OÜ Legal Financial Services hagi OÜ Vihula Valla Veevärk vastu võla nõudes
Hagi hind
15 760 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Legal Financial Services (registrikood 12306017, asukoht: Tornimäe 5, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper (e-post: [email protected]); Kostja: OÜ Vihula Valla Veevärk (registrikood 11996534, asukoht: Mere pst 6, Võsu, 45501 Vihula vald, Lääne-Virumaa), lepingulised esindajad: vandeadvokaat Küllike Namm (e-post: [email protected]) ja Margit Halop (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamise kuupäev
26. aprill 2016 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Rahuldada kostja 18.03.2016 tasaarvestamise avaldus, arvestada tasa ja vähendada hageja põhinõue 13 100 eurot kostja nõudega 3 960 eurot.
3.Välja mõista kostja Vihula Valla Veevärk OÜ-lt hageja Legal Financial Services OÜ kasuks 11 008 (üksteist tuhat kaheksa) eurot (s.h põhivõlgnevus 9 140 eurot, viivis 1 828 ja võla sissenõudmise kulu 40 eurot). 1 (14)
5.Välja mõista kostja Vihula Valla Veevärk OÜ-lt hageja Legal Financial Services OÜ kasuks riigilõiv osaliselt summas 600 (kuussada) eurot.
6.Jätta 70% hageja õigusabikuludest kostja kanda ja 30% kostja õigusabikuludest hageja kanda.
7.Välja mõista kostja Vihula Valla Veevärk OÜ-lt hageja Legal Financial Services OÜ kasuks õigusabikulude katteks 808 (kaheksasada kaheksa) eurot 96 senti.
8.Välja mõista Vihula Valla Veevärk OÜ-lt Legal Financial Services OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (1 408.96 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Välja mõista hageja Legal Financial Services OÜ-lt kostja Vihula Valla Veevärk OÜ kasuks õigusabikulude katteks 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot 56 senti.
10.Välja mõista Legal Financial Services OÜ-lt Vihula Valla Veevärk OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (175.56 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.Saata kohtuotsus menetlusosaliste teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUS
1.04. novembril 2015 esitatud hagiavalduse kohaselt OÜ EL Konsult ja kostja sõlmisid 07.01.2013 projektijuhi lepingu nr 2013-01/07, mille esemeks oli projekti „Võsu reoveepuhasti ehitust ettevalmistavad tegevused“ raames Võsu reoveepuhasti ehituse ettevalmistamine. Lepingu punkti 3.1 kohaselt kohustus OÜ EL Konsult viima ellu ja koordineerima kõiki projekti elluviimisega seotud tegevusi, nõuetele vastavate dokumentide koostamise, komplekteerimise ja hankimise ning kostja kohustus maksma OÜ-le EL Konsult selle eest Lepingu punktis 6.1 sätestatud tasu, milleks oli 73 500 eurot (lisandub käibemaks).
2.Lepingu punkti 6.3.1 alusel kohustus kostja tasuma OÜ-le EL Konsult ettemaksuna 50% lepingu kogusummast, s.o 36 750 eurot ning ülejäänud 36 750 eurot lõppmaksena pärast dokumentatsiooni üleandmist kostjale. Lepingu punktis 6.3.1 sätestatud ettemaksu on kostja tasunud täies ulatuses. OÜ EL Konsult esitas 05.08.2013 kostjale üleandmise-vastuvõtmise akti lepingu alusel koostatud tööde üleandmiseks ja arve nr 1625 maksetähtajaga 25.08.2013.
3.Kostja teatas 07.05.2013 e-kirjas, et arengukava osas puuduvad kostjal pretensioonid, ent SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse andmesüsteemi KIKAS ei ole sisestatud kõiki Võsupere taotlust 2 (14)
2-15-16548 puudutavaid dokumente. OÜ EL Konsult kõrvaldas vastava puuduse 12.08.2013 ning lisas puuduvad dokumendid andmebaasi. Peale OÜ EL Konsult poolset puuduste kõrvaldamist tasus kostja 30.08.2013 arve nr 1625 osaliselt summas 11 000 eurot ja 20.09.2013 täiendavalt 20 000 eurot.
4.09.09.2013 pöördus kostja OÜ EL Konsult poole ning nõudis ühtekuuluvusfondi muudatustaotluse täpsustamist ning uuesti esitamiseks vormistamist ja andis tööde teostamiseks tähtaja kuni 18.09.2013, märkides sealjuures, et tähtaja mittejärgimise korral tellib kostja tööd kolmandalt isikult ning tasaarvestab viidatud kulud OÜ EL Konsult tasunõudega.
5.Kuigi 2013.a kevadel valminud taotluse uuesti esitamiseks puudus enne 2013.a lõppu vajadus ning tegemist oli seega kostja poolt alusetult esitatud nõudega, otsustas OÜ EL Konsult heauskselt tulla kostjale vastu, et kiirendada seeläbi kostjapoolset lepinguliste kohustuste täitmist OÜ EL Konsult ees. OÜ EL Konsult esitas 19.09.2013 kostjale muutmistaotluse osalise lahenduse ning palus kostjalt lisamaterjale töö lõplikuks viimistlemiseks. Kostja keeldus lisamaterjalide edastamisest ning andis OÜ-le EL Konsult teada, et on OÜ EL Konsult poolse tähtaja ületamise tõttu tellinud tööd kolmandalt isikult.
6.OÜ EL Konsult esitas 01.10.2013 kostjale pankrotihoiatuse ning nõudis viimaselt kohustuste täitmist. Pankrotihoiatusest hoolimata jättis kostja arve nr 1625 võlgnetavas osas tasumata. Kuigi varasemalt oli kostja heitnud OÜ-le EL Konsult ette üksnes Võsupere taotlust puudutavate andmete puudumist KIKAS andmebaasist, asus kostja 10.10.2013 vastuses seisukohale, et väidetavalt on puudulikult teostatud ka Nordic Investment Banki aruandlus. Varem ei olnud kostja viidatud aruandluse osas OÜ-le EL Konsult ühtegi pretensiooni esitanud. Väidetavalt puudulikult teostatud tööde tõttu keeldus kostja võlgnevuse tasumisest.
7.OÜ EL Konsult loovutas 15.11.2013 nõude kostja vastu Taristu Projekteerimise OÜ-le, kes omakorda loovutas nõude 15.12.2014 hagejale..
8.Hagiavalduse esitamise seisuga moodustab hageja nõue kostja vastu 15 760 eurot, millest 13 100 eurot moodustab põhivõlgnevus, 2 620 eurot põhivõlgnevuselt arvestatud viivis ning 40 eurot võla sissenõudmiskulu. Lisaks eeltoodule on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 1131 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Lähtudes eeltoodust palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 15 760 eurot ning menetluskulud jätta OÜ Vihula Valla Veevärk kanda.
MENETLUSE KÄIK
9.07. detsembril 2015 esitatud vastuses kostja palus jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata. Kostja leidis, et pooled leppisid kokku lahkhelide ja vaidluste lahendamise korras selliselt, et omavahelise kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus vahekohtus, s.o EV KaubandusTööstuskoja Arbitraažikohtus. Lepingus sisaldub ka lause, mille kohaselt säilib pooltel kuni vahekohtusse pöördumiseni õigus pöörduda kohtusse. Nimetatud õiguse all on lepingupooled pidanud silmas kohtusse pöördumise õigust hagi tagamiseks vastavalt TsMS §-le 720. Lepingupooled ei ole näinud ette võimalust valida, kas nad soovivad vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse või vahekohtusse, sest sellisel juhul muutuks vahekohtu kokkuleppe täitmine võimatuks.
13.11. detsembril 2015 esitatud seisukohas hageja ei nõustunud kostja seisukohaga vaidluse vahekohtule allumise osas. Kostja arvates ei ole lepingupooled lepingu punktis 9 välistanud 3 (14)
2-15-16548 tavakohtusse pöördumise õigust. Lepingu punkti 9 sõnastusest ei tulene, et vaidlused tuleb esitada lahendamiseks üksnes ja ainult EV Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtusse. Lepingupooled on näinud ette valikuvõimaluse pöörduda vaidluste lahendamiseks nii vahekohtusse kui ka tavakohtusse. Vahekohtusse pöördumise võimaluse näol on tegemist tavakohtu kõrval alternatiivse õiguskaitsevõimalusega. Lepingu punkti 9 kolmanda lause sõnastusest ei tulene, et tavakohtusse pöördumise õigus oleks piiratud üksnes õigusega esitada kohtule hagi tagamise taotlus. Liiati tuleneb õigus pöörduda hagi tagamise taotlusega tavakohtu poole TsMS § 720, mistõttu puudus lepingupooltel mõistlik vajadus selles täiendavalt kokku leppida. Isegi, kui asuda seisukohale, et lepingupooled on lepingu punktis 9 sõlminud TsMS § 717 lg 1 mõistes vahekohtu kokkuleppe, ei ole viidatud kokkuleppe hagejale siduv. Vahekohtu kokkulepe saaks olla kohustuslik vaid vahekohtu kokkuleppe pooltele. Nõude loovutamisega on hagejale läinud üle üksnes OÜ El Konsult lepingust tulenev nõue kostja vastu (VÕS § 164 lg 1), mitte aga leping tervikuna. Kuivõrd hageja ei ole viidatud lepingu pooleks, ei kehti kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingust tulenev võimalik arbitraažiklausel hagejale.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.05. jaanuaril 2016 esitatud vastuse kohaselt projektijuhi lepingujärgsed kohustused olid vastavalt lepingu punktile 3 viia ellu ja koordineerida kõiki projekti ettevalmistamisega seotud tegevusi, nõuetele vastavate dokumentide koostamine, komplekteerimine ja hankimine. Lepingus sätestati ka projekti juurutamise tingimused ja protseduurid, mis muuhulgas sisaldas projektijuhi kohustust esitada koostatud dokumentatsioon enne lõplikku vormistamist tutvumiseks tellijale, keskkonnaametile ja rahastajale.
11.Projektijuht esitas üleandmis-vastuvõtmisakti ja arve kostjale 05.08.2013. Aktis on märgitud järgmised tööd: 1) Vihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2014; 2) Vihula Valla Veevärgi KIK-i keskkonnaprogrammi taotlus ja tehnoloogiline projekt. Hagi lisas 4 toodud kirjavahetusest nähtub selgelt, et kostjal ei olnud pretensioone ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava suhtes, kuid kostja ei olnud rahul esitatud taotlusega. Kostja on seisukohal, et projektijuht ei täitnud kõiki oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt. Täitmata jäi kohustus muuta SA KIK Ühtekuuluvusfondi “Veemajanduse infrastruktuuri arendamine” taotlust; nõuetekohaselt ei täitnud projektijuht kohustust koostada Nordic Investment Banki nõuetele vastav aruandlus; samuti kohustust koostada Võsu reoveepuhasti tööprojekti hankedokumentatsioon. Kuna projektijuht ei teostanud lepingus kokkulepitud tööd nõuetekohaselt, puudub tal õigust saada tasu tegemata ja mittenõuetekohaselt tehtud töö eest.
12.Lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise tõttu ei allkirjastanud kostja projektijuhi esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja on projektijuhti eelnevast korduvalt teavitanud. SA KIK Ühtekuuluvusfondi esitatava taotluse muutmise algvariant valmis tõepoolest 2013.aasta kevadel, kuid lõplik taotluse esitamine pidi toimuma pärast hangete läbiviimist, mis oli projektijuhile ka teada. Kostja esitas 09.09.2013 projektijuhile soovi vormistada lõplik taotluse muudatus ühe nädala jooksul, s.o 16.09.2013. Nimetatud tähtaeg oli piisav sellemahulise töö tegemiseks. Projektijuht palus siiski tähtaja pikendamist kuni 18.09.2013, mida kostja ka võimaldas. Projektijuht esitas 19.09.2013 mittenõuetekohase (pooliku) töö, lisaks küsides järgmisel päeval lisaandmeid töö täielikuks valmimiseks. Kostjal ei olnud enam võimalik täiendavat tähtaega anda, millest ta projektijuhti 20.09.2013 saadetud e-kirjas teavitas. Nimetatud kirjas märkis kostja, et tellib töö kolmandalt isikult nagu oli juba eelnevalt projektijuhti hoiatanud. 4 (14)
2-15-16548
13.Lepingus nähti ette ka säte, et lepingu mahu vähenemisel muutub vastavalt ka lepingu maksumus. Vastavalt sellele tasus kostja projektijuhile esitatud arve osaliselt, summas 31 000 eurot (vastavalt 28.08.2013 summas 11 000 eurot ja 20.09.2013 summas 20 000 eurot). Kuivõrd projektijuht ei täitnud enda kohustusi nõuetekohaselt, oli kostjal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest ehk tasu maksmisest.
14.Hageja arvates muutus projektijuhi tasunõue sissenõutavaks 26.08.2013, ehk siis projektijuhi poolt kostjale esitatud arvel märgitud maksetähtaja möödumisel. Kostja on seisukohal, et töö ei olnud tervikuna valmis, mistõttu ta ei võtnud tööd vastu. Hageja on oma nõude põhjenduseks esitanud üksnes lepingu, üleandmis-vastuvõtmisakti ja arve. Kuna kostja ei ole üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastanud, st pole tööd vastu võtnud, siis on täielikult tõendamata asjaolu, et projektijuht on töö teinud lepingukohaselt. Lähtuvalt eeltoodust ei ole muutunud sissenõutavaks töövõtja tasunõue summas 13 100 eurot ning viivisenõue. Viimase puhul on täielikult arusaamatu viivitatud päevade arv, mida hageja on arvestanud alates 26.08.2013. Lähtudes eeltoodust palus kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
HAGEJA SEISUKOHT
15.26. jaanuaril 2016 esitatud seisukohas hageja leidis, et isegi kui tööd oleksid teostatud ebanõuetekohaselt, ei välista need kostja kohustust tööde eest tasuda. Hageja jääb hagiavalduses toodud juurde.
16.Kostja 07.08.2013 e-kirjast nähtub, et kostja on OÜ EL Konsult poolt projektijuhi lepingu alusel koostatud dokumendid üle vaadanud. Kostja andis üheselt teada, et kostjal oli pretensioon üksnes SA KIK Keskkonnaprogrammi taotluse koostamise osas. Kostja märgib, et Võsupere taotluses puuduvad programmis tehnoloogiline projekt, samuti tasuvusanalüüs, hinnapakkumine ja kulumetoodika arvestus. Viidatud puudused on OÜ EL Konsult poolt 12.08.2013 parandanud. Muus osas kostjal tööde osas pretensioonid puudusid. Kuivõrd peale puuduste kõrvaldamist OÜ EL Konsult poolt kostja töödele täiendavaid pretensioone ei esitanud, sealjuures tasus kostja osaliselt ka talle esitatud lõpparve, tuleb tööd lugeda kooskõlas VÕS § 638 sätestatuga kostja poolt hiljemalt 12.08.2013 vastuvõetuks.
17.Kostja poolt 09.09.2013 esitatud taotlus ühtekuuluvusfondi muudatustaotluse uuesti vormistamiseks ja hiljem, alles 10.10.2010 vastuses pankrotiavaldusele esitatud pretensioon Nordic Investment Banki nõudele vastava aruandluse koostamise osas on esitatud ilmselge hilinemisega. Töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise mõistlik aeg hakkab kulgema alates töö ülevaatamisest. Jättes pretensioonid mõistliku aja jooksul esitamata, on kostja minetanud õiguse neile tugineda. Liiati on kostja poolt esitatud pretensioonid alusetud. Muudatustaotlus ja teised projektijuhi lepingu alusel koostatud tööd olid OÜ EL Konsult poolt teostatud nõuetekohaselt ja vastavalt projektijuhi lepingus kokkulepitule. Kostja ühestki menetlusdokumendist ega kostja varasemast kirjalikust dokumendist ei selgu, milles seisnes kostja hinnangul tööde väidetav mittevastavus, mistõttu on kostja väited tööde ebakohasuse osas ainetud.
18.Kostjat ei vabasta arve nr 1625 tasumise kohustusest ka väidetav OÜ EL Konsult poolne parandustööde teostamisega hilinemine, millele kostja vastuses hagiavaldusele viitab. Esiteks ei sõltu töövõtja õigus nõuda töö tegemise eest tasu sellest, kas töö tegemisel rikuti lepingutähtaega või mitte. Teiseks oli kostja väidetav puuduste kõrvaldamise nõue alusetu. Projektijuhi lepingu alapunkti 3.1 kohaselt kohustus OÜ EL Konsult teostama SA KIK Ühtekuuluvusfondi „Veemajanduse 5 (14)
2-15-16548 infrastruktuuri arendamine“ taotluse muutmise. Puudub vaidlus, et ühtekuuluvusfondi taotluse muudatus valmis juba 2013 kevadel, kostja ei ole selles osas ka pretensioone esitanud. Eeltoodust tulenevalt oli OÜ EL Konsult täitnud viidatud kohustuse kohaselt. Erinevalt kostja poolt avaldatust ei tulene projektijuhi lepingust OÜ-le EL Konsult aga kohustust muutmistaotluse teistkordseks täismahus koostamiseks ja esitamiseks. Seega ei olnud kostja poolt 09.09.2013 esitatud nõude näol (koostada kaasajastatud muutmistaotlus) tegemist mitte puuduste kõrvaldamise nõudega, vaid viimase poolt lisatöö tellimisega, mida projektijuhi leping ei sisaldanud.
19.Kostja nõude alusetusest hoolimata asus OÜ EL Konsult täiendavat muutmistaotlust koostama, saates kostjale viimase poolt määratud tähtajaks algversiooni ning paludes lõppversiooni koostamiseks täiendavat infot, mille andmisest on kostja keeldunud. Projektijuhi lepingu punkti 4.1 kohaselt oli kostja kohustuseks esitada OÜ-le EL Konsult kõik rahastamistaotlust puudutavad dokumendid. Lisaks eeltoodule tulenes projektijuhi lepingu punktist 5.1 pooltele koostöö tegemise kohustus. Kostja jättis viidatud kohustused täitmata, lisaks oli kostja poolt OÜ-le EL Konsult lisatööde tegemiseks antud tähtaeg tööde mahtu ja täiendatud muutmistaotluse esitamise tähtaega (2013. novembrikuu) arvestades ilmselgelt ebamõistlik. Arvestades nõude alusetust ja kostja hea usu vastast käitumist peale OÜ EL Konsult poolset vastutulekut kostjale, on kostja pretensioonid alusetud ega välista viimase kohustust maksta hagejale lepingus kokkulepitud tasu. Liiati andis kostja OÜ-le EL Konsult üheselt teada, et kostja on arve nr 1624 aktsepteerinud ja tasub selle. Kostja 17.09.2013 e-kiri tõendab, et kostja aktsepteeris projektijuhi lepingu raames teostatud töid ja talle esitatud arvet nr 1625.
20.Töö vastuvõtmine kujutab endast otsest või kaudset tahteavaldust, millega tellija avaldab, et töövõtulepingu kohaselt tegemisele kuulunud töö on tehtud ja töövõtulepingu alusel võlgnetud tulemus on saavutatud. Kuivõrd kostjale olid hiljemalt 05.08.2013 kõik projektijuhi lepingu punktis 3 sätestatud tööd üle antud, kostja oli need üle vaadanud ja esitanud pretensiooni üksnes SA KIK Keskkonnaprogrammi taotluse koostamise osas, tuleb ülejäänud tööd lugeda kostja poolt 07.08.2013 vastuvõetuks. Peale puuduste kõrvaldamist OÜ EL Konsult poolt 12.08.2013 kostjal enam tööde osas täiendavaid pretensioone ei olnud. Kooskõlas VÕS § 638 sätestatuga tuleb tööd lugeda kostja poolt hiljemalt 12.08.2013 vastuvõetuks. OÜ EL Konsult tasunõue lõppmakse tasumiseks muutus VÕS § 637 lg 4 ja § 82 lg 7 kohaselt sissenõutavaks arvel nr 1625 märgitud maksetähtaja möödumisel, s.o 26.08.2013.
KOSTJA TÄIENDAV SEISUKOHT
21.18. märtsil 2016 esitas kostja vastuväite kohtu tegevusele ning täiendava seisukoha, milles jääb seisukoha juurde, et OÜ EL Konsult ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, ei võtnudki kostja tööd vastu ning tal ei olnud ka kohustust seda teha.
22.Pelgalt akti ja arve saatmine ei tõenda tööde tegemist. Akti kohaselt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega kinnitavad pooled töö vastavust lepingus sätestatud tingimustele ja pretensioonide puudumist. Hagejal lasub kohustus tõendada, et kostja on tööd vastu võtnud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on lepingujärgse töö valmis teinud ja vastuvõtmiseks esitatud töö oli lepingukohane. Asjakohane ei ole hageja 26.01.2016 seisukoha p-s 12 tehtud viide VÕS § 76 lg-le 4, sest üksnes juhul, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse viidatud sätte kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Antud asjas ei ole VÕS § 76 lg 4 kohaldamise eeldused täidetud. 6 (14)
2-15-16548
23.Projektijuhi lepingu p-st 3.1 nähtuvalt oli projektijuhil töökohustusi rohkem kui et 05.08.2013 üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud kaks tööd. Viidatud töid 05.08.2013 üleandmise-vastuvõtmise aktil märgitud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatu hageja 26.01.2016 seisukoha p-s 4 märgitu, et kostja andis üheselt teada, et tal oli pretensioon üksnes SA KIK Keskkonnaprogrammi taotluse koostamise osas.
24.Kostja 25.06.2013 e-kirjas on M E’ile on punasega märkinud dokumentatsiooni, mis puudub ning tegevused, mida on OÜ-l EL Konsult veel teha tarvis, mh on kostja maininud Nordic Investment Banki nõuetele vastava aruandluse koostamist ja hankedokumentatsiooni ettevalmistamist. Seega oli OÜ-le EL Konsult väga hästi teada, et teatud tegevused ja dokumendid on tegemata ning et kostja kui tellija nõuab nende tegemist. Hageja on seisukohal, et kostja poolt pärast 07.08.2013 esitatud pretensioonid on alusetud ja esitatud hilinenult. Kostja sellise seisukohaga ei nõustu. Esiteks, pretensioone ei pea esitama tööde osas, mida ei ole isegi mitte vastuvõtmiseks esitatud. Teiseks, kostja väljendas enda rahulolematust OÜ EL Konsult tööga korduvalt ja pidevalt. Kolmandaks, hageja seisukoht, et pärast 07.08.2013 esitatud pretensioonid on esitatud hilinenult, ei ole seadusega kooskõlas. VÕS § 644 lg 1 mõttes ei saa mõistlikuks ajaks pidada pelgalt kahepäevast teatamisaega.
25.Hageja on 26.01.2016 seisukoha p-s 12 leidnud, et kostja 17.09.2013 e-kirjas kostja aktsepteeris projektijuhi lepingu raames teostatud töid ja talle esitatud arvet. Kostja 17.09.2013 e-kiri ei tõenda vähimalgi määral lepingu teostatud töid ega esitatud arvet. 26 Puutuvalt hageja väitesse, et kostja poolt 09.09.2013 esitatud nõude näol ei olnud tegemist mitte puuduste kõrvaldamise nõudega, vaid kostja poolt lisatöö tellimisega, märgib Kostja järgmist. Ei ole usutav, et olukorras, kus tellija ei ole nõus arvet tasuma, nõustub töövõtja tegema veel täiendavat tööd. 09.09.2013 e-kirjas on kostja saatnud materjalid ja kaaskirja ÜF projekti “Vihula valla veemajandusprojekt” TRO muudatuse taotluse KIK-i lõplikuks esitamiseks. 12.09.2013 e-kirjas on M E vastanud, et see võtab natuke aega. Saame valmis oktoobri alguseks.“. M E ́i vastusest ei ole võimalik kuidagi välja lugeda, et tegemist oleks lisatööga.
27.Kuivõrd OÜ EL Konsult enda kohustust ei täitnud, vaatamata talle antud täiendavale tähtajale, siis tuli kostjal tellida töö teiselt isikult, millega tekkis kostjal kahju. Kostja tellis töö - ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti taotluse muutmine - OÜ-lt Projektin, kellele tasus 3 960 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja esitas tasaarvestuse avalduse olukorraks, kui kohus peaks hageja nõude käesolevas kohtumenetluses kostja vastu rahuldama. Kostja tasaarvestuse avaldus põhineb OÜ-le Projektin makstud summas, millist summat ei oleks kostja pidanud tasuma, kui OÜ EL Konsult oleks oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud.
MENETLUSE KÄIK
28.23. märtsil 2016 esitasid pooled ühise taotluse 28.03.2016 määratud kohtuistungi edasi lükkamiseks, Pooled teatasid, et nõustuvad kirjaliku menetlusega, kui kohus ei rahulda kostja 18.03.2016 vastuväidet,.
29.24.03.2016 kohtumäärusega jättis kohus kostja 18.03.2016 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata ning jättis poolte ühise taotluse 28.03.2016 määratud kohtuistungi edasilükkamiseks lahendamata. Kohus määras otsustada asja edasise lahendamise viis protokollitud määrusega 28.03.2016 kohtuistungil. 7 (14)
2-15-16548
30.24. märtsil 2016 esitatud seisukohas ja taotluses palus hageja otsustada tsiviilasja edasise lahendamise viis 28.03.2016 määratud kohtuistungil ilma tema osavõtuta ja minna üle tsiviilasja kirjalikule menetlusele. 28. märtsil 2016 esitatud seisukohas kostja teatas, et on nõus tsiviilasja edasise lahendmaise viisi otsustamisega 28.03.2016 kohtuistungil ilma tema osavõtuta.
KOHTUISTUNG
31.28. märtsil 2016 toimunud kohtuistungile pooled ei ilmunud ning kohus määras lahendada vaidlus TsMS § 403 lg 1 alusel edasi kirjalikus menetluses. Kohus andis hagejale võimaluse esitada seisukoht kostja 18.03.2016 seisukohale hiljemalt 11.04.2016. Samuti määras kohus pooltele tähtaja hiljemalt 14.04.2016 menetluskulude nimekirja esitamiseks ning teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks kirjalikus menetluses 26.04.2016 kell 16.00.
HAGEJA TÄIENDAV ARVAMUS
32.08. aprillil 2016 esitatud täiendavas arvamuses hageja leidis, et kostja 18.03.2016 menetlusdokumendile lisatud kostja juhatuse liikme A. Ni 25.06.2013 e-kirja koostamise ajal ei olnud veel poolevahelise projektijuhi lepingu täitmine lõppenud. A. N viitab samas e-kirjas, justkui oleks EL Konsult OÜ-l koostamata SA KIK keskkonnaprogrammi taotlus. Viidatud töö anti kostjale üle 05.08.2013 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga. EL Konsult OÜ kõrvaldas kostja poolt viidatud puudused 07.08.2013. Peale puuduste kõrvaldamist ei ole kostja viidatud töö osas enam täiendavaid pretensioone esitanud.
33.EL Konsult OÜ-l on A. Ni 25.06.2013 e-kirja kohaselt teostamata töö, mille sisuks oli omanikujärelevalve ja FIDIC Inseneri teenuste hankedokumentatsiooni ettevalmistamine ja tellija tingimuste defineerimine. Ka viidatud töö on EL Konsult OÜ poolt nõuetekohaselt teostatud ja kostjale üle antud. Eeltoodu tõendamiseks viitas hageja EL Konsult OÜ 25.06.2013 e-kirjale, kus M. E märgib: „Juhime tähelepanu, et omanikujärelevalve ja projektijuhtimise hankedokumentatsioon on Teile esitatud“. A. N on eeltoodud e-kirjale 28.06.2013 vastanud: „kõigepealt vabandused – omanikujärelevalve ja inseneriteenuse hankedokumentatsiooni leidsin tõepoolest sellelt CD-lt, mille mulle kunagi muuseas jätsid. Vaatame selle hankedokumentatsiooni kiiresti üle“. Eeltoodust tulenevalt on EL Konsult OÜ omanikujärelevalve ja FIDIC Inseneri teenuste hankedokumentatsiooni ette valmistanud ja selle kostjale üle andnud. Kuivõrd kostja ei ole peale töö ülevaatamist 28.06.2013 töö osas EL Konsult OÜ-le ühtegi pretensiooni esitanud, tuleb viidatud töö lugeda kostja poolt VÕS §-i 638, §-i 644 ja § 645 lg 3 kohaselt vastuvõetuks.
34.A. Ni 25.06.2013 e-kirjast nähtub, et justkui oleks EL Konsult OÜ poolt jäänud sama päeva seisuga täitmata kohustused, mille sisuks oli rahastajate-poolsetele küsimustele vastamine ja tellija nimel projekti koos lisadega rahastajatele ja nõutud institutsioonidele esitamine. Ka viidatud kohustused on EL Konsult OÜ poolt projektijuhi lepingu raames täidetud. M. Ei 25.06.2013 e-kirjast A. Nile nähtub, et EL Konsult OÜ on pidanud läbirääkimisi rahastajaga ja saanud KIK-lt positiivse vastuse projekti rahastamise jätkamiseks. Lisaks eeltoodule on EL Konsult OÜ kooskõlastanud arengukava terviseameti ja keskkonnaministeeriumiga. Eeltooduga on EL Konsult OÜ talle projektijuhi lepingust tulenevad kohustused täitnud.
35.Kostja on toonud 25.06.2013 e-kirjas punasega välja tööd, mis olid kostja hinnangul viidatud kuupäeva seisuga veel EL Konsult OÜ poolt teostamata. Kostja ei ole nimetatud tööle kui pooleliolevale või tegemata tööle viidanud, lugedes selle selliselt EL Konsult OÜ poolt kohaselt 8 (14)
2-15-16548 täidetuks. Ka kostja 18.03.2016 menetlusdokumendile lisatud e-kirjast nähtub, et KIK Ühtekuuluvusfondi „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“ muudatustaotlus oli 25.06.2013 kohaselt täidetud ning kostja 09.09.2013 esitatud nõue täiendavate tööde tegemiseks ei põhinenud enam pooltevahelisel lepingul. Kuivõrd tegemist oli lisatööde tellimisega kostja poolt, ei anna eeltoodu kostjale õigust keelduda projektijuhi lepingu alusel tehtud tööde eest tasumisest.
36.Kuivõrd kõik tööd peale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ning keskkonnaprogrammi taotluse ja tehnoloogilisele projekti anti kostjale üle juba enne 05.08.2013, pidanuks kostja esitama kõik tööde osas ilmnenud pretensioonid enne viidatud kuupäeva, mõistliku aja jooksul peale EL Konsult OÜ poolt dokumentide talle edastamist.
KOSTJA SEISUKOHT
37.14. aprillil 2016 esitatud seisukohas kostja leidis, et hageja esitatud 25.06.2013 M Ei ja A Ni ekirjavahetus ei tõenda, milline dokumentatsioon täpselt viidatud CD-l oli või millise kvaliteediga see dokumentatsioon oli. Lisaks märgib kostja, et hageja seisukoht on vastuoluline – ühelt poolt märgib hageja, et 25.06.2013 ei olnud projektijuhi lepingu täitmine veel lõppenud ja EL Konsult OÜ esitas akti tööde üleandmiseks kostjale alles 05.08.2013, kuid teisalt on hageja seisukohal, et hageja poolt esitatud 25.06.2013 e-kirjad viidatud töö tuleb lugeda juba enne 05.08.2013 vastuvõetuks.
38.OÜ EL Konsult juhatuse liikme e-kiri ei saa tõendada läbirääkimiste pidamist kolmandate isikutega. Arusaamatuks jääb, millega on tõendatud hageja väide, et EL Konsult OÜ on kooskõlastanud arengukava terviseameti ja keskkonnaministeeriumiga. Lisaks ei olnud projektijuhi lepingust tulenevaks kohustuseks üksnes läbirääkimiste pidamine rahastajaga ja positiivse vastuse saamine. Projektijuhi lepingu kohaselt oli töövõtja töökohustuseks mh „tellija nimel projekti esitamine koos lisadega rahastajatele ning nõutud institutsioonidele.“ Mis puudutab KIK Ühtekuuluvusfondi „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“ taotlust, siis vastav töökohustus ei olnud ega saanudki olla täidetud 25.06.2013. A Ni 25.06.2013 e-kirjas ei olnud vastav töökohustus punaseks märgitud, kuna tegemist oli antud ajahetkel n-ö normaalses jätkuprotsessis oleva tööga ning tolleks hetkeks ei olnud kostjale veel ka teada, et tegemist ei ole nõuetekohase tööga.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
39.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
40.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Pooled ei ilmunud asjas määratud kohtuistungile ja on nõustunud tsiviilasja edasi kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest leiab, et tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha. Kohtualluvus
41.Kohus ei nõustu kostja väidetega hagi TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel läbivaatamata jätmise vajaduse kohta. TsMS § 423 1 p 6 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtu 9 (14)
2-15-16548 kokkuleppe kehtivust. Hageja õiguseellase OÜ EL Konsult kui projektijuhi ja kostja OÜ Vihula Valla Veevärk kui tellija vahel 07.01.2013 sõlmitud projektijuhi lepingu nr 2013-01/07 punktis 9 leppisid lepingupooled, et lahkhelid tellija ja projektijuhi vahel lepingu täitmise küsimustes lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui see tulemust ei anna, teeb lõppotsuse EV Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus. Kuni vahekohtusse pöördumiseni säilib pooltel õigus pöörduda kohtusse. Käesolevas vaidluses ei ole menetlusosalisteks 07.01.2013 sõlmitud projektijuhi lepingu pooled ehk töövõtja ja tellija. Pooltel ei ole vaidlust hagiavalduse juurde lisatud nõude loovutamise teadete üle, millede kohaselt töövõtja on 15.11.2013 loovutanud nõudeõiguse tellija vastu Taristu Projekteerimise OÜ-le (t.lk. 23), kes omakorda 15.12.2014 loovutas nõude kostja vastu edasi hagejale Legal Financial Services OÜ-le (t.lk. 24).
42.Võlaõigusseaduse (VÕS) §164 lg 1 tulenevalt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 1 teises lauses sätestatud vastuväiteid kostja esitanud ei ole. Ei väida kostja ka seda, et lepingupooled on vaidluse andnud lahendamiseks vahekohtule. Kohus nõustub hagejaga, et 07.01.2013 projektijuhi leping ei sätesta, et lepingust tulenevad vaidlused alluvad vaid EV Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtusse. Seega, isegi kui nõuet kostja vastu ei oleks loovutatud, ei välista projektijuhi leping lepingupoolte õigust pöörduda lepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks maakohtusse. VÕS § 164 lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja ei ole projektijuhi lepingu pool, mistõttu ei ole võimalik välistada hageja õigust pöörduda hagiga vastavalt TsMS § 9 lg 1 maakohtusse.
43.Projektijuhi lepingu p 3.1. leppisid lepingupooled kokku, et projektijuht, olles pälvinud lepingu sõlmimisel tellija usalduse, kohustub kasutama kõiki oma teadmisi ja oskusi projekti tegemiseks, sh koostööks finants- ja riigiinstitutsioonidega ja teiste asjaomaste ettevõtetega ja asutustega tellija huvides. Projektijuht viib ellu ja koordineerib kõiki projekti ettevalmistamisega seotud tegevusi, nõuetele vastavate dokumentide koostamise, komplekteerimise ja hankimise. Projektijuhi kohustused olid lepingu järgi olid: 1) SA KIK Ühtekuuluvusfondi "Veemajanduse infrastruktuuri arendamine" taotluse muutmine; 2) SA KIK keskkonnaprogrammi taotluse koostamine; 3) Vihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamine; 4) reoveepuhasti ehituse hankedokumentatsiooni ettevalmistamine, tellija tingimuste defineerimine; 5) omanikujärelevalve ja FIDIC Inseneri teenuste hankedokumentatsiooni ettevalmistamine, tellija tingimuste defineerimine; 5) Nordic Investment Banki nõuetele vastava aruandluse koostamine; 6) töökoosolekute korraldamine ja nende juhtimine; 7) projekti ettevalmistamise osas suhtlemine Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) jt asjaomaste institutsioonidega; 8) rahastajate-poolsetele küsimustele vastamine; 9) tellija nimel projekti esitamine koos lisadega rahastajatele ning nõutud institutsioonidele (t.lk. 11-16). Kostja kohustus tasuma töövõtjale teostatud tööde eest 73 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Tellija kohustus tasuma lepingumaksumusest 50% ettemaksuna ning lõppmakse pärast dokumentatsiooni üleandmist tellijale. Tasumine pidi toimuma 10 päeva jooksul projektijuhi poolt esitatud arvete ja teostatud tööde-üleandmisvastuvõtmisakti alusel. Artvete mittetähtaegsel tasumisel kohustus tellija tasuma viivist 0.1% tasumisele kuuluvast summast, kuid mitte rohkem kui 20% võlgu olevast summast (lepingu punktid 6.1, 6.3). EL Konsult OÜ esitas 05.08.2013 tellijale vastavalt lepingu punktile 6.3.1. arve nr 1625 summas 44 100 eurot, s.h põhisumma 36 750 eurot ja käibemaks 7 350 eurot (t.lk. 21). Hagiavalduse 10 (14)
2-15-16548 ja kostja vastuse kohaselt tasus kostja töövõtjale arve nr 1625 osaliselt, s.o 30.08.2013 summas 11 000 eurot ja 20.09.2013 summas 20 000 eurot. Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle.
44.05.08.2013 koostas töövõtja üleandmise-vastuvõtmise akti töö üleandmiseks, s.o Vihula Valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024 ja Vihula Valla Veevärgi KIK keskkonnaprogrammi taotlus ja tehnoloogiline projekt (t.lk. 19), mida pole tellija vastu võtnud. Kostja teatas 07.08.2013, et arengukava on tõepoolest korras, kuid Võsupere taotluses KIK puuduvad tehnoloogiline projekt, samuti tasuvusanalüüs, hinnapakkumine ja kulumetoodika arvestus. Kostja kinnitas, et tehnoloogilise projekti vahevarianti ta on näinud ja ka parandusi teinud (t.lk. 22).
45.TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas tellija on oma kohustusi vastavalt projektijuhi lepingule täitnud, kas kostja tasu maksmise kohustusest osaliselt keeldumine on põhjendanud ning kas ja millises ulatuses on kostjal tekkinud tasaarvestamise nõue.
46.Poolte vaidlus põhineb töövõtulepingul. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 alusel töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud. Nõude omandamine ei vabastada tõendamise kohustusest. Kuna kostja vaidleb hagile vastu, siis hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama, et tellija täitis oma kohustusi vastavalt projektijuhi lepingule ja andis töö töövõtjale üle kokkulepitud ajaks. Hagiavalduse rahuldamata jätmiseks peab kostja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama, te töövõtja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, töö on puudustega ja tellija tegi lisakulutusi töövõtja valmistatud töös esinenud puuduste kõrvaldamiseks.
47.Kohus ei nõustu hageja väidetega töövõtja poolt oma kohustuste nõuetekohaselt täitmise kohta, sest tema väited ei ole kooskõlas asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega. Nimelt pärast tellija poolt teostatud tööde eest akti ja arve esitamist 05.08.2013, on kostja saatnud töövõtjale materjalid ja kaaskirja Ühtekuuluvusfondi (ÜF) projekti „Vihula valla veemajandusprojekt“ TRO muudatuste taotluse KIK-i lõplikuks esitamiseks (t. lk. 111). Töövõtja vastas samal päeval tellijale, et see võtab natuke aega ja et saab valmis oktoobri alguses (t.lk. 111). 18.09.2013, s.o väidetavalt pärast töö valmimist 05.08.2013, esitas töövõtja tellijale MFA ja TÜ uuendatud versiooni ja teatas, et eriti ei ole midagi muutunud, ainult tänu puhasti dramaatilistele odavnemisele tuli abimäär natuke üles (t.lk. 63, 64). Kostja on 20.09.2013 vastanud töövõtjale, et esitada tuleb terviktaotlus ja et teostatavusuuringu sisu ei vasta tegelikkusele, et eelprojekt on uuendamata, et FMA Excel on esitamata, numbrid on korrigeeritud arusaamatult ja mittevastavuses tegelikkusega, värsked raamatupidamisnäitajad on kajastamata ning et taotlus koos lisadega on täiendamata. Kostja teatas, et töövõtja ei ole vaatamata oma lubadustele esialgseks tähtajaks 16.09.2013 ega pikendatud tähtajaks 18.09.2013 oma lepingulist kohustust täitnud ja et kostja kaasab küsimuse lahendamisse kogenud ja pühendunud osapoole ja 11 (14)
2-15-16548 kaasnevad kulud tasaarveldab 2013-01/07 lepingu teise osamakse arvega 1625 (t.lk. 63). Kohus hindab seda VÕS § 644 lg 1 sätestatud tellija teatamisena töö lepingutingimustele mittevastavusest.
48.20.09.2013 tegi OÜ Projektin kostjale hinnapakkumise OÜ Vihula Valla Veevärk ja Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi kaasajastatava veemajandusprojekti SFOS nr 2.1.0101.10-0095 „Vihula valla veemajandusprojekt“ rahastamisotsuse muudatustaotluse vormistamise eest kokku koos käibemaksuga summas 3 960 eurot (t.lk. 112). OÜ Projektin poolt teostatud tööde akti nr 1 kohaselt töö seisnes MFA asjakohastamises, tehnilise dokumentatsiooni ja eelprojektide asjakohastamises ning taotluse, teostatavusuuringu ja lisade täpsustamises ja koondvormistamises (t.lk. 113).
49.VÕS § 642 lg 1 alusel töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Et töid, mida kostja OÜ-lt Projektin tellis, ei pidanud OÜ EL Konsult projektijuhi lepingu 2013-01/07 alusel teostama, ei ole hageja väitnud. Sellepärast ei nõustu kohus hagejaga OÜ EL Konsult poolt tööde vastavalt lepingule teostamise kohta. Projektilepingu punkti 6.3.1 alusel tellija kohustus tasuma lõppmakse pärast dokumentatsiooni üleandmist tellijale. Seega tuleb asuda seisukohale, et projektijuhi lepingu järgi anti viimane dokumentatsioon kostjale üle OÜ Projektin poolt arve nr 3011 summas 3 960 esitamisega 30.09.2013 ja tema poolt teostatud tööde kohta esitatud akti kostja poolt allkirjastamisega.
50.Kuigi kostja on esitanud väiteid OÜ EL Konsult poolt lepinguliste kohustute mittekohaselt täitmise ja teostatud tööde ning dokumentatsiooni osaliselt üleandmata jätmise kohta, ei ole kostjal teisi vastuväiteid, peale neid töid, mida kostja OÜ-lt Projektin täiendavalt tellis. Kostja ei ole väitnud, et OÜ EL Konsult poolt lepinguliste kohustuste osaliselt täitmata jätmise tõttu Võsu reopuhasti ehitust ettevalmistavad tegevused on jäänud realiseerimata. Seega asub kohus seisukohale, et ainus töö, mida OÜ EL Konsult ei ole täitnud, on töö, mida kostja OÜ-lt Projektin tellis. Kuna kostja tasus EL Konsult poolt tegemata tööde teostamise eest vaid 3 960 eurot, siis puudub kostjal mõistlik põhjendus ja õigus ülejäänud osas OÜ EL Konsult poolt 05.08.2013 esitatud arve mittetasumiseks.
51.Kostja on menetluses esitanud tasaarvestamise avalduse, kuid seda mitte tema esimeses menetlusdokumendis 07.12.2015 ega teises menetlusdokumendis 05.01.2016, vaid 18.03.2016, s.o vahetult enne asjas määratud kohtuistungit (28.03.2016). Kostja ei ole väitnud, et ta ka kohtuväliselt hagejale tasaarvestamise avalduse esitas. Samas nimetatud asjaolu ei välista kostja avalduse rahuldamist, sest VÕS § 198 esimese lause kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele ning VÕS ega TsMS ei välista tasaarvestamise avalduse esitamist kohtumenetluses. TsMS § 457 lg 2 alusel, kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata. Kohus rahuldab kostja avalduse, tasaarvestab hageja põhinõude 13 100 eurot kostja nõudega 3 960 eurot. Selle tulemusel leiab kohus põhjendatuks rahuldada hagi kostja vastu osaliselt, s.o põhisummas 9 140 eurot (13 100 – 3 960). Projektilepingu punkti 6.3.2. alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise 1 828 eurot (9 140 x 20%). Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 1131 lg 1 alusel võla sissenõudmisega seostud kulu 40 eurot. Kokku tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks 11 008 eurot (9 140 + 1 828 + 40), mis on 70% haginõudest (11 008 : 15 760 x 100). Käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole tähendust sellel, millal töövõtja nõue kostja vastu sissenõutavaks muutus, sest viivist ei ole võimalik arvestada kuni põhinõude täieliku tasumiseni ja kostjalt väljamõistetav viivis on vastavalt lepingule piiratud 20%-ga võlgu olevast summast. 12 (14)
2-15-16548 Menetluskulud
52.TsMS § 173 lg 1 ls 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldatakse 70% ulatuses. Seega peab kohus põhjendatuks jätta 70% ulatuses hageja õigusabikulud kostja kanda ja 30% ulatuses kostja õigusabikulud hageja kanda. Hageja tasutud riigilõivu peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt vastavalt rahuldatava haginõude suurusele.
53.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.
54.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas pooli TsMS §-s 218 lg 1 p 1, kostjat lisaks ka sama lõike punktis 2 sätestatud nõutele vastavad lepingulised esindajad.
55.Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule hagiavalduse (t. lk. 3-9, sisuliselt 6 lk), 2), seisukoha alluvuse taotlusele (t.lk. 51-53, sisuliselt 2 lk), hageja seisukoha 26.01.2016 (t.lk.80-86, sisuliselt 5 lk), täiendava seisukoha 08.04.2016 138-143, sisuliselt 4 lk). Kokku 17 lk. Kostja on esitanud kohtule esialgse vastuse hagile 07.12.2015 (t.lk. 41, 42, sisuliselt 1 lk, vastuse hagile 05.01.2016 (t.lk. 58-61, sisuliselt 3 lk, kostja täiendava seisukoha 18.03.2016 (t.lk. 104-106, sisuliselt 3 lk), täiendava seisukoha 14.04.2016 (t.lk. 104,105, sisuliselt 1 lk). Kokku 8 lk.
56.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 11.33 tundi (17 lk x 40 min : 60 min) ja kostja esindajatel kokku 5.33 tundi (8 x 40 : 60), s.h kuni 05.01.2015 2.66 tundi (4 x 40 : 60) ja alates 18.03.2016 2.66 tundi (4 x 40 : 60).
57.Hageja esindaja tunnitasu on 102 eurot ilma käibemaksuta. Kostja TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud esindaja tunnitasu on 100 eurot ilma käibemaksuta ja kostja TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud esindaja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13).. 13 (14)
2-15-16548
58.TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ja kostja on kinnitanud 14.04.2016 menetluskulude nimekirjades, et nii hageja kui ka hageja saab käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodu põhjal on tekkinud põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud: hagejal 1 155.66 eurot (102 x 11.33) ja kostjal 585.20 eurot (2.66 x 100 + 2.66 x 120). Lisaks hageja on 04.11.2015 tasunud hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 700 eurot (t. lk. 31).
59.Hagi rahuldatakse kokku summas 11 008 eurot, millelt vastavalt RLS § 59 lg 1 ja lisale 1 tuleks tasuda riigilõivu 600 eurot. Sellises ulatuses mõistab kohus kostjalt riigilõivu hageja kasuks välja. Kohus peab põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks 70% hageja kohtuvälistest (õigusabi) kuludest summas 808.96 eurot (1 155.66 x70%) ja 600 eurot riigilõivu. Kokku 1 408.96 eurot. Kohus mõistab hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 175.56 eurot (585.20 x 30%).
60.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Pooled on menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes vastavad taotlused esitanud.
61.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 15.05.2017 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Viru Maakohtu 26. aprilli 2016. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus ja vastu apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Riigikohtu 07.08.2017 kohtumääruse
RESOLUTSIOON:
1.Jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
2.Tasutud kautsjon arvata riigituludesse.
3.Kassatsiooniastme menetluskulud jätta OÜ Vihula Valla Veevärk kanda. 26.04.2016 kohtuotsus 2-15-16548 jõustus 07. augustil 2017. a Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne referent 14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.