Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Maie Seppo
Määruse tegemise aeg ja koht
16.06.2015.a., Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-13-17510
Kohtuasi
Xxx avaldus põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Xxx(isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Avaldaja esindaja Xxx(e-post: XXX) Puudutatud isikud: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) XXX (isikukood XXX, elukoht: XXX) XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) 29.08.2013, 17.06.2014
Ärakuulamised
Resolutsioon
Lugeda tuvastatuks, et Xxx(isikukood XXX) põlvneb isast XXX (isikukood XXX, surnud XXX).
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud avaldaja kanda
Edasikaebamise kord ning tähtaeg
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.
Avalduse aluseks olevad asjaolud 18.04.2013.a. esitas Xxx kohtule avalduse, milles palub tuvastada, et ta põlvneb XXX(isikukood XXX, surnud XXX). Avalduse kohaselt sündis Xxx XXX Tallinnas. Avaldaja ema on Xxx ja isa XXX. Isa oli abielus teise naisega (XXX) ja tal oli sellest
abielust 2 last (XXX ja XXX). Isa soov oli, et tema suhe avaldaja emaga ja avaldaja sünd peab tema abikaasa ja teise pere ees jääma saladuseks, mistõttu avaldaja sünnitunnistusele kanti isana ema ütluste järgi Xxx. Avaldaja sünnijärgselt käis isa iga päev tund või paar tütrega aega veetmas ja mängimas. Ta viis avaldaja koos emaga autoga linnast välja, käidi koos korduvalt vanaema-vanaisa juures Lõuna-Eestis. Kui avaldaja läks kooli ja balletitrenni, sõidutas isa avaldajat sinna ja tagasi. Isa viis mõned korrad avaldajat ja tema ema oma XXX suvilasse saunatama. Avaldaja mäletab, et isa oli see, kes õpetas talle lauakombeid, noa ja kahvliga sööma, viisakust ja kombeid. Lasi oma süles istudes autot juhtida. Traditsiooniks sai, et igal pühapäeval käis isa külas. Isast on avaldajal head mälestused, ta juhendas, õpetas, kasvatas, oli heaks eeskujuks. Aastate jooksul jäid külaskäigud järjest harvemaks, kuni kohtumised muutusid konkreetse ülesande täitmiseks: punktist A punkti B sõidutamiseks, vestlusteks ja raha andmiseks. Selliseks kujunes suhtlemine kui avaldaja oli 14-15 aastat vana. Isa suri 15.04.2013 Hiiu onkoloogiahaiglas Tallinnas. Avaldajal ei ole isa abikaasaga ja isa teiste lastega kokkupuudet olnud ja tema teada ei tohiks nad avaldaja olemasolust teada. Avaldaja palub tuvastada et ta põlvneb isast Xxx. Puudutatud isikute Xxx, Xxx ja Xxx seisukohad. Xxx, Xxxja Xxxleiavad, et kohus ei oleks tohtinud avaldust menetlusse võtta. Avaldaja isaks on sünnitunnistusel märgitud Xxx. Ei ole tuvastatud, et avaldaja ei põlvne sellest isikust, kes on kantud tema isana rahvastikuregistrisse. PKS § 93 lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Avaldajale on olnud 24 aastat aega, et vaidlustada ning nõuda isaduse tuvastamist, kuid seda ta teinud ei ole. Eelnevast saab järeldada, et avaldaja ei ole pidanud oluliseks kande muutmist ning õige isiku tuvastamist. Kui nimetatud asjaolu oleks omanud avaldajale tähtsust, oleks ta seda teinud täisealiseks saamisel. Väide, et isa soov oli oma tütre sündi saladuses hoida ning avaldaja tahtis tema soovi austada, on avaldaja enda tegudele vasturääkiv, kuna vastavat soovi on avaldaja koheselt pärast oma väidetava isa surma tahtlikult rikkunud. Puudutatud isikud on seisukohal, et kohustusliku DNA-ekspertiisi määramine on nende perekonna- ja eraelu puutumatuse oluline rikkumine. Puudutatud isikutele on olukord olnud moraalselt kurnav ning raske pärast isa ja abikaasa surma. Avaldaja pöördus koheselt pärast Xxx surma kohtusse, mis tähendab, et Puudutatud isikud ei saanud rahulikult Xxxga hinges hüvasti jätta ja leinata. Puudutatud isikute Peeter ja Xxx osas ei ole kunagi tehtud DNA-ekspertiisi Xxx põlvnemise osas ja nad ei soovi seda ka tänasel päeval teha, kuna leiavad, et see on nende eraelu puutumatuse oluline riive. Puudutatud isikud ei soovi DNA-ekspertiisi läbiviimist ka tulevikus, põhjusel, et alus eraelu puutumatuse rikkumisele ei ole õiguslikult põhjendatud ning on ebaeetiline, võttes aluseks kõiki asjaolusid. Kohtumääruse põhjendused Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 2 , mille kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. XXX Tallinna Perekonnaseisuameti sünniaktis 3180 – 05.09.1989 on lapse isa XXX, XXX. andmed kantud ema XXX suusõnalise avalduse alusel. Rahvastikuregistris puuduvad andmed hilisema isast põlvnemise kindlakstegemise kohta (toimiku lk 95-97). Käesoleval juhul ei ole tegemist isaduse vaidlustamisega, sest rahvastikuregistris ei ole avaldaja isa registreeritud.
Xxx avalduses toodud asjaolude ja XXX seletustega ärakuulamistel saab XXX pidada Xxx isaks. Nii käis XXX lapseeas XXX iga päev tund või paar kodus külas, sõidutas teda ja ema autoga linnast välja, koolieas kooli, muusikakooli, balletitrenni, koos käidi korduvalt vanaema-vanaisa juures Lõuna-Eestis. Ta juhendas, õpetas, kasvatas Xxx ja oli heaks eeskujuks. Üheks tõendiks on avaldaja poolt avaldaja lapsepõlves tehtud fotod avaldajast koos XXX ja avaldaja emaga XXX (toimiku lk.79-84). Harju Maakohtu 06.mai 2013.a. määrusega määras kohus läbi viia DNA ekspertiis tegemaks kindlaks, kas Xxx põlvneb Xxx. Ekspertiisi määramine tulenes kohtu arvamusest, et XXX koeproovid asuvad Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogiakliinikus. Regionaalhaigla tõendist nr 2-23.3/305-1 23.05.2013 selgus, et Regionaalhaigla ei ole patsient XXX teostanud bioloogilisi uuringuid ega patanatoomilist lahangut ning seega puuduvad koeproovid, võetud vereproove säilitati haiglas ainult 5 päeva peale proovi võtmist. Harju Maakohtu 05.detsembri 2013.a. määrusega kohustas kohus XXX, XXX, Xxx, XXX ja XXX ilmuma ekspertiisi läbiviimiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti 06.jaanuaril 2014 kell
Kohus leiab, et avaldajal on õigustatud huvi oma põlvnemise tuvastamiseks kahekümne nelja aastaselt, pärast Xxx surma, vaatamata sellele, et Xxxsoovis oma eluajal suhtlust avaldajaga hoida salajas ja avaldaja austas tema soove. Puudutatud isikutel oli võimalus minna ekspertiisi, anda proovid, tõendamaks, et Xxxei saa lugeda põlvnenuks Xxx. Kuna avaldaja ei ole alaealine, Xxxl puudub pärandvara, võttes arvesse puudutatud isikute eraelu puutumatuse riivet , ei pea kohus õigeks ekspertiisi tegemist puudutatud isikutele sundkorras, kasutades selleks politsei abi. PKS § 300 lg 1 järgi peab isik taluma põlvnemise tuvastamiseks tehtavat ekspertiisi. Isik võib keelduda ekspertiisil osalemast ja proovi andmast üksnes juhul, kui see oleks talle meditsiiniliselt vastunäidustatud ja tekitaks tervisekahjustuse. Muudel juhtudel ei ole keeldumine õigustatud. Riigikohus on oma 06.11.2013.a. lahendis tsiviilasjas 3-2-1-119-13 leidnud, et isiku proovi andmisest korduvat õigustamatut keeldumist tuleb tõlgendada tema kahjuks, lugedes TsMS § 283 lg 2 alusel tõendatuks ekspertiisi taotlenud menetlusosalise väited asjaolude (põlvnemise) kohta, mille tõendamiseks ta ekspertiisi taotles. Põlvnemise tuvastamiseks on tänapäeval kõige usaldusväärsemaks tõendiks molekulaargeneetiline uuring, puudutatud isikud Xxx, Xxxja Xxx on korduvalt (06.01.2014, 25.02.2014, , aprill - mai 2014) keeldunud DNA ekspertiisi läbiviimisest, proovi andmine ei ole neile meditsiiniliselt vastunäidustatud ega tekitaks tervisekahjustuse, mistõttu kohus loeb Xxxväited põlvnemise kohta, mille tõendamiseks ta DNA ekspertiisi taotles, tõendatuks. Kohus loeb Xxx põlvnemise tuvastatuks Xxx kõigist kohtu poolt kogutud tõenditest kogumis ja kohtu poolt määratud DNA ekspertiisist tulenevalt, lähtudes eeldusest, et DNA ekspertiis on tehtud ja selle tulemus kinnitab Xxxnõuet. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna lahend tehakse avaldaja huvides, kannab menetluskulud avaldaja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.