Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. Xxx esitas 29.02.2016 Harju Maakohtule avalduse XxxOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: Andmed majandustegevuse kohta puuduvad. Juhatuse liige ei ole vastanud halduri teabenõudele – tema telefon on pikemat aega olnud välja lülitatud. Ettevõte ei ole käibemaksukohuslane alates septembrist 2015. xxx aadressilt võlgnikku leida ei õnnestunud. Täitemenetlused on jäänud tulemusteta. Järeldus: majandustegevus ilmselt lõppes juba 2015.aasta alguses. Võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa. Võlgnikul puuduvad osalused äriühingutes, väärtpaberid ja sõidukid. Tühi on pangakonto. Võlgniku teadaolevad kohustused – võlg 17 töötaja ees ja maksuvõlg: nr

Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet Xxx

Kohustused, € 16 493

põhivõlg 13252 + intress 3241

6 488,39

TVKO 4.4-1/1039, TL lõppes ???

5 117

1 680 1 140 3 217,40 1 833 1 480 2 071 10 407,67 3 470 3 950

1 520 1 300 4 158 1 520,44

68 209

KOKKU

Märkused

TVKO 4.4-1/1372 TVKO 4.4-1/1289 TVKO 4.4-1/1285 või 8469,97 ? TVKO 4.4-1/1412, TL lõppes 18.01.13

leping lõppes 30.04.13

Peale ülaltoodute ei ole haldur võlgnikul muid täitmata kohustusi tuvastanud. Tänaseks teadaolevatele kohustustele lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni viivised ja intressid. Võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Krediidiinfo andmetel tekkisid võlgnikul maksehäired juba juunis 2013. Menetluse edasises käigus vajavad täpsustamist täitemenetluste kulude nõuded, sh iga menetluse algatamise tasu 19,16 eurot ja otsesed kulud. Aasta

Äritulud (käive) 1 188 588

Kasum/kahjum 5 299

Omakapital 88 060

387 808 andmed puuduvad andmed puuduvad andmed puuduvad

-52 770 andmed puuduvad andmed puuduvad andmed puuduvad

35 290 andmed puuduvad andmed puuduvad andmed puuduvad

Majandusaasta aruannet aastate 2014 - 2015 kohta ei ole äriregistrile esitatud. Ettevõttel on esitamata 4 maksudeklaratsiooni. Ajutisele haldurile ei ole juhatuse liige midagi esitanud. Kuid ilmselt ei ole juhatuse liige mitme nimetatud aasta kohta nõuetekohast raamatupidamisarvestust pidanudki, kuigi Raamatupidamise seaduse § 4 näeb ette raamatupidamise katkematu pidamise (püsiva korraldamise), sh majandusaasta aruande tähtajalise esitamise ja dokumentatsiooni säilitamise. Võlgnikul ilmselt puudub igasugune vara. Seega ei vasta netovara suurus äriseadustiku nõuetele. Netovara väärtuse languse korral alla selle miinimumsuuruse (ÄS § 136 kohaselt vähemalt 2500 eurot) pidi juhtkond esitama pankrotiavalduse või võtma tarvitusele muud meetmed olukorra parandamiseks. Seni puuduvad ajutisel halduril andmed, miks juhatuse liige ei asunud äriühingut nõuetekohaselt likvideerima ja/või ei esitanud pankrotiavaldust. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest kohustusi on enam kui 68 209 eurot, kuid vara ilmselt puudub, netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 136 nõuetega, puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks, töölepingute jätkamine pole võimalik, sest majandustegevus lõppes juba 2013.aastal, võlgniku omanikul/juhtkonnal ilmselt puudub huvi majandustegevuse jätkamiseks. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku valed äriotsused, sealhulgas nõrk äriplaan ja liiga väike osakapital, mis ei katnud tekkinud kahjumit. Maksejõuetusele võis kaasa aidata juhtkonna pahatahtlik käitumine, sest majandustegevuse lõpetamisel jäeti täitmata kohustused töötajate ja maksuameti ees. Samuti jäid täitmata juhatuse kohustused äriühingu raamatupidamise ja likvideerimise korraldamisel. PankrS § 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Küll on aga arusaamatu juhtkonna käitumise motiivid, kui jäeti nii paljudele töötajatele maksmata töötasud ning tasumata maksuvõlg. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 810 eurot. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 68 209 eurot ja vara võlgnikul puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus

esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 12.04.2016 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 25.04.2016. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme XXX`i. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 810 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul piisav vara puudub, seega kuulub riigi arvelt ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot + käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnikult kuulub väljamõistmisele ajutise halduri tasu summas 333,60 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.