Swedbank AS-i hagi Rinaldo Bachmanni vastu 100 000 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
100 000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. veebruari 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rinaldo Bachmanni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
5. aprill 2016. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Rinaldo Bachmann (isikukood: XXXXX; elukoht: Vastse-Kuuste vald XXXXX ), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Vastustaja (hageja): Swedbank AS (registrikood: 10060701; asukoht: Tallinn Liivalaia 8), esindaja Birgit Juhanson
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 6. veebruari 2015. a otsus muutmata.
Kuna vastustaja ei taotlenud menetluskulude hüvitamist, siis jätta menetluskulude suurus apellatsiooniastmes kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama
tähtaja
kestel
kassatsioonkaebuse.
Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus
ei
ole esitatud
põhjendamatult
või
tähtaja
pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Swedbank AS esitas 21.12.2012 hagi Rinaldo Bachmanni vastu 100 000 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Avataastus OÜ (pankrotis) 18.10.2006 laenulepingu nr 06-190537-JI. Lõplikuks laenusummaks jäi 03.04.2007 sõlmitud lepingu lisa 2 järgi 284 297,99 eurot. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks oli 18.12.2013. Tulenevalt laenusaaja poolsest maksekohustuse rikkumisest ütles hageja 07.05.2010 teatisega laenulepingu üles. Laenusaaja võlgnevus hageja ees 29.11.2012 seisuga on 229 660,74 eurot, millest põhivõlg on 147 229,03 eurot ja viivised 82 431,71 eurot. Laenulepingust ja selle lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 03.04.2007 käenduslepingu nr 06-190537-KÄ/1, kus fikseeriti käendaja rahalise vastutuse maksimumsumma 127 823,30 eurot. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Kuivõrd laenusaaja põhivõlgnevus on 147 229,03 eurot ja hageja nõuab kostjalt käesolevas menetluses 100 000 euro tasumist (kostja vastutuse maksimumsumma on 127 823,30 eurot), siis ei ole asjakohane kostja taotlus viivise vähendamiseks.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Käendusleping on vastuolus heade kommetega. Kostja märkis, et hageja viivisenõue on ebamõistlikult suur, mistõttu taotles kostja selle vähendamist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 06.02.2015. a otsusega hagi ja mõistis Rinaldo Bachmannilt Swedbank AS-i kasuks välja 100 000 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis Rinaldo Bachmannilt Swedbank AS-i kasuks välja menetluskulud 1000 eurot ning määras viivise menetluskuludelt. Hageja nõude õiguslik alus on käenduslepingu p 1 ja VÕS § 145 lg-d 1 ja 2. Käenduslepingu sõlmimise ajal 03.04.2007 kehtinud TsÜS § 86 sätestas, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Kohus märkis, et kostja poolt esile toodud asjaolud olid käenduslepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 97 alusel tehingu tühistamise aluseks. Põhimõtteliselt tulnuks seega kostja esitatud asjaoludel kõne alla vaidlusaluse käenduslepingu tühistamine kostja poolt TsÜS § 97 alusel. Kohus pidas vajalikuks märkida, et kostja vande all antud seletus ei oleks samuti esitatud asjaoludel andnud alust lugeda vaidlusalust käenduslepingut heade kommetega vastuolus olevaks. Vaidlust ei ole selles, et 03.04.2007 käendas kostja füüsilise isikuna äriühingu kohustust. Kostja tegutses 03.04.2007 käenduslepingut sõlmides majandus- või kutsetegevuses, käendades sisuliselt enda kontrolli all oleva äriühingu majandustegevusest tulenevaid võlgasid. Kohtu hinnangul ei saa käenduslepingut, mis on sõlmitud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise vastu, pidada heade kommetega vastuolus olevaks. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et hageja ei ole laenulepingut lõpetades käitunud heas usus. Kostja on 23.01.2015 esitanud kohtule taotluse menetluse taastamiseks (III kd, tl 122-124). Kohus selgitas, et tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) võimaldab kohtumenetlust taastada juhul, kui kohus on põhjendamatult jätnud hagi läbi vaatamata, sest hageja ei ilmunud kohtuistungile (TsMS § 412), või juhul, kui kohus on põhjendamatult teinud tagaseljaotsuse kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korral (TsMS §-d 413, 417, 418). Antud juhul lahendas kohus hageja taotlusel asja sisuliselt ilma kostja osavõtuta (TsMS § 410). Kui kostja leiab, et kohus ei võinud kostja osavõtuta asja sisuliselt lahendada (rikutud on TsMS § 414 lg-s 2 sätestatut), on kostjal õigus TsMS § 333 alusel esitada vastuväide kohtu tegevuse kohta rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis (antud juhul apellatsioonkaebuses). Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras kulud kindlaks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Rinaldo Bachmann esitas 16.03.2015. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja tsiviilasja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub võtta tsiviilasja materjalide juurde apellatsioonkaebuse juurde lisatud arstitõendi. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) otsustas kohus ebaseaduslikult asja ilma kostja osavõtuta läbi vaadata. Kostja osavõtuta asja läbivaatamise tõttu jäi kostja vande all üle kuulamata ning kostjal puudus võimalus asja sisulisest arutamisest osavõtmiseks; 2) jättis maakohus ebaõigesti kostja esitatud menetluse taastamise taotluse läbi vaatamata ning kohtuistungile ilmumise põhjust tõendava arstitõendi tähelepanuta; 3) ei saanud maakohus TsMS § 414 lg 2 p-i 1 piirangu tõttu asja sisuliselt läbi vaadata, kuna kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal. Sellega eirati kostja kohtusse kutsumise nõudeid ning rikuti oluliselt TsMS § 306 lg-s 5 sätestatud kohustust menetlusosalisele kohtukutse kätte toimetada. Järelikult ei olnud kostjal TsMS § 306 lg-s 1 sätestatud võimalust dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Samuti rikkus kohus kostjat
telefonitsi kohtusse kutsudes TsMS § 343 lg 2 esimest lauset, mis sätestab, et kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva. Maakohus ei saanud asja sisuliselt läbi vaadata ka TsMS § 414 lg 2 p-i 2 tõttu, sest kostja teatas kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks (haigestumisest) ja põhistas seda. Kohus rikkus oluliselt ka TsMS §-i 345. Ükski õigusnorm ei kohusta menetlusosalist kohtule (ja vastaspoolele) avaldama delikaatsete isikuandmete hulka kuuluva meditsiinilise probleemiga seotud asjaolusid. Maakohus nõudis kostjalt ebaseaduslikult arstitõendi esitamist enne kohtuistungi toimumist. Eeltoodust tulenevalt oleks kohus pidanud TsMS § 410 alusel asja arutamise edasi lükkama, sest asja sisulise läbivaatamise eeldused ei olnud täidetud; 4) esitab kostja arstitõendi TsMS § 422 lg-te 1 ja 2 alusel istungile mitteilmumise mõjuva põhjuse tõendamiseks (lisa 1), sest vaidlustatud otsuses pole maakohus arstitõendi toimikusse võtmise osas seisukohta võtnud.
5.Swedbank AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) lahendas kohus vastustaja taotlusel asja 05.01.2015 istungil sisuliselt. Vastustaja leiab, et kui apellant leidis, et selline kohtu tegevus oli väär, oleks apellant pidanud vastavalt TsMS §-le 333 esitama kohtu tegevusele vastuväite, kuid apellant ei ole seda teinud ega teinud seda ka apellatsioonkaebuses. Apellant ei saa apellatsioonkaebuses tugineda asjaolule, et maakohus rikkus menetlusnormi; 2) ei vasta tõele apellandi väide, et vaidlust ei ole selles, et apellandile või apellandi esindajale ei ole 05.01.2015 toimunud istungile kohtukutset isiklikult kätte toimetatud. Nimelt on kutse saadetud 22.12.2014 muuhulgas tema e-posti aadressile. Vastavalt kohtu telefonogrammile helistas kohtuistungi sekretär 23.12.2014 apellandile ning apellant kinnitas, et on kohtu poolt saadetud kirja näinud. Apellant sai kohtuistungi kutse isiklikult kätte. Ka ei vasta tõele apellandi väide, nagu oleks kohtuistungi sekretär 05.01.2015 hommikul apellandile helistanud. Nimelt nähtub 05.01.2015 istungiprotokollist, et apellant ise helistas 05.01.2015 hommikul kell 8.00 kohtusse. Tõele ei vasta apellandi väide, nagu oleks ta 05.01.2015 istungi toimumisest teada saanud alles mõned tunnid enne istungi toimumist. Nimelt on kohtuistungi sekretär kinnitanud, et apellant andis 23.12.2014 telefonikõnes teada, et kutse on talle kättesaadav. Seega oli apellant 05.01.2015 toimuvast istungist teadlik juba 23.12.2014. Maakohus ei ole rikkunud TsMS § 414 lg 2 p-i 1; 3) ei takistanud vastavalt TsMS § 263 lg-le 1 apellandi istungilt puudumine tunnistaja ülekuulamist; 4) ei nõustu vastustaja apellandi väitega, nagu ei oleks apellant saanud esitada arstitõendit varem. Apellandile oli hiljemalt 05.01.2015 hommikul kell 8 teada, et ta on haige. Istung algas kell 11. Seega oli apellandil vähemalt 3 tundi aega võtta arsti juurest vajalik tõend.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Apellant vaidlustas maakohtu otsuse menetlusnormide rikkumise tõttu, leides, et maakohtul puudus seadusest tulenev alus asja arutada kohtuistungil ilma kostja osavõtuta ning selle
rikkumise tagajärg on otsuse tühisus, mis toob kaasa asja saatmise uueks arutamiseks maakohtule. Apellant ei ole vaidlustanud maakohtu otsust materiaalõiguse kohaldamise ega tõendite hindamise osas. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus märgib, et apellandi poolt esile toodud menetlusnormide rikkumised ei ole TsMS § 656 lg 1 tähenduses menetlusõiguse normi olulised rikkumised, mis tooksid kaasa otsuse tühistamise. Ringkonnakohus juhtis istungil apellandi tähelepanu sellele, et kui apellant leiab, et maakohus rikkus tema õigusliku ärakuulamise või taotluste esitamise õigust, siis pidi apellant apellatsioonkaebuses vastavad taotlused esitama.
8.Apellandi väide, et kostjat ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt, ei ole õige. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja esindajale sobivat istungi aega oli raske leida (III kd lk-d 75, 77, 83, 84, 85, 86). 10.11.2014 saadeti kostja esindajale kohtukutse 08.01.2015 määratud istungile. Kostja esindajaks oli vandeadvokaat, kellel oli kohustus kohtu saadetis viivitamatult avada, kuid kostja esindaja kinnitas nimetatud kutse kättesaamist alles 22.01.2015. 19.11.2014 teatas kostja esindaja oma esindusõiguse lõppemisest (lk 91). Esindusõigus taastati 21.01.2015 (III kd lk 125). Ringkonnakohus leiab käesolevas asjas kogumis kostja enda ja tema esindaja vahendusel tehtud menetluslikke toiminguid hinnates, et kostja ei ole oma menetlusosalise õigusi kasutanud heas usus. Pärast kostja esindusõiguse lõppemist saatis maakohus kohtukutse 5.01.2015 istungile kostja kahele postiaadressile tähitud kirjaga ja 22.12.2014 e-kirjaga kostja enda poolt antud e-posti aadressile (III kd lk 96, 99). 23.12.2014 helistas kohtuistungi sekretär kostjale. Vestluse käigus kostja kinnitas, et ta on märganud e-posti hulgas kohtu kirja, kuid ei ole seda veel täpselt vaadanud, kuid lubas seda teha. Telefonivestluses sekretär kordas, et istung toimub
5.01.2015 kell 11.00. (III kd lk 102). Ringkonnakohus leiab, et kohtukutse saatmisega kostja enda poolt antud e-posti aadressile, mille kaudu kostja varasemas menetluses oli kohtuga suhelnud (I kd lk 59, 71) ning kostja kinnitusega, et tema e-postkasti on kohtust kiri jõudnud, kuid ta ei ole sellega tutvunud, saab lugeda kohtukutse kostjale TsMS § 3141 lg 2 kättetoimetatuks. Asjaolu, kas kostja tutvus kohtukutsega või mitte, oli kostja risk, kuna talle oli tagatud mõistlik võimalus saadetisega tutvuda. Täiendavalt helistas kohus kostjale ja teatas veelkord kohtuistungi toimumise aja.
9.Apellandi väitel rikkus kohus TsMS § 342 lg-t 2, mille kohaselt kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § TsMS § 3141 lg 2 sätestatud tähtaegade arvutamist järgides jäi 10 päeva kohtuistungi aja teatamise ja istungi vahele. Kui ka asuda seisukohale, et kohus rikkus 10-päevast tähtaega, siis ei ole tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega, mis annaks aluse kohtulahendi tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kohtukutse toimetati kostjale õigeaegselt kätte ning tal oli võimalus istungiks ette valmistada ning võtta soovi korral esindaja, millele viitab ka kostja käitumine, kes istungi päeva hommikul helistas korduvalt kohtusse, ning istungi toimumise järgselt esindusõiguse taastamine.
10.Ringkonnakohtu istungil märkis apellant, et ta ei ole nõus selle üleskirjutusega, mis on tehtud tema telefonikõne baasil ning leidis, et ta on selle vaidlustanud.
5.jaanuari 2015 kohtuistungiprotokolli on märgitud „kostja teatas telefoni teel kohtule 5.01.2015 kell 8.00, et ta on haigestunud ja ei saa kohtuistungile ilmuda. Kostja helistas uuesti 9.30 ning selgitas, et ei saa haiguse tõttu istungile ilmuda. Haiguse põhjust kostja ei avaldanud, vaid lubas esitada arstitõendi. Kostja ei ole taotlenud edasilükkamist.“.
Kohtuistungi protokolli kohaselt esitas hageja seejärel taotluse, et kuna edasilükkamist ei ole soovitud, siis tuleks asi sisuliselt läbi vaadata ilma kostja osavõtuta (III kd lk 104). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kohtuistungi protokoll on kostjale teatavaks tehtud, kostja esindaja tutvus protokolliga pärast seda, kui tema esindusõigus kliendiga taastati, mis toimus pärast kohtulahendi tegemist. Ringkonnakohus leidis, et kostjal ei olnud takistusi protokolli õigsuse osas vastuväite esitamiseks ning esindajal oli õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks ka pärast seda, kui talle oli teatavaks saanud protokolli ebaõigsus. Hiljemalt apellatsioonkaebuses pidi apellant selle asjaolu esile tooma. Apellant ei kasutanud ühtegi seadusega ettenähtud õiguskaitse võimalust ning ringkonnakohus ei pea usutavaks II astme kohtuistungil apellandi esindaja poolt esitatud väidet, et kohus võltsis kohtuistungi protokolli. Hageja taotles asja sisulist läbivaatamist kohtuistungil ning TsMS §-de 410 ja 414 alusel oli maakohus õigustatud asja sisuliselt arutama.
11.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, mis esitati ringkonnakohtu istungil ja mille kohaselt maakohtus ilma isiku isikliku osavõtuta asja arutamine on rikkumine, mida ringkonnakohus ei saa kõrvaldada. Asja materjalidest nähtub, et kostja osales isiklikult 12.03.2013 (I kd lk 71-74), 20.05.2014 toimunud maakohtu istungitel (II kd lk 43-55). Apellant ei soovinud isiklikult osaleda ringkonnakohtu istungil, samuti ei taotlenud apellant ringkonnakohtult toimingute tegemist, mis jäid apellandi väitel tal maakohtu istungil tegemata. Apellandi väitel jäi ta maakohtu rikkumise tõttu vande all üle kuulamata. Asja materjalidest nähtub, et kostja taotles enda vande all ülekuulamist. 20.05.2014 kohtuistungil märkis maakohus, et võtab seisukoha pärast tõendite kogumist (II kd lk 55). Ringkonnakohus möönab, et kuna kostja viimasele maakohtu istungile ei ilmunud ning taotlusi ei esitanud, siis oleks maakohus pidanud protokolli märkima oma seisukoha. Ringkonnakohtule kostja enda vande all ülekuulamise taotlust ei esitanud, sellega on kostja minetanud rikkumisele tuginemise õiguse. Lisaks märgib ringkonnakohus, et TsMS § 268 annab õiguse tõendama kohustatud poole vande all ülekuulamiseks üksnes vastaspoole nõusolekul. Hageja vaidles kostja taotluse rahuldamisele vastu (II kd lk 55).
12.Apellandi väide, et rikuti tema õigust esitada tunnistajale küsimusi, ei ole õige. Apellant ei ilmunud kohtuistungile ja jättis sellega kasutamata võimaluse suuliselt küsimusi esitada. Maakohus on õigustatud, nii asja sisulisel arutamisel poole osavõtuta, kui erandkorras ka asja arutamise edasiükkamise korral TsMS § 352 lg 4 alusel, tunnistaja ütlused ära kuulama. Kui apellandil tekkisid tunnistjale küsimused protokolliga tutvumisel, siis pidi apellant kooskõlas TsMS § 652 lg-ga 4 esitama ringkonnakohtule taotluse tunnistaja täiendavaks ülekuulamiseks ning märkima küsimused, mida ta soovib esitada.
13.Apellandi väide, et maakohus jättis menetluse taastamise avalduse läbi vaatamata, ei ole õige. Maakohus selgitas apellandile menetluse taastamise aluseid kohtuotsuse p-s 11. Ringkonnakohtuistungil väitis apellant, et sisuliselt oli tegemist menetluse uuendamise taotlusega. Ringkonnakohus leiab, et apellandil oli võimalus oma seisukohad esitada apellatsioonkaebuses.
14.Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluses kantud kulud apellandi kanda. Vastustaja ei soovinud kulutuste hüvitamist, mistõttu puudub alus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.