OÜ Bim Pro Eesti hagi OÜ arhitekt11 vastu võla väljamõistmiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. novembri 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ arhitekt11 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
17 187,37 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Bim Pro Eesti (registrikood 11227712), seaduslik esindaja PL, lepinguline esindaja advokaat Sulev Tammemäe Kostja: OÜ arhitekt11 (registrikood 12190827), seaduslik esindaja IT, lepinguline esindaja vandeadvokaat Liisa Linna
Istungi toimumise aeg
05. aprill 2016, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 27. novembri 2015 otsus osas, millega rahuldati OÜ Bim Pro Eesti hagi OÜ arhitekt11 vastu osaliselt ja OÜ-lt arhitekt11 mõisteti OÜ Bim Pro Eesti kasuks välja 10 407,27 eurot, millest 8050 on lepinguline põhivõlg ning 2357,27 eurot on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis, samuti viivis põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kahjuhüvitis 836,28 eurot ja sellelt viivis alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi eelmärgitud osas rahuldamata ja jaotada teisiti menetluskulud.
2.Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega kohus jättis rahuldamata OÜ Bim Pro Eesti hagi OÜ arhitekt11 vastu lepingulise põhivõla 3850 euro väljamõistmiseks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: Jätta OÜ Bim Pro Eesti hagi OÜ arhitekt11vastu täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
1.Jätta kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud hageja OÜ Bim Pro Eesti kanda, va nõude osas, milles maakohus lõpetas 27.11.2015 määrusega tsiviilasja menetluse.
2.Välja mõista OÜ-lt Bim Pro Eesti menetluskulude hüvitamiseks 4884,70 eurot (õigusabikulud ja riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel pärast tasaarvestust) OÜ arhitekt11 kasuks.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l Bim Pro Eesti tasuda OÜ-le arhitekt11 kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) 113 lg-s 1 sätestatud määras. Taotluse lahendamine Jätta rahuldamata OÜ Bim Pro Eesti taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Bim Pro Eesti esitas 25.02.2015 Harju Maakohtusse hagi OÜ arhitekt11 vastu, paludes kostjalt välja mõista töövõtulepingust tuleneva põhivõla 16 400 eurot, kahjuhüvitise 836,28 eurot, alates 26.02.2015 põhivõlgnevuselt arvestatava viivise määraga 0,2% päevas kuni põhivõla tasumiseni ja alates 26.02.015 kahjuhüvitiselt arvestatava viivise VÕS § 113 lg 1 järgses määras kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja loobus 07.02.2015 osaliselt lepingust tulenevast põhinõudest ja sellelt arvestatud viivisest seoses lisatööde eest esitatud arve tasumisega kostja poolt summas 4500 eurot. Hageja lepingujärgseks põhinõudeks jäi 11 900 eurot ja seisuga 25.02.2015 sissenõutavaks muutunud viivisenõudeks 3346,57 eurot. Muus osas jäi hageja oma nõuete juurde.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled Rahvusarhiivi uue hoone projekteerimistööde ja nendega kaasnevate tegevuste kohta 12.09.2013 töövõtulepingu ja 26.06.2014 selle lisakokkuleppe. 24.09.2014 aktiga nr OUT-4714 ja 29.09.2014 aktiga nr OUT-4714A anti projekteerimistöö kostjale üle. Hageja väljastas kostjale aktide alusel arved nr A-38113 ja nr A-47314, teise arve järgne nõue loovutati faktoorile.
4.Kostja esitas 28.11.2014 nõudekirjaga tasaarvestuse avalduse, millega luges hageja nõude osaliselt lõppenuks kostja vastunõudega 11 900 euro suuruse leppetrahvi saamiseks. Kostja
arvates oli pärast tasaarvestust hagejal nõue 18 197,82 eurot, mida kostja tunnistas. Hageja ei nõustunud kostja leppetrahvi nõudega, see oli alusetu ja kantud soovist vältida maksekohustust. Kostja jättis arve tasumata ka leppetrahvi ületavas osas.
5.Hageja esitas 10.12.2014 kostjale lepingu lõpetamise teate. Pärast seda tasus kostja 19.12.2014 arvest nr A-38113 8197,60 eurot ja jättis tasumata 11 900 eurot ehk väidetava leppetrahvi nõudele vastava summa. Arve nr A-47314 tasuti faktoorile täies ulatuses. Täiendavalt võlgnes kostja hagejale 05.01.2015 lisatööde eest esitatud arve alusel 4500 eurot.
6.Kostjal puudub leppetrahvinõue ja ta on kohustatud hagejale arve tasuma ka tasaarvestatud osas. Kostja leppetrahvi nõue seondub põhiprojektiga, mille tegemine oli ette nähtud lepingu lisa 3 p-s 5. Töö edastati kostjale kahes etapis – 07.08.2014 ja 11.08.2014. Hageja esitas kostjale 11.08.2014 töö üleandmise akti, kostja kinnitas selle kättesaamist ja teatas, et projekt on edastatud ekspertidele.
7.Kostja leppetrahvi aluseks olev väide, et projekt tuli esitada dwg formaadis, ei põhine lepingul. Lepingu p 6.1 kohaselt tuli töö anda üle digitaalses vormis, mis pidi olema avatav Autocad programmi abil. Hageja esitas faili pdf formaadis, mida Autocad on suuteline avama. Lisaks sellele ei sätestanud leping leppetrahvi konkreetses summas, vaid sidus selle lõpptellija poolt kostjale esitatava leppetrahvi suurusega. Kostja tasaarvestuse avalduse kohaselt oli lõpptellija leppetrahvi nõue 7190 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et lõpptellija ka tegelikkuses kostjalt leppetrahvi nõudis, kas kostja seda ka tegelikult tasus ja millistel asjaoludel oli leppetrahvi nõue esitatud.
8.Lepingu punktide 10.1 ja 10.2 kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,2% arve summast päevas. Arved on kostjale edastatud 01.10.2014 e-kirjaga ja hageja loeb need kätte saaduks 02.10.2014.
9.Kostja ei tasunud vabatahtlikult ka tasaarvestust ületavat summat ja algatas sellega õigusvaidluse. Hagejale tekkis sellega kahju 836,28 eurot kohtumenetluse eelsete õigusabikulude näol järgmiste õigusabitoimingute eest tasumise tõttu: nõupidamine kliendiga ja asjaolude väljaselgitamine, tasaarvestuse avaldusele vastuse koostamine ja edastamine kostjale. Kahjuhüvitiselt tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited
10.Kostja ei vaielnud vastu hageja lisatööde arvele nr A-47914 ja lubas selle koheselt koos viivisega tasuda. Muus osas vaidles kostja hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nad sõlmisid 12.09.2013 projekteerimise alltöövõtulepingu, mille kohaselt oli hagejal õigus tasule, kuid hageja rikkus lepingut sellega, et ei esitanud tööd tähtaegselt.
12.Peatöövõtuleping oli sõlmitud AS-ga Riigi Kinnisvara (edaspidi RKAS) riigihanke korras ja riigihanke tingimused olid ka alltöövõtulepingu osaks. Hagejal tuli nendega seetõttu arvestada. Lepingu p 6.1. kohaselt pidi hageja kostjale projektdokumentatsiooni üle andma kolmes eksemplaris paberkandjal ja kolmes eksemplaris digitaalselt Autocadi programmi dwg formaadis failina. Lepingu p 6.1. sõnastuse aluseks oli hankelepingu p 5.5. Lepingut muudeti 26.06.2014 kokkuleppega nr 1, milles lepiti kokku, et ekspertiisi jaoks koostatava põhiprojekti kostjale esitamise tähtaeg on 27.07.2014.
13.Kostja edastas RKAS-le dwg failideta põhiprojekti 18.08.2014 ja 21.08.2014 esitas RKAS kostjale leppetrahvi hoiatuse, viidates põhiprojekti üleandmisega hilinetud ajale 20.06.2014 - 18.08.2014. Puuduolevate dwg failide üleandmise nõude esitas RKAS 27.08.2014. Kostja teavitas hagejat 28.08.2014, et lõpptellija reserveeris õiguse rakendada leppetrahvi ja kostja reserveerib õiguse lepingu p 6.3. alusel esitada omakorda leppetrahvi nõue hagejale. Põhiprojekti Autocadi programmis loodud dwg failid andis hageja kostjale üle alles 04.09.2014.
14.Kuna pooled leppisid kokku töö üleandmises dwg formaadis, oli dwg failide puudumine oluline puudus töö juures ja kostjal oli õigus töö vastuvõtmisest keelduda. Projekteerimisvaldkonnas on projektide vormistamine dwg failidena tavaks. Ainult pdf formaadis projekti saamine alltöövõtjalt ei olnud lepingu p-s 6.1 kokkulepitu eesmärgiks.
15.Lisaks oli tähtaegselt esitamata arhitektuurne osa põhiprojektist. Samuti oli projektis tuletõrjesüsteemi sprinkleri osasse vahetult enne tööetapi lõpptähtaega sisse viidud kooskõlastamata muudatusi, mis tingis teiste projekti osade ümbertegemise. Täitmata olid elektroonilise projektdokumentatsiooni vormistusnõuded, esitamata BIM (3 dimensioonilise projekti) mudelid ja teostamata vastuolude kontrollid. Kostja teavitas nimetatud puudustest hagejat 13.08.2014 e-kirjaga ja esitas 07.08.2014 märkuse, milles teavitas hagejat vormistusnõuete puudustest.
16.Kostja leppetrahvinõue on lepingu p 6.3, lepingu lisa nr 6 ja hankelepingu p 12.3 kohaselt määras, mida RKAS-l on õigus nõuda peaprojekteerijalt, s.o 350 eurot iga põhiprojekti esitamisega viivitatud päeva eest.
17.Kostja esitas 09.11.2014 leppetrahvi nõude kompromissina suuruses 9000 eurot, kuid kuna pooled leppetrahvi osas üksmeelele ei jõudnud, esitas kostja 28.11.2014 nõudekirjaga leppetrahvi nõude summale, mis on arvestatud 34 päevase (kuigi tegelik hilinemine oli 39 päeva) hilinemise eest, kokku 11 900 eurot. Samuti märkis kostja hagejapoolsest lepingurikkumisest tekkinud kahju suuruse, mis seisnes RKAS poolt sisse nõutud ja tasaarvestatud summas - kokku 10 110 eurot, mille kostja jättis VÕS § 161 lg 2 alusel oma nõudele lisamata.
18.Kostja taganes 17.12.2014 lepingust osas, mis puudutab autorijärelevalve teenust, kuna hageja oli selgelt väljendanud oma soovimatust lepingu täitmist jätkata.
19.Hageja on tunnistanud, et ta ei esitanud põhiprojekti ekspertiisi tähtajaks (27.07.2014) ja kinnitanud, et on projekti esitamisega hilinenud, millest tulenevalt on kostjal leppetrahvinõue 350 eurot päevas.
20.Hageja tõlgendus, mille kohaselt on kostjal õigus nõuda leppetrahvi ainult nii palju, kui seda nõuab RKAS, ei ole korrektne, kuna leppetrahv, mida kostja on tasunud või kohustuks tasuma RKAS-le, on kostja otsene varaline kahju ja iseseisev nõue, mille hüvitamist võib kostja täiendavalt nõuda lepingu p 11.4. alusel. RKAS on kostjalt vastavalt hankelepingu p-le 12.3 leppetrahvi ka nõudnud. Esimese astme kohtu otsus
21.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 10 407,27 eurot, millest 8050 eurot on lepinguline põhivõlg ja 2357,27 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis, samuti viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast määras 0,2% päevas põhivõlgnevuselt kuni selle täieliku tasumiseni. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka kahjuhüvitise 836,28 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Hageja menetluskulud jättis kohus 75% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2730,34 eurot, millest 2055,34 eurot on hageja õigusabikulud ja 675 eurot tasutud riigilõiv. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
22.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: pooled sõlmisid 12.09.2013 alltöövõtulepingu Rahvusarhiivi uue hoone projekteerimistööde tegemiseks lepingus toodud mahus; Rahvusarhiivi uue hoone projekteerimistööde peatöövõtja oli RKAS, kes sõlmis peatöövõtulepingu riigihanke tulemusena; pooled sõlmisid 26.06.2014 omavahelisele lepingule lisakokkuleppe ja pikendasid selles tööde üleandmise tähtaega; hageja andis kostjale tööd lõplikult üle kahe aktiga 24.09.2014 ja 29.09.2014; aktide alusel esitas hageja kostjale arved nr A-38113 ja nr A-47314 ning teise arve järgse nõude loovutas hageja faktoorile; kostja esitas hagejale 28.11.2014 tasaarvestuse avalduse, milles ta tunnistas hageja nõuet arvete nr A-38113 ja A-47314 järgi summas 30 097,92 eurot; 28.11.2014 avalduses tasaarvestas kostja hageja tasunõude oma leppetrahvi nõudega summas 11 900 eurot; hageja saatis kostjale 10.12.2014 lepingu lõpetamise teate ja kostja saatis hagejale 17.12.2014 omakorda lepingust taganemise teate autorijärelevalve teenuste osas; hageja saatis kostjale advokaadibüroo vahendusel 17.12.2014 nõudekirja; 19.12.2014 tasus kostja hagejale arvest nr A-38113 8197,60 eurot ja jättis tasumata 11 900 eurot ehk oma leppetrahvi nõudele vastava summa.
23.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus tasaarvestada hageja tasunõue oma leppetrahvi nõudega, kas hageja hilines kostjale tööde üleandmisega ja kas hageja andis tööd üle nõuetekohases vormis, samuti selle üle, millises määras ja millise aja eest oli kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi.
24.Pooled sõlmisid alltöövõtulepingu, mille objektiks olid kavandatava Rahvusarhiivi hoone projekteerimistööd ja nendega kaasnevad tegevused. Tööd tuli teostada BIM mudelprojekteerimise meetodil vastavalt RKAS juhendile.
25.Lepingu p 2.2 loetelus, mis loetleb lepingu dokumendid, ei ole märgitud, et kostja ja RKAS vahel sõlmitud hankeleping või riigihanke tingimused oleks vaidlusaluse lepingu osaks. Lepingu p 6.1. nägi ette, et töö osaks olevad projektdokumendid antakse töövõtja poolt tellijale kolmes eksemplaris paberkandjal ja kolmes eksemplaris digitaalselt ning Autocad versioon täpsustatakse tööde käigus. Lepingu p 6.1. nägi veel ette, et eelnimetatut kohaldatakse kõikide ehitusprojekti raames koostatavate projektistaadiumide dokumentide kohta. Lepingu projekti koostamise materjalide kohaselt ei leppinud pooled p-s 6.1. kokku, et tööd tuleb esitada kindlasti dwg faili versioonis. Samuti ei leppinud pooled kokku, et projektdokumentatsiooni vormistuse osas tuleb lähtuda hankelepingust ja selle lisaks olevatest nõuetest.
26.Õige ei ole kostja väide, et lepingu p-s 3.1 viidatud lähteülesande mõiste sisustamisest tuleb aru saada viisil, mille kohaselt riigihanke leping oli kõigi oma tingimuste ja nõuetega hagejale täitmiseks kohustuslik. Lähteülesanne kajastab tellija vajadusi ja soove tulenevalt asendiplaanist, ruumiprogrammist, materjalidest, soojavarustuse viisist ning teistest tehnilistest näitajatest. Lähtuvalt ehituses kehtivatest tavadest ja mõistetest ei saa anda väljendile „lähteandmed“ sellist sisu, kus sellega oleksid hõlmatud olnud mistahes hankelepingu tingimused. Seetõttu ei olnud hagejal kohustust esitada projektdokumentatsiooni kostjale nimelt dwg formaadis ja lepingu p 6.1. tuleb tõlgendada viisil, kus hageja pidi andma projektdokumentatsiooni üle sellises formaadis, mis oleks loetav Autocad programmi abil.
27.Kuna pooled ei ole esitanud täiendavaid tõendeid selle kohta, millistest asjaoludest lähtuvalt tuleb poolte ühist tahet lepingu p 6.3 tõlgendamisel hinnata, tuleb seda tõlgendada selliselt, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Arvestades lepingus kasutatud väljendit „võrdses määras“ ja viidet hankelepingule, oli kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi samasugustes määrades nagu võis temalt lepingu kohaselt nõuda RKAS. Seejuures ei näe leping ette, et leppetrahvinõue on põhjendatud vaid siis, kui RKAS selle kostjale esitab. Seega oli kostjal õigus nõuda hagejalt põhiprojekti ekspertiisi esitamisega viivitamise eest leppetrahvi 350 eurot iga viivitatud päeva eest.
28.Õige ei ole kostja väide, et 02.07.2014 koosoleku protokolliga nr 40 ei muudetud hagejale antavat lepingulist tähtaega. Selline võimalus oli lepinguga ette nähtud. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud oma väiteid selle kohta, et kohtule esitatud protokolliga muudeti vaid temale endale antud tähtaega kuni 31.07.2014. Seega oli hageja kohustatud esitama põhiprojekti ekspertiisi vastavalt koosolekul kokkulepitule hiljemalt 31.07.2014.
29.Hageja laadis üles põhiprojekti pdf failidena, see oli kostjale kättesaadav ja sellises versioonis anti töö üle ekspertiisi. Lepingu p 6.2 tõttu ei saa aga lugeda tööd üle antuks sellest hetkest, mil see oli üles laetud internetikeskkonna kausta, kuna töö vastuvõtmiseks pidi hageja lepingu kohaselt avaldama tahet ja edastama kostjale vastava akti. Akti tööde vastuvõtmiseks saatis hageja 11.08.2014. Seega hilines hageja antud töö etapi üleandmisega 11 päeva (01.08.2014 kuni 11.08.2014).
30.Kuna kostjal ei olnud õigust nõuda tööde esitamist dwg failidena, keeldus ta alusetult tööde 11.08.2014 akti alusel vastuvõtmisest ja tööd tuleb lugeda kostja poolt sel kuupäeval vastuvõetuks. Tegemist ei olnud sisuliselt olulise puudusega, mis oleks takistanud tööde vastuvõtmist. Projektdokumentatsiooni suhtes läbi viidud ekspertiiside andmetest nähtub, et eksperdid ei viidanud puudusena sellele, et projektdokumentatsioon ei olnud esitatud dwg failidena. Eksperdid said ekspertiisi läbi viia sisuliselt, sõltumata esitatud failide versioonist. Seda, et kostjal endal oleks failide versiooni tõttu jäänud mõni projekti osa sisuliselt kontrollimata, ei ole kostja tõendanud.
31.Kostja võttis vaidlusaluse vaheetapi tööd vastu aktiga 04.09.2014 ja viitas aktis vaid dwg formaadis failide puudumisele. Hilisemate aktidega on kostja tööd täielikult vastu võtnud ega ole viidanud töödes mistahes puudustele. Seega on kostja väited töödes muude puuduste olemasolule alusetud. Tõendite pinnalt ei saa järeldada, et töödes oleks esinenud muid puudusi, mis oleks takistanud kostjal tööde vastuvõtmist.
32.Poolte enda tõlgendus lepingu p-le 6.3 ja sellest tulenevale kostja õigusele leppetrahvi nõuda ei ole olnud järjekindel. Valdavalt on pooled nõustunud käsitlusega, et kostjal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi samas määras, nagu seda oli kostjalt õigus nõuda RKAS-l ehk 350 eurot iga hilinetud päeva eest. RKAS ja OÜ AB Asum vahel alla kirjutatud teostatud tööde rahaline akt nr 5 ei tõenda, kas või millises summas leppetrahvi pidi kostja peatellijale tegelikult tasuma ja kas või millisel määral oli leppetrahvi tasumine seotud hagejapoolse lepingurikkumisega. Kostja ei ole tõendanud, kuidas tulenesid talle sellest aktist mistahes kohustused.
33.Õige ei ole kostja väide, et kuna hageja andis hankelepingule kinnituse osaleda riigihankel allhankijana, laienes talle kohustus esitada projektdokumentatsiooni failid dwg formaadis. Sellist kinnitust ei ole hageja riigihanke lepingule lisatud dokumendis andnud. Lepingueelsetes läbirääkimistes ei nõustunud hageja lepingu sõlmimisega sellisel viisil, kus ta oleks võtnud endale kohustuse esitada failid sellises formaadis, nagu see oli toodud riigihanke lepingus. Küll aga nähtub hankelepingu projektist ja allkirjastatud hankelepingust see, milliseid leppetrahvi määrasid võis peatellijana kohaldada RKAS.
34.Asjakohatud on kostja viited hageja ja OÜ MSP Projekt vahel sõlmitud lepingule projektiosa koostamise kohta. Kui poolte tahteks oleks olnud nendevahelises lepingus ette näha, et projektdokumentatsioon tuleb üle anda dwg failidena, nagu see oli ette nähtud hageja ja OÜ MSP Projekt vahel sõlmitud lepingus, oleks selline kohustus lepingusse ka sellisel viisil kirja pandud. Kas või millisel põhjusel ütles hageja üles OÜ-ga MSP Projekt sõlmitud lepingu, ei oma käesolevas vaidluses tähtsust ega põhista kostja väiteid lepingu tõlgendamisel ega hageja lepinguliste kohustuste rikkumise kohta. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, milliseid pöördumisi on OÜ MSP Projekt hagejale teinud.
35.Kostjal oli seega õigus nõuda hagejalt tööde üleandmisega hilinemise eest leppetrahvi 11 x 350 eurot ehk 3850 eurot, mille ulatuses oli kostjal õigus esitada hageja tasunõudele tasaarvestuse avaldus. Ülejäänud osas kuulub hageja lepingust tulenev tasunõue rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 11 900 – 3850 = 8050 eurot.
36.Lisaks on hagejal lepingu p-de 10.1 ja 10.2 alusel õigus nõuda viivist 0,2% arve nr A-38113 summast päevas. Arvete kättesaamist tõendab kostja 02.10.2014 e-kiri. Arved tuli tasuda 06.11.2014. Asjakohatud on kostja väited, et tal oli pärast arve esitamist 10 tööpäeva aega tööde ülevaatamiseks, kuna tööd oli kostja vastu võtnud arve aluseks olevate 24.09.2014 ja 29.09.2014 aktidega. Kostja ei saanud keelduda arve tasumisest põhjendusel, et ta väidetavalt vaidles RKAS-ga leppetrahvi suuruse üle.
37.Ajavahemikul 06.11.2014 (arve tasumise tähtaeg) kuni 28.11.2014 (kostja tasaarvestuse avalduse esitamise kuupäev) viivitas kostja arve nr A-38113 tasumisega summas 20 097,60 eurot, millelt arvestatud viivis on 23 päeva x 40,19 eurot = 924,37 eurot. Alates tasaarvestuse avalduse tegemisele järgnenud päevast 29.11.2014 kuni hagiavalduse esitamiseni 25.02.2015 viivitas kostja lepingulise tasu maksmisega summas 8050 eurot, millelt arvestatud viivis on 89 päeva x 16,1 eurot = 1432,90 eurot.
38.Täiendavalt tuleb kostjalt välja mõista kahju kindlakstegemise ja sellega seotud nõuete esitamisega seotud kohtumenetluse eelsed õigusabikulud. Osaliselt tasus kostja hageja nõude kohtumenetluse jooksul, esitamata sellele mistahes vastuväiteid. Enamuses osas ei olnud kostja vastuväited nõudele põhjendatud. Seetõttu tuleb kahju hüvitisena kostjalt välja mõista kogu kahju 836,28 eurot ja sellest arvestatud viivis.
39.Esialgses hagiavalduses oli hageja põhinõue 16 400 eurot, millest jäi rahuldamata 3850 eurot ehk 24%. Seetõttu tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja menetluskulud tema enda kanda ja hageja menetluskuludest 75% samuti kostja kanda. Hageja esindaja tunnitasu 115 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud. Hageja põhjendatud õigusabikulu on kokku 115 x 23,83 = 2740,45 eurot, millest tuleb hageja kasuks välja mõista 75% ehk 2055,34 eurot. Samuti tuleb pärast hagist osalist loobumist tasumisele kuuluva riigilõivu kulust (900 eurot) kostjalt välja mõista 75% ehk 675 eurot. Apellatsioonkaebus
40.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas, samuti menetluskulude osas ja teha uus otsus, millega jätta põhinõue, kahju hüvitamise nõue ja nendega seonduvad viivisenõuded täielikult rahuldamata ning poolte menetluskulud hageja kanda.
41.Maakohus leidis ebaõigesti, et pooled ei leppinud kokku selles, et ehitusprojekt tuleb vormistada dwg-failidena. Lepingu p-s 1 leppisid pooled kokku lepingu objekti, töö sisu, mahu ja ulatuse, lepingu p-s 1.4 on toonitatud tööde lõpptellija eesmärk. Hageja andis lepingus kinnituse, et on teadlik, et põhiprojekt on ettenähtud ehitustööde hanke
korraldamiseks. Kohus jättis arvestamata kostja väitega, et hageja oli teadlik, et töö tellimise eesmärk oli anda see hankelepingu täitmiseks üle RKAS-le.
42.Kohus leidis ekslikult, et hankelepingu tingimused ei ole lepingu osa, kuna hankeleping ei ole loetletud lepingu p-s 2.2. Pooled leppisid kokku, et töö peab vastama kõigile riigihankedokumentides esitatud nõuetele, kaasa arvatud vormistusnõuetele. Pooled ei omistanud lähteandmete mõistele ehitusseaduse §-s 19 toodud tähendust, nagu leidis ekslikult kohus. Kohus oleks pidanud jätma tähelepanuta hageja esitatud Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu lähteandmete mõiste käsitluse, kuna pooled on omistanud sellele mõistele lepingus konkreetse tähenduse.
43.Lähteandmed on lepingu dokumendid ja lähteandmete koosseisu kuuluvad lepingu p 2.2.4 ja p 3 kohaselt ka riigihangete dokumendid, mis on projekteerimise lõpptellija lähteülesandeks ja ühtlasi lepingu lisaks nr 6. Töö mahu, töömaapiiride ja ulatuse suhtes on kokku lepitud, et eeldatakse, et töövõtja täidab oma projekti osa piires lepingu lisas nr 6 „töövõtja“ kohustusi. Töö kvaliteedi, koosseisu ja sisu suhtes on kokku lepitud, et töö tuleb teha vastavuses lepinguga ja muude lepingu dokumentidega ning töö osaks olevad projektdokumendid peavad vastama ka lähteandmetes toodud täiendavatele nõuetele.
44.Kohus tõlgendas lepingu p 6.1 ebaõigesti. Kuna pooled leppisid kokku, et töö esitatakse digitaalselt, Autocad programmis koostatuna (mitte selles ainuüksi avatavana), siis on ekslik kohtu järeldus, et pooled leppisid kokku töö esitamises Adobe Acrobat Reader programmifailina. Ekslik on nimetatud lepingupunkti tõlgendamine selliselt, et see võimaldab hagejal esitada töö ükskõik millises digitaalses formaadis. Autocadis taustapildina avatavat pdf faili ei saa Autocadis parandada, töödelda, mõõta, erinevate kihtide kaupa printida. Kuna hageja tellis töö oma alltöövõtjalt OÜ MSP Projekt dwg failidena, oli ta tegelikult teadlik töö vorminõutest. Ebaõige on kohtu järeldus, et nimetatud tõendid asjas tähtsust ei oma.
45.Ebaõige on maakohtu järeldus, et kostja ei ole põhistanud ega tõendanud oma väiteid selle kohta, et 02.07.2014 koosoleku protokolliga muudeti vaid kostjale endale antud tähtaega, kuigi koosolekul osales ka hageja. Sellest tulenevalt jõudis maakohus töö tähtaja osas ebaõigele järeldusele. Kostja on põhjalikult nii oma 17.08.2015 menetlusdokumendis kui ka eelistungil põhistanud, millal tuli hagejal töö kostjale üle anda ja et 02.07.2014 ei lükatud hageja tähtaega enam edasi. Hageja pidi 27.07.2014 üle andma puudusteta töö.
46.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja pidi tööd vastu võtma juba 11.08.2014, kuna nõuetele vastav töö anti üle alles 04.09.2014. Seejuures viitas kostja juba 07.08.2014 erinevatele puudustele töös ja täiendas oma märkusi 13.08.2014. Maakohus leidis üllatuslikult, et kostja oleks parandatud töö vastuvõtmisel pidanud uuesti üle kordama kõik puudused, mis olid takistanud tööde varasemat vastuvõtmist. Leppetrahvinõudes tõi kostja välja kõik puudused, mis takistasid töö vastuvõtmist. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et dwg failide puudumisele kui puudusele viitas kostja alles 28.08.2014.
47.Et esitatud materjalidest piisas ehitusprojekti ekspertiisi tegemise korra §-s 6 toodud asjaolude tuvastamiseks, ei tähenda seda, et sellest piisas kostjale riigihanke kohustuste täitmiseks. Eksperdid ei kontrollinud töö vastavust vormistusnõuetele.
48.Kuna hageja põhinõue ei ole põhjendatud, on põhjendamatu ka kahjuhüvitise nõue.
49.Kuna hageja esitas menetluskulude nimekirja olulise hilinemisega, oleks kohus pidanud selle jätma tähelepanuta. Kohus andis hagejale aega kuni 26.10.2015 sisuliste lõplike seisukohtade esitamiseks koos menetluskulude nimekirjaga, hageja esitas menetluskulude nimekirja 11.11.2015. Hageja taotles menetlustähtaja muutmist seoses töömahu plahvatusliku kasvuga, kuigi ilmselt hageja lihtsalt unustas menetlustähtaja. Kohus ei
andnud kostjale võimalust vastata hageja taotlusele ennistada menetluskulude esitamiseks antud tähtaeg tagantjärele ega aega vastata hageja menetluskuludele sisuliselt.
50.Kohus jaotas menetluskulud ebaõigesti. TsMS § 163 lg-st 1 ei tulene, et hagi osalise rahuldamise järel oleks võimalik ühe poole menetluskulud jätta teise poole kanda, aga teise poole menetluskulud tema enda kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
51.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
52.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi lepingust tuleneva põhivõla 3850 euro väljamõistmiseks. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, millega kohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja alltöövõtulepingust tuleneva põhivõla 8050 eurot ja kahjuhüvitise 836,28 eurot ning nendelt summadelt viivise ja jaotas menetluskulud. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
53.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi ka vaidlustatud osas rahuldamata ja jaotab teisiti menetluskulud.
54.Vaidlust ei ole asjaolude üle, et pooled sõlmisid 12.09.2013 alltöövõtulepingu Rahvusarhiivi uue hoone projekteerimistööde tegemiseks lepingus toodud mahus; Rahvusarhiivi uue hoone projekteerimistööde peatöövõtja oli kostja, kes sõlmis RKAS-ga peatöövõtulepingu riigihanke tulemusena; pooled sõlmisid 26.06.2014 alltöövõtulepingu lisakokkuleppe nr 1 ja pikendasid selles tööde üleandmise tähtaega kuni 27.07.2014; hageja andis kostjale tööd lõplikult üle kahe aktiga 24.09.2014 ja 29.09.2014; aktide alusel esitas hageja kostjale arved nr A-38113 ja nr A-47314 ning teise arve järgse nõude loovutas hageja faktoorile; kostja esitas hagejale 28.11.2014 tasaarvestuse avalduse, milles ta tunnistas hageja nõuet arvete nr A-38113 ja A-47314 järgi summas 30 097,92 eurot ja tasaarvestas hageja tasunõude oma leppetrahvi nõudega summas 11 900 eurot; hageja vastas kostja tasaarvestusavaldusele 17.12.2014 advokaadibüroo vahendusel, vaieldes leppetrahvi nõudele vastu, kuid mööndes töö üleandmise tähtaja rikkumist; 19.12.2014 tasus kostja hagejale arvest nr A-38113 8197,60 eurot ja jättis tasumata 11 900 eurot ehk oma leppetrahvi nõudele vastava summa.
55.Pooled vaidlevad selle üle, millises vormis tuli hagejal kostjale töö üle anda ja millal töö üle anti. Selle küsimuse lahendamisest sõltub see, kas kostjal oli õigus tasaarvestada hageja tasunõue oma leppetrahvi nõudega. Samuti on vaidlus leppetrahvi määra üle.
56.Ringkonnakohtu hinnangul tõlgendas maakohus pooltevahelist alltöövõtulepingut põhjendamatult kitsendavalt ja formaalselt, arvestamata lepingu ja lõpptellija eesmärki. Lepingu p-s 1 leppisid pooled kokku lepingu objekti, töö sisu, mahu ja ulatuse. Lepingu p-s 1.4 on märgitud, et hageja on teadlik tööde lõpptellija eesmärgist, milleks on põhiprojekti kasutamine ettenähtud ehitustööde hanke korraldamiseks. Hageja andis hankemenetluses kinnituse, et ta on andnud kostjale nõusoleku osaleda hanke „Rahvusarhiivi põhiprojekti koostamine“ hankelepingu täitmisel alltöövõtjana (II kd lk 95).
Seega oli hageja oli teadlik sellest, et töö tellimise eesmärk oli anda see hankelepingu täitmiseks üle RKAS-le, kes saaks seejärel korraldada ehitustööde hanke.
57.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et lepingu järgi ei olnud riigihanke leping oma tingimuste ja nõuetega hagejale täitmiseks kohustuslik ning hagejal ei olnud kohustust anda kostjale projekt üle dwg formaadis, kuna hankeleping ei ole loetletud lepingu p-s 2.2 (lepingu dokumentide koosseis). Kohus jättis tähelepanuta, et lepingu dokumentide koosseisu kuuluvad p 2.2.4 järgi muu hulgas lähteandmed, mis on ära toodud p-s 3.1.
58.Lepingu p-s 3.1 kinnitas hageja, et ta lähtub töö tegemisel talle hageja poolt üleantud või üleantavatest andmetest, milleks on muu hulgas p 3.1.2 järgi riigihanke dokumendid, mis on projekteerimise lõpptellija lähteülesandeks ja ühtlasi lepingu lisaks nr 6. Seega leppisid pooled kokku, et töö peab vastama kõigile riigihankedokumentides esitatud nõuetele, kaasa arvatud vormistusnõuetele. Hankelepingu lisa 1 (tehniline kirjeldus) p-s 5 on sätestatud projektdokumentatsiooni vormistamise nõuded ja selles on välja toodud, et digitaalsed joonised esitatakse dwg formaadis ja täiendavalt ka pdf formaadis, kusjuures iga joonis (nii dwg kui ka pdf) tuleb salvestada omaette failiks, kõik vajalikud digitaalse joonise kihid peavad olema avatud ja kõik autocad joonise kihtide nimetused peavad vastama vastava kihi sisule. Pooled ei omistanud lähteandmete mõistele ehitusseaduse §-s 19 toodud tähendust, nagu maakohus ekslikult leidis. Kohus oleks pidanud jätma tähelepanuta hageja esitatud Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu lähteandmete mõiste käsitluse, kuna pooled on omistanud sellele mõistele lepingus konkreetse tähenduse.
59.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et maakohus tõlgendas lepingu p 6.1 ebaõigesti. Kuna pooled leppisid kokku, et töö esitatakse digitaalselt, autocad programmis koostatuna (mitte selles ainuüksi avatavana), siis on ekslik kohtu järeldus, et pooled leppisid kokku töö esitamises pdf formaadis. Lepingu p 6.1 ei saa tõlgendada selliselt, et see võimaldab hagejal esitada töö ükskõik millises digitaalses formaadis. Autocad versioon, mida p 6.1 järgi täpsustatakse tööde käigus, ei ole kokkulepe formaadi (sh pdf, dwg) osas. Hageja väide, nagu oleks lepingueelsetel läbirääkimistel jõutud kokkuleppele, et tööd dwg formaadis tellijale ei esitata, ei ole õige.
60.AS Usesoft asjatundja arvamusega on tõendatud, et autocadi tarkvara faili tööformaadiks on dwg. Pdf on oma olemuselt esitlusfail, mille peamine kasutusala on paber-väljatrüki asendamine elektrooniliselt taasesitatavas vormis. Pdf faili loomisel kaotatakse joonisefailist enamus cad-informatsiooni ja see ei ole automaatselt taastatav. Autocad ei ühildu pdf formaadiga piisavalt, et võimaldada sellega tööd jätkata, kuna autocad võimaldab pdf faili asetada joonisesse ainult taustapildina. Pdf geomeetria ei ole autocadi vahenditega konverteeritav autocadiga töödeldavateks geomeetrilisteks elementideks (II kd lk 61).
61.Eeltoodust järeldub, et autocadis taustapildina avatavat pdf faili ei saa autocadis parandada, töödelda, mõõta ja erinevate kihtide kaupa printida. Seetõttu ei täitnud projekti esitamine pdf formaadis lepingu lõppeesmärki ja projekti pdf formaadis kostjale üleandmist 11.08.2014 ei saa käsitleda lepingu täitmisena, nagu leidis maakohus. Asjaolu, et hageja tellis omakorda töö oma alltöövõtjalt OÜ MSP Projekt dwg formaadis (II kd lk 146,147), tõendab seda, et hageja oli teadlik töö vorminõuetest. Maakohus leidis ebaõigesti, et eeltoodu ei oma asja lahendamisel tähtsust.
62.Lepingu p-s 5.2.4 lepiti kokku, et muudatused tööde teostamise tähtaegades lepitakse kokku projekteerimiskoosoleku protokollides. Lepingu lisakokkuleppe nr 1 p 6a järgi tuli põhiprojekt esitada ekspertiisi 27.07.2014 (I kd lk 22). 02.07.2014 koosoleku protokollist nähtub, et p-s 20 lepiti kokku selles, et põhiprojekt esitatakse ekspertiisi juulikuu lõpus, 31nädalal (I kd lk 136). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et sellega pikendati
hageja töö üleandmise tähtaega kuni 31.07.2014. Protokolli p-s 20 määrati üksnes tähtaeg, millal esitatakse põhiprojekt ekspertiisi. Sellega ei pikendatud hageja töö üleandmise tähtaega.
63.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja pidi tööd vastu võtma juba 11.08.2014, kui hageja oli põhiprojekti laadinud internetikeskkonda üles pdf failidena ja ekspertidel oli võimalik teha ekspertiisi. Eksperdid ei kontrollinud töö vastavust vormistusnõuetele. See, et pdf formaadis materjalidest piisas ehitusprojekti ekspertiisi tegemiseks, ei tähenda seda, et sellest piisas kostjale riigihanke kohustuste täitmiseks. 02.07.2014 projekteerimise koosoleku protokolli p-s 2.2 otsustati, et ekspertiisi esitamisel on lubatud kõrvale kalduda RKAS nõudest, mille kohaselt peab iga joonis olema eraldi failis – cad-failides on lubatud mitu joonist ühes failis ja lõplikul põhiprojekti valmimisel täidetakse kõik RKAS nõuded (I kd 135). Pdf formaadis ei ole võimalik esitada mitut joonist ühes failis. Seega hageja teadis, et töö tuleb üle anda dwg formaadis. Hageja kohustust anda üle dwg joonised tõendab ka RKAS 27.08.2014 kiri kostjale, milles nõuti nende kohest esitamist (I kd lk 103).
64.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et dwg formaadis projekti esitamata jätmine oli ebaoluline puudus. Nagu käesoleva otsuse p-des 60 ja 61 märgitud, ei olnud tööde lõpptellijal võimalik selles formaadis esitatud projekti ehitustööde hanke korraldamisel kasutada.
65.Kostja juhtis juba 07.08.2014 e-kirjas hageja tähelepanu asjaolule, et põhiprojekti osas on täitmata RKAS vormistusnõuded, mh puuduvad dwg failid (I kd lk 102). Kostja lubas 08.08.2014 vastuses need üle anda koos parandatud põhiprojekti üleandmise aktiga (I kd lk 101), andis need üle 04.09.2014 ja sellest päevast saab lugeda töö valminuks ning üle antuks. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et dwg failide puudumisele kui puudusele viitas kostja alles 28.08.2014.
66.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostjal oli õigus nõuda hagejalt iga tööde üleandmisega hilinetud päeva eest leppetrahvi 350 eurot. Selles osas ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi.
67.Kuna hageja pidi töö üle andma 31.07.2014, kuid tegi seda 04.09.2014, hilines ta töö üleandmisega 39 päeva. Kostjal oleks õigus lepingu p 6.3 alusel nõuda leppetrahvi 13 650 eurot. Kostjal oli õigus tasaarvestada oma 11 900 euro suurune leppetrahvi nõude hageja 11 900 euro suuruse lepingust tuleneva tasu nõudega. Seega ei kuulu hagi 11 900 euro suuruse nõude ja sellelt arvestatud viivise osas rahuldamisele.
68.Rahuldamata tuleb jätta ka hageja VÕS § 128 lg 3 alusel esitatud kahju hüvitamise nõue koos sellega seotud viivisenõudega. Kahjunõude aluseks on kohtueelne advokaaditeenuse kulu 836,28 euro suuruses. Tööde spetsifikatsioonist nähtub, et tegemist on toimingutega, mis seonduvad kostja tasaarvestusavaldusele vastamisega (I kd lk 57). Kuna kostjal oli õigus tasaarvestada hageja nõue enda nõudega, ei ole kostja hagejale õigusabikulude näol kahju tekitanud. Menetluskulud
69.Kuna ringkonnakohus teeb vaidlustatud osas uue otsuse, mille tulemusena jääb hagi tervikuna rahuldamata, jäävad kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda, va 4500 euro suuruse nõude ja sellelt arvestatud viivisenõude menetlemise osas, millest hageja loobus kostja poolt nõude täitmise tõttu. Kohus võttis 27.11.2015 määrusega hagist osalise loobumise vastu ja jättis selles osas menetluskulud kostja kanda.
70.Arvestades asjaolu, et kostja võttis selle nõude osas (arvest nr A-47914 tulenev 4500 euro ja sellelt arvestatud viivise nõue) hagi kohe õigeks (I kd lk 68), ei tekkinud selle nõude osas eraldi tasustatavat õigusabikulu, mida kostja peaks hagejale hüvitama. Kostjal tuleb hüvitada loobutud nõudele vastav riigilõivu osa.
71.Hagi hind hagi esitamise ajal oli 32 802,17 eurot, nagu märkis maakohus 27.11.2015 määruses, millelt hageja tasus riigilõivu 1000 eurot. Pärast hageja osalist loobumist hagist jäi hagi hinnaks 24 837,17 eurot. Kostjal tuleb hagejale hüvitada riigilõiv proportsionaalselt hagist loobutud osaga, s.o 242,80 eurot.
72.Kostja palus määrata enda menetluskulude suuruseks esimese astme kohtu menetluses 4592,50 eurot (õigusabikulud) ja apellatsioonimenetluses 2047,50 eurot, millest õigusabikulud on 1347,50 eurot ja riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel 700 eurot – kokku 6640 eurot.
73.Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud osaliselt. Hagejal tuleb hüvitada kostjale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 700 eurot. Õigusabikulud tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitada põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
74.Ringkonnakohus leiab, et hagiavaldusega tutvumise ja sellele vastuse esitamisega seonduv ajakulu – kokku 14,5 tundi ei ole osaliselt põhjendatud. Vastus hagiavaldusele on sisuliselt 4 leheküljel, täiendav vastus 1 leheküljel. Arvestades vajadust tutvuda hagiavalduse ja selle lisadega ning välja selgitada kostja seisukohad, samuti vastuse koostamisele kuluvat mõistlikku aega, kuulub selles osas hüvitamisele ajakulu 12 tundi.
75.Põhjendatud ja vajalik ajakulu oli 08.06.2015 kohtuistungiks valmistumine ja seal osalemine ning selle järgne suhtlemine kliendiga – kokku 4,5 tundi. Samuti oli osaliselt põhjendatud ja vajalik ajakulu hagi täpsustusega tutvumiseks ja sellega seotud toimingute tegemiseks (suhtlemine kliendiga, 5 leheküljelise vastuse ja taotluste koostamine). Ringkonnakohus peab selles osas hüvitamisele kuuluvaks ajakuluks 15,5 tunni asemel 10 tundi. Põhjendatud ajakulu on hageja 14.09.2015 vastusega tutvumine 0,75 tundi. Kostja lõplike seisukohtade koostamiseks 2 leheküljel on 4,5 tundi ülemäära suur ajakulu, kuna selles korrati varem esitatud seisukohti. Selles osas kuulub hüvitamisele ajakulu 2 tundi.
76.Hüvitamisele ei kuulu ajakulu, mis seondub esindaja 26.05.2015 kirjaga kliendile. Sellist kirja asja materjali juures ei ole. Samuti ei kuulu hüvitamisele suhtlus kliendiga vastuhagi teemal. Asjas ei ole vastuhagi esitatud. Ka ei kuulu hüvitamisele menetluskulude nimekirja koostamine, sest selle koostamine ja ei nõua menetlusosaliselt eriteadmisi.
77.Õigusabi tunnihind 110 eurot (käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Kokku kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele õigusabikulu maakohtu menetluses esindaja 29,25 töötunni eest, kokku 3217,50 eurot (29,25x110).
78.Apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud osaliselt, s.o 8 tunni ulatuses. Vajalik ja põhjendatud on ajakulu 0,5 tundi apellatsioonkaebuse vastusega tutvumiseks, 1,5 tundi kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja 1 tund kohtuistungil osalemiseks – kokku 11 tundi. Seega kuulub apellatsioonimenetluse õigusabikuludest hüvitamisele 1210 eurot (11x110).
79.Kokku on kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, mis kuuluvad hageja poolt hüvitamisele 5127,50 eurot, millest 700 eurot on riigilõiv ja 4427,50 eurot õigusabikulud kaheks kohtumenetluses.
80.Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitamiseks 4884,70 eurot (5127,50-242,80).
81.Kostja taotluse alusel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal kostjale tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS 113 lg-s 1 sätestatud määras. Taotluse lahendamine
82.Hageja esitas ringkonnakohtule taotluse 05.04.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Taotluses palus hageja muuta esindajate sõnavõttude protokollitud teksti ja täiendada seda taotlustes märgitud lausete või sõnadega.
83.Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. TsMS § 53 lg-te 2 ja 3 mõtte kohaselt saab esitada taotluse protokolli parandamiseks, kui tegemist on sisuliste parandustega ja sellest olenevad õiguslikud tagajärjed edasikaebamise seisukohalt või tõendamise aspektist.
84.Ringkonnakohus leiab, et protokoll sisaldab kohasel määral istungil toimunut ja vastab seaduse nõuetele. Seadus ei näe ette võimalust täiendada protokolli menetlusosalise soovitud lausete või sõnadega, millest asja lahendamine või lahendi edasikaebamine ei sõltu. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde.
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.