeldusele jõudmine ei ole jälgitav, mistõttu on otsuse tegemisel rikutud TsMS § 442 lg 8.
16.Maakohtu põhjendus, mille kohaselt maksuhalduril tekkis täpsustatud nõue pärast nõuete esitamise tähtaja möödumist, on ekslik. Käesolev nõue tekkis enne pankroti väljakuulutamist. Nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamise seisukohalt ei ole oluline, kas nõudeavalduse esitamisega on viivitanud tahtlikult või mitte. Asjaolu, et
4(6)
hagejal puudus tahtlus viivitada nõude esitamisega ja pankrotimenetlust venitada (VÕS § 104 lg 5), ei anna alust asuda seisukohale, et nõude esitamiseks hilinenult esines mõjuv põhjus. Piisav ei ole ka maakohtu põhjendus, mille kohaselt hageja esitas nõude 3 kuud pärast pankroti väljakuulutamist. Asjaolu, et nõude esitamise tähtaja ületamine oli mõõdukas, ei saa iseenesest pidada hilinemise mõjuvaks põhjuseks.
17.Ringkonnakohus on seisukohal, et nõude esitamiseks pärast PankrS § 93 lg-s 1 nimetatud tähtaja möödumist puudus hagejal mõjuv põhjus. Kolleegium leiab, et mõjuva põhjusena on käsitletavad sündmused või asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist ei saa hilinenult nõude esitanud võlausaldaja mõjutada. Hageja maksunõue tekkis maksustamisperioodil juuni 2011 kuni juuli 2013. Hageja esitatud tõendid kinnitavad kostja väidet, mille kohaselt hagejal pidi määratav maksusumma olema selge hiljemalt 04.07.2014 kontrollakti koostamisel. Hageja esitatud 18.09.2014 maksuotsuse (sissejuhatus – tl 46) kohaselt kontrollis hageja kostja käibemaksu arvestamise ja deklareerimise ja tasumise õigsust, tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, töötasult või muudelt väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsust perioodil juuni 2011 kuni juuli 2013. Maksuotsuses on märgitud, et kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 04.07.2014 kontrollaktis nr 12.2-3/15273-31. Sellest tulenevalt on tõendatud, et hagejal olid 04.07.2014 teada kõik maksustamise seisukohalt olulised asjaolud ja olemas andmed, mille alusel hageja pidi teadma nõude alusest ja suurusest. Nõude esitamine enne PankrS § 93 lg-s 1 sätestatud nõuetest teatamise tähtaja möödumist oli hageja mõjusfääris. Hagejal oleks olnud mõistlikult võimalik ja vajalik esitada haldurile nõue tähtaegselt.
18.Asjaolu, et hageja tegi maksuotsuse hiljem, ei anna alust nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Hagejal olid kostja vastu esitatava nõude suurus ja aluseks olevad asjaolud enne PankrS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaega selged. Kohtupraktika kohaselt on nõuet tõendavaid tõendeid, mis tekivad hiljem, võimalik esitada ka pärast nõudeavalduse esitamist. Haldurile PankrS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtajal nõudest teatamine tagab ka selle, et teised võlausaldajad saavad maksunõudest õigeaegselt teada ja saavad soovi korral sellele esitada vastuväiteid. Asjaolu, et võlgnik ei esitanud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioone maksuseadustes sätestatud korras ning käibedeklaratsioonides esitas valeandmeid, ei ole käsitletavad mõjuva põhjusena nõudest teatamata jätmiseks. Maksukorralduse seaduse § 95 lg 1 ja § 92 lg 1 järgi teebki maksuhaldur maksuotsuse üldjuhul olukorras, kus maksukohustuslane ei ole esitanud andmeid korrektselt. Nõude esitamise tähtaja ületamine hageja poolt ei olnud antud juhul andmete korrakohase esitamise kohustuse rikkumise tagajärg. Hageja esiletoodud asjaolud ei anna alust sellise põhjusliku seose tuvastamiseks.
19.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
20.Arvestades TsMS § 174 lg 4 ja § 176 lg 4, ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude vajalikku ja põhjendatud rahalist suurust, sest asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks andnud pooltele tähtaja esimese kohtuastme menetlusega seonduvate menetluskulude nimekirja esitamiseks. Seega on maakohus määranud otsuses ainult menetluskulude jaotuse. Kostja ei esitanud nimekirja ka apellatsioonkaebuses. Eeltoodu tõttu määrab ka ringkonnakohus kindlaks ainult
5(6)
menetluskulude jaotuse. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluse viib läbi maakohus.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.