Nasbor OÜ (RK 12308714) Kostja seaduslikud esindajad, juhatuse liikmed A. O. ja N. O.
Kostja II:
A. O. (IK xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)
Kostja III:
N. O. (IK xxx, elukoht: xxx e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Capital Inkasso OÜ hagi Nasbor OÜ, A. O.`i ja N. O. vastu 27.01.2014 maksegraafik/võlatunnistusest tuleneva koguvõlgnevuse summas 7 000 eurot, nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista solidaarselt kostjatelt Nasbor OÜ-lt, A. O.`ilt ja N. O.`lt hageja Capital Inkasso OÜ kasuks 27.01.2014 maksegraafik/ võlatunnistusest tulenev tasumata võlgnevus kogusummas 3 617 (kolm tuhat kuussada seitseteist) eurot 51 senti, sh põhivõlgnevus 2 645 eurot, kahjuhüvitis 200 eurot, leppetrahv 300 eurot, viivised 06.06.2014 seisuga 195,12 eurot ja viivised ajavahemiku 07.06.201408.07.2015 eest summas 277,39 eurot.
3.Jätta hageja menetluskulud 52% ulatuses nende õigustatud suurusest, so 869,74 eurost, solidaarselt kostjate Nasbor OÜ, A. O.`i ja N. O. kanda. Muus osas jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.
4.Välja mõista solidaarselt kostjatelt Nasbor OÜ-lt, A. O.`ilt ja N. O.`lt hageja Capital Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 452 (nelisada viiskümmend kaks) eurot 26 senti.
5.Välja mõista solidaarselt kostjatelt Nasbor OÜ-lt, A. O.`ilt ja N. O.`lt hageja Capital Inkasso OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (452,26 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Kostjate menetluskulud jätta täies ulatuses kostjate enda kanda.
7.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.Capital Inkasso OÜ esitas 08.07.2015 Viru Maakohtule Nasbor OÜ, A. O.`i ja N. O. vastu võlgnevuse 7 000 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on 05.02.2014 Capital Inkasso OÜ, Nasbor OÜ, A. O. ning N. O. sõlminud lepingu pealkirjaga „Maksegraafik/võlatunnistus – NASBOR“. Lepingu kohaselt aktsepteeris ja tunnistas kostja Nasbor OÜ täielikult võlgnevust hageja ees summas 3 440,12 eurot, sh põhivõlgnevus 2 645 eurot, kahjuhüvitis 200 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 595,12 eurot. Lepingu kohaselt lähtusid pooled kohustuste täitmisel VÕS § 88 lg-st 8. Kostjad kohustusid võlgnevuse tasuma järgmise maksegraafiku alusel: igakuiselt jooksva kalendrikuu 5-ks kuupäevaks 100 eurot, esimese osamaksega
05.02.2014, kuni võlgnevuse täieliku likvideerimiseni. Pooled leppisid kokku, et maksegraafikust tulenevate kohustuste tähtaegse mittetäitmise korral muutub kogu kohustus täies ulatuses koheselt sissenõutavaks. Samuti andis leping hagejale õiguse nõuda kohustuse rikkumise korral leppetrahvi summas 300 eurot ning viivist summas 0,5% tasumata summast päevas. Kostjad A. O. ja N. O. kinnitasid oma allkirjaga, et nõustusid koostatud maksegraafiku tingimustega ja käendasid ning garanteerisid võlgnevuse tasumise isiklikult summas kuni 7 000 eurot. Kostjad täitsid lepingust tulenevad kohustused osaliselt. Kostja N. O. tasus 06.02.2014 hagejale 100 eurot, 05.03.2014 - 100 eurot, 04.04.2014 – 100 eurot ning 05.05.2014 – 100 eurot, kokku 400 eurot. Pärast viimast, 05.05.2014 tehtud makset ei ole ükski kostja lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Seega oli lepingujärgne võlgnevus 05.05.2014 seisuga vähenenud 3 040,12 euroni, kusjuures sellest põhiosa moodustas 2 645 eurot, kahjuhüvitis 200 eurot ning viivised 195,12 eurot, arvestades VÕS § 88 lg-s 8 sätestatud kohustuste täitmise järjekorda. 18.05.2015 saatis hageja kostjatele täitmisnõuded, sh viivise- ja leppetrahvinõuded, kuid kostjad kohustusi täitma ei asunud. Kuna kostja Nasbor OÜ jättis maksegraafikujärgse kohustuse 05.06.2014 täitmata, muutus 06.06.2014 sissenõutavaks ka lepingus sätestatud leppetrahv summas 300 eurot. Alates 06.06.2014 kuni hagi esitamiseni on hagejal muutunud Nasbor OÜ vastu sissenõutavaks täiendav põhivõlgnevuselt, kahjuhüvitiselt ja leppetrahvilt arvestatav viivis summas 3258,55 eurot (2 645,00 eurot + 200,00 eurot + 300,00 eurot) * 0,5% päevas * 398 päeva = 6 258,55). Seega on kostja Nasbor OÜ koguvõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 3 145,00 eurot + 6 258,55 eurot + 195,12 eurot = 9 598,67 eurot. Lepingus on kostjad A. O. ja N. O. andnud hagejale käenduse, mille kohaselt on A. O.`i ja N. O. kui käendajate vastutuse rahaline maksimumsumma 7000 eurot. Kuna kostja Nasbor OÜ kohustused hageja ees on hagi esitamise seisuga kokku 9 598,67 eurot, st rohkem kui 7 000 eurot, siis palus hageja kostjatelt solidaarselt VÕS § 108 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja lg 2 ja § 150 alusel välja mõista võlgnevus 7 000 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. (tl. 2-16).
KOSTJA VASTUS
2.Kostja A. O. esitas 30.07.2015 kohtule vastuse, milles hagi ei tunnistanud ning hageja nõudmistega ei nõustunud. Vastuse kohaselt võttis kostja S. F.`ilt laenu 3600 eurot kolmeks kuuks, mille kohta koostati laenuleping. Alates 2013 detsembrist maksis kostja S. F.`ile laenu katteks 2 035 eurot ning maksmata jäi võlgnevus 2 645 eurot. 27.01.2014 allkirjastas kostja Capital Inkasso OÜ-ga maksegraafiku/võlatunnistuse ning hakkas selle alusel maksma, kuid mais 2014 helistati kostjale Julianus Inkasso OÜ-st ning öeldi, et maksed tuleb teostada nende arvele. Kostja ei saanud hagejaga telefoni teel ühendust ning peatas alates 2014 juunist maksete teostamise, kuna ei teadnud, kelle kontole ta peab tasuma. Aprillis 2015 helistas hageja ja hakkas nõudma võlgnevust. Kostja tegi ettepaneku uue maksegraafiku sõlmimiseks, kuid hageja esindaja keeldus. Kompromissini pooled ei jõudnud. Kostja teatas, et on nõus maksma maksegraafiku alusel põhivõlgnevuse 2245 eurot ja kahjuhüvitise 200 eurot, kokku 2425 eurot, summas 75 eurot kuus (tl. 30-43).
3.Kostja A. O. esitas 07.12.2015 kohtule vastuse, milles ei nõustunud hagiga ja hageja poolt esitatud menetluskuludega. Kostja palus jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda, kuna kostja kannab ise enda menetluskulud. (tl.61).
KOHTUISTUNG
4.28. märtsi 2016 kohtuistungil jäi hageja esindaja hagis esitatud nõude juurde. Esindaja märkis, et loovutusleping on 22.01.2014, loovutust on tunnistatud, seega hageja ei pidanud vajalikuks seda esitada. Vaidlust ei ole, et võlg on olemas ja Capital Inkasso on õige võlausaldaja. Nõuet, mis on loovutatud, teist korda enam loovutada ei saa. Airspring nõue on
mingi muu nõue. Laenulepingu pooleks oli S. F. isiklikult, Capital Inkasso asus tema asemele. Esindaja ei usu, et see viivitus hagi esitamisega on ebamõistlik. Heauskne võlgnik peaks ise olema aktiivne, et võlgnevust täita. Kostja väidab, et on korduvalt helistanud, kuid ta ei ole seda tõendanud, seega pole alust viiviseid vähendada. Ei ole tõendatud, et võlgnik heas usus oleks varem proovinud võtta kontakti võlausaldajaga ja oma kohustust täita. Kõneeristusega ei saa tõendada seda, et nad tahtsid oma kohustust täita. Neil oli teada, et Capital Inkasso oli võlausaldaja, arve oli neile teada. Julianus on asunud sisse nõudma Airspring OÜ nõuet. Antud nõudes oli algselt võlausaldajaks füüsiline isik, täita tuleb lepingut, oma õiguslike probleemidega tuleb ise aktiivselt tegutseda. Hageja palus hagi rahuldada hagiavalduses esitatud ulatuses. Kostja A. O. märkis kohtuistungil, et tulid dokumendid teiselt inkassolt. Kostja on oma vastuses olukorda kirjeldanud. Ta võib esitada kõneeristused, et nad helistasid mitu korda, et nendega kontakti võtta, ta tahtis teada, et miks mingi teine firma nõuab neilt võlga. Nad sõlmisid lepingu firmaga, kuigi nad oleks võinud mitte allkirjastada seda graafikut, nüüd tuleb välja, et S. F. andis neile laenu, neid hakati survestama. Ta võib tõendada, et nad püüdsid ühendust võtta, tal on vist isegi mingeid kirju alles. Kostjad tahtsid sõlmida maksegraafiku, nad ei olnud nõus viivistega. Kostja teatas, et nad tunnistavad põhivõlgnevust, viiviseid ja muid summasid nad ei tunnista. Kostja ei ole menetluskuludega nõus, need on liiga suured. Kostja N. O. teatel üritasid nad hagejaga ühendust võtta, kuid nende kõnedele ei vastatud. (tl. 78-81).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja A. O.`i vastustega hagile, menetlusosaliste kohtuistungil antud ütlustega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Põhinõue
6.Capital Inkasso OÜ, Nasbor OÜ, A. O. ning N. O. vahel on 27.01.2014 sõlmitud „Maksegraafik/võlatunnistus – NASBOR“, mille kohaselt aktsepteeris ja tunnistas kostja Nasbor OÜ täielikult võlgnevust hageja ees summas 3 440,12 eurot, sh põhivõlgnevus 2 645,00 eurot, kahjuhüvitis 200,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 595,12 eurot. Kostjad kohustusid võlgnevuse tasuma järgmise maksegraafiku alusel: igakuiselt jooksva kalendrikuu 5ks kuupäevaks 100 eurot, esimese osamaksega 05.02.2014, kuni võlgnevuse täieliku likvideerimiseni. Pooled leppisid kokku, et maksegraafikust tulenevate kohustuste tähtaegse mittetäitmise korral muutub kogu kohustus täies ulatuses koheselt sissenõutavaks. Kostja N. O. tasus 06.02.2014 hagejale 100 eurot, 05.03.2014 - 100 eurot, 04.04.2014 – 100 eurot ning 05.05.2014 – 100 eurot, kokku 400 eurot. Pärast viimast, 05.05.2014 tehtud makset ei ole ükski kostja lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Seega oli lepingujärgne võlgnevus 05.05.2014 seisuga vähenenud 3 040,12 euroni, kusjuures sellest põhiosa moodustas 2 645 eurot, kahjuhüvitis 200 eurot ning viivised 195,12 eurot. Põhivõla tasumata osa moodustab 2 645 eurot.
7.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed
tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
8.Capital Inkasso OÜ, Nasbor OÜ, A. O. ning N. O. vahel 27.01.2014 „Maksegraafik/võlatunnistus – NASBOR“, sõlmimine summas 3440,12 eurot on tõendatud poolte poolt esitatud sõlmitud võlatunnistusega (tl. 7). Võlgnevus tuli tasuda osamaksetena, summas 100 eurot kuus kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Eeltooduga on tuvastatud, et 27.01.2014 sõlmisid pooled võlgnevuse tasumise maksegraafiku, mille kostjad täitsid osaliselt, summas 400 eurot. Kostja N. O. poolt on 06.02.2014, 05.03.2014, 04.04.2014 ja 05.05.2014 tasutud hagejale kokku 400 eurot (4x100). Kuna vastavalt 27.01.2014 maksegraafik/võlatunnistusele loeti tasutud summad VÕS § 88 lg 8 alusel arvestatud viivise katteks, siis on kostjate poolt täielikult tasumata põhivõlgnevus summas 2645 eurot. Kuigi kostja A. O. kohtule esitatud vastustes hagi ei tunnistanud, nõustus ta 30.07.2015 kohtule esitatud vastuses põhivõlgnevusega summas 2245 eurot (tl. 30). 28.03.2016 kohtuistungil nõustusid kostjad põhivõlgnevusega. Eeltooduga on tuvastatud, et 27.01.2014 maksegraafik/võlatunnistuse alusel kohustusid kostjad tasuma hagejale põhivõlgnevuse summas 2645 eurot, mille kostjad jätsid tagastamata.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
10.30.07.2015 kohtule esitatud vastuses ja 28.03.2016 kohtuistungil väitis kostja A. O., et kuna sama võlgnevust nõudis neil ka Julianus Inkasso OÜ, siis nad ei teadnud, kellele võlgnevust tasuda ja lõpetasid maksete teostamise. Samas ei ole kostjad esitanud kohtule Airsprings OÜ-ga sõlmitud lepingut, et kohtul oleks olnud võimalik hinnata, kas tegemist on ühe ja sama nõudega või mitte. Kohtul võib see võimalus avaneda tulevikus, juhul, kui Julianus Inkasso OÜ peaks esitama kostjate vastu võlanõude, antud menetluses ei ole seda aga võimalik hinnata.
11.Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud, et kostjate poolt on tasumata vahel 27.01.2014 „Maksegraafik/võlatunnistus – NASBOR“ tulenev põhivõlgnevus summas 2645 eurot ning nimetatud summa kuulub solidaarselt kostjatelt, sh A. O.`ilt ja N. O.`lt (kui käendajatelt VÕS § 145 , § 150 alusel) hageja kasuks väljamõistmisele. Kahjuhüvitis ja leppetrahv
12.VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 145 lg 1, 2 kohaselt, kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui
käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. 27.01.2014 „Maksegraafik/võlatunnistus – NASBOR“ järgi kohustusid kostjad maksma kahjuhüvitist 200 eurot ning maksegraafikust tulenevate kohustuste tähtaegse mittetäimise korral leppetrahvi 300 eurot (tl. 7).
13.Kostjad on maksegraafik/võlatunnistust sõlmides selliste tingimuste ja tasudega nõustunud. Kuivõrd lepingu pooled on leppinud kokku nii kahjuhüvitise kui ka leppetrahvi tasumise osas, ning kostjad on maksegraafik/võlatunnistusest tulenevaid kohustusi rikkunud, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kahjuhüvitise katteks tuleb solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõista 200 eurot ning leppetrahvi katteks 300 eurot, kokku 500 eurot. Viivis
14.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt 27.01.2014 sõlmitud maksegraafik/võlatunnistusele moodustab viivis 0,5% päevas. (tl. 7). 27.01.2014 sõlmitud maksegraafik/võlatunnistuse kohaselt moodustas maksegraafikus märgitud viivis 595,12 eurot, millest on tasutud 400 eurot, seega moodustab tasumata viivis 195,12 eurot. Kohus leiab, et antud osas on hageja nõue põhjendatud, kostjad on nimetatud viivise määraga nõustunud ning antud summa kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele.
15.Vastavalt 27.01.2014 sõlmitud maksegraafik/võlatunnistusele, kui kostjad ei tasu võlgnevust vastavalt maksegraafikule, moodustab viivise protsent 0,5 päevas nii võlgnevuselt, sissenõutavaks muutunud viiviselt kui ka leppetrahvilt ja kahjuhüvitiselt. Hageja on arvestanud viivise summaks ajavahemiku 06.06.2014-08.07.2015 eest 6258,55 eurot (0,5% päevas summalt 3145 eurot), millest palub kostjatelt välja mõista viivise hagi esitamise seisuga summas 3659,88 eurot (7000 /käendajate vastutuse määr/ - 2645-200-300-195,12=3659,88). Antud nõude osas on kohus seisukohal, et kuigi kostjad on antud viivise protsendiga nõustunud, on hageja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt TsÜS 138 mõttes.
16.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 kohaselt, õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. 27.01.2014 sõlmitud maksegraafik/võlatunnistusest tulenev nõue muutus sissenõutavaks alates 06.06.2014, hagi on kohtule esitatud 07.07.2015, so 1 aasta ja 1 kuu möödudes pärast nõude sissenõutavaks muutumisest. Kuigi hageja esindaja 28.03.2016 kohtuistungil leidis, et ei ole tegemist pahatahtliku viivitamisega, on kohus selles osas teisel arvamusel. Hageja ei ole
esitanud kohtule mitte ühtegi mõjuvat põhjendust, miks ei asunud hageja oma seadusest tulenevat õigust teostama pärast nõude sissenõutavaks muutumist, vaid tegi seda alles 2015. aasta juulikuus. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist kunstliku viivise suurendamisega selleks, et oleks võimalik esitada kostjate, eriti just käendajate vastu hagi nende vastutuse piirmäära, so 7 000 eurot ulatuses, sest kui hageja oleks esitanud hagi pärast nõude sissenõutavaks muutumist, oleks väljamõistetava summa suurus olnud oluliselt väiksem. Kohus leiab, et mõistlik ja piisav ooteaeg oleks hagejal olnud ca 3-4 kuud, antud juhul on tegemist põhjendamatult pika viivitamisega hageja poolt. Seega leiab kohus, et hageja on käitunud pahatahtlikult TsÜS § 138 lg 2 mõttes, tekitades kahju teistele isikutele, so kostjatele. Kohus arvestab ka sellega, et hageja on esitanud kostjate vastu nii kahjuhüvitise kui ka leppetrahvi nõuded võimalike kahjude hüvitamiseks ning kohus on selles osas hageja nõuded rahuldanud, seega on viivise väljamõistmine 0,5% päevas ebamõistlik, seda enam, et viivist on arvestatud nii kahjuhüvitiselt kui ka leppetrahvilt. Kostjad viivisenõudega ei nõustunud. Kohus, lähtudes asjaolust, et kostjad on viivisenõude vaidlustanud, leiab, et kuigi hagejal on õigus esitada kostja vastu lepingust tulenev viivise nõue, on põhjendatud, võttes arvesse hageja käitumist, mõista viivis välja VÕS § 113 lg 1, § 94 alusel.
17.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära teadete kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 30.06.2014 0,25%; enne 31.12.2014 0,15% ning nii enne 01.07 2015.a., kui ka enne 01.01.2016.a 0,05 %.
18.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus viivisenõude ajavahemiku 06.06.2014 kuni 08.07.2015 eest summas 277,39 eurot (3145 eurot x 8,25% / 365 x 25 päeva; 3145 x 8,15% / 365 x 184 päeva; 3145 x 8,05% / 365 x 181 päeva; 3145 x 8,05% / 365 x 7 päeva) VÕS § 113 lg alusel, mis kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele. Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367, VÕS § 113 lg1, § 94. Menetluskulud
19.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1, kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
21.Hageja esindaja esitas 28.03.2016 kohtule taotluse, milles palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud kogusummas 1 010 eurot, sh riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 560 eurot (tl. 79-80). 31.03.2016 esitas hageja esindaja taotluse täienduse, milles palub välja mõista ka sõidukulude, so bussipiletite maksumuse summas 18,34 eurot. Kokku moodustavad hageja menetluskulud 1028,34 eurot (tl. 85-86). Kostja A. O. esitas 28.03.2016 vastuväited menetluskulude suuruse osas ning leiab, et hageja menetluskulud ei ole põhjendatud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt summas 450 eurot.
22.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu moodustab 93,33 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kokku on hageja esindaja esitanud Viru Maakohtule 1 sisulise menetlusdokumendi, so hagiavalduse (3,5 lk). Lisaks on hageja esindaja osalenud ühel kohtuistungil, kokku 35 minutit. Kokku on esindajal kulunud hagiavalduste koostamiseks, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ning asja kohtus arutamiseks 6 tundi (vastavalt taotlusele). Kohus, tutvudes tsiviilasja materjalidega, leiab, et õigusabi osutamise ajakuluna märgitud 6 tundi on põhjendatud osaliselt (sisaldab nii menetlusdokumendi koostamise kui ka kohtuistungil osalemiseks kulunud ajakulu).
23.Lähtudes eeltoodust analüüsib kohus järgnevalt hageja esindaja poolt kohtule esitatud taotlust ning ajakulu, lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel: Kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise ajakulu - ca 2,78 tundi hinnaga 93,33 eurot tund, kokku kuulub tasumisele 260 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus, peab õigustatuks kohtuistungiks ettevalmistamise ajakuluks 0,5 tundi, kuna hageja on tsiviilasja materjalidega tutvunud ning seega puudus vajadus niivõrd pikaks
ettevalmistuseks. Kohtuistungil osalemise põhjendatud ajakulu on 35 minutit (kohtuistung algas kell 11.00 ja lõppes 11.32). Kokku peab kohus õigustatud ajakuluks 1,0 tundi ja 5 minutit maksumusega 101,40 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodu põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 419,74 eurot /4,3 tundi x 93,33; 18,34 sõidupiletite kulu/. Hageja esindaja taotles kostjatelt menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja poolt kantud kuluks kokku 401,40 eurot lepingulise esindaja kulu, millele lisandub riigilõiv summas 450 eurot ja sõidukulud 18,34 eurot, kokku 869,74 eurot. Kohus jätab nimetatud summast 52% solidaarselt kostjate kanda. Muus osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
24.Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 452,26 eurot (869,74x52%). Kostjate menetluskulud jätab kohus täies ulatuses kostjate endi kanda.
25.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud.
26.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.