XXX avaldus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks (XXX avaldus põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma)
Menetlustoiming
menetluskulude rahalise kirjalikus menetluses
Menetlusosalised esindajad
ja
suuruse
kindlaksmääramine,
nende Avaldaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja Arvo Kivar (Õigusbüroo KIvar & Partnerid, Uus 24-20, 10111 Tallinn) Puudutatud isik I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post
XXX; XXX)
Puudutatud isik II XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, epost XXX; XXX) Puudutatud isik III XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, epost XXX) Puudutatud isikute I, II ja III lepinguline esindaja Tiia Raudmägi (IURING Konsult OÜ, Kotka 26, 11312 Tallinn, e-post [email protected]) Puudutatud isik IV XXX (isikukood XXX, elukoht XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt puudutatud isikute XXX, XXX ja XXX avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista avaldajalt XXX välja puudutatud isikute XXX, XXX ja XXX kasuks solidaarselt maakohtus kantud menetluskulud summas 420 eurot (käibemaksuga).
3.
Jätta rahuldamata puudutatud isikute XXX, XXX ja XXX menetluskulude taotlus menetluskulude summas 1428 euro osas.
4.Rahuldada osaliselt kindlaksmääramiseks.
avaldaja
XXX
avaldus
menetluskulude
rahalise
suuruse
5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista puudutatud isikutelt XXX, XXX ja XXX solidaarselt välja avaldaja XXX kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 480 eurot (käibemaksuga).
6.Jätta rahuldamata avaldaja XXX menetluskulude taotlus menetluskulude summas 738 euro osas.
7.Tasaarvestada avaldaja XXX ja puudutatud isikute XXX, XXX ja XXX vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista puudutatud
isikutelt XXX, XXX ja XXX solidaarselt avaldaja XXX kasuks välja menetluskulud 60 eurot käibemaksuga.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb puudutatud isikutel XXX, XXX ja XXX solidaarselt tasuda avaldaja XXX kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus 16.06.2015 määrusega rahuldas avaldaja XXX avalduse ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus 30.12.2015 kohtumäärusega jättis Harju Maakohtu 16.06.2015 kohtumääruse muutmata, kuid täiendas määruse põhjendusi. Avaldaja XXX menetluskulud ringkonnakohtus jättis kohus solidaarselt puudutatud isikute XXX, XXX ja XXX kanda, puudutatud isikute Tiina Uurmann, XXX, XXX ja XXX menetluskulud jättis kohus nende endi kanda. Riigikohtu Tsiviilkolleegium 02.03.2016 määrusega kohtuasjas 3-7-1-2-46 jättis määruskaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud puudutatud isikute XXX ja XXX kanda. Harju Maakohtu 16.06.2015 kohtumäärus jõustus 02.03.2016 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega.
2.Harju Maakohus oma 22.03.2016 kirjaga andis menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks 7 päeva kohtukirja kättesaamisest. Kiri on avaldaja XXX ja puudutatud isikute XXX, XXX ja XXX esindajale kätte toimetatud 22.03.2016 dokumendi avamisega veebikeskkonnas www.e-toimik.ee.
3.28.03.2016 saabus kohtusse avaldaja XXX menetluskulude nimekiri, mille kohaselt palub avaldaja puudutatud isikutelt I-III välja mõista avaldaja menetluskulud ringkonnakohtus summas 480 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks leiab avaldaja, et juhindudes TsMS § 169 lg 1 ja lg 3 tuleb puudutatud isikute I-III kanda jätta menetluskulud, mis on tekkinud seetõttu, et puudutatud isikud I-III keeldusid ilma õigusliku aluseta kohtu poolt ekspertiisimäärusele allumast. Avaldaja nimetatud kulud maakohtus moodustasid 624 eurot käibemaksuga + ekspertiisitasu 114 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja määrata kindlaks ja mõista puudutatud isikutelt I-III solidaarselt välja avaldaja menetluskulud summas 1218 eurot.
4.Tulenevalt puudutatud isikute I-III seisukohast avaldaja menetluskulude taotluse osas märgib avaldaja, et avaldaja ei pea vastuväiteid avaldaja esindaja tunnitasu määra kohta põhjendatuteks. Esiteks, avaldaja viidatud Riigikohtu lahendid ei sedasta, et tasumäär 120 eurot tunnis kehtiks üksnes advokaatide kohta. Kohus ütleb selgesõnaliselt, et jutt on esindaja osutatud õigusabist. Kui Riigikohus oleks pidanud vajalikuks teha vahet erinevatel esindajatel, oleks kohus seda otsuses kindlasti ka märkinud. Teiseks, Riigikohus peab põhjendatuks ja vajalikuks sellist esindaja tunnitasu määra, mis vastab turuhinnale. Puudutatud isikud I-III ei ole esitanud ühtegi argumenti, ega tõendanud, et avaldaja esindajatasu ei vasta turuhinnale. Lisaks ei ole isikul keelatud osta talle sobilikku teenust temale sobiva hinnaga. Ka seaduse ja kohtupraktika mõttes ei ole tegemist ebamõistliku, põhjendamatu ja turuhinda ületava tunnihinnaga. Eestis on täiesti tavaline, et tugevamate spetsialistidega õigusbürood suudavad edukalt pakkuda konkurentsi advokaatidele. Sellisel juhul on täiesti põhjendatud, et ka õigusbüroo hinnatase on lähedane advokaadibüroo omale.
Puudutatud isikute I-III menetluskulude osas leiab avaldaja, et puudutatud isikud I-III on esitanud menetluskulude nimekirja hilinenult. TsMS § 174 lg 1 ning kohtu 22.03.2016 teate kohaselt ei võta kohus arvesse hilinemisega esitatud menetluskulude nimekirja, vaid määrab menetluskulud tsiviilasja materjalide alusel kui see on võimalik. Lisaks leiab avaldaja, et summas 1302 eurot (koos käibemaksuga) ning puudutatud isikute I-III 08.04.2016 menetlusdokumendis näidatud mahus menetluskulude kindlaksmääramine ei ole antud asjas põhjendatud. Avaldaja märgib puudutatud isikute I-III menetluskulude suuruse osas järgmist: 1) 26.08.2013 juriidiline konsultatsioon büroos, dokumentidega tutvumine, suhtlemine notariga - Puudutatud isikute I-III poolt nimetatud tegevuste tulemusena ei ole menetluses tekkinud ega esitatud ühtegi dokumenti, mistõttu ei ole sellega seotud kulu kohtumenetluse seisukohalt põhjendatud ega vajalik. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlustes on kohtud kujundanud üldiselt aktsepteeritava praktika, mille kohaselt ei peeta vajalikeks ja põhjendatuteks neid menetluskulusid, mille tulemusena ei koostatud ega esitatud kohtule menetlusdokumenti. Tartu Ringkonnakohtu 22.01.2014 määruse nr 2-11-2790 p-s 9.5 on sedastatud, et üldjuhul peaks asja materjalide ja kohtudokumentide analüüs ning kliendiga nõupidamine olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel muuhulgas arvestada ka seda, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Seega nende menetluskulude, mille tulemusena kohtule ühtegi menetlusdokumenti ei esitatud, osas tuleb kohtul analüüsida, millises ulatuses on nimetatud toimingud seotud kliendi kohtus esindamisega ja kohtus esindamiseks vajalikud. Esimene toiming, mille puudutatud isikud I-III antud menetluses esindaja kaudu tegid oli alles 29.08.2016 kohtuistungil osalemine. Ilma esindajata, varasemalt tehtud toimingute eest, ei ole seega ka põhjendatud ega võimalik esindajakulu nõuda; 2) Kohtuistung 29.08.2013 ja kohtuistungist ülevaate andmine – Nimetatud maakohtu istung kestis 55 minutit. Ei ole põhjendatud, et kohtuistungiga seoses määratakse kindlaks menetluskulu pikema aja eest, kui tegelikkuses istungile kulunud aeg. Lisaks ei arvestanud kohus puudutatud isikute I-III pool esitatud ühegi argumendi ega väitega. Seega ei ole TsMS § 169 lg 3 alusel põhjendatud määrata kindlaks puudutatud isikute I-III esindajakulu kohtuistungil esindamise eest terve kohtuistungi ulatuses, vaid parimal juhul ehk ühe kolmandiku ulatuses; 3) Juriidiline konsultatsioon ja määruskaebuse koostamine DNA-ekspertiisi osas - Nimetatud kulu on täielikult põhjendamata tulenevalt TsMS § 169 lg 1 ja 3 ning menetlusseadus ei võimalda seda avaldajalt välja mõista. TsMS § 169 lg 1 kehtestab reegli, et menetluse tulemusest sõltumata kannab menetluse venimisest tingitud menetluskulud selle põhjustanud menetlusosaline. Käesolevas kohtumenetluses vastab kohtulahend avaldaja taotletule, sealjuures ei ole kohtud arvetanud mitte ühtegi puudutatud isikute taotlust, väidet, tõendit või seisukohta. Kuna nimetatud puudutatud isikute I-III kulu on tekkinud seetõttu, et isikud keeldusid ilma õigusliku aluseta kohtu poolt ekspertiisimäärusele allumast, siis jäävad menetlusseaduse kohaselt ka sellega tekitatud menetluskulud puudutatud isikute I-III enda kanda. Sealjuures on puudutatud isikud oma õigusvastase tegevusega lisaks iseendale kulu tekitamisele tekitanud täiendava kulu ka avaldajale. Kui puudutatud isikud I-III oleksid juba kohtu esimese korralduse kohaselt täitnud ning asjas oleks ekspertiis tehtud, oleks edasine menetlus osutunud sisuliselt ebavajalikuks. Ekspertiisi tulemus oleks niivõrd tugev tõend, et selle vaidlustamise väljavaated on sisuliselt olematud ja selle põhjal oleks kohus ilma pikema menetluseta saanud asja lahendada; 4) Aprill 2014. Juriidiline konsultatsioon ja kohtule teate koostamine keeldumise osas. Taotlus õigusabikulude kohta –kulu ei ole menetluses põhjendatud punktis 3 toodud põhjendustel; 5) Juuni 2014. Suhtlemine kliendiga, istungiks ettevalmistumine, kohtupraktika analüüs seoses sundekspertiisiga –kulu on täielikult põhjendamata. Puudutatud isikute I-III esindaja kirjeldatud tegevuse väljundiks ei olnud ükski menetluses vajalik dokument; 6) Juriidiline analüüs 16.06.2015 kohtumäärusele koos Eesti ja Euroopa Inimõiguste kohtu praktika analüüsiga –kulu on täielikult põhjendamata. Puudutatud isikute I-III näidatud kulu on tekkinud peale maakohtu poolt kohtumääruse tegemist. Samas on kohus jätnud avaldaja kanda
üksnes esimese astme kohtumenetluse kulud. Seega ei ole puudutatud isikute näidatud kulu selgelt seotud menetlusega esimese astme kohtus ega olnud selles astmes ei vajalik ega põhjendatud. Esimese astme kohtu menetlus lõpped maakohtu poolt lahendi tegemisega. Avaldaja märgib lisaks, et Euroopa inimõiguste kohtu praktika analüüs ei ole mitte niivõrd küsimus kohtumenetluses esindamisest, kuivõrd küsimus puudutatud isikute esindaja õigusalastest teadmistest, haridusest ja kogemusest. Avaldaja hinnangul ei ole põhjendatud näidata menetluses kulu, mis kulus esindajast juristi n.ö koolitamisele, uurimistööle, teadmiste hankimisele. Esindaja koolitusele kulunud aja hüvitamine peaks jääma esindaja enda kanda. Puudutatud isikute XXX, XXX ja XXX vastuväited
5.08.04.2016 saabus kohtusse puudutatud isikute I-III menetluskulude nimekiri ning vastuväide avaldaja menetluskuludele. Puudutatud isikud I-III paluvad 08.04.2016 esitatud avalduse kohaselt mõista avaldajalt puudutatud isikute I-III kasuks välja menetluskulud Harju Maakohtus kokku summas 1302 eurot (koos käibemaksuga).
6.Avaldaja taotluse, mõista puudutatud isikutelt I-III välja avaldaja menetluskulud maakohtus summas 624 eurot (koos käibemaksuga) ning liskas DNA ekspertiisitasu 114 eurot, osas märgivad puudutatud isikud I-III, et kohtul ei ole menetluskulude kindlaksmääramise menetluses võimalik menetluskulude jaotust muuta, seega on alusetu avaldaja taotlus välja mõista tema maakohtus tehtud kulutused koos käibemaksuga summas 624 eurot. Samuti kuulub DNA ekspertiisitasu 114 eurot maakohtu menetluskulude hulka, seega ei ole selle tasumine puudutatud isikute poolt põhjendatud. Alusetu on viide TsMS § 169, kuna menetluskulude jaotus on kohtu poolt juba kindlaks määratud. Täiendavalt juhivad puudutatud isikud kohtu tähelepanu, et avaldaja on esitanud oma arved tunnitasu 120 eurot alusel, millele lisandub käibemaks, seega kokku 144 eurot/tund. Avaldaja viidatud riigikohtu lahendistes on olnud tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga) korral tegu vandeadvokaadiga, kuid avaldaja esindaja on jurist ja seega ei ole põhjendatud rakendada riigikohtu poolt kohaldatud maksimaalset tunnimäära. Puudutatud isikud leiavad, et põhjendatud on tunnitasu vahemikus 70-80 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohtu põhjendused
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
8.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega
nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
10.Käesolevas asjas on Harju Maakohus oma 16.06.2015 määrusega jätnud menetluskulud maakohtus avaldaja kanda. Harju Maakohus oma 22.03.2016 kirjaga andis menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks 7 päeva kohtukirja kättesaamisest. Puudutatud isikud I-III said kohtu 22.03.2016 kirja kätte 22.03.2016. Eelnevast tulenevalt saabus menetluskulude nimekirja esitamise tähtaeg 29.03.2016. Puudutatud isikute I-III menetluskulude nimekiri saabus kohtusse 08.04.2016 ehk hilinenult. Kohus on oma 22.03.2016 kirjas menetlusosalisi hoiatanud, et kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel. Puudutatud isikud on oma 08.04.2016 menetluskulude nimekirja esitamisel märkinud, et esitatu on 04.12.2015 esitatud menetluskulude nimekirja täpsustus. Eelnevast tulenevalt määrab kohus käesoleval juhul TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel ehk arvestades 04.12.2015 esitatud menetluskulude nimekirja (II kd tl 14). Puudutatud isikute I-III menetluskulud
11.Puudutatud isikute I-III 04.12.2015 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on puudutatud isikud kandnud kulusid lepingulisele esindajale 22 tundi tunnihinnaga 70 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 84 eurot tund ning paluvad avaldajalt välja mõista menetluskulud summas 1848 eurot koos käibemaksuga.
12.Kohus hindab edasiselt puudutatud isikute I-III lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
13.Puudutatud isikute I-III menetluskulude nimekirjast nähtub, et puudutatud isikute esindajal on kulunud 26.08.2013 juriidiliseks konsultatsiooniks büroos, dokumentidega tutvumiseks ja suhtlemiseks notariga 2 tundi. Kohus leiab, et eeltoodud ajakulu on ülepaisutatud. Arvestades kohtule esitatud avalduse sisu ja tõendeid, ei saanud esindajal kuluda materjalidega tutvumiseks ja juriidiliseks konsultatsiooniks rohkem kui 1 tund, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks. Kohus leiab, et ajakulu suhtlemiseks notariga ei ole menetluskulud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mida avaldaja peaks puudutatud isikutele hüvitama. Seoses avaldaja vastuväidetega, et nimetatud kulu ei kuulu hüvitamisele, kuna puudutatud isikud ei esitanud peale konsultatsiooni kohtule ühtegi menetlusdokumenti, märgib kohus, et arvestada tuleb ka asjaoluga, et antud asjas toimus istung 29.08.2013, kus puudutatud isikute esindaja osales.
14.Puudutatud isikute I-III menetluskulude nimekirjast nähtub, et puudutatud isikute esindajal on kulunud 29.08.2013 kohtuistungiks ja kohtuistungist ülevaate andmiseks 1 tund ja 30 minutit (1,5 tundi). Kohus on seisukohal, et eeltoodu osas, arvestades muuhulgas kohtuistungi kestvust, mis 29.08.2013 kohtuistungi protokollist nähtuvalt algas 15:30 ja lõppes 16:25, on põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus, tutvudes 29.08.2013 eelistungi protokolliga, leiab, et usutav ei ole, et esindajal kulus istungist ülevaate andmiseks rohkem kui 5 minutit.
15.Puudutatud isikute I-III menetluskulude nimekirjast nähtub, et puudutatud isikute esindajal on kulunud juriidiliseks konsultatsiooniks ja määruskaebuse koostamiseks DNA-ekspertiisi osas
(26.02.2014) 3 tundi ja 30 minutit (3,5 tundi). Kohus, olles tutvunud käesoleva tsiviilasja asjaoludega, on seisukohal, et eeltoodud ajakulu on üle paisutatud. Kohus, tutvudes määruskaebuse sisuga on seisukohal, et esindajal võis kulud määruskaebuse koostamisele kõige rohkem 1 tund ja 30 minutit. Kohus leiab, et juriidiline konsultatsioon kuulub juba õigusabi hinna sisse ning avaldaja ei ole kohustatud hüvitama puudutatud isikutele antud juriidilist konsultatsiooni. Seega loeb kohus põhjendatud kuluks määruskaebuse koostamisele kulunud ajakulu 1 tund ja 30 minutit. Seoses avaldaja vastuväidetega märgib kohus, et Harju Maakohus oma 16.06.2015 kohtumäärusega on jätnud menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus ei ole märkinud, et määruskaebuse menetlusest tingitud kulud jäävad puudutatud isikute kanda, seega ei kuulu käesoleval ajal enam kohaldamisele TsMS §-le 169 lg 3. Avaldajal oli õigus vaidlustada menetluskulude jaotust, mida avaldaja teinud ei ole.
16.Puudutatud isikute I-III menetluskulude nimekirjast nähtub, et puudutatud isikute esindajal on kulunud juriidiliseks konsultatsiooniks ja kohtule teate koostamiseks keeldumise osas ning taotlusele õigusabikulude kohta (aprill 2014) kokku 1 tund ja 30 minutit (1,5 tundi). Kohus on seisukohal, et juriidiline konsultatsioon kuulub juba õigusabi hinna sisse ning avaldaja ei ole kohustatud hüvitama puudutatud isikutele antud juriidilist konsultatsiooni. Samuti ei ole avaldaja kohustatud hüvitama puudutatud isikutele kulusid, mis tekkisid seoses õigusbaikulude taotluse koostamisega. Kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-4-15, p 13). Kohus leiab, et põhjendatud on üksnes kulu teate koostamisele, milleks esindajal ei saanud kuluda rohkem, kui 30 minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
17.Puudutatud isikute I-III menetluskulude nimekirjast nähtub, et puudutatud isikute esindajal on kulunud suhtlemiseks kliendiga, istungiks ettevalmistumiseks ja kohtupraktika analüüsiks seoses sundekspertiisiga (juuni 2014) 3 tundi. Kohus leiab, et eeltoodust on põhjendatud üksnes ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamiseks 30 minutit. Ülejäänud osas leiab kohus, et ajakulu ei ole vajalik ega põhjendatud, kuna asja materjalidest ei nähtu puudutatud isikute esindaja viiteid uuritud kohtupraktikale.
18.Puudutatud isikute I-III menetluskulude nimekirjast nähtub, et puudutatud isikute esindajal on kulunud 17.06.2014 kohtuistungiks 30 minutit (0,5 tundi). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
19.Puudutatud isikute I-III menetluskulude nimekirjast nähtub, et puudutatud isikute esindajal on kulunud 16.06.2015 kohtumääruse juriidiliseks analüüsiks koos Eesti ja Euroopa Inimõiguste kohtu praktika analüüsiga 3 tundi ja 30 minutit (3,5 tundi); juuni 2015 kliendiga suhtlemiseks ja määruskaebuse koostamiseks Tallinna Ringkonnakohtule 3 tundi; juriidiliseks konsultatsiooniks ja vastuse koostamiseks kohtunõude ekspertiisi osas 09.10.2015 2 tundi ja 30 minutit (2,5 tundi); nov/dets 2015 ekspertiisimäärusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 1 tund. Kohus on seisukohal, et kuivõrd eeltoodud ajakulud on tekkinud peale maakohtu 16.06.2015 menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist on eeltoodud kulud maakohtus kantud kuluna täies ulatuses põhjendamatu ning jäävad tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2015 kohtumäärusest puudutatud isikute I-III endi kanda.
20.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks puudutatud isikute I-III menetluskulud maakohtus summas 350 eurot (5 tundi, arvestusega 70 eurot tund), millele lisandub käibemaks 70 eurot, kokku 420 eurot, milline summa kuulub avaldajalt puudutatud isikute I-III kasuks solidaarselt välja mõistmisele. Kohus jätab avaldaja menetluskulude taotluse rahuldamata menetluskulude osas summa 1428 euro ulatuses (1848-420).
Avaldaja XXX menetluskulud
21.Avaldaja on oma 28.03.2016 menetlusdokumendis leidnud, et kuna käesolevas menetluses on suur osa kuludest tekkinud seetõttu, et puudutatud isikud I-III keeldusid ilma õigusliku aluseta kohtu poolt ekspertiisimäärusele allumast, siis tuleks ka avaldaja kulutused õigusabile maakohtus summas 624 eurot (koos käibemaksuga) ja avaldaja poolt tasutud DNA ekspertiisitasu summas 114 eurot jätta puudutatud isikute kanda. Kohus eeltooduga ei nõustu ja on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 174 lg 1 tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda menetluskulude jaotusest. Kuivõrd Harju Maakohus oma 16.06.2015 määrusega on jätnud menetluskulud maakohtus avaldaja kanda, siis ei ole menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel võimalik antud jaotust muuta ning tugineda TsMS §-le 169 lg 1 ja 3. Avaldajal oli õigus Harju Maakohtu 16.06.2015 kohtumäärust menetluskulude jaotuse osas vaidlustada, mida avaldaja ei ole pidanud vajalikuks. Seega tuleb jätta avaldaja maakohtus kantud kulud avaldaja enda kanda.
22.Tallinna Ringkonnakohus 30.12.2015 kohtumäärusega jättis avaldaja menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt puudutatud isikute I-III kanda ning puudutatud isikute I-IV menetluskulud jättis kohus nende endi kanda.
23.Avaldaja 28.03.2016 edastatud menetluskulude nimekirjast (II kd tl 66-69) nähtuvalt on avaldaja kandnud apellatsiooniastmes kulusid kokku lepingulisele esindajale 3 tundi ja 20 minutit tunnihinnaga 120 eurot +käibemaks ehk kokku 480 eurot (koos käibemaksuga).
24.TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on märkinud, et ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-115-13). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus oma lahendis kohtuasjas 3-2-1-115-14 on märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse, peab kohus antud kohtuasja puhul hageja esindaja tunnihinda 120 eurot/h + käibemaks mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus leiab, et tunnihind vastab osutatud teenusele ja ei ole ebamõistlikult suur. Puudutatud isikud I-III ei ole usutavaks teinud, et avaldaja poolt nõutav tunnihind on ebamõistlikult kõrge ja ületab õigusabituru keskmist.
25.Kohus hindab edasiselt avaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
26.Avaldaja menetluskulude nimekirjast nähtub, et avaldaja esindajal on kulunud 09.09.2015 puudutatud isikute määruskaebuse analüüsiks, nõupidamiseks kliendiga, õigusliku positsiooni kujundamiseks ja vastuväidete koostamiseks 2 tundi ja 30 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
27.Avaldaja menetluskulude nimekirjast nähtub, et avaldaja esindajal on kulunud puudutatud isikute täiendavate seisukohtade analüüsiks 30 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
28.Avaldaja menetluskulude nimekirjast nähtub, et avaldaja esindajal on kulunud ringkonnakohtu määruse analüüsiks ja nõupidamiseks kliendiga 20 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
29.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks avaldaja menetluskulud ringkonnakohtus summas 400 eurot, millele lisandub käibemaks 80 eurot, kokku 480 eurot ja millised kuuluvad puudutatud isikutelt I-III avaldaja kasuks välja mõistmisele. Kohus jätab avaldaja menetluskulude taotluse rahuldamata maakohtus kandud menetluskulude osas summa 738 euro ulatuses (1218 –480).
30.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada avaldaja ja puudutatud isikute I-III vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista puudutatud isikutel I-III solidaarselt avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 60 eurot (480-420).
31.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
32.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.