Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on Revensen OÜ (edaspidi hageja) hagi S G (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Seoses kohtuniku vahetusega menetleb tsiviilasja alates 10.09.2024 kohtunik Maido Roots. Hageja nõue Hagiavalduses esitab hageja kahest laenulepingust (21.12.2021 laenuleping Y211219099, 07.01.2022 laenuleping Y220106122) tulenevaid nõudeid. 21.12.2021 laenuleping Y211219099 Kosja sõlmis 21.12.2021 Ü OÜ-ga (laenuandja, esialgne võlausaldaja) laenulepingu nr Y211219099 500 euro saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu nr Y211219099 alusel võttis kostja laenu 500 eurot intressiga 38% aastas ja 0.106% päevas, tagasimakseperioodiga 36 kuud, kohustusega tasuda alates 10.10.2020 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 21. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 24,72 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 21.12.2024. Kokku kohustus kostja tasuma 904,92 eurot (igakuised osamaksed 24,72 eurot x 36 kuud + 15 eurot lepingutasu). Vastavalt laenulepingu p. 1.11. ja laenulepingu põhitingimuste p. 3 krediidikulukuse määr on 55,29% aastas. 21.12.2021 sõlmitud laenulepingu nr Y211219099 krediidi kulukuse määr on 55,29%. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2021. aasta detsembris (21.12.2021 lepingu sõlmimisel) oli 18,68%. Seega ei ületanud krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimisel Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning seega on tarbijakrediidileping kehtiv. Ü OÜ maksis kostjale laenusumma välja 21.12.2022. Pärast laenulepingu nr Y211219099 sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 119,57 eurot. Kostja tasus lepingu kehtivuse ajal 103,92 eurot ja pärast lepingu ülesülemist 15,65 eurot. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Ü OÜ saatis 25.01.2022, 25.02.2022, 25.03.2022, 25.04.2022, 25.05.2022, 05.06.2022, 25.06.2022 kostjale tasuta meeldetuletusi. OÜ Ü saatis 29.01.2022, 01.03.2022, 29.03.2022, 29.04.2022, 29.05.2022, 29.06.2022 kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Ü OÜ saatis 07.07.2022 kostjale laenulepingute ülesütlemise hoiatused, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja ei tasunud võlgnevust ega avaldanud soovi kokkuleppele jõudmiseks.

2 (29)

Ü OÜ edastas 05.08.2022 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et kõik lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 kalendripäeva jooksul. Seisuga 05.08.2022 kostja oli viivitus 4 kuu ja 15 päeva (alates 4-7 osamaksest ja osaliselt 8). Kostja ei reageerinud Ü OÜ nõuetele, misjärel Ü OÜ loovutas 21.12.2022 talle kuuluva nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutamise kohta edastas Ü OÜ kostjale 21.12.2022 teatise. Kostja tasus lepingu kehtivuse ajal 103,92 eurot ja pärast lepingu lõpetamist 15,65 eurot. Peale 06.09.2022 ei ole kostjalt laekumisi toimunud. Tulenevalt VÕS § 415 lg 2 loeb hageja, et täitmine on toimunud esimeses järjekorras sissenõudmiskulude katteks ja seejärel põhikohustuse katteks ja seejärel sissenõutavaks muutunud intressi katteks ning hooldustasu katteks, seega hageja nõue kujuneb alljärgnevalt: 1) Laenuandja saatis 29.01.2022, 01.03.2022, 29.03.2022 kostjale meeldetuletusi võla tasumiseks. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.6 ja portaali hinnakirjale on võlateatist (sisult meeldetuletus) maksab 5 eurot ja laenulepingu ülesütlemise hoiatus (sisuliselt meeldetuletus) maksab 5 eurot. Kokku: 3x5=15 eurot. Seega laekumised summas 103,92 eurot – sissenõudmisega seotud kulud 15 eurot = 88,92 eurot arvestab hageja põhiosa, intressi ja hooldustasu katteks. 2) 2. järjekorras loeb hageja seoses tasumisega osaliselt tasutuks põhivõla, so põhinõue 23,67 eurot (7,64+7,89+8,14) (tasutud 1-3 osamakset).3) 3. järjekorras hageja loeb intressi nõuetekohaselt tasutuks (tasutud 1-3 osamakset), so intress 46,74 eurot (15,83+15,58+15,33).4) 4. järjekorras hageja loeb hooldustasu nõuetekohaselt tasutuks (tasutud 1-3 osamakset), s.o tasutud hooldustasu 1,25 x 3 = 3,75 eurot.5) Ülejäänud summa 14,76 eurot kostja laekumistest (88,92-23,67-46,74-3,75=14,76) läks 4 osamakse põhiosa katteks summas 8,39 eurot ja osaliselt 4 osamakse intressi katteks summas 15,08 eurot. 6) Kostja tasutud 15,65 eurot pärast lepingu ülesütlemist arvestab hageja sissenõudmiskulude katteks. Seega põhiosa võlgnevus on summas 467,94 eurot (500 – 23,67 - 8,39=467,94). Intresside võlg vastavalt maksegraafikule ülesütlemise seisuga s.o 05.08.2022 oli summa 59,29 eurot. Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 38%. Pooled on 21.12.2021 maksegraafikus intressi summaks kokku leppinud 359,92 eurot, mis lepingu põhitingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on osaline intressi võlgnevus alates 4st osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule esimesest osaliselt tasumata osamaksest alates 21.04.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 05.08.2022 summas 59,29 eurot. Võlg hooldustasu osas on summas 5,63 eurot. Vastavalt portaali hinnakirjale on laenulepingu igakuine hooldustasu füüsiliste isikute puhul 0,25% laenusummast. Laenulepingu põhitingimuste maksegraafik sätestab igakuiseks hooldustasuks 1,25 eurot. Kostja võlgneb teenustasu laenulepingu kehtivuse 4 kuu ja 15 päeva eest (alates 4. kuni 7. osamaksed ja osaliselt 8. osamakse) summas 4 x 1,25 eurot + 1,25 eurot * 15 päeva/30 päeva = 5,63 eurot. Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 24.03.2023 on summas 113,79 eurot. Viivist hageja arvestab tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 38.00% aastas ja 0.106% päevas kooskõlas laenulepingu põhitingimuste punktiga 1.10, üldtingimuste punktiga 3.7 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt.

3 (29)

Võla sissenõudmisega seotud kulud summas 19,35 eurot. Kostja tasutud 15,65 eurot pärast lepingu ülesütlemist arvestab hageja sissenõudmiskulude katteks. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.6 ja portaali hinnakirjale on võlateatist (sisult meeldetuletus) maksab 5 eurot ja laenulepingu ülesütlemise hoiatus (sisuliselt meeldetuletus) maksab 5 eurot. Laenuandja saatis 29.04.2022, 29.05.2022, 29.06.2022 kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks + 07.07.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatus + 05.08.2022 teatis laenulepingu ülesütlemise kohta. Kokku: 35 eurot. Võlg 35,00-15,65=19,35 eurot. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 666 eurot (s.h põhivõlg 467,94 eurot, intressid 59,29 eurot, hooldustasust summas 5,63 eurot, viivis 98,20 eurot seisuga 20.02.2023 ja sissenõudmiskulud summas 19,35 eurot). 07.01.2022 laenuleping Y220106122 Kosja sõlmis 07.01.2022 Ü OÜ-ga (laenuandja, esialgne võlausaldaja) laenulepingu nr Y220106122 500 euro saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu nr Y220106122 alusel võttis kostja laenu 500 eurot intressiga 34% aastas ja 0.094% päevas, tagasimakseperioodiga 36 kuud, kohustusega tasuda alates 15.02.2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 15. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 23,59 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 15.01.2025. Kokku kohustus kostja tasuma 864,24 eurot (igakuised osamaksed 23,59 EUR x 36 kuud + 15 eurot lepingutasu). Vastavalt laenulepingu p. 1.11. ja laenulepingu põhitingimuste p. 3 krediidikulukuse määr on 49,51% aastas. 07.01.2022 sõlmitud laenulepingu nr Y220106122 krediidi kulukuse määr on 49,51%. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2022. aasta jaanuaris (07.01.2022 lepingu sõlmimisel) oli 16,95%. Seega ei ületanud krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimisel Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning seega on tarbijakrediidileping kehtiv. Ü OÜ maksis kostjale laenusumma välja 07.01.2022. Pärast laenulepingu nr Y220106122 sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 185,17 eurot. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Ü OÜ saatis 19.02.2022, 19.03.2022, 19.04.2022, 19.05.2022, 30.05.2022, 19.06.2022, 19.07.2022, 19.08.2022, 19.09.2022 kostjale tasuta meeldetuletusi. OÜ Ü saatis 23.02.2022, 23.03.2022, 23.04.2022, 23.05.2022, 23.06.2022, 23.07.2022, 23.08.2022, 23.09.2022 kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Ü OÜ saatis 01.07.2022 ja 30.09.2022 kostjale laenulepingute ülesütlemise hoiatused, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja ei tasunud võlgnevust ega avaldanud soovi kokkuleppele jõudmiseks. Ü OÜ edastas 18.11.2022 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et kõik lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 kalendripäeva jooksul. Seisuga 18.11.2022 kostja oli viivitus 4 kuu ja 3 päeva (alates 7-10 osamaksest ja osaliselt 11). Kostja ei reageerinud Ü OÜ nõuetele, misjärel Ü OÜ loovutas 21.12.2022 talle kuuluva nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutamise kohta edastas Ü OÜ kostjale 21.12.2022 teatised.

4 (29)

Hageja nõuab põhivõlga summas 443,76 eurot. Tulenevalt VÕS § 415 lg 2 loeb hageja, et täitmine on toimunud esimeses järjekorras sissenõudmiskulude katteks ja seejärel põhikohustuse katteks ja seejärel sissenõutavaks muutunud intressi katteks ning hooldustasu katteks, seega hageja nõue kujuneb alljärgnevalt: 1) Laenuandja saatis 23.02.2022, 23.03.2022, 23.04.2022, 23.05.2022, 23.06.2022, 23.07.2022, 23.08.2022 kostjale meeldetuletusi võla tasumiseks ja 01.07.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatus. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.6 ja portaali hinnakirjale on võlateatist (sisult meeldetuletus) maksab 5 eurot ja laenulepingu ülesütlemise hoiatus (sisuliselt meeldetuletus) maksab 5 eurot. Kokku: 8x5=40 eurot. Seega laekumised summas 185,17 eurot – sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot = 145,17 eurot arvestab hageja põhiosa, intressi ja hooldustasu katteks. 2) 2. järjekorras loeb hageja seoses tasumisega osaliselt tasutuks põhivõla, so põhinõue 52,61 eurot (8,17+8,40+8,64+8,88+9,13+9,39) (tasutud 1-6 osamakset). 3) 3. järjekorras hageja loeb intressi nõuetekohaselt tasutuks (tasutud 1-6 osamakset), so intress 81,43 eurot (14,17+13,94+13,70+13,46+13,21+12,95). 4) 4. järjekorras hageja loeb hooldustasu nõuetekohaselt tasutuks (tasutud 1-6 osamakset), s.o tasutud hooldustasu 1,25x6=7,50 eurot. 5) Ülejäänud summa 3,63 eurot kostja laekumistest (145,17-52,61-81,43-7,50=3,63) läks osaliselt 7 osamakse põhiosa katteks summas 9,66 eurot. Seega põhiosa võlgnevus on summas 443,76 eurot (500 – 52,61-3,63 =443,76). Intresside võlg vastavalt maksegraafikule ülesütlemise seisuga s.o 18.11.2022 oli summa 50,21 eurot. Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 34 %. Pooled on 07.01.2022 maksegraafikus intressi summaks kokku leppinud 319,24 eurot, mis lepingu põhitingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on osaline intressi võlgnevus alates 7st osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule esimesest osaliselt tasumata osamaksest alates 15.08.2022 kuni lepingu lõpetamiseni 18.11.2022 summas 50,21 eurot. Võlg hooldustasu osas on summas 5,13 eurot. Vastavalt portaali hinnakirjale on laenulepingu igakuine hooldustasu füüsiliste isikute puhul 0,25% laenusummast. Laenulepingu põhitingimuste maksegraafik sätestab igakuiseks hooldustasuks 1,25 eurot. Kostja võlgneb teenustasu laenulepingu kehtivuse 4 kuu eest ja 3 päeva (alates 7 kuni 10 osamaksed ja osaliselt 11 osamakse) summas 4 x 1,25 + 1,25 x 3/30 = 5,13 eurot. Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 24.03.2023 on summas 53,55 eurot. Viivist hageja arvestab tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni lepingu lõpetamiseni ja edasi alates lepingu lõpetamise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 34% aastas ja 0.094% päevas kooskõlas laenulepingu põhitingimuste punktiga 1.10, üldtingimuste punktiga 3.7 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Võla sissenõudmisega seotud kulud summas 25 eurot. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.6 ja portaali hinnakirjale on võlateatis (sisuliselt meeldetuletus) maksab 5 eurot, laenulepingu ülesütlemise hoiatus maksab (sisuliselt meeldetuletus) 5 eurot laenulepingu ülesütlemise teatis 15 eurot. Laenuandja edastas kostjale 23.09.2022 tasulisi meeldetuletusi 1 x 5 eurot + 30.09.2022 ülesütlemise hoiatus (sisuliselt meeldetuletus) 1 x 5 eurot + 18.11.2022 teatis laenulepingu ülesütlemise kohta 1 x 15 eurot = 25 eurot. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 577,65 eurot 5 (29)

(s.h põhivõlg 443,76 eurot, intressid 50,21 eurot, hooldustasust summas 5,13 eurot, viivis 53,55 eurot seisuga 24.03.2023 ja sissenõudmiskulud summas 25 eurot). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 21.12.2021 laenulepingust nr Y211219099 tulenev põhivõlgnevus 467,94 eurot, intress 63,64 eurot, lepingu hooldustasu 5,63 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot ja seisuga 24.03.2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 113,79 eurot ning edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 25.03.2023.a põhinõudelt 467,94 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 38% aastas. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 07.01.2022 laenulepingust nr Y220106122 tulenev põhivõlgnevus 443,76 eurot, intress 50,21 eurot, lepingu hooldustasu 5,13 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja seisuga 24.03.2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 53,55 eurot ning edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 25.03.2023.a põhinõudelt 443,76 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 34% aastas. Hageja selgitus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta Hageja on seisukohal, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kontrollinud piisava põhjalikkusega laenusaaja maksevõimelisust. Esimese laenutaotluse esitas kostja 19.12.2021 aastal summas 500 eurot. Kostja esitas samuti oma pangakonto väljavõtte. Kostja pangakonto väljavõtte järgi olid kostja sissetulekud summas 2096,73 eurot (lisa 23 pangakonto analüüs, lisa 24 andmed mille alusel oli tehtud otsus). Kostja pangakonto väljavõtte järgi olid kostja kehtivad finantskohustused summas 1226,94 eurot ja majapidamiskulud 460 eurot. Enne laenu väljastamist kontrollis laenuandja maksehäireregistri. Saadud andmete põhjal ei olnud kostjal laenu väljastamise ajal maksehäireid. Kinnisvara registri järgi kostjal oli 1 kinnisvara. Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse 24,72 eurot. Pärast laenude väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega, 1711,66 eurot (kostja finantskohustused 1226,94 + majapidamiskulud 460 + väljastatud laenud 24,72 = 1711,66). Reserv summas 385,07 eurot (2096,73-1711,66). Teise laenutaotluse esitas kostja 07.01.2022 aastal summas 500 eurot. Koos oma taotlusega esitas kostja oma pangakonto väljavõtte. Töökoht on sama. Kostja pangakonto väljavõtte järgi olid kostja sissetulekud summas 1832,98 eurot (lisa 26 pangakonto analüüs, lisa 27 andmed mille alusel oli tehtud otsus). Kostja pangakonto väljavõtte järgi olid kostja kehtivad finantskohustused summas 1134 eurot ja majapidamiskulud 200 eurot. Enne laenu väljastamist kontrollis laenuandja maksehäireregistri. Saadud andmete põhjal ei olnud kostjal laenu väljastamise ajal maksehäireid. Kinnisvara registri järgi kostjal oli 1 kinnisvara. Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse 23,59 eurot. Pärast laenude väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega, 1409,64 eurot (kostja finantskohustused 1134,00 + majapidamiskulud 200 + väljastatud laen 23,59 = 1357,59). Reserv summas 475,39 eurot (1832,98-1357,59). Hageja leiab, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet/maksehäireteregister/kostja pangakonto väljavõtte/palgainfo. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Krediidihindamise kohaselt leidis laenuandja, et lahutades kostja igakuistest sissetulekutest igakuised väljaminekud, majapidamiskulud ja taotletava laenu osamakse jäi kostjale raha reservi. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine 6 (29)

kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta. Kostja esialgne vastus hagile Kostja ei tunnista hagi esitatud kujul. Hageja on halvas usus pöördunud kohtusse kuigi kostja palus kohtuväliselt ümberkujundamist. Laenu andja dokumentide järgi Ü OÜ, mitte hageja. Kostja palub kohtul kontrollida hagi esitamise õigust. Võlanõude loovutamise kohta pole esitatud. Lepingu ülesütlemist pole kostja kätte saanud. Tüüpleping mis kohtule on hageja esitanud on kostja poolt allkirjastamata. Isegi juhul kui hageja tõendab võla menetlemise õigust on tegemist tüüplepingu tingimustega mida ei saanud kostja kliendina tingida ega vastu vaielda. Tüüplepingutingimuste osas on kostja seisukohal, et krediidikulukuse määr on ikkagi ebaproportsionaalselt suur, seades kostja veelgi raskemasse seisundisse. Hageja ei uurinud piisavalt kostja laenuvõimekust, sh laekumisi. Kostja kontole laekus abikaasa töötasud, kuid ka abikaasa on töövõimetuse tõttu kodune. Kostja oli laenu taotlemisel ka töövõimetu, vähidiagnoosiga, 4 aste, käis operatsioonidel ja ravil. Kostja oli väga haavatavas olukorras ja ei saanud adekvaatselt hinnata laenu tingimusi, hageja laenu kulukuse määra mõju kostjale ei selgitanud. Kostja taotleb viivismäärade, leppetrahvide ja intressimäärade vähendamist nullini. Samuti taotleb kostja laenu haldamisega mittevajalike lisakulude tühistamist, millega on kunstlikult suurendatud laenumakse koormust. Kostja leiab, et hinnakiri ei ole osapoolte vahel läbiräägitud kokkulepe, vaid tüüplepingu tingimus, mis ebaproportsionaalselt ja eksitavalt kostja maksukoormust tõstab. Kostjale polegi olnud üheselt arusaadav kuidas hageja võlanõudejääki on arvutanud. Kostja kinnitab, et hagi kohtule esitamine on üllatuslik, kostja on ise palunud hagejaga kohtuväliselt ajatamist. Hageja ei ole selle peale midagi vastanud. Kostja viibis väga raske haigusega haiglas, oli ravimite mõju all, hageja seevastu kasutas kostja haavatavust ja abituse halvas usus ära, tekitades menetluskulusid nii iseendale kui ka kostjale. Hageja on ise rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, vähemalt oleks hageja pidanud kostja olukorda põhjalikumalt uurima ja selgitama ebaproportsionaalse koormava laenu mõju kostjale. Mingeid selgitusi hageja ei andnud, laenu vormistamine oli veebis. Tüüplepingu tingimuste tühistamise avaldus palub kostja lugeda üle antuks käesoleva vastusega. Hageja ei ole arvestanud kostja laenumakseid, laenumakseid on lugenud tasutuks suva järgi. Hageja keeldus kohtuväliselt võlga ümberkujundamisest, vähendada osamaksete suurust. Hagejat ajendas laenu andma ärikasu, mis kogumis suurendas kostjal makseraskust. Pole jälgitav põhilaenu jääk, viivised, intressid jm trahvid. Hageja ei ole arvestanud kõiki makseid mida kostja on tasunud, sh viivis ebaõigesti arvestatud. Kostja ei välista kompromissi sõlmimist, hageja on sellest ise enne kohtusse pöördumist välistanud. Kuivõrd hageja tegeleb laenudega, on tal võimekus esitada hagi, mistõttu on ebaõiglane menetluskulud jätta kostjale. Hageja on ise süüdi menetluskuulude põhjustamises iseendale ja kostjale. Kokkuvõttes palub kostja jätta hageja hagi esitatud kujul rahuldamata, menetluskulud kõik jätta hageja kanda sõltumata lahendist, kuna menetluskulude jätmine kostjale oleks ebaõiglane ja raskendaks kostja materiaalset olukorda veelgi. Hageja seisukoht kostja esialgsele vastusele Kostja märkis oma vastuses, et hageja on halvas usus pöördunud kohtusse kuigi kostja palus kohtuväliselt ümberkujundamist. Hageja teavitab kohtule, et kostja pole pöördunud hageja poole kohtuväliselt ning hageja on seisukohal, et kostja peab silmas, et pöördus esmase laenuandja poole. Hageja võttis ühenduse 7 (29)

esmase laenuandjaga ning teavitab kohtule, et kostja pöördus esmase laenuandja poole ekirjadega: - 26.05.2022 e-kiri: Mina S G olin raskel operatsioonil, olen haiguslehel kuni 16.06. Palun pikendada laenu maksetähtaegu või maksan ma neid osaliselt; - 15.06.2022 e-kiri: Mina S G 2 kuud olen haiguslehel. Augusti kuust hakkan maksma. Palun oodata. Maksan võlgnevused osadena; - 13.07.2022 e-kiri: Mina S G palun mitte anda edasi minu kohustusi. Järgmisel kuul maksan rohkem. Nii maksan ma järge mööda ka võlgnevuse ja hakkan maksma vastavalt maksegraafikule. Praegu on keeruline majanduslik olukord enamustel Eesti elanikel. Palun veelkord tulla mulle vastu; - 02.09.2022 e-kiri: Olen S G ja palun vähendada maksete summat. Kuna olen haige ja palk on vähenenud. Tee uus maksegraafikut. Kõikidele kostja pöördumistele reageeris laenuandja ja kostja sai täpsed selgitused, et tema juhtumi puhul on vaja ära maksta kogunenud võlgnevus ja peale seda peab ta esitama vastava taotluse maksepuhkuse saamiseks. Olukord poleks jõudnud kohtumenetluseni, kui kostja oleks täpselt täitnud lepingu tingimusi ja oleks järginud laenuandja juhiseid. Hageja pöördus kohtu poole oma huvide kaitseks. Kostja märkis oma vastuses, et laenuandja dokumentide järgi Ü OÜ, mitte hageja. Palub kohtul kontrollida hagi esitamise õigust. Võlanõude loovutamise kohta pole esitatud. Lepingu ülesütlemist pole kostja kätte saanud. Vastavalt VÕS § 170 kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Teatis nõude loovutamisest oli esitatud kostjale 21.12.2022 kostja e-posti aadressile XXX. Hageja selgitab kohtule, et taotluse esitamisel esitas kostja oma andmed ning andmete hulgas märkis, et tema e-posti aadress on XXX. Hageja samuti juhib kohtu tähelepanu, et teatise laenulepingu ülesütlemise kohta oli edastatud kostjale 18.11.2022 ning kostja vastas 26.11.2022 “Tere! Seoses haigestumisega ei saanud maksta laenu. Praegu olen ma peale haiguslehte puhkusel ja detsembris raha pole. Palun leida kompromissi seoses maksetega jaanuarist. Võin saata haiguse epikriisi. Lugupidamisega Si! XXX. Hageja juhib kohtu tähelepanu, et kõik meeldetuletused ja kõik kirjavahetus kostjaga toimus samuti antud e-posti kaudu. Hageja samuti kinnitab kohtule, et kostja ei teavitanud laenuandjat, et tema e-posti aadress on muutunud. Kostja märkis oma vastuses, et tüüpleping mis kohtule on hageja esitanud on kostja poolt allkirjastamata. Isegi juhul kui hageja tõendab võla menetlemise õigust on. TsÜS § 79 kohaselt kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Krediidiandja tahteavaldus võib väljenduda ka konkludentselt – so raha ülekandmise teel tarbijale/laenutaotlejale. Krediidisummad on kostjale üle kantud. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Kostja märkis oma vastuses, et tüüplepingutingimuste osas on kostja seisukohal, et krediidikulukuse määr on ikkagi ebaproportsionaalselt suur, seades kostja veelgi raskemasse seisundisse. Hageja ei uurinud piisavalt kostja laenuvõimekust, sh laekumisi. Kostja kontole laekus abikaasa töötasud, kuid ka abikaasa on töövõimetuse tõttu kodune. Kostja oli laenu taotlemisel ka töövõimetu, vähidiagnoosiga, 4 aste, käis operatsioonidel ja ravil. Kostja oli väga haavatavas olukorras ja ei saanud adekvaatselt hinnata laenu tingimusi, hageja laenu kulukuse määra mõju kostjale ei selgitanud. Hageja on seisukohal, et kostjal nagu laenuvõtjal oli võimalus 8 (29)

loobuda laenu võtmisest ning tühistada oma taotlus. Lepingu sõlmimisel ei olnud vastastikuste kohustuste tasakaal kostja jaoks oluline. Kostja oleks võinud võtta krediiti ka mõnelt teiselt laenuandjalt, kuid kostja pidas krediidi võtmisel oluliseks protsessi lihtsust ja kiirust. Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et ta on teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei täida laenulepingut nõuetekohaselt. Hageja samuti ei ole nõus kostjaga, et krediidikulukuse määr on ebaproportsionaalne suur. 21.12.2021 sõlmitud laenulepingu nr Y211219099 krediidi kulukuse määr on 55,29%. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2021. aasta detsembris (21.12.2021 lepingu sõlmimisel) oli 18,68%. 07.01.2022 sõlmitud laenulepingu nr Y220106122 krediidi kulukuse määr on 49,51%. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2022. aasta jaanuaris (07.01.2022 lepingu sõlmimisel) oli 16,95%. Seega ei ületanud krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimisel Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning seega on tarbijakrediidileping kehtiv. Kostja taotles viivismäärade, leppetrahvide ja intressimäärade vähendamist nullini. Samuti taotles kostja laenu haldamisega mittevajalike lisakulude tühistamist, nagu laenuhooldustasu nõue, millega on kunstlikult suurendatud laenumakse koormust. Hageja on seisukohal, et hageja taotlus ei ole põhjendatud ning ei ole arusaadav mille alusel kostja antud taotlus esitas. Hageja eraldi märgib, et ei nõua kostjalt leppetrahvi. Hageja leiab, et kostja väited majandusliku seisukorra kohta ei ole tõendatud, põhjendatud ega õigustatud. Ei ole eluliselt usutav, et kostja on maksevõimetu. Kostja on ainult seda väitnud, kuid ei ole seda tõendanud. Kostja on jätnud tõendid esitamata. Kuivõrd kostja ei ole käesolevas asjas esitanud tema majanduslikku seisundit hinnata võimaldavaid tõendeid, ei saa kohus viivist/intress vähendada tulenevalt kostja majanduslikust seisundist. Füüsilise isiku majandusliku seisundi hindamisel tuleb eelkõige arvesse võtta igakuiseid sissetulekuid. Seega peaks kohus kostja majandusliku seisundi hindamiseks kohustama kostjat esitama pangakonto väljavõtted, kus kajastuvad andmed kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta. Kostja märkis oma vastuses, et kostjale polegi olnud üheselt arusaadav kuidas hageja võlanõudejääki on arvutanud. Hageja ei saa nõustada kostjaga. Hageja on oma hagiavalduses põhjalikult, selgelt ja detailselt selgitanud oma nõuet ja selle kujunemist. Hageja on oma hagiavalduses esitanud ka matemaatilise arvestuskäigu, kuidas hageja nõutud summadeni on jõudnud. Hageja jääb hagis esitatud nõude juurde. Juhul, kui kostja peab hageja esitatud arvestuskäiku valeks, oleks kostjal tulnud esitada enda poolne arvestuskäik. Kostja seda teinud ei ole. Kostja märkis oma vastuses, et hageja ei ole arvestanud kostja laenumakseid, laenumakseid on lugenud tasutuks suva järgi. Hageja ei saa nõustada kostjaga. Hageja arvestas kõik kostja tasumised. Oma vastuse juures kostja esitas pangakonto väljavõtte kostja tasumistega. Lisa „statment 43“: 16.12.2021 kostja makse summas 49,99 eurot ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. Antud makse on seotud laenulepinguga nr Y210908001; 05.09.2021 kostja makse summas 122,76 eurot ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. Antud makse on seotud laenulepinguga nr Y210721030; 09.12.2021 kostja makse summas 122,76 eurot ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. Antud makse on seotud laenulepinguga nr Y210721030; 15.11.2021 kostja makse summas 49,99 eurot ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. Antud makse on seotud laenulepinguga nr 9 (29)

Y210908001; 09.11.2021 kostja makse summas 122,76 eurot ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. Antud makse on seotud laenulepinguga nr Y210721030; 20.10.2021 kostja makse summas 49,99 eurot ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. Antud makse on seotud laenulepinguga nr Y210908001; 11.10.2021 kostja makse summas 122,76 eurot ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. Antud makse on seotud laenulepinguga nr Y210721030; 09.08.2021 kostja makse summas 122,76 eurot ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. Antud makse on seotud laenulepinguga nr Y210721030. Lisa „statment 44“: 06.09.2022 kostja tasumine summas 105,55 + 178,93 eurot=284,48 eurot. Tasumine läks kostja võlgnevuste katteks ning oli jagatud kostjaga sõlmitud lepingute vahel. Süsteem toimib sellisel viisil, et laenuvõtjate makseid arvestatakse esmaselt tekkinud võlgnevuste katteks, kui makstud summast jääb raha üle siis peetakse seda järgmise makse ettemaksuks. Antud ülekande hetkeks olid kostjal võlgnevused kõikide laenulepingutega, sellisel viisil jagab süsteem makse kõikide lepingute vahel vastavalt möödunud maksetähtajale. 164,34 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y210721030. Antud makse ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 64,82 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y210908001. Antud makse ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 15,65 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y211219099. 39,40 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y220106122. 08.08.2022 tasumine summas 472,26 eurot. Tasumine läks kostja võlgnevuste katteks ning oli jagatud kostjaga sõlmitud lepingute vahel. 164,61 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y210721030. Antud makse ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 65,23 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y210908001. Antud makse ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 202,63 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y211210004. Antud makse ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 39,52 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y220106122. Kokku 472,26 eurot. 06.07.2022 tasumine summas 300 eurot. Tasumine läks kostja võlgnevuste katteks ning oli jagatud kostja sõlmitud lepingute vahel. 164,34 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y210721030. Antud makse ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 65,37 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y210908001. Antud makse ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 30,79 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y211210004. Antud makse ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 39,50 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y220106122 (vt 24.03.2023 hagiavaldus p.31 tabelis). Kokku 300 eurot. 13.03.2022 tasumine summas 299 eurot. Tasumine läks kostja võlgnevuste katteks ning oli jagatud kostja sõlmitud lepingute vahel. 136,28 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y210721030. Antud makse ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 58,69 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y210908001. Antud makse ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 35,00 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y211210004. Antud makse ei ole tehtud hagi 10 (29)

aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 34,91 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y211219099. Antud makse ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 34,12 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y220106122 (vt 24.03.2023 hagiavaldus p.13 tabelis). Kokku 299,00 eurot. 04.02.2022 kostja makse summas 24,72 eurot (vt 24.03.2023 hagiavaldus p.13 tabelis). 09.01.2022 kostja makse summas 122,76 eurot ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. Antud makse on seotud laenulepinguga nr Y210721030. 10.04.2022 makse summas 160,24 eurot. Tasumine läks kostja võlgnevuste katteks ning oli jagatud kostja sõlmitud lepingute vahel. 58,39 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y210908001. Antud makse ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 35,00 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y211210004. Antud makse ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 34,15 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y211219099. 32,70 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y220106122. Kokku 160,24 eurot. 09.02.2022 makse summas 122,76 eurot. Tasumine läks kostja võlgnevuste katteks ning oli jagatud kostja sõlmitud lepingute vahel. 112,62 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y210721030. Antud makse ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 10,14 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y211219099. 17.01.2022 makse summas 24,72 ja 49,99 eurot. 49,99 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y210908001. Antud makse ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 24,72 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y211210004. Antud makse ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. Hageja tasus kokku 5 lepingu katteks 2624,70 eurot (kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte alusel). Pärast laenulepingu nr Y210721030 sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 1479,29 eurot. Pärast laenulepingu nr Y210908001 sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 512,46 eurot. Pärast laenulepingu nr Y211210004 sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 125,58 eurot. Pärast laenulepingu nr Y211219099 sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 119,57 eurot. Pärast laenulepingu nr Y220106122 sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 185,17 eurot + 202,63 eurot pärast lepingu ülesütlemist. KOKKU 2624,70 eurot. Seega on ilmselge, et hageja arvestused kattuvad kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttega ja kostja maksetega. Kostja palus jätta hageja hagi esitatud kujul rahuldamata, menetluskulud kõik jätta hageja kanda sõltumata lahendist, kuna menetluskulude jätmine kostjale oleks ebaõiglane ja raskendaks kostja materiaalset olukorda veelgi. Hageja veel kord juhib kohtu tähelepanu, et ei ole usutav, et kostja on maksevõimetu. Kostja on ainult seda väitnud, kuid ei ole seda tõendanud. Hageja on seisukohal, et kostja esitab kohtule paljasõnalised väiteid. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et kostja menetlus- ja õigusabikulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja märgib, et kuna kostja vabatahtlikult võlgnevust ei likvideerinud, siis on kostja ise oma tegevusega põhjustanud olukorra, kus hagejal ei jäänud muud üle, kui oma huvide kaitseks kohtu poole pöörduda. Hageja samuti ei ole nõus sellega, et kohtul on õiguslik alus jätta hageja hagiavaldus rahuldamata. Kostja väidab paljasõnaliselt, et kostja on maksevõimetu ning ei ole arusaadav, mille alusel kohus võib jätta hagiavaldus täilikult rahuldamata. Kostjal on kohustus laenuna saadud rahasumma tagasi maksta.

11 (29)

Kostja riigi õigusabi taotluse lahendamine Viru Maakohus tegi 02.10.2024 korraldava määruse, millega andis kostjale tähtaja hageja vastusele seisukoha esitamiseks ning enda vastuväidete põhjendamiseks ja tõendamiseks. Kostja esitas kohtule 04.10.2024 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Viru Maakohus rahuldas kostja riigi õigusabi taotluse 25.10.2024 määrusega. Kohus määras riigi õigusabi korras määratud esindajale tähtajaja hageja hagiavaldusele ning hageja seisukohale vastamiseks. Kostja vastus Kostja palub jätta kohtul hagi täielikult rahuldamata. Kostja ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid ning vaidleb neile vastu. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et 21.12.2021 leping on tühine VÕS § 4062 lg 1 alusel. Veel on laenuandja rikkunud laenulepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 4034 kohaselt. Laenuandja ei ole järginud 07.01.2022 lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg-s sätestatud piiranguid. Laenuandja sõlmis kostjaga kaks tarbijakrediidilepingut VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hageja on esitanud 24.03.2023 hagiavalduse juurde kostja pangakontode väljavõtete analüüsid (vt dtl 190 ja 195). 21.12.2021 lepingu sõlmimist puudutav kostja pangakontode väljavõte nähtub dtl

kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehel on märgitud, et 30.11.2021 seisuga oli kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (vt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102). Seega tuli sellest määrast lähtuda ka 21.12.2021 lepingu ning 07.01.2022 lepingu sõlmimise ajal. Järelikult on tarbijakrediidileping tühine siis, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületas 50,85% (3*16,95=50,85). 21.12.2021 lepingu p 1.11 järgi oli krediidi kulukuse määr 55,29% ning 07.01.2022 lepingu p 1.11 järgi 49,51%. Lähtudes eelnevast, tuleb asuda seisukohale, et kostjaga sõlmitud 21.12.2021 tarbijakrediidileping on tühine. VÕS § 4062 lg 3 alusel, kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi 1. lõikes sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi sama seaduse § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuigi laenuandja on 21.12.2021 lepingu öelnud üles, siis sellist lepingu ülesütlemist ei saa pidada õiguslikuks. Tühisel lepingul ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Järelikult ei ole võimalik öelda üles ka tühist lepingut. Seega 21.12.2021 lepinguga võetud kohustuse tuleb kostjal täita hiljemalt 21.12.2024 ning kostjal tuleb tagasi maksta laenusumma, millele lisanduvad VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intressid. Vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Sama sätte 2. lõike alusel peab krediidiandja pakkuma tarbijale hiljemalt koos sama paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja andmisega võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Laenuandja edastas kostjale 18.11.2022 ja 07.01.2022 lepingu ülesütlemise teate, millega ütles lepingu üles, kuna kostja ei ole tasunud oma võlga. Samas on hageja toonud 24.03.2023 esitatud hagiavalduse p-s 31 (vt dtl 120) välja, et kostja tegi makseid kokku 185,17 eurot 2022 märtsis, aprillis, juulis, augustis ning septembris. Kostja pidi iga kuu tasuma laenuandjale 23,59 eurot. Maksegraafiku kohaselt oleks pidanud kostja laenuandjale kokku tasuma 15.09.2022 seisuga 188,72 eurot. Seega oli kostja 15.09.2022 seisuga laenuandjale jätnud tasumata tagasimakseid 3,55 euro ulatuses. Laenuandja 18.11.2022 edastatud ülesütlemise teates ei ole märgitud, et laenuandja oleks andnud kostjale täiendavat tähtaega puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kuigi laenuandja edastas kostjale eelnevalt hoiatusi lepingu ülesütlemise kohta, siis viimane hoiatus edastati 30.09.2022.a. Kuna VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tagasimakset tuleb tõlgendada selliselt, et tagasimakse koosneb laenu põhiosast ning intressist, siis 30.09.2022 edastatud teadet ei saa pidada täiendava tähtaja andmiseks, mis andis laenuandjale õiguse 07.01.2022 leping üles öelda vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Veel ei ole kostjale 18.11.2022 edastatud ülesütlemise teade kooskõlas VÕS § 416 lg-ga 2, kuna sellest teatest ei nähtu nagu laenuandja oleks pakkunud kostjale täiendava tähtaja jooksul võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Järelikult ei 13 (29)

ole laenuandja öelnud kehtivalt üles ka 07.01.2022 lepingut. Kostja esitab kohtule avalduse nõuete tasaarvestamiseks. Kui kohus nõustub kostja eelpool kirjeldatud käsitlusega, siis VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt tuleb 21.12.2021 lepingu ning 07.01.2022 lepingu intressimääraks lugeda VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Sama sätte järgi ei võlgne kostja hagejale muid tasusid. Kuna 21.12.2021 leping on VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, siis sama sätte 3. lõike alusel tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Vastavalt VÕS § 94 lg-le 1 on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Intressikalkulaatori järgi tuleb tasuda VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära alusel on summalt 500 eurot 3 aastase perioodi eest intressi kokku 37,57 eurot (vt lisa nr 1, Intressiraport). Järelikult tuleb kostjal tasuda 21.12.2021 lepingu ning 07.01.2022 lepingu alusel hagejale tagasi kokku 1075,14 eurot (2*500+2*37,57= 1 075,14). Kostja on tasunud laenuandjale lepingutasu mõlema lepingu eest 15 eurot, 21.12.2021 lepingu alusel 119,57 eurot ning 07.01.2022 lepingu alusel 185,17 eurot ehk kokku 334,74 eurot. Kostja annab oma nõusoleku tema poolt tasutud summad tasaarvestada hageja nõudega, mille järgi tuleb kostjal tasuda hagejale veel 740,40 eurot. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja jääb esitatud hagiavalduse juurde. Kostja märkis oma vastuses, et kostja ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid ning vaidleb neile vastu. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et 21.12.2021 leping on tühine võlaõigusseaduse (VÕS) § 406-2 lg 1 alusel, kuna tarbija poolt tasumisele kuulunud krediidi kulukuse määr aastas ületas krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Veel on laenuandja rikkunud laenulepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 403-4 kohaselt. Laenuandja ei ole järginud 07.01.2022 lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg-s sätestatud piiranguid. Hageja leiab, et ükski esitatud väidetest ei anna põhjust jätta hagiavaldus täielikult rahuldamata. Kostja võlgneb võlausaldajale nõude põhiosa. Kostja leidis, et 21.12.2021 leping on tühine võlaõigusseaduse (VÕS) § 406-2 lg 1 alusel, kuna tarbija poolt tasumisele kuulunud krediidi kulukuse määr aastas ületas krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja teavitab kohtule, et ei nõustu kostja väitega ning põhjendab oma seisukoha järgmiselt. Ü OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud 21.12.2021 laenuleping nr Y211219099. Laenulepingu p 1.11 ja laenulepingu põhitingimuste p 3 kohaselt on krediidikulukuse määr 55,29% aastas. Krediidikulukuse määra avaldavad 2 korda aastas. Üks kord detsembris ja teine kord juunis. Detsembris avaldatud krediidikulukuse määr on aluseks tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse ülempiiri seadmisele alates 1. jaanuarist. Ja juunist avaldatud krediidikulukuse määr on aluseks tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse ülempiiri seadmisele alates 1. juulist. Vastavalt Eesti Panga www.statistika.eestipank.ee interneti leheküljele on märgitud selgitusele “Tarbimislaenude krediidi kulukuse määr esitatakse kuue kuu keskmisena. Näiteks, 31.05.2015 kohta avaldatav näitaja peegeldab perioodil 1. detsember kuni 31. mai sõlmitud tarbimislaenu lepingute keskmist krediidi kulukuse määra ning see on aluseks tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse ülempiiri seadmisele alates 1. juulist 2015 (lisa 1). Kuni 31.detsembrini 2021 oli krediidikulukuse määr 18,68% ning alates 1.jaanuarist 2022 oli 16,95%. Pooled sõlmisid lepingu 21.12.2021 14 (29)

krediidikulukuse määraga 55,29%. VÕS § 406-2 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 18,68% x 3 = 56,04%. Seoses sellega ei ole Ü OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenuleping tühine. Hageja ei saa nõustuda kostjaga kuna krediidikulukuse määr suuruses 16,95% oli avaldatud ja uuendatud 22.12.2021 (lisa 2). Hageja esitab kohtule pilte Eesti Pank interneti leheküljest, kust on nähtav, millal oli uuendatud krediidikulukuse määr. Seoses sellega hageja ei saa nõustuda kostjaga, et antud krediidikulukuse määr oli aluseks tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse ülempiiri seadmisele alates 21 detsembrist 2021. Seoses sellega kuni 31.detsembrini 2021 oli krediidikulukuse määr 18,68% ning alates 1.jaanuarist 2022 oli 16,95%. Ü OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud 07.01.2022 laenuleping nr Y220106122. Laenulepingu p 1.11 ja laenulepingu põhitingimuste p 3 kohaselt on krediidikulukuse määr 49,51% aastas. 1.jaanuarist 2022 krediidikuluse määr oli 16,95% (16,95%x3=50,85). Seoses sellega ei ole Ü OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenuleping tühine. Hageja on seisukohal, et kostjal on kõrgendatud ootusi laenuandjale. Laenuandja ülesanne on kindlaks teha, kas kostjal on pärast kohustuste ja minimaalsete elamiskulude tasumist reservi tekkinud kohustuse tasumiseks. Siiski ei ole laenuandja kohustatud oma analüüsis arvesse võtma selliseid kulusid nagu taksokulud või restoranis toitlustamine. Kostja tugineb täieliku väljavõtte analüüsile, mis näitab kõiki tehinguid pangakonto väljavõttel, kuid laenuandja ülesanne vaid laenuvõtja elamiskulusid ja kohustusi. Ülejäänud kulusid reguleerib kostja ise, st kui ta otsustab restoranis einestada või taksoga sõita, ei ole need kulud maksevõime kaalumisel kohustuslikud. Laenuandja on tuvastanud, et kostjal on pärast nende lepingute sõlmimist reservi. Kuidas seda laenuvõtja jaotab, on tema isiklik küsimus. Pangakonto väljavõtte analüüsist selgub üsna selgelt, et ülejäänud reserv, arvestades, et elamiskulude ja kohustuste maksimaalsed kulutused on arvesse võetud, on tavalisele inimesele piisav. Vastutustundliku laenamise nõude täitmisel ei saa krediidiasutuse tegevust kvalifitseerida konkreetses laenusuhtes vastutustundliku laenamise nõude rikkumisena, kui see puudutab asjaolusid, mis ei ole krediidiasutuse otsese kontrolli all ja millega kaasnevad riskid on laenuvõtmisele olemuslikud või mida krediidiasutus ei saanud ega pidanud ette nägema (nt. kliendi võetud kohustusi eraisikutelt/tuttavatelt, kliendi hilisema makseraskuse põhjustab majanduskeskkonna üldine halvenemine, kliendi töötasu kaotus/vähenemine, kliendi muude tulude vähenemine, tagatisvara turuväärtuse vähenemine, kliendi poolt hiljem võetud täiendavad finantskohustused, kliendi poolt tema tegeliku laenuhuvi ja finantsvõimekuse varjamine jmt). Krediidiasutusel on vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel õigus eeldada, et klient teab oma laenueesmärki ja finantsolukorda ning, et klient esitab krediidiasutusele enda huvi ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Lisaks peab siiski krediidisaaja eelkõige ise hindama oma võimekust võetud kohustusi täita. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on isikul võimalik otsustada, kas ta soovib laenuandja poolt pakutavatel tingimustel lepingu sõlmida või mitte. Seega hageja on seisukohal, et laenuandja on juhindunud vastutustundliku laenamise põhimõttest. Hageja on seisukohal, et laenuandja ei olnud põhjuseks, et kostjal tekkisid terviseprobleemid. Esialgu maksis kostja kõik õigeaegselt ja teatas alles 15.06.2022 terviseprobleemidest. Laenuandja ei saanud ega saa laenuvõtja terviseprobleeme ette näha. Kui laenuvõtja ise ei ole oma terviseprobleemidest teatanud, siis ei ole kogu terviseajalugu laenuandjale kergesti kättesaadav. Nagu eespool öeldud, teatas kostja oma terviseprobleemidest esimest korda alles 15.06.2022, st pool aastat pärast lepingute sõlmimist. Seega on ilmselge, et kostja sattus sellisesse olukorda mitte krediidiandja süü tõttu, vaid oma tervisliku seisundi tõttu, mida krediidiandjal ei ole võimalik mõjutada ega kuidagi ette näha. Laenu võttis isik, kes oli sel ajal XXX, st mitte eakas isik, kelle tervislik seisund võis lepingute kehtivuse ajal halveneda. Hageja jääb esitatud 15 (29)

hagiavalduse juurde. Kostja seisukoht hageja vastusele Kostja jääb kõikide oma varasemate seisukohtade juurde, mida on menetluses esitanud. Kostja leiab, et hageja poolt viidatud selgitav informatsioon Eesti Panga lehel on õige. Samas märgib kostja, et õiguse kohaldamisel tuleb lähtuda vastava seaduse tekstist. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lähtudes asjaoludest, siis anti kostjale laenu 21.12.2021.a. Enne laenulepingu andmist oli Eesti Pank viimati avaldanud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 30.11.2021, milleks oli 16,95%. Kostja on seisukohal, et kui tõlgendada grammatiliselt VÕS § 4062 lg-t 1, siis tuleb võtta tarbimislaenude kulukuse määra arvutamisel arvesse 30.11.2021 avaldatud määr, kuna tegemist on vahetult enne kostjaga laenulepingu sõlmimist viimati avaldatud määraga Eesti Panga kodulehel. Kirjaliku menetluse määramine Kuna pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses, määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohus määras ka pooltele viimase tähtaja, mille jooksul võivad pooled esitada kohtule vajadusel seisukohti vastaspoole väidete kohta ning määras otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohus andis pooltele tähtaja esitada kohtule menetluskulude nimekirjad. Hageja lõplik seisukoht Hageja jääb esitatud hagiavalduse juurde. Hageja esitas kohtule kostja pangakonto väljavõtte analüüsi kui tõendi VTL-i järgimise kohta. Samas jättis ta tähelepanuta, et pangakonto väljavõtteid ise ei olnud kohtule esitatud. Hageja ei lisa mingeid uusi asjaolusid, vaid lisab oma nõudele üksnes kostja maksevõime kontrolli pangaväljavõtted seoses kohtu hiljutise praktikaga. Lisa 1 – kostja pangakonto väljavõtte perioodil juuni 2021-detsember 2021. Lisa 2 – kostja pangakonto väljavõtte perioodil juuli 2021-jaanuar 2022. Esitatud pangakonto väljavõtted kinnitavad, et kostja maksevõimet oli kontrollitud ja analüüsitud. Kostja lõplik seisukoht Kostja jääb oma menetluses esitatud seisukohtade juurde. Kostja leiab, et hagejaga sõlmitud 21.12.2021 leping on tühine VÕS § 4062 lg 1 alusel, kuna tarbija poolt tasumisele kuulunud krediidi kulukuse määr aastas ületas krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Veel on laenuandja rikkunud nii 21.12.2021 kui ka 07.01.2022 laenulepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 403 4 kohaselt. Laenuandja andis laenu tarbijale, kes ei olnud võimeline tagasi maksma laene lepingutes kokkulepitud tingimustel. Laenuandja ei saanud olla 21.12.2021 ning 07.01.2022 lepinguid sõlmides veendunud, et kostja on krediidivõimeline ning on suuteline temale antud laene tähtaegselt tagasi maksma. Laenuandja ei järginud veel 07.01.2022 lepingu ülesütlemisel VÕS §s 416 sätestatud piiranguid. Hageja on esitanud 17.02.2025 seisukohas asjas täiendavaid dokumente ja väidab, et tegemist on hageja poolt kostjalt laenu andmise otsustamisel väljanõutud pangakonto väljavõtetega. Kostja 16 (29)

sellega ei nõustu ja palub jätta dokumendid tähelepanuta. Esiteks ei ole tegemist pangakontode väljavõtetega, vaid exceli tabelitega, milliseid saab käsitada kui hageja seletust aga mitte tõendit ja teiseks ei tõenda nimetatud tabelid hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kokkuvõtvalt tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata ning menetluskulud panna hageja kanda. Kui kostjal tuleb hagejale tasuda tagasi laenusummad, siis nendele lisanduvad intressid VÕS §-s 94 sätestatud määras.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Ü OÜ-ga (laenuandja, esialgne võlausaldaja) 2 laenulepingut – 21.12.2021 laenulepingu nr Y211219099 (edaspidi 21.12.2021 leping) 500 euro saamiseks ning 07.01.2022 laenulepingu nr Y229196122 (edaspidi 07.01.2022 leping) 500 euro saamiseks. Laenulepingud sõlmiti interneti vahendusel. 21.12.2021 lepingu järgi oli intressimäär 38 % aastas ja 0,106% päevas ning krediidikulukuse määr 55,29% aastas. Laen tuli maksta tagasi 36 kuu jooksul ehk hiljemalt 21.12.2024.a. Makse summaks oli 24,72 eurot, mis koosnes laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust ning mis tuli tasuda iga kuu 21. kuupäevaks. Lepingutasuks oli 15 eurot. 07.01.2022 lepingu järgi oli intressimäär 34 % aastas ja 0,094% päevas ning krediidikulukuse määr 49,51% aastas. Laen tuli maksta tagasi 36 kuu jooksul ehk hiljemalt 15.01.2025.a. Makse summaks oli 23,59 eurot, mis koosnes laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust ning mis tuli tasuda iga kuu 15. kuupäevaks. Lepingutasuks oli 15 eurot. Kostja on tasunud laenuandjale tagasi 21.12.2021 lepingu alusel 119,57 eurot ning 07.01.2022 lepingu alusel 185,17 eurot. Laenuandja on korduvalt saatnud kostjale meeldetuletusi maksete tegemiseks. Laenuandja saatis 07.07.2022 kostjale 21.12.2021 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ning 05.08.2022 laenulepingu ülesütlemise teate. Laenuandja saatis 01.07.2022 ning 30.09.2022 kostjale 07.01.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatusi ning 18.11.2022 laenulepingu ülesütlemise teate. Laenuandja loovutas 21.12.2022 oma nõuded kostja vastu hagejale. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 21.12.2021 laenulepingust nr Y211219099 tulenev põhivõlgnevus 467,94 eurot, intress 63,64 eurot, lepingu hooldustasu 5,63 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot ja seisuga 24.03.2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 113,79 eurot ning edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 25.03.2023.a põhinõudelt 467,94 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 38% aastas. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 07.01.2022 laenulepingust nr Y220106122 tulenev põhivõlgnevus 443,76 eurot, intress 50,21 eurot, lepingu hooldustasu 5,13 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja seisuga 24.03.2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 53,55 eurot ning edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 25.03.2023.a põhinõudelt 443,76 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 34% aastas. Kostja hagiga ei nõustu. 17 (29)

Kostja on oma vastuses esitanud hagiavaldusele kolm vastuväidet: 1) 21.12.2021 leping on tühine VÕS § 4062 lg 1 alusel, kuna tarbija poolt tasumisele kuulunud krediidi kulukuse määr aastas ületas krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda; 2) laenuandja ei ole järginud 07.01.2022 lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg-s sätestatud piiranguid; 3) laenuandja on rikkunud laenulepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 4034 kohaselt. Kostja esitas kohtule ka avalduse nõuete tasaarvestamiseks. Hageja vaidleb kostjale vastu. Hageja leiab, et hageja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning et 21.12.2021 leping ei ole tühine VÕS § 406-2 lg 1 alusel, kuna tarbija poolt tasumisele kuulunud krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja ei esitanud kohtule seisukohta kostja väite osas lepingu ülesütlemise ja nõuete tasaarvestamise kohta. Esmalt käsitleb kohus 21.12.2021 laenulepingu tühisust (I) ja 07.01.2022 laenulepingu ülesütlemise piirangut (II), seejärel vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist (III) ning kostja tasaarvestuse avaldust ja analüüsib võlaarvestust (IV). I Laenulepingu tühisus (21.12.2021 laenuleping nr Y211219099) Kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale on seadusega kooskõlas. Kostja leiab, et 21.12.2021 leping on tühine VÕS § 406 2 lg 1 alusel, kuna tarbija poolt tasumisele kuulunud krediidi kulukuse määr aastas ületas krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga veebilehel on märgitud, et 30.11.2021 seisuga oli kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95%. Seega tuli sellest määrast lähtuda ka 21.12.2021 lepingu sõlmimise ajal. Järelikult on tarbijakrediidileping tühine siis, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületas 50,85% (3*16,95=50,85). 21.12.2021 lepingu p 1.11 järgi oli krediidi kulukuse määr 55,29%. Lähtudes eelnevast tuleb asuda seisukohale, et kostjaga sõlmitud 21.12.2021 tarbijakrediidileping on tühine. Kostja leiab, et õiguse kohaldamisel tuleb lähtuda vastava seaduse tekstist. Enne laenulepingu andmist oli Eesti Pank viimati avaldanud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 30.11.2021, milleks oli 16,95%. Kostja on seisukohal, et kui tõlgendada grammatiliselt VÕS § 4062 lg-t 1, siis tuleb võtta tarbimislaenude kulukuse määra arvutamisel arvesse 30.11.2021 avaldatud määr, kuna tegemist on vahetult enne kostjaga laenulepingu sõlmimist viimati avaldatud määraga Eesti Panga kodulehel. Hageja ei nõustu sellega. 21.12.2021 laenulepingu p 1.11 ja laenulepingu põhitingimuste p 3 kohaselt on krediidikulukuse määr 55,29% aastas. Krediidikulukuse määra avaldavad 2 korda aastas. Üks kord detsembris ja teine kord juunis. Detsembris avaldatud krediidikulukuse määr on aluseks tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse ülempiiri seadmisele alates 1. jaanuarist. Ja 18 (29)

juunist avaldatud krediidikulukuse määr on aluseks tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse ülempiiri seadmisele alates 1. juulist. Vastavalt Eesti Panga www.statistika.eestipank.ee interneti leheküljele on märgitud selgitusele “Tarbimislaenude krediidi kulukuse määr esitatakse kuue kuu keskmisena. Näiteks, 31.05.2015 kohta avaldatav näitaja peegeldab perioodil 1. detsember kuni 31. mai sõlmitud tarbimislaenu lepingute keskmist krediidi kulukuse määra ning see on aluseks tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse ülempiiri seadmisele alates 1. juulist 2015. Kuni 31.detsembrini 2021 oli krediidikulukuse määr 18,68% ning alates 1.jaanuarist 2022 oli 16,95%. Pooled sõlmisid lepingu 21.12.2021 krediidikulukuse määraga 55,29%. 18,68% x 3 = 56,04%. Seoses sellega ei ole krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping tühine. Seega puudutab vaidlus krediidi kulukuse määra arvestamise aega seoses VÕS § 4062 lõikes 1 sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiiriga. Esiteks märgib kohus, et VÕS § 412 lg 1 järgi võib tarbija esitada selle kolmanda isiku vastu, kellele on krediidiandja loovutanud tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded või õigused, tarbijakrediidilepingust tulenevalt kõik vastuväited, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal, muu hulgas on tal õigus nõuda oma nõuete tasaarvestamist. Seega on kostjal õigus esitada vastuväide hageja vastu. VÕS § 406 lg 1 kohaselt on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Kohus tuvastas, et kosja sõlmis 21.12.2021 laenuandjaga laenulepingu nr Y211219099 500 euro saamiseks. Vastavalt laenulepingu p. 1.11. ja laenulepingu põhitingimuste p. 3 krediidikulukuse määr on 55,29% aastas (dtl. 37 ja 39). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 31.05.2021 oli 18,68% ja 30.11.2021 16,95%. VÕS § 406-2 lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kohus ei nõustu kostja väitega. Kohus selgitab, et VÕS § 406-2 lg 1 kohaselt kohustub Eesti Pank korraldama keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks oma veebilehel. Seega järgib tarbijakrediidilepingute keskmise krediidi kulukuse määra ülempiiri arvestamine seadusjärgse intressimäära ja seadusjärgse viivisemäära arvestamise põhimõtet, mille aluseks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. See tähendab, et krediidi kulukuse määra ülempiir muutub kaks korda aastas, iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil, selleks ajaks on Eesti Pank kohustatud avaldama uue keskmise määra. Eesti Panga veebilehe andmetel avaldavad nad eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra iga aasta juuni ja detsembri 17. pangapäeval. Eesti Panga poolt uue keskmise määra varasem avaldamine ei tähenda, et uus krediidi kulukuse määra ülempiir kohalduks juba varasema avaldamise hetkest, vaid ikkagi alates 1. jaanuarist ja 1. juulist.

19 (29)

Õiguskirjandus toetab ka seda järeldust (vt. Võlaõigusseadus II kommenteeritud väljaanne 2019, VÕS § 406-2 kommentaar 3.2, mille kohaselt oli seisuga 31. mai 2019 vastav keskmine määr 19,37%. /.../ Seega alates 01.07.2019 kuni 31.12.2019 on krediidi kulukuse määra ülempiiriks 58,11%). Seega kehtib Eesti Panga poolt avaldatud keskmine krediidi kulukuse määr poolaasta kaupa: 01. jaanuaril avaldatud määr kehtib kuni 30. juunini ning 01. juulil avaldatud määr kehtib kuni 31. detsembrini. Krediidi kulukuse määr määratakse kindlaks lepingu sõlmimise hetke seisuga. Kuna kosja sõlmis 21.12.2021 laenulepingu krediidikulukuse määraga 55,29% aastas ja Eesti Panga poolt 31.05.2021 avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 18,68% (s.o kehtis kuni 31. detsembrini), ei ületa seega laenulepingu krediidikulukuse määr kulukuse määra enam kui 3 korda (18,68*3=56,04%). Käesoleval juhul on krediidi kulukuse määraks 55,29% aastas, mille kohus leiab olevat kooskõlas seaduses sätestatud määraga. Kohus kontrollib lisaks, kas 07.01.2022 laenulepingu raames on tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale seadusega kooskõlas. Krediidiandja ja kostja vahel oli sõlmitud 07.01.2022 laenuleping, mille kohaselt on krediidikulukuse määr 49,51% aastas. 01. jaanuarist 2022 krediidikuluse määr oli 16,95% (avaldatud Eesti Panga poolt 30.11.2021). Seoses sellega ei ületa laenulepingu krediidikulukuse määr kulukuse määra enam kui 3 korda(16,95%x3=50,85%). Käesoleval juhul on krediidi kulukuse määraks 49,51% aastas, mille kohus leiab olevat kooskõlas seaduses sätestatud määraga. II Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangud (07.01.2022 laenuleping nr Y220106122) Kostja leiab, et laenuandja ei ole järginud 07.01.2022 lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg-s sätestatud piiranguid. Vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Sama sätte 2. lõike alusel peab krediidiandja pakkuma tarbijale hiljemalt koos sama paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja andmisega võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Kostja väitel edastas laenuandja kostjale 18.11.2022 ja 07.01.2022 lepingu ülesütlemise teate, millega ütles lepingu üles, kuna kostja ei ole tasunud oma võlga. Samas on hageja toonud 24.03.2023 esitatud hagiavalduse p-s 31 (vt dtl 120) välja, et kostja tegi makseid kokku 185,17 eurot 2022 märtsis, aprillis, juulis, augustis ning septembris. Kostja pidi iga kuu tasuma laenuandjale 23,59 eurot. Maksegraafiku kohaselt oleks pidanud kostja laenuandjale kokku tasuma 15.09.2022 seisuga 188,72 eurot. Seega oli kostja 15.09.2022 seisuga laenuandjale jätnud tasumata tagasimakseid 3,55 euro ulatuses. Kostja leiab, et laenuandja 18.11.2022 edastatud ülesütlemise teates ei ole märgitud, et laenuandja oleks andnud kostjale täiendavat tähtaega puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta 20 (29)

ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kuigi laenuandja edastas kostjale eelnevalt hoiatusi lepingu ülesütlemise kohta, siis viimane hoiatus edastati 30.09.2022.a. Kuna VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tagasimakset tuleb tõlgendada selliselt, et tagasimakse koosneb laenu põhiosast ning intressist, siis 30.09.2022 edastatud teadet ei saa pidada täiendava tähtaja andmiseks, mis andis laenuandjale õiguse 07.01.2022 leping üles öelda vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Veel ei ole kostjale 18.11.2022 edastatud ülesütlemise teade kooskõlas VÕS § 416 lg-ga 2, kuna sellest teatest ei nähtu nagu laenuandja oleks pakkunud kostjale täiendava tähtaja jooksul võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Järelikult ei ole laenuandja öelnud kehtivalt üles 07.01.2022 lepingut. Hageja ei esitanud kohtule vastust kostja vastuväite osas. VÕS § 416 lg 1 sätestab selged piirangud tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks makseviivituse tõttu:

Ka laenuandja 18.11.2022 edastatud ülesütlemise teates ei ole märgitud, et laenuandja oleks andnud kostjale täiendavat tähtaega puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 416 lg 1 sätestab selged piirangud tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks makseviivituse tõttu. Kui mõni neist tingimustest ei ole täidetud, ei pruugi laenulepingu ülesütlemine olla õiguspärane. Kohus leiab, et laenuandja ei ole järginud 07.01.2022 lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg-s sätestatud piiranguid. Kui laenuandja ei ole järginud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud piiranguid tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel, on ülesütlemine tühine. See tähendab, et leping jätkub, krediidiandjal pole õigust nõuda kogu võla kohest tasumist ning tarbija ei ole kohustatud kogu võlgnevust korraga tasuma. Kuna leping on endiselt kehtiv, siis on tarbijal (kostjal) õigus esitada tasaarvestuse avaldus vastavalt VÕS § 198-le. Kostja esitas kohtule vastava avalduse nõuete tasaarvestamiseks. Kohus käsitleb kostja tasaarvestuse avaldust (IV) pärast vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kontrollimist (III). III Vastutustundliku laenamise põhimõte Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja leiab, et laenuandja ei saanud olla 21.12.2021 ning 07.01.2022 lepinguid sõlmides veendunud, et kostja on krediidivõimeline ning on suuteline temale antud laene tähtaegselt tagasi maksma. Kui inimese väljaminekud ületavad kolmekordselt sissetulekuid, siis järelikult inimesel ei saa olla lisaraha, mille arvelt ta oleks võimeline täitma tulevikus tekkivaid võlakohustusi. Laenuandja andis laenu tarbijale, kes ei ole võimeline tagasi maksma laenu lepingus kokkulepitud tingimustel. Hageja on seisukohal, et kostjal on kõrgendatud ootusi laenuandjale. Laenuandja ülesanne on kindlaks teha, kas kostjal on pärast kohustuste ja minimaalsete elamiskulude tasumist reservi tekkinud kohustuse tasumiseks. Krediidiasutusel on vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel õigus eeldada, et klient teab oma laenueesmärki ja finantsolukorda ning, et klient esitab krediidiasutusele enda huvi ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Lisaks peab siiski krediidisaaja eelkõige ise hindama oma võimekust võetud kohustusi täita. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on isikul võimalik otsustada, kas ta soovib laenuandja poolt pakutavatel tingimustel lepingu sõlmida või mitte. Seega hageja on seisukohal, et laenuandja on juhindunud vastutustundliku laenamise põhimõttest ning kostja maksevõimet oli kontrollitud ja analüüsitud. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

24 (29)

Kohus leiab, et kostja kontoväljavõtetega tutvumisel on ka ilmne, et kostja kasutab regulaarselt laene oma igapäevaste kulutuste finantseerimiseks, mis ei kinnita tema krediidivõimelisust. Kontoväljavõtetest nähtuvalt olid kostjal laenulepingute sõlmimise ajal kohustused Ü OÜ, P OÜ, AS E ja AS I ja ka hageja ees. Eeltoodu alusel ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Nõustuda saab hageja seisukohaga, et krediidiandjal on õigus eeldada, et tarbija esitab krediidiandjale enda huvi, vajaduste ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Samas ei ole hageja väitnud, et kostja andis talle nende asjaolude osas ebaõiget informatsiooni. Laenuandmise ajal kostja kohta andmete puudumine maksehäirete registris ei saa olla hageja rikkumisi kostja maksevõime hindamisel vabandavaks asjaoluks. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja olenemata sellest, et ta küsis kostjalt kontoväljavõtet ja kontrollis andmeid maksehäirete registrist, võtnud arvesse kostja kohustusi ning on jätnud arvestamata ilmselge info, et kostja ei ole maksevõimeline. Sellest järeldab kohus, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. IV Kostja tasaarvestuse avaldus kohtumenetluses ja võlaarvestus Kostja esitas kohtule avalduse nõuete tasaarvestamiseks. VÕS § 412 lg 1 järgi võib tarbija esitada selle kolmanda isiku vastu, kellele on krediidiandja loovutanud tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded või õigused, tarbijakrediidilepingust tulenevalt kõik vastuväited, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal, muu hulgas on tal õigus nõuda oma nõuete tasaarvestamist. Seega on tarbijal (kostjal) õigus nõuda oma nõuete tasaarvestamist ka juhul, kui krediidiandja on nõude loovutanud kolmandale isikule (hagejale). VÕS 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus lahendab tasaarvestuse vastuväite otsuse põhjendavas osas, mitte resolutsioonis. VÕS 403-4 lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. VÕS § 403-4 lg 8 kohaselt on tarbijal lisaks sama paragrahvi 7. lõikes sätestatule õigus kasutada muid asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, välja arvatud kahju hüvitamist osas, mis on kaetud intressimäära alanemisega.

25 (29)

Tasaarvestus on seega üks võimalikest õiguskaitsevahenditest, mida tarbija saab kasutada. Kostja soovib tasaarvestada nõudeid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse rikkumise korral saab nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine. Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Sellise kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega (Riigikohtu 31. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 214-21710, p-d 44–45; 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 25; vt ka 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2- 1-89-06, p 16). Ka Ringkonnakohus on 07.10.2022 tsiviilasja nr 2-21-119187 otsuse p-des 17.1- 17.3 jaatanud tasaarvestamise õigust tarbijakrediidilepingute puhul. Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne tarbija VÕS § 403-4 lg 7 teise lause kohaselt krediidiandjale muid tasusid peale laenu põhisumma ja VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi, on kostjal tekkinud nõue krediidiandja vastu alusetult makstud summade tagastamiseks (s.o sissenõudmisega seotud kulud, lepingutasu, lepingu hooldustasu, intressid ületavas osas). Tarbijal on õigus esitada tasaarvestuse avaldus, kui mõlemad pooled on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse ning tarbijal on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kuna kostja nõue on alusetult makstud summade tagastamiseks rahaline nõue ning krediidiandja nõue tarbija vastu on samuti rahaline (laenu tagasimaksmine), saab tarbija tasaarvestada alusetult makstud sissenõudmisega seotud kulud, lepingutasud jms krediidiandja nõudega, esitades selleks tasaarvestuse avalduse vastavalt VÕS § 198. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad poolte nõuded kattuvas ulatuses (VÕS § 197 lg 2). Hageja ei esitanud kohtule seisukohta kostja tasaarvestamise avalduse kohta. Kostja taotluse kohaselt kui kohus nõustub kostja eelpool kirjeldatud käsitlusega, siis VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt tuleb 21.12.2021 lepingu ning 07.01.2022 lepingu intressimääraks lugeda VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Sama sätte järgi ei võlgne kostja hagejale muid tasusid. Kuna 21.12.2021 leping on VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, siis sama sätte 3. lõike alusel tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Vastavalt VÕS § 94 lg-le 1 on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Intressikalkulaatori järgi tuleb tasuda VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära alusel on summalt 500 eurot 3 aastase perioodi eest intressi kokku 37,57 eurot (vt lisa nr 1, Intressiraport). Järelikult tuleb kostjal tasuda 21.12.2021 lepingu ning 07.01.2022 lepingu alusel hagejale tagasi kokku 1075,14 eurot (2*500+2*37,57= 1 075,14). Kostja on tasunud laenuandjale lepingutasu mõlema lepingu eest 15 eurot, 21.12.2021 lepingu alusel 119,57 eurot ning 07.01.2022 lepingu alusel 185,17 eurot ehk kokku 334,74 eurot. Kostja annab oma nõusoleku tema poolt tasutud summad tasaarvestada hageja nõudega, mille järgi tuleb kostjal tasuda hagejale veel 740,40 eurot. VÕS § 4034 lg 7 sätestab selgelt tagajärjed, kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet: kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul 26 (29)

ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jms). Kuivõrd lepingud ei ole tühised ning on VÕS § 8 lg 2 järgi täitmiseks kohustuslikud, tuleb kostjalt VÕS § 94 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel välja mõista põhivõlg ning seadusjärgne intress. Intresse tuleb arvestada kogu laenulepingu kehtivuse perioodi eest, alates laenu väljastamisest kuni tagasimaksmiseni või lepingu lõppemiseni. Laenulepingu nr Y211219099 alusel on kostja saanud laenu 500 eurot. Hageja andmetel on selle laenulepingu alusel tagasimakseid tehtud kokku 119,57 eurot (dtl. 115). Kostja nõustub selle summaga (dtl. 425). Kostja on tasunud ka laenuandjale lepingutasu lepingu eest 15 eurot (dtl. 137). Kohus arvestab laekunud maksed põhiosa makseteks, mistõttu saab põhiosast pidada makstuks 365,43 eurot (500-119,57-15). Intressi arvestamisel lähtub kohus seadusejärgsest intressimäärast ja ajavahemikust laenulepingu algusest kuni lepingu lõppemiseni (laenulepingu nr Y211219099 alusel võttis kostja laenu tagasimakseperioodiga 36 kuud, laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 21.12.2024), st 21. detsembrist 2021 kuni 21. detsembrini 2024. Arvestades seadusejärgset intressimäära on intressi suuruseks seega 37,57 eurot (https://viivisekalkulaator.ee/ calculator/interest). Eelneva alusel kohustub kostja hagejale laenulepingu nr Y211219099 alusel tasuma põhivõlgnevuse 365,43 eurot ning intressi 37,57 eurot. Laenuleping nr Y220106122 alusel sai kostja laenu 500 eurot. Hageja andmetel on selle laenulepingu alusel tagasimakseid tehtud kokku 185,17 eurot (dtl. 119). Kostja nõustub selle summaga (dtl. 425). Kostja on tasunud ka laenuandjale lepingutasu lepingu eest 15 eurot (dtl. 167). Kohus arvestab laekunud maksed põhiosa makseteks, mistõttu saab põhiosast pidada makstuks 299,83 eurot (500-185,17-15). Kohus lähtub intressi arvestamisel seadusejärgsest intressimäärast ja ajavahemikust laenulepingu algusest kuni lepingu lõppemiseni (laenulepingu nr Y220106122 alusel võttis kostja laenu tagasimakseperioodiga 36 kuud, laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 15.01.2025), st 07. jaanuarist 2022 kuni 15. jaanuarini 2025. Arvestades seadusejärgset intressimäära on intressi suuruseks seega 38,80 eurot (https://viivisekalkulaator.ee/calculator/interest). Eelneva alusel kohustub kostja hagejale laenulepingu nr Y220106122 alusel tasuma põhivõlgnevuse 299,83 eurot ja intressi 38,80 eurot. Hageja palus nõuda edaspidi kostjalt viiviseid põhinõudelt alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest. VÕS § 4034 lg 7 viide "muudele tasudele" ei hõlma viivist, kuna viivis ei ole tasu krediidi kasutamise eest, vaid seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Seega võib krediidiandja nõuda viiviseid TsMS § 367 järgi edasi ka juhul, kui ta on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid viivise määr peab vastama seaduses sätestatule ning arvestama VÕS § 4034 lg 7 tulenevat intressimäära 27 (29)

muutust. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõuded 365,43 eurot ja 299,83 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt seadusjärgset viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Hagihind TsMS § 124 lg 1 järgi määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 1 ja 2 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 134 lg 1 I lause kohaselt, hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hagihind koosneb põhinõudest summas 911,70 eurot (467,94+443,76), intressinõudest summas 109,50 eurot (59,29+50,21), hooldustasust summas 10,76 eurot (5,63+5,13), sissenõudmiskuludest summas 44,35 eurot (19,35+25), hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõudest summas 167,34 eurot (113,79+53,55) ja täiendava viivise nõudest, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise nõudele summas 177,82 eurot (467,94 eurot * 38%), 150,88 eurot (443,76 * 34,00%). Eeltoodust tulenevalt on antud hagiavalduse puhul hagihinnaks 1572,35 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 52% ulatuses. Arvestuse käik: hagihind - 1572,35 eurot ja hagi rahuldatud ulatus – 815,81 eurot (365,43+37,57+edaspidi viivis 11,15% 40,75 eurot ning 299,83+38,80+edaspidi viivis 11,15% 33,43). TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral on kohtul kolm võimalust menetluskulude jaotamiseks: 1) pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades; 2) kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või 3) kohus jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui hagi on rahuldatud 52% ulatuses, siis on kohtul kaalutlusõigus valida eelnimetatud kolme võimaluse vahel. Kohus võib otsustada, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, kui see on konkreetses olukorras põhjendatud. Antud juhul on kohus rahuldanud hagi osaliselt 52% ulatuses ning tuvastanud, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Arvestades, et tegemist on tarbija ja 28 (29)

krediidiandja vahelise vaidlusega, kus tarbija on üldjuhul nõrgem pool; et kohus on tuvastanud, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mis on oluline tarbijakaitse meede ning et TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta kulud poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik; on kohtu arvates põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine krediidiandja poolt on oluline asjaolu, mis võib muuta ebaõiglaseks tarbijalt menetluskulude väljamõistmise, isegi kui hagi rahuldati vaid osaliselt. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viru Maakohtu 25.10.2024 määrusega anti kostjale riigi õigusabi isiku esindamiseks kohtus käesolevas tsiviilasjas ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kuna kostjale anti riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, puudub kostjal kohustus hüvitada riigile riigi õigusabi kulud. Seega riigile hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik

29 (29)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.