Harju Maakohtu 28.06.2024 kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
F.G määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja F.G (isikukood XXX), seaduslik esindaja Z.I, lepinguline esindaja Alar Salu
menetluskulude
Kostja X.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.06.2024 määrus osas, milles maakohus jättis F.G avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks 101,26 euro osas rahuldamata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista F.G X.T kasuks täiendavalt välja menetluskulu 101,26 eurot. Muus osas jätta Harju Maakohtu 28.06.2024 määrus muutmata.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
4.2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista X.T-lt välja F.G kasuks menetluskulu 610,56 eurot, mis sisaldab lepingulise esindaja kulu 607,56 eurot ja asja läbivaatamise kulu 3 eurot. Kohustada X.T tasuma väljamõistetud menetluskulud lepingulise esindaja büroo Tasakaal Invest OÜ (registrikood 11340561) arvelduskontole EE281010220065753010 SEB pank või EE777700771001548450 LHV pank.
4.3.Jätta F.G menetluskulude taotlus 658,14 euro ulatuses rahuldamata.
2-09-67823 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Asjaolud
1.Harju Maakohus rahuldas 14.04.2010 tagaseljaotsusega Z.I (endine nimi Z.I) hagi X.T (kostja) vastu nende ühisele lapsele F.G-le elatise väljamõistmiseks. Maakohus rahuldas 01.02.2016 määrusega F.G (hageja) hagi tagamise taotluse osaliselt ja seadis kostjale kuuluvale kinnistule hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi.
2.Kostja esitas 29.02.2024 taotluse hagi tagamise abinõu tühistamiseks. Maakohus jättis 06.06.2024 määrusega kostja taotluse rahuldamata ja selle taotluse menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda ning märkis, et menetluskulud määratakse kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist. Määrus jõustus 06.06.2024.
3.Hageja palus 20.05.2024 menetlusdokumendis kohustada kostjat väljamõistetud menetluskulud kandma lepingulise esindaja büroo arveldusarvele. Hageja 20.05.2024 menetlusdokumendi lisana esitatud menetluskulude nimekirja järgi olid hageja menetluskulud kokku 1265,70 eurot, sh õigusabikulud 1035 eurot, millele lisandub käibemaks 227,70 eurot, ja registripäring 3 eurot.
4.Kostja hinnangul on hageja menetluskulud oluliselt ülepaisutatud ja ebavajalikud. Kostja esitas käesolevas tsiviilasjas ning tsiviilasjades nr 2-13-24260 ja nr 2-12-36546 praktiliselt identsed taotlused. Hageja on vaielnud taotlusele kõigis kolmes menetluses vastu ja esitanud kõigis identsed vastused samade lisadega. Hageja esindaja tunnihind ületab oluliselt tavapärast tunnihinda. Tunnitasu sisaldavat vastutuskindlustuse-, lähetuste-, transpordi-, parkimise-, side-, päringute ja taustuuringute-, kantselei- jms büroo kulud. Kostja hinnangul tunnitasu 219,60 eurot tunnis koos käibemaksuga vastab kallimate büroode kõrgelt kvalifitseeritud vandeadvokaatide tunnitasule, mitte mitteadvokaatidest esindajate tunnitasudele. Lisaks on eraldi menetluskuluks märgitud 3 eurot „tasutud riigilõiv või registerpäringud”, kuid menetluskulude nimekirja järgi sisaldub tunnitasu päringute kulusid. Seega on sellise kulu eraldi nõudmine alusetu ka hageja enda dokumendi järgi. Maakohtu määrus
5.Maakohus rahuldas 28.06.2024 määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määrates kindlaks ja mõistes kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 509,30 eurot. Maakohus kohustas kostjat tasuma väljamõistetud menetluskulud lepingulise esindaja büroo Tasakaal Invest OÜ arvelduskontole.
6.Maakohus pidas põhjendatud menetluskuluks registripäringu kulu, kuna registriväljavõte on lisatud vastuse juurde, selle hind on määratletav ja seda tuleb käsitada asja läbivaatamise kuluna (dokumentaalse tõendi saamise kulu). Vastuseks kostja vastuväitele selgitas maakohus,
2-09-67823 et teenuse hinna sees sisalduvad sellised üldised bürookulud, mida ei ole võimalik või mida on väga keeruline iga üksiku tsiviilasja raames välja tuua.
7.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli maakohtu hinnangul põhjendatud 100 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks. Maakohus arvestas, et hagejat esindas mitteadvokaadist esindaja ja asjaolu, et käesolevas tsiviilasjas lahendatud taotlus ei olnud keerukas, mistõttu ei olnud põhjendatud rakendada keskmisest turuhinnast kõrgemat tunnitasu. Maakohtu viidatud kohtupraktika järgi on mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks, ja sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud.
8.Maakohus nõustus kostjaga, et kostja on esitanud kõigis kolmes tsiviilasjas sarnase sisuga taotlused, kuid käesolevas asjas on lisatud taotluse juurde hagejale tehtud maksed alates 2016. aastast, mille läbitöötamine võtab aega. Samuti arvestas maakohus, et taotlusele ei saa vastata tutvumata eelneva menetluse kuluga (sh väljamõistetud elatis, hagi tagamise taotluse esitamine ja selle vaidlustamine kostja poolt, 2017. aastal esitatud hagi tagamise tühistamise taotlus ja selle lahendamine). Maakohus, võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, samuti menetlusdokumentide mahtu ja sisu, ning seda, et hageja vastused on kõigis kolmes tsiviilasjas sarnased, asus seisukohale, et põhjendatud ja vajalik aeg taotluse, selle lisadega ja materjalidega tutvumiseks oli 1,75 tundi, kliendiga konsulteerimiseks ja seisukoha kooskõlastamiseks 1,25 tundi, vastuse koostamiseks 1 tund ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,15 tundi, kokku 4,15 tundi summas 415 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 506,30 eurot. Seega oli kokku põhjendatud ja vajalik menetluskulu 509,30 eurot. Määruskaebus
9.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata, ja teha uue määruse, millega rahuldada hageja menetluskulude hüvitamise taotlus täielikult.
10.Hageja vaidlustab maakohtu määrust lepingulise esindaja tunnitasu määra osas. Maakohtu viidatud kohtupraktikas käsitletakse lepingulise esindaja tunnitasu määra kohtumenetlustes, kus lepinguline suhe oli aastast 2020. Hageja viitab tarbijahinnaindeksi muutusele.
11.TsMS § 218 ei sätesta esindajate hinna erinevust. Esindaja kuuluvus Eesti Advokatuuri või mitte ei saa olla aluseks tema poolt kokkulepitava hinna suuruseks. Ka mitteadvokaadist isikul on kohustus õigusturul püsimise eesmärgil olla konkurentsivõimeline, st osaleda sarnaselt advokaatidega pidevas täiendõppes ja sisuliselt teostab esindaja tegevuse üle järelevalvet kohus.
12.Hageja esindaja tunnihind sisaldab päringute kulu, kuid samas sisaldab tunnihind kõikvõimalikke bürookulusid, nagu advokaadibüroodel. Erinevate taustuuringute põhjal ei saa alati väita, kas saadud tulem on kohtukõlbulik tõend või ei puutu üldse asjasse. Samas kliendi huvide kaitseks tuleb kontrollida kõiki olemasolevaid andmeid, mille hind sisaldub teenuse hinnas ning mida eraldi välja tuua või teiselt poolelt välja mõista on eelkõige menetlusökonoomilisest seisukohast mõttetu. Advokaadibüroode ja õigusbüroode teenuse osutamise iseloomust (õigusteenus) on kuluartiklid täpselt samad, v.a Eesti Advokatuuri liikmemaks. Ka kindlustuse kohustus on õigusbüroo puhul vabatahtlik, mida iga mõistlik ettevõtja teeb ilma seadusest tuleneva kohustuseta.
2-09-67823
13.Jääb arusamatuks, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et asi pole nii keerukas, et rakendada keskmisest kõrgemat turuhinda. Samas pole hagejale teadaolevalt ühtegi teenuse pakkujat, kes hindab asja keerukust lepingu sõlmimisel ning sellest lähtuvalt pakub kliendile hinna.
14.Maakohus tuvastas, et kostja on kolme erineva hageja (kostja lapsed) vastu esitanud kolm sisult analoogset taotlust. Hageja hinnangul on selline käitumine pahatahtlik tsiviilõiguste kasutamine, eelkõige hageja seadusliku esindaja materiaalse koormamise eesmärgil. See ei tähenda, et eraldiseisvaid taotlusi võiks läbitöötamise hinna suhtes kuidagi eristada või siis mõnda neist taotlustest kuidagi lihtsamini läbi vaadata.
15.Maakohus viitas vastuoluliselt asja suhteliselt suurele mahule, arvestades menetluse kogupikkust, kuid seejuures vähendas seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega. Menetluse edasine käik
16.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 alusel tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ning kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista menetluskulu 101,26 eurot. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
19.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 509,30 eurot. Hageja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega jäeti hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus 756,40 euro ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus saab kontrollida maakohtu määrust üksnes vaidlustatud osas. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud.
20.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).
2-09-67823
21.Määruskaebuses ei nõustu hageja maakohtu määratud tunnihinna suurusega. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Sealjuures tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Ringkonnakohus nõustub maakohuga selles, et hageja lepingulise esindaja tunnihind 180 eurot tunnis (lisandub käibemaks) ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu on põhjendatud seda vähendada. Samas on maakohus kolleegiumi hinnangul hageja lepingulise esindaja tunnitasu vähendamisel osaliselt diskretsioonipiire ületanud.
22.Maakohus võttis põhjendatult arvesse, et mitteadvokaadist esindaja tunnitasu hind on üldjuhul madalam kui advokaadi tunnitasu, kes peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb lähtuda iga konkreetse asja mahukusest ja keerukusest. Pooled vaidlesid hagi tagamise abinõu tühistamise põhjendatuse üle. Maakohus ei ole iseenesest eksinud vaidluse mahu ja keerukuse hindamisel, kuid ringkonnakohus leiab, et arvestades üldist elukalliduse tõusu, on maakohus vähendanud hageja lepingulise esindaja tunnihinda ülemääraselt. Ringkonnakohus möönab, et varasemas kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad jäänud üldjuhul vahemikku 60–100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks, kuid viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 223-6280, p 16.3; TlnRnKm 19.05.2023, 2-22-18818, p 15). Ka Riigikohus on pidanud juristist esindaja puhul põhjendatuks tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ning on leidnud, et see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKo 28.11.2018, 2-17-10348, p 16 teine lõik). Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse osutamise hindasid, saab kolleegiumi hinnangul pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks ja vajalikuks 120 euro (käibemaksuta) ulatuses. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust pidada hageja lepingulise esindaja tööühiku hinda põhjendatuks sellest suuremas ulatuses. Arvestades lepingulise esindaja tunnitasu määra 120 eurot, millele lisandub käibemaks, tuleb lugeda hageja põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 610,56 eurot (4,15 tundi x 146,40 eurot + 3 eurot).
23.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
24.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.