Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja): LN (isikukood XXXXXXXXXX), esindajad
seaduslik esindaja: DS (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaadi abi Henn Koduvere (epost:XXX) Kostja (määruskaebuse esitaja): RN (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepingulised esindajad: Jüri Urb ja Kristiine Urb, e-post: XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.RN määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 29.01.2016 määrus jätta muutmata.
3.Jätta RN menetluskulud tema enda kanda. LN menetluskulud jätta riigi kanda.
4.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (TsMS § 390 lg 1 teine lause). Asjaolud
1(13)
Tsiviilasi nr: 2-13-24260
1.27.01.2016 esitas hageja taotluse 15.05.2014 kohtulahendi täitmise tagamiseks. Hageja palub kohtul tagada tsiviilasjas nr 2-13-24260 jõustunud kohtulahendi täitmine seades kostjale kuuluvale kinnistule XXXX XXX XX XXXXXX XXXXXX XXX XXXX Harju maakond (registriosa nr XXXXXXXX) hageja kasuks esimesele järjekohale kohtuliku hüpoteegi tsiviilasjas nr 2-13-24260 jõustunud kohtulahendi täitmist tagava abinõuna järgmiselt: tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistu XXXX XXX XX XXXXXX XXXXXX XXX XXXX Harju maakond (registriosa nr XXXXXXXX) hüpoteegiga koormamiseks hüpoteegisummas 47 097,50 eurot ning asendada kostja ja DS nõusolekud kinnistusraamatus eelviidatud kinnistu registriosa kande muutmiseks kohtulahendiga ning muuta kinnistusraamatu kandeid selliselt, et kanda kinnistusraamatusse kinnistu XXXX XXX XX XXXXXX XXXXXX XXX XXXX Harju maakond (registriosa nr XXXXXXXX) esimesele järjekohale neljandasse jakku hageja kasuks hüpoteek summas 47 097,50 eurot tsiviilasjas nr 213-24260 jõustunud kohtulahendi täitmise tagamiseks.
2.15.05.2014 kinnitas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-13-24260 hageja ja kostja vahelise kohtuliku kompromissi, millega kostja kohustus hageja ülalpidamiseks maksma elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2014 summas 177,50 eurot ja 2015 summas 195 eurot ja 2016 summas 215 eurot), kuni hageja täisealiseks saamiseni või tema õppimise korral põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis võikutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni. Nimetatud elatis tuleb maksta hageja seadusliku esindaja arvelduskontole hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks.
3.Harju Maakohtu 15.05.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-52503 tuvastati RT kohustus anda nõusolek kostja RN sissekandmiseks kinnistu XXXX XXX XX, XXXXXX XXXXXX, XXX XXXX, Harju maakond (registriosa nr XXXXXXXX) omanikuna ja asendada kostja RT nõusolek kinnistusraamatus eelviidatud kinnistu registriosa kande muutmiseks kohtuotsusega ja muuta kinnistusraamatu kandeid selliselt, et kustutada kanne RT kinnistu omandiõiguse kohta ning teha uus kanne, millega kanda RN kinnistusraamatusse kinnistu XXXX XXX XX, XXXXXX XXXXXX, XXX XXXX, Harju maakond (registriosa nr XXXXXXXX) ainuomanikuna. Järelikult kantakse tsiviilasjas nr 2-14-52503 jõustuva Harju Maakohtu 15.05.2015 otsuse alusel kostja kinnistusraamatusse kinnistu XXXX XXX XX, XXXXXX XXXXXX, XXX XXXX, Harju maakond (registriosa nr XXXXXXXX) ainuomanikuna.
4.Hageja märgib, et kostjal on hageja ees elatise võlg seisuga 19.01.2016 1 087,50 eurot ning kostja hoiab elatise tasumisest kõrvale. Eelnimetatu tuleneb asjaolust, et kostja on XXXX XXX XX, XXXXXX XXXX kinnistu võõrandanud 10.02.2014 ning võõrandamistehing on tunnistatud kehtetuks, kriminaalasjas nr X-XX-XXXX mõisteti kostja süüdi DS piinamises (KarS § 122), kehalises väärkohtlemises (KarS § 121) ja tapmisega ähvardamises (KarS § 120). Harju Maakohus tuvastas 06.01.2015 tsiviilasjas nr 2-14-53536 lahendit tehes, et RN püüab vabaneda laste ülalpidamise kohustuse täitmisest ning kostja kulutas nelja kuu jooksul kasiinos mängimisele ainuüksi kokku 17 855 eurot ja kogu kulutatud summa oli veelgi suurem. Hageja on seisukohal, et kostjal on olemas piisav sissetulek või vara hagejale elatise maksmiseks, kostja on püüdnud elatise maksmisest tahtlikult kõrvale hoiduda, kostja on asunud nõudeid DS ja hageja ees kustutama, sooviga vältida XXXX XXX XX, XXXXXX XXXX kinnistu tema nimele kandmist või selle tagatiseks seadmist.
5.Hageja märgib, et käesoleva hagi tagamise avalduse esitamise põhjus on asjaolu, et kestvalt ja tõsises ohus on kostja lapse ülalpidamise jaoks kostjalt elatise saamine
2(13)
Tsiviilasi nr: 2-13-24260 tulevikus. Kostja nimele muud vara registreeritud ei ole ja kostja eelnevast käitumisest on selge, et kostja püüab ka tulevikus lastele elatise maksmisest hoiduda.
6.Hageja leiab, et elatise maksmise summa tulevikus kokku on vähemalt 46 010,00 eurot (214 x 215 eurot) ning kuna tagada tuleb kogu vastavast kohtulahendist tulenev nii sissenõutavaks muutunud kui ka tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue, tuleb kostja kinnistule seada kohtulik hüpoteek hageja kasuks summas 47 097,50 eurot.
7.Hageja leiab, et hüpoteek kostja kinnistul vastavalt kuni lapse elatisemaksete tasumise kohustuse tähtaja lõpuni on kostjale kindlasti koormav, kuid tuleb võrrelda, mis oleks ebaõiglasem, kas lapsevanema kinnistul lasuv hüpoteek või olukord, kus lapse ülalpidamiseks aastate jooksul elatist ei laeku. On ilmne, et ebaõiglasem oleks laste elatisemaksete mittelaekumine. Hageja on seisukohal, et kostja kinnisasjale hageja elatisenõude aluseks oleva kohtulahendi täitmise tagamiseks seatav hüpoteek ei oleks kostjat ebaõiglaselt koormav, sest hüpoteegi seadmine on hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatud.
8.Hageja märgib, et DS annab oma nõusoleku antud hagi tagamise avalduse alusel kinnistusraamatus muudatuste tegemiseks. Maakohtu määrus
9.Harju Maakohus rahuldas 29.01.2016 määrusega hageja avalduse hagi tagamiseks osaliselt ning määras hagi tagamiseks seada samaaegselt tsiviilasjas nr 2-14-52503 tehtud menetlust lõpetava lahendi alusel RN (isikukood XXXXXXXXXXXX) omandis olevale kinnistule asukohaga XXXX XXX XX XXXXXX XXXXXX XXX XXXX Harju maakond Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXX neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale LN (isikukood XXXXXXXXXXXX) kasuks 46 010 (nelikümmend kuus tuhat kümme) euro suurune kohtulik hüpoteek, kusjuures kohtuliku hüpoteegi järjekoht on sama nagu CN (isikukood XXXXXXXXXXX) ja/või S-MN (isikukood XXXXXXXXXXXX) kasuks seatavatel kohtulikel hüpoteekidel vastavalt tsiviilasjades nr 2-09-67823 ja 212-36546 tehtud ja jõustunud lahendite täitmise tagamiseks. Kohus tunnistas hagi tagamise viivitamata täidetavaks.
10.Maakohus rahuldas hageja taotluse mitte seada hagi tagamist sõltuvusse hagi tagamise tagatisest, jättis rahuldamata hageja taotluse kostja ja DS tahteavalduste kohtulahendiga asendamiseks ja tsiviilasjas nr 2-14-52503 tehtud jõustumismärkega otsuse kinnistusraamatu pidajale saatmiseks. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
11.Määruse põhjenduste kohaselt on pooled 15.05.2014 kohtumäärusega sõlminud elatise nõudes kompromissi, mis jõustus 02.06.2014. Hageja esitas hagi tagamise taotluse 27.01.2016.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 377 lg 3 kohaselt võib tagada ka hagi, milles on esitatud tulevane või tingimuslik nõue, samuti tuvastushagi. Tingimuslikku nõuet ei tagata, kui tingimus ei saabu eeldatavasti menetluse aja kestel. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.
3(13)
Tsiviilasi nr: 2-13-24260
13.Hagi tagamise avaldus vastab TsMS § 381 nõuetele. Hageja on esitanud taotluse jätta nõudmata kohtulahendi täitmise tagamise tagatis. TsMS § 194 lg 1 sätestab, et kui seaduses on ette nähtud poole kohustus anda tagatis, määrab selle andmise viisi ja tagatise suuruse kohus. TsMS § 383 lg 1 kohaselt võib kohus teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. TsMS § 383 lg 12 kohaselt, kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane.
14.Hageja taotlus mitte seada hagi tagamist sõltuvusse hagi tagamise tagatisest tuleb rahuldada, kuna kohtu hinnangule esineb antud juhul TsMS § 383 lg 1 2 kohaldamiseks alus. Kohus leiab, et hageja majanduslikust seisundist tulenevalt ei ole hagejal võimalik tasuda tagatist, hageja on kohtule ka vastavad tõendid eelnimetatu kinnitamiseks esitanud, kohus on hagejale andnud ka menetlusabi riigilõivu tasumisel. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotluse mitte seada hagi tagamist sõltuvusse hagi tagamise tagatisest.
15.Hageja taotlus hagi tagamiseks tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul on hageja veenvalt põhistanud hagi tagamise vajadust lähtuvalt asjaoludest, et kostja on teadlikult hoidunud elatise tasumise kohustusest kõrvale ning kostjal lasub elatise võlg hageja ees. Kohus märgib, et antud juhul puudub alus asuda seisukohale, et kostja majanduslik võimekus ei võimalda kostjal elatist tasuda. Kohus märgib, et kohtul tuleb hagi tagamise taotluse lahendamisel arvestada kõigi asjaoludega, millest tulenevalt võib kohtulahendi täitmine olla raskendatud või võimatu. Kohtu hinnangul on hageja poolt esitatud andmete põhjal alust arvata, et kostja hoiab elatise tasumise kohustusest kõrvale ning esineb oht, et kostja kavatseb seda teha ka edaspidi, st ajani, mil kostjal on 15.05.2014 määrusest tulenevalt kohustus tasuda hagejale elatist.
16.Riigikohus on leidnud, et TsMS § 445 lg 1 esimene lause ei välista tõlgendust, mille järgi saab otsuse täitmise mõne hagi tagamise abinõuga tagada või tagamisabinõu asendada ka pärast otsuse jõustumist, kui selleks on olemas poole õigustatud huvi (Riigikohtu 9. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-14, p 36). Kohtu hinnangul on antud juhul hageja õigustatud huviks asjaolu, et pooled on sõlminud kokkuleppe elatise tasumiseks, mille alusel tuleb kostjal tasuda elatist kuni 30.11.2033 kokku summas 46 010 eurot, kuid kostja on pärast kompromissi jõustumist jätnud hagejale elatise tasumata, samuti püüdnud oma kinnisvara võõrandada kolmandale isikule ning mänginud suuri summasid maha kasiinos. Seega esineb kohtu hinnangul antud juhul hageja õigustatud huvi hagi tagamiseks, kuna vastasel korral ei ole kindlustatud hageja nõude täitmine ka tulevikus.
17.Hageja palub seada kohtulik hüpoteek kostja kinnistutele. Kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt kuulub kinnistu asukohaga XXXX XXX XX XXXXXX XXXXXX XXX XXXX Harju maakond RT (isikukood XXXXXXXXXXXX). Harju Maakohtu 15.05.2015 otsusega on tunnistatud kehtetuks RN ja RT vahel 10.01.2014 sõlmitud ja Tallinna notari Kätlin Aun-Janisk ametitegevuse raamatu registri numbriga 83 all registreeritud kinnistu XXXX XXX XX, XXXXXX XXXXXX, XXX XXXX, Harju maakond kinnistu müügileping ja asjaõigusleping ning tuvastatud RT kohustus anda nõusolek RN sissekandmiseks kinnistu XXXX XXX XX, XXXXXX XXXXXX, XXX XXXX, Harju maakond (registriosa nr XXXXXXXX) omanikuna ja asendada
4(13)
Tsiviilasi nr: 2-13-24260 RT nõusolek kinnistusraamatus eelviidatud kinnistu registriosa kande muutmiseks kohtuotsusega ja muuta kinnistusraamatu kandeid selliselt, et kustutada kanne RT kinnistu omandiõiguse kohta ning teha uus kanne, millega kanda RN kinnistusraamatusse kinnistu XXXX XXX XX, XXXXXX XXXXXX, XXX XXXX, Harju maakond (registriosa nr XXXXXXXX) omanikuna. Harju Maakohtu 15.05.2015 otsus jõustus 16.01.2016. Eeltoodust tulenevalt kuulub kinnistu asukohaga XXXX XXX XX XXXXXX XXXXXX XXX XXXX Harju maakond kostjale, mistõttu tuleb käesolevas määruses nimetatud hagi tagamise abinõu kinnistusraamatusse kanda samaaegselt tsiviilasjas nr 2-14-52503 tehtud menetlust lõpetavast lahendist tuleneva kandega.
18.Kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt on kinnistule asukohaga XXXX XXX XX XXXXXX XXXXXX XXX XXXX Harju maakond kantud keelumärge käsutamise keelamiseks DS kasuks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 1 sätestab, et kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. TsMS § 378 lg 6 sätestab, et hageja võib käsutada hagi tagamisest talle tulenevaid õigusi, eelkõige võib ta õigusest loobuda või anda nõusoleku sellise tehingu tegemiseks, mis käsutuskeelust tulenevalt oleks keelatud. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-133-10 p-s 26 selgitanud, et hüpoteegi sissekandmine kinnistusraamatusse ei pruugi olla takistatud, kui keelumärke järgi õigustatud isik annab kande tegemiseks TsMS § 378 lg 6 alusel nõusoleku. Kuivõrd DS on andnud nõusoleku hüpoteegi kande tegemisest, ei esine antud juhul hagi tagamise kohaldamist välistavaid asjaolusid seoses kinnistusraamatusse kantud keelumärkega.
19.Kohtulikku hüpoteeki reguleeritakse nii asjaõigusseaduses (AÕS) kui ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus. AÕS § 363 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagamiseks seada haginõude ulatuses kohtuliku hüpoteegi. TsMS § 378 lg 1 p 1 kohaselt on hagi tagamise abinõu kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-10-10 p-s 12 märkinud, et keelumärge on kinnisasja omanikule kõige koormavam hagi tagamise liik ning rahalise nõude täitmise tagamiseks piisab kohtuliku hüpoteegi seadmisest kinnistutele (vt ka Riigikohtu 15. aprilli 2004. a määrus tsiviilasjas nr , p 11). Kohus, lähtudes Riigikohtu praktikast (RKTKo 3-2-1-133-10) leiab, et kohtumääruse täitmise tagamise abinõuna kostja kinnisasjadele kohtuliku hüpoteegi seadmine ei ole kostjale ülemäära koormav ning seda võib hageja õigustatud huvisid ja tsiviilasja asjaolusid silmas pidades põhjendatuks pidada.
20.TsMS § 388 lg 2 kohaselt on hüpoteegisumma tagatava nõude summa. Kohtulik hüpoteek ulatub nii põhinõudele kui ka kõrvalnõudele (RKTKm 3-2-1-162-09). Viivisenõude korral tuleb arvestada, et viivise suurus ei pruugi olla hagi tagamise lahendamise ajal lõplikult kindlaks määratud. Sellisel juhul tuleb viivise kindlaks määramata osa kohtuliku hüpoteegi summa määramisel arvestada mõistlikus ulatuses, lähtudes mh kohtumenetluse ja võimaliku täitemenetluse eelduslikust kestusest. Viidatud määruse kohaselt ulatub kohtulik hüpoteek ka menetluskulude hüvitamise nõudele, mille suurus tuleb samuti kindlaks määrata eelduslikult (RKTKm 3-2-1-7312, p 11). Hageja arvutuste kohaselt on elatismakse summa tulevikus kokku vähemalt 46 010 eurot (214 korda x 215 eurot kuus), kohus nõustub eelnimetatuga. Kohus märgib, et kuna TsMS § 377 lg 3 lubab tagada ka hagi, mis on suunatud tulevasele nõudele, määrab kohus kohtuliku hüpoteegi suuruseks 46 010 eurot.
5(13)
Tsiviilasi nr: 2-13-24260
21.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tagamiseks tuleb seada samaaegselt tsiviilasjas nr 2-14-52503 tehtud menetlust lõpetava lahendi alusel RN (isikukood XXXXXXXXXXXX) omandis olevale kinnistule asukohaga XXXX XXX XX XXXXXX XXXXXX XXX XXXX Harju maakond Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXX neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale LN (isikukood XXXXXXXXXXXX) kasuks 46 010 (nelikümmend kuus tuhat kümme) euro suurune kohtulik hüpoteek, kusjuures kohtuliku hüpoteegi järjekoht on sama nagu CN (isikukood XXXXXXXXXXX) ja/või S-MN (isikukood
XXXXXXXXXXXX)
kasuks seatavate kohtulikel hüpoteekidel vastavalt tsiviilasjades nr 2-09-67823 ja 2-12-36546 tehtud ja jõustunud lahendite täitmise tagamiseks.
22.Kohus selgitab, et TsMS § 385 kohaselt rahalise nõudega hagi tagamise määruses ja hagi tagamise määruses isikule aresti kohaldamise või isikul elukohast lahkumise keelu kohaldamise kohta määratakse kindlaks rahasumma, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohus tühistab sel juhul kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-150-11 tehtud määruse selgitanud, et rahasumma määramisel TsMS § 385 järgi tuleb lähtuda samadest põhimõtetest, millest tuleb lähtuda hagi tagamisel, sh TsMS § 378 lg 4 kohaselt arvestada hagi hinda. TsMS § 388 lg 5 sätestab, et kohtuliku hüpoteegi seadmisel mitmele kinnisasjale, laevale või õhusõidukile märgib kohus hagi tagamise määruses iga koormatud asja kohta käiva rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse. Eeltooduga kooskõlas on kostjal TsMS § 385 alusel õigust taotleda tagamise abinõu tühistamist, kui kostja tasub selleks ettenähtud pangakontole 46 010 eurot või esitab sama summa ulatuses pangagarantii.
23.Hageja on esitanud ka taotluse kostja ja DS tahteavalduste kohtulahendiga asendamiseks ja tsiviilasjas nr 2-14-52503 tehtud jõustumismärkega otsuse kinnistusraamatu pidajale saatmiseks. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud taotlused tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab, et kohtuliku hüpoteegi kande tegemiseks hagi tagamise korras ei ole tarvis kostja tahteavaldust asendada. Samuti puudub vajadus DS tahteavalduse asendamiseks, kuna DS on enda nõusoleku kinnistusraamatu kande tegemiseks andnud. Seoses tsiviilasjas nr 2-14-52503 tehtud jõustumismärkega otsuse kinnistusraamatu pidajale saatmise osas märgib kohus, et antud tsiviilasja raames ei ole kohtul võimalik teha toiminguid seoses tsiviilasjaga nr 2-14-52503, hagejal tuleb jõustumismärke saamiseks ning jõustumismärke edastamiseks kinnistusosakonnale esitada vastav taotlus tsiviilasja nr 2-14-52503 raames.
24.Hageja on esitanud taotluse jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tulenevalt asjaolust, et kohus on hageja taotluse rahuldanud osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
25.TsMS § 387 lg 2 alusel, kui hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri, registripidaja või muu isiku või asutuse poole, tuleb seda hagi tagamise määruses märkida. Kohus saadab hagi tagamise määruse registripidajale või muule
6(13)
Tsiviilasi nr: 2-13-24260 asutusele või isikule täitmiseks üksnes hageja taotlusel. Käesoleval juhul on hageja esitanud taotluse, et kohus edastaks hagi tagamise määruse registripidajale, seega edastab kohus määruse registripidajale ning registripidajal tuleb teha kanne samaaegselt tsiviilasjas nr 2-14-52503 tehtud menetlust lõpetava lahendiga.
26.Juhindudes TsMS § 390 lg 2 esimesest lausest ja hagi tagamise olemusest, tuleb kohtumäärus tunnistada viivitamata täidetavaks. Määruskaebus
27.Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta hageja taotlus hagi tagamiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
28.Määruskaebuse kohaselt on TsMS § 377 lg 3 tulenevalt hagi tagamine kohtu kaalutlusotsus. Kohus peaks arvestama mõlema poole huvidega, kuid vaidlustatud määruse puhul ei ole seda teinud.
29.Perekonnaseaduse (PerekS) § 100 lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Sama normi lg 4 alusel elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
30.Kohtumääruse loogika järgi käitudes võiksid tulevikus nt töötajad taotleda tööandja vara arestimist tasumisele kuuluva töötasu osas eelduslikult kuni pensioniea saabumiseni, kui kohus leiab aluse arvata, et tööandja ei maksa töötajale regulaarselt töötasu.
31.Puudub igasugune mõistlik põhjendus tagada elatisemakse 17-ks aastaks ette hüpoteegi seadmisega kinnistule, kuna selline meede on ebaproportsionaalne ning piirab õigustamatult kostja põhiseaduslikku õigust oma vara kasutada ja käsutada.
32.Riigi plaanide kohaselt saab alates käesoleva aasta märtsist kohus peatada teadlikult maksmisest hoiduva võlglase juhiloa, jahipidamisõiguse, relvaloa ja relva soetamise loa, väikelaeva juhtimisõiguse ning kalastuskaardi. Samuti saavad kohtutäiturid arestida makseid, mida kolmandad isikud on elatisvõlgniku eest teinud. Lisaks võib riik keelduda maksmast elatisvõlglasele EASi ettevõtluse alustamise toetust ja erametsaomanike toetusi. Isegi eesnimetatud eelnõud ei näe ette võimalust elatisvõlgniku varale seada hüpoteek 17-ks aastaks. Käesolevas menetluses arestitakse nõude tagamiseks elatise maksmiseks kohustatud isiku vara kuni elatise maksmise (eeldatava) kohustuse lõppemiseni.
33.Sisuliselt isikul ei võimaldata oma vara käsutada nõude alusel, mis ei ole selle esitamise hetkel veel sissenõutav ja mida saab rahuldada ainult regulaarsete maksete kaupa.
34.Ajavahemikus 2015 kuni käesoleva ajani on kostja maksnud hageja seaduslikule esindajale kokku 23938,68 eurot. Leida, et selliste maksete tegemise juures on veel vajalik mingit täiendavat tagatist, on selgelt alusetu ja ebamõistlik. TsMS § 378 lg 4 sätestab, et hagi tagatava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Seda kohus teinud ei ole.
35.Põhiseaduse (PS) § 11 näeb ette, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Käesoleval juhul on kohus seda põhimõtet jämedalt rikkunud, piirates kostja õigust oma vara käsutada sisuliselt põhjusel, et kostja on paari kuu jooksul
7(13)
Tsiviilasi nr: 2-13-24260 väidetavalt hilinenud elatise maksmisega, jättes täiesti arvestamata maksed, mida kostja on hageja seaduslikule esindajale teinud.
36.PS § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
37.Samuti ei saa hageja seaduslik esindaja olla kindel, et hageja kuni täisealiseks saamiseni just hageja seadusliku esindaja DS’i juures elab. Hagejal võib tulevikus tekkida soov asuda alaliselt elama oma isa, kostja leibkonnas. Ka sellist võimalust ei ole kohus hagi tagamisel mõistlikult analüüsinud.
38.Hagi tagamise määruses on kohus hagi taganud kuni 30.11.2033 summas 46010 eurot. Ei ole teada kas hageja läheb pärast gümnaasiumi lõpetamist edasi õppima. Tulenevalt sellest tuleks arvestada hageja täisealiseks saamisega 30.11.2030. Elatise maksmine kuude arv 3 aasta jooksul on 36. Eelduslikult makstav summa oleks sellisel juhul 38 270 eurot, mitte 46 010 euro, seega 7740 euro võrra väiksem. Ka see võimalus on määruses jäetud täielikult analüüsimata (215 eurot kuus, 36 kuud x 215 eurot = 7740 eurot vähem).
39.Hageja seadusliku esindaja DS’i esitatud andmed oma vara ja sissetulekute õigsuse kohta on küsitavad. Hageja seadusliku esindaja enda esitatud andmed ei võimalda saada tegelikku ülevaadet hageja varalisest seisukorrast. DS’i märgitud igakuised kulutused on ülepaisutatud ning ei vasta ilmselt tõele.
40.Kostjal on lisaks hageja seadusliku esindajaga kolmele ühisele lapsele veel ka uue elukaaslasega ühine laps M-MN, keda on vaja samuti ülal pidada. Vaidlustatud määrusega osutuks Mia vähem kindlustatuks, kuna tema isal puudub võimalus vajadusel oma vara käsutada. Menetluse edasine käik
41.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus hagejalt vastust.
42.Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamuse kohaselt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
43.Ei ole asjakohane kostja esitatud võrdlus lapse elatise nõude ja töötaja töötasu nõude osas. Lapse ja lapsevanema vaheline suhe ning töötaja ja tööandja vaheline suhe on olemuslikult erinevad. Esiteks saab töötaja töölepingu lõpetada ja minna tööle teise tööandja juurde, kuid lapsel seevastu pole võimalik lapsevanemat nö vahetada. Teiseks, palga maksmise eelduseks on tööpanus ehk sooritus, kuid lapsevanema kohustus lapse eest hoolitseda tuleneb üksnes faktist, et tegemist on tema lapsega. 44. Ei ole õige kostja väide, et kostja kinnistule 17-ks aastaks hüpoteegi seadmine on ebaproportsionaalne ja piirab õigustamatult kostja õigusi. Hagi tagamise avalduses on esile toodud asjaolud, millest nähtuvalt on kostjal olemas võimalused hagejale elatise maksmiseks, kuid kostja on püüdnud elatise maksmisest tahtlikult kõrvale hoida ning mh vormistada enda nimelt ära kinnistut, et seda ei saaks kasutada elatisenõuete täitmiseks või tagamiseks. On ilmne, et lapsele aastate jooksul elatise mittelaekumine on ebaõiglasem, kui lapsevanema kinnistul lasuv hüpoteek.
45.Antud juhul ei vähenda hagi tagamise õigustatust kostja poolt viidatud riigi poolt rakendatud täiendavad meetmed elatisenõuete sissenõudmise hõlbustamiseks. Hageja juhib tähelepanu, et need meetmed (lubade peatamine jmt) on teisesed, olles mõeldud rakendamiseks eelkõige olukordades, kus puuduvad võimalused summade kinnipidamisteks või vara realiseerimiseks elatisenõuete katteks (vt TMS § 177 1 ja § 1772). Riigi poolt rakendatavad täiendavad meetmed ei tähenda, et elatise saamiseks
8(13)
Tsiviilasi nr: 2-13-24260 õigustatud isikud peaksid loobuma juba olemasolevatest võimalustest elatise nõuete sissenõudmisel. Pigem annavad need lisameetmed märku elatisenõuete erilisest tähtsusest ja vajadusest rakendada kõikvõimalikke vahendeid elatisemaksete sissenõudmiseks.
46.Asjakohatu on kostja viide tema poolt hageja seaduslikule esindajale perioodil 10.01.2015 – 08.02.2016 tehtud maksetele. Hageja kordab, et perioodil 01.12.2014 – 12.08.2015 maksis kostja hagejale elatist üksnes 59,22 eurot/kuus (195 euro asemel). Perioodil 13.08.2015 – 16.12.2015 ei maksnud kostja hagejale üldse elatist. Kui Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.12.2015 määrusega läbi vaatamata kostja apellatsioonkaebuse tsiviilasjas nr 2-14-52503, tasus kostja 17.12.2015 hageja seaduslikule esindajale laste elatisenõudeid kokku summas 5 545,76 eurot. Kostja maksekäitumine on lähtunud soovist vältida XXXX XXX XX, XXXXXX XXXX kinnistu kostja nimele tagasivormistamist, et hoida ära selle kinnistu arvel elatisenõuete võimalikku täitmist või selle kinnistu seadmist elatisenõuete tagatiseks. Hageja on neid asjaolusid hagi tagamise avalduses põhjalikult selgitanud (vt hagi tagamise avalduse p 5.1.4). Seega on alusetu kostja väide, et tema poolt viidatud maksete tegemise juures on põhjendamatu määrata täiendavat tagatist.
47.Asjakohane ei ole ka kostja väide, et hageja seaduslik esindaja ei saa olla kindel, et hageja kuni täisealiseks saamiseni just hageja seadusliku esindaja DS’i juures elab ja hagejal võib tulevikus tekkida soov elada alaliselt oma isa, kostja leibkonnas. Esiteks, leiab hageja, et see võimalus ei ole eriti tõenäoline juba puhtalt tulenevalt asjaolust, et kohus on kostjalt täielikult ära võtnud hooldusõiguse hageja suhtes. Teiseks, juhul, kui tõesti peaks tekkima olukord, kus hageja elab mujal, kui oma ema DS’i juures, on võimalik kostjal TsMS § 497 alusel nõuda vastavate muudatuste tegemist elatise maksmise kohustuse ja ka tagatise osas.
48.Asjakohane ei ole ka kostja väide, et hüpoteegi summat tuleks vähendada, kuna ei ole teada, kas hageja läheb pärast gümnaasiumi lõpetamist edasi õppima. Antud juhul kehtib eelmises punktis märgitu, et oluliste asjaolude muutumisel on võimalik kostjal TsMS § 497 alusel nõuda vastavate muudatuste tegemist elatise maksmise kohustuse ja ka tagatise osas.
49.Asjakohane ei ole ka kostja väide, et vaidlustatud määrusega osutuks M-MN vähem kindlustatuks, kuna tema isal puudub võimalus vajadusel oma vara käsutada. Kostja kinnistu ei ole hageja nõude täitmise tagatiseks arestitud, vaid kinnistule on seatud hüpoteek ning hüpoteek kinnisasja käsutamist ei takista. Kostja ei ole oma põhistanud väidet, miks osutuks M-MN vähem kindlustatuks. Hageja arvates on ka M-MN kindlustatus pigem paremini tagatud olukorras, kui kostja elukohaks olev kinnistu kuulub kostjale.
50.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
51.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9(13)
Tsiviilasi nr: 2-13-24260
52.Käesolevas asjas on hageja palunud tagada poolte vahel 15.05.2014 sõlmitud kompromissist tulenevad tulevikus tekkivad nõuded. Sealjuures nähtub kompromissist, et pooled on kokku leppinud selles, et kostja kohustub hageja ülalpidamiseks igakuiselt tasuma elatist alates maist 2014 (kaasaarvatud) pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni või tema õppimise korral põhi- ja keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema 21. aastaseks saamiseni (II kd, tlk 128).
53.TsMS § 445 lg 1 esimene lause ei välista tõlgendust, mille järgi saab otsuse täitmise mõne hagi tagamise abinõuga tagada või tagamisabinõu asendada ka pärast otsuse jõustumist, kui selleks on olemas poole õigustatud huvi (vt Riigikohtu lahend nr 3-2118-14 p 36). TsMS § 377 lg 3 kohaselt on lubatud tagada ka hagi, milles on esitatud tulevane või tingimuslik nõue, samuti tuvastushagi.
54.TsMS § 378 lg 1 p 1 kohaselt on üheks hagi tagatise abinõuks kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda.
55.Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja viide PKS § 100 lg 1 ja 4, mille kohaselt antakse ülalpidamist raha perioodilise maksmisega ja elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Samas ei välista PKS § 100 lg 3 1. lause ka vanemate vahelist kokkulepet, mille kohaselt täidab lapse vanem elatise maksmise kohustuse tervikuna etteulatuvalt.
56.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise meede on kostjat üleliigselt koormav, kuna käesoleval juhul tagatakse jõustunud kohtulahendist tulenevaid tulevikus tekkivaid nõudeid, arvestades hageja vanust, ette ca 17 aastaks ning kostjal ei võimaldata vara käsutada.
57.Ringkonnakohus selgitab, et AÕS § 333 kohaselt on hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena. Seega ei saa nõustuda määruskaebuse esitaja väitega, et tal ei võimaldata oma vara käsutada.
58.Kostja on määruskaebuses leidnud, et hagi tagamine on ebaproportsionaalne ning piirab tema põhiseaduslikku õigust oma vara kasutada ja käsutada.
59.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on hagi tagamine proportsionaalne ega koorma kostjat üleliigselt. Maakohus on õigesti leidnud, et arvestades hageja õigustatud huve ja tuvastatud asjaolusid, on hagi tagamine hageja soovitud viisil põhjendatud.
60.Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hagejaga 15.05.2014 sõlmitud kompromissist tulenevalt pidanud elatist tasuma alates maist 2014. Toimikust nähtub, et kostja ei ole kokkuleppel võetud kohustust nõuetekohaselt täitnud. Nii moodustas 31.12.2015 seisuga hagejale tasumata elatise jääk kohtutäituri andmete kohaselt 1087,50 eurot (II kd, tlk 152), sealjuures oli kostja perioodil mai 2014 kuni detsember 2015 kohustatud hagejale tasuma 3605,97 eurot tehes eelduslikult 20 igakuist makset, millest tasus reaalselt 2518,47 eurot 10 maksega, kuid alles alates detsembrist 2014 kuni augustini 2015 ja ühe makse 17.12.2015, perioodil 13.08.2015 kuni 16.12.2015 kostja makseid ei teostanud (II kd, tlk 157).
61.Seega pole kostja kompromissi tingimusi täitnud perioodil mai 2014 kuni november 2014, olles võlgnevuses ca 6 kuud ning edaspidi on kompromissi täitnud oma parema äranägemise järgi so tingimusi mittejärgivalt. Eeltoodud maksekäitumisest järeldub
10(13)
Tsiviilasi nr: 2-13-24260 ringkonnakohtu hinnangul kostja pikaaegne võlgnevus hageja ees ning põhjendatud on järeldus, et vabatahtlik kompromissi täitmine kostja poolt tulevikus ei ole ettenähtav. Eeltoodud põhjal ei ole võimalik nõustuda ka määruskaebuse väitega, et kostja on hilinenud elatise maksmisega vaid paar kuud.
62.Elatise ebaregulaarne tasumine varieeruvates summades ei vasta lapse vajadustele. Riigikohtu seisukohtade kohaselt on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-112104).
63.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja üritanud end ka kohtumenetluse ajal varatuks teha. Hageja esitas hagi kostja vastu maakohtusse 20.05.2013, kostja võõrandas 10.01.2014 kinnistu registriosa nr XXXXXXXX. Kinnistu suhtes sõlmitud müügi-ja asjaõiguslepingu tunnistas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-14-52503 tehtud otsusega kehtetuks 15.05.2015 (III kd, tlk 60-68). Eeltoodu kinnitab ringkonnakohtu hinnangul kostja tahtlikku soovi tegutseda hageja huvide ja õiguste vastaselt. VÕS § 1045 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seadusest tulenevaks kohustuseks on eelviidatud PKS § 100 lg 1 ja 4 tulenev kohustus tasuda elatist.
64.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oleks kostja majanduslik seisund võimaldanud kompromissi kokku lepitud tingimustel täita. Nii on Tallinna Ringkonnakohus, menetledes kostja apellatsioonkaebust ja menetlusabi taotlust Harju Maakohtu 15.05.2015 otsusele tsiviilasjas nr 2-14-52503 tuvastanud, et kostja külastas perioodil 14.02.2015 - 15.06.2015 Olympic Casinot 71 korda, kulutades seejuures žetoonide ostule suuremate summadena 4500 eurot (03.04.2015), 5500 eurot (11.04.2015), 3700 eurot (26.05.2015), 770 eurot (07.06.2015), 1200 eurot (12.06.2015) ja 2185 eurot (13.06.2015) (III kd, tlk 80). Seega omas kostja tegelikkuses piisavalt sissetulekuid hageja suhtes kehtiva ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning hoidus selle täitmisest tahtlikult kõrvale, eelistades isiklikke huve hageja huvidele. Kostja on küll määruskaebusmenetluses väitnud, et on endale kehtestanud kasiinokeelu (III kd, tlk 150), kuid ei ole esitanud sellekohast tõendit. Ringkonnakohtul puudub võimalus eeltoodut väidet ise kontrollida. Siiski ei oleks eeltoodud argument ka ära tõendatuna maakohtu määruse muutmiseks piisav, kuna (tähtajalise) mängukeelu saab isik ise endale kehtestada ja ka lõpetada. Käesoleval juhul on kostja kasiinosõltuvusest tähtsam asjaolu, et kostja on pikema aja vältel teadvustatult (paha)tahtlikult elatise tasumise kohustusest kõrvale hoidunud ja/või kohustust korduvalt ja süstemaatiliselt mittenõuetekohaselt täitnud.
65.Kostja on määruskaebuses viidanud Põhiseadusele. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et Põhiseaduse § 27 lg 3 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Arvestades asjas kogutud tõendeid, ei kaalu kohtu hinnangul kostja omandipõhiõigus hetkel üle lapse õigust saada oma vanemalt elatist. Ringkonnakohus ei pea tõenäoliseks, et kostja sooviks edaspidi elatise maksmise kohustust hageja ees vabatahtlikult täita. Kohaldatud meede ei ole seega kostjat ebaproportsionaalselt piirav. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kostja õigused oleksid märksa piiratumad olukorras, kui jooksvalt tekkinud elatise võlgnevuse tasumiseks algatatud võimaliku sundtäitemenetluse käigus seaks kohtutäitur hageja kasuks kostja kinnistule keelumärke, mis lukustaks kinnistusraamatu täielikult ega võimaldaks kinnistu käsutamist. Kohtulik hüpoteek jätab kostjale kinnistu käsutusõiguse alles.
11(13)
Tsiviilasi nr: 2-13-24260
66.Määruskaebuse ühe väite kohaselt oleks maakohus pidanud arvesse võtma kostja poolt hagejale tehtud makseid. Ringkonnakohtu hinnangul maakohus seda teinud ongi, hinnates tõendite põhjal, kas ja kui, siis millises summas on kostja poolt hagejale makseid tehtud. Arusaamatu on kostja arvamus, et arvesse tuleks võtta mh hageja seaduslikule esindajale tehtud kõiki makseid kogumis. Ringkonnakohus juhib kostja tähelepanu, et kostja on käesolevas asjas kohustatud tegema makseid hagejale, mistõttu ei puutu asjasse võimalikud muud maksed hageja õdedele või emale. Maakohus ei pidanud ega saagi eelviidatud kõigi maksetega arvestada, see olnuks seadusevastane ja väljunud käesoleva menetluse raamidest.
67.Arvestades kompromissi tingimusi, mille kohaselt on kostja nõustunud hagejale elatist tasuma alternatiivselt tema õppimise korral põhi- ja keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema 21. aastaseks saamiseni, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks kostja väide, et maakohus oleks pidanud hüpoteegi summa puhul arvesse võtma makseid ainult kuni hageja täisealiseks saamiseni so 30.11.2030. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt kompromissi tingimustest tuligi maakohtul hüpoteegi summa määramisel arvesse võtta maksete tegemise maksimaalmäära.
68.Ka ei pidanud maakohus ringkonnakohtu hinnangul analüüsima võimalust, et hageja soovib tulevikus alaliselt elama asuda kostja juurde. Käesoleval juhul nähtub toimiku materjalidest lisaks elatise ebakorrapärasele tasumisele, et kostjalt on hooldusõigus hageja suhtes ära võetud (III, tlk 136), samuti kostja varasem vägivaldsus ja karistatus (III kd, tlk 14-28). Kostja eeltoodud käitumine ei veena kohut, et kostja poolt väljapakutud stsenaarium võiks lähitulevikus realiseeruda, mistõttu ei pea kohus vajalikuks asja sellest lähtekohast hetkel vaagida. Samas juhib ringkonnakohus tähelepanu, et TsMS § 386 lg 2 1.lause kohaselt võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada.
69.Arusaamatuks jääb ka kostja väide, et kuna puudub võimalus vajadusel oma vara käsutada, osutub kostja neljas laps M-MN vähem kindlustatuks. Ringkonnakohus selgitas eespool, et hüpoteek ei piira kostjal vara käsutamist ning juhib tähelepanu, et tsiviilasja materjalide kohaselt on Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-14-53536 jätnud rahuldamata kostja hagi hageja ja tema õdede vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks, leides muuhulgas, et asjaolu, et hageja ülalpidamisel on nüüd neli last, ei anna alust väljamõistetud elatise muutmiseks (III kd, tlk 52).
70.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kostja väiteid hageja seadusliku esindaja poolt esitatud andmete õigsuse küsitavuse kohta, kuivõrd need ei mõjuta määruskaebuse lahendamist.
71.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et hageja on veenvalt põhistanud kohtuotsuse täitmise tagamise vajadust, otsuse täitmise tagamise abinõu ei ole kostjale ülemäära koormav ja seda võib hageja õigustatud huvisid ning tsiviilasja asjaolusid silmas pidades pidada põhjendatuks, kohtuotsuse täitmise abinõu on proportsionaalne ega koorma kostjat liigselt, kuna kostja saab endiselt teostada omaniku õiguseid kinnisasjas suhtes, seda vallates, kasutades ja käsutades.
72.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine eeldusi maakohtu otsustuse muutmiseks, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
73.Tulenevalt TsMS § 390 lg 1 teisest lausest, ei saa määruse peale kassatsiooni korras edasi kaevata.
12(13)
Tsiviilasi nr: 2-13-24260 Menetluskulude jaotus
74.Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jäävad kostja menetluskulud, mis on tekkinud seoses määruskaebusmenetlusega, tema enda kanda. Hagejale Tallinna Ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.