Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hageja palub (täpsustatud hagiavalduse järgi) kostjalt välja mõista teise üürikorteri tagatisraha 500 eurot, enamtasutud viie päeva üür 66,67 eurot, ajavahemikul juuni kuni september enamtasutud üür 200 eurot ja ajavahemikul juuni kuni september tasutud tagatisraha 266,64 eurot, kohustada kostjat tagastama kaks kasti kuumaasikate taimedega ja kattemadrats (alternatiivselt välja mõista kahjuhüvitis 55 eurot nimetatud esemete eest). Samuti palub hageja välja mõista viivise 6,96 eurot perioodi 30.09.2015 kuni 28.10.2015 eest ning seadusjärgses määras viivise alates 29.09.2015 kuni põhinõude 1 088,31 eurot tasumiseni. Poolte vahel oli alates 20.08.2014 sõlmitud suuline tähtajatu üürileping, millega kostja andis hagejale alates 20.08.2014 üürile Tallinnas, XXXasuva korteri. Pooled leppisid kokku, et hageja 2014.a augustis üüri ei tasu, kuna enne korteri kasutamist oli vaja see puhastada ja korda teha. Kostja ei ole 2014.a augusti eest kordagi üüri küsinud ning alles 31.08.2014 teatas kostja hagejale oma konto numbri. Septembris ja oktoobris oli kokku lepitud üür 300 eurot. 31.10.2014 teatas hageja kostjale, et alates 25.10.2014 kasutab üürikorterit ka XXXja novembris 2014 tasus hageja kostjale üüri 350 eurot. Kostja aktsepteeris, et hageja tasub üüri pärast seda, kui töötasu laekub kuu alguses tema arvelduskontole. Üür oli tasutud kuni 01.10.2015 ja tagatisraha oli makstud 4 kuud (juuni, juuli, august, september), kokku 266,64 eurot. Tagatisraha nõuet suulises lepingus ei olnud. Kostja püüdis suulisi kokkuleppeid ühepoolselt muuta ja soovis üüri tõstmist ning tagatisraha maksmist. Kostja ähvardas hagejat, et kui hageja ei nõustu tema tingimustega, siis tõstab ta hageja kohe korterist välja. Kuna hagejal ei olnud kuhugile päeva pealt minna ning ähvardus oli reaalne, siis oli hageja sunnitud allkirjastama kostjaga 29.05.2015 tähtajalise üürilepingu. Üürileping pidi lõppema 28.05.2016, kuigi eelnevalt oli kostja ja hageja vahel sõlmitud tähtajatu üürileping. Selline ühepoolselt peale sunnitud ja ähvarduse teel lepingu sõlmimine ainult kostja esitatud tingimustel ei vasta hea usu põhimõttele. Kommunaalkulude eest tasus hageja kostja enda poolt koostatud ja esitatud arvete alusel. Arved on tasutud, väljaarvatud 2015.a augusti ja septembri arved, mis saadeti hagejale alles 08.10.2015. Kostja keeldus esitamast arveid, mille alusel kostja hagejale arved. Selle tagajärjel tekkis hageja ja kostja vahel konflikt ja 06.08.2015 saatis kostja hagejale teate, et ütleb üürilepingu üles, milles kostja kohustas hagejat vabastama korteri alates 05.09.2015. 26.08.2015 teatas kostja, et üürileping on lõpetatud 12.08.2015 erakorraliselt ning käskis hagejal korteri vabastada 12.09.2015. Kostja vahetas 26.09.2015 ära korteri ukse lukud ja teatas sellest hagejale 29.09.2015 ekirjaga. Korterisse jäid hageja isiklikud asjad, millest hageja soovib tagasi saada lapse voodi kattemadratsit ja rõdule kastidesse jäänud lapse kuumaasika taimi. Kokku tekitatud kahju 55 eurot. Kostja 08.10.2015 kirjas esitatud nõuded, välja arvatud augusti ja septembrikuu kommunaalkulude arved, mida kostja varem hagejale lihtsalt ei esitanud, on kõik alusetud ja otsitud eesmärgiga mitte tagastada hageja poolt tasutud tagatisraha 266,64 eurot ja seega alusetult rikastuda. Hageja on nõus tagatisrahast kommunaalkulude arvete tasaarveldamisega juhul, kui kostja esitab kohtule kõik alusarved ning põhjendab ja tõendab, et ta on need kommunaalkulud õigesti arvestanud. Hageja pöördus 22.10.2015 avaldusega üürikomisjoni poole, kuid üürikomisjon koostas 26.09.2015 menetlusse mittevõtmise määruse. Hageja palus kohtul kohustada kostjat esitama kõrvalkulusid tõendavad dokumendid, sest 26.08.2015 e-kirjas esitatud selgitused kõrvalkulude arvestuste kohta ei ole mõistlikud ja ei võimalda kontrollida, kas kostja enda poolt koostatud kommunaalkulude arved on õiged.

Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Ei olnud kokkulepet, et hageja ei pea enne üüri maksma kui ta on korteri elamiskõlblikuks teinud. Korter oli elamiskõlblik. Suuline üürileping sõlmiti 20.08.2014 ja samal päeval asus hageja korterisse elama. Igakuine üürisumma oli 350 eurot ja selle tasumine pidi toimuma alates sisse kolimise päevast 20.08.2014. Kostja edastas alles 31.08.2014 pangakonto numbri, kuna hageja sõnul ei olnud tal 20.08.2014 üüri tasumiseks raha. Raha pidi hageja saama 01.09.2014. Hageja palus sissekolimise hetkest jääda iga kuu võlgu 50 eurot kuni tuludeklaratsiooni rahade laekumiseni. Kokkulepe oli, et üüri tasumine toimub esimesel kuupäeval, kuid üür laekus korduvalt hilinemisega ning kostja ei ole hilinemist aktsepteerinud. Kommunaalkulude arve väljastamine pärast üürilepingu lõppemist ei vabasta üürnikku tasumast kulutatud kommunaalteenuste eest. Kostja tegi tasumata kommunaalkulude osas tasaarvelduse tagatisraha arvelt. Üür oli tasutud kuni 19.09.2015. Kirjaliku üürilepingu sõlmimine on hageja ettepanek. Kostja ei ole nõus üüri tagastamise nõudega summas 200 eurot. Kostja on andnud loa hagejal tutvuda kommunaalarvestuse alusarvetega ning tutvustas hagejale kommunaalkulude sisu ning arvestuse viisi 20.08.2014. Kostja on teinud ettepaneku hagejale ja tema esindajale tulla tutvuma originaalarvetega. Tähtajalise üürilepingu erakorralise ülesütlemise avaldus vastab seadusele, kuna üürnik ei järginud sõlmitud lepingut. Kostja taotles üüripinna vabastamist ja andis üürnikule aega üks kuu leida endale uus elukoht. Üürnik vabastas üürikorteri 26.09.2015, viies ära kõik oma isikliku vara. Kostja sai teada hageja välja kolimisest kolmanda isiku kaudu. 26.09.2015 fikseeris hageja üürikorteris elektrinäidu. Kostja vahetas korteri lukud, sest hageja keeldus võtmete tagastamisest kostjale. Korter oli hageja isiklikest asjadest tühi. Korterisse ei jäänud kattemadratsit. Hageja soovis kaasa võtta kostjale kuuluvad taimekastid, kuhu hageja oli istutanud maasikataimed. Kostja ei soovinud taimekaste hagejale kinkida, aga ei keelanud võtta kaasa maasikataimi ilma taimekastideta. Kostja ei ole nõus hageja kahjunõudega summas 55 eurot. Üürnikul oli makstud üür kuni 19.09.2015, mitte 01.10.2015. Kostja ei ole nõus nõudega summas 66,67 eurot. Kostja ei ole nõus nõudega 500 eurot, kostja ei ole kohustatud tasuma hageja uue elamispinnaga seotud kulutusi. Kostja ei ole nõus ka tagatisraha summas 266,64 eurot tagastamise nõudega. Üürnik on ise võlgu 619,78 eurot: tasumata 7 päeva üür 90,30 eurot, tasumata kommunaalkulud 179,80 eurot, lõhutud rõduukse klaas ja remonttööd 197,32 eurot, korstna puhastus 75 eurot, ukse lukk ja selle vahetus 144 eurot, aiamööbel 100 eurot, seinte sodimine 50 eurot, lõhutud tool 50 eurot. Samuti ei ole kostja nõus viivise nõudega. Hageja seisukoht kostja vastusele Ühtki põhjust erakorraliseks ülesütlemiseks ei olnud.

2014.a augusti eest ei küsinud kostja enne üüri, kui otsustas 06.08.2015 hagejaga üürilepingu lõpetada. On pahatahtlik hakata nõudma nimetatud päevade eest üüri hiljem. Suuline kokkulepe oli, et korteri üür on 350 eurot, kuid alates septembrist 2014 kuni 2015.a alguseni, s.o neli kuud, pidi üürnik maksma üüri 300 eurot kuus ning nende vähem makstud kuude eest pidi hageja tasuma kevadel. Hageja maksis ainult septembris ja oktoobris 300 eurot üüri ja pärast seda, alates novembrist maksis hageja üüri 350 eurot kuus. 22.05.2015 on kostjale tasutud 100 eurot ning selgitusse on märgitud „üürivõlg september ja oktoober“. Kui hagejal oleks olnud ajavahemiku 2014.a augusti eest üüri võlg, siis oleks kostja seda juba eelnevalt nõudnud. Kostjal ei olnud varem probleeme selles osas, et üüri maksed vahel hilinesid mõned päevad. Vaatamata sellele viitab nüüd kostja pahatahtlikult asjaolule, et hageja hilines maksete tegemisega. Hilinemised ei olnud märkimisväärsed. Hageja oli kostjale selgitanud, et kui palgapäev jääb nädalavahetusele või riiklikele pühadele, siis laekub see järgmisel tööpäeval ning kostja oli sellega nõus. Väide, et üür oli tasutud kuni 19.09.2015 on vale. Hageja tasus 03.09.2015 septembrikuu üüri koos tagatisrahaga. Hagiavaldusele on lisatud ka kostja e-kiri, milles ta tunnistab, et 2015.a septembri üüri puhul on tasutud viis päeva rohkem. Kostja ähvardas 22.05.2015 e-kirjas, et kui hageja tema tingimustega ei nõustu, siis peab hageja 24.05.2015 kell 17.00 korteri vabastama. Hageja oli sunnitud allkirjastama ähvarduse mõjul 29.05.2015 tähtajalise üürilepingu. Kostja 22.05.2015 e-kirjas on selgelt öeldud, et tema soovib sõlmida üürilepingu. Üüri tõstmine ei toimunud seaduse kohaselt. Ähvardusega allkirjastatud leping kostja tingimustega on tühine. Kostja ei tutvustanud hagejale 20.08.2014 kommunaalkulude viisi ja arvestamise korda. Kostja esitas hagejale enda tehtud arveid, kuid alusarveid ei ole hageja kunagi näinud. 29.05.2015 üürilepingu punkt 6.3, mis võimaldab üürileandjal ja üürnikul leping lõpetada üks kuu kirjalikult ette teatades, on vastuolus seaduses sätestatuga ning seetõttu oleks pidanud üürilepingu ülesütlemise puhul järgima seaduses sätestatut. Kostja oleks pidanud üürilepingu lõpetama, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine. Ülesütlemises puudus ülesütlemise alus ja vaidlustamise kord. Kostja hakkas erakorralise ülesütlemise aluseid esitama alles hiljem e-kirjades, kuid tõendeid selle kohta, et erakorraliseks ülesütlemiseks oleks olnud põhjus või alus, ei ole kostja kuni käesoleva ajani esitanud. Kostja väited, et hageja kohta oli eelnevalt esitatud kaebusi majaelanikelt, toimus vara lõhkumine ja korduv maksete hilinemine, on vale. Kostjal tekkisid pretensioonid hageja vastu alles siis, kui hageja küsis kostjalt kommunaalarvete koostamise alusarveid, et kontrollida kostja poolt koostatud arvete õigsust. Kostja ei ole esitanud üürilepingu ajal hagejale mitte ühtki pretensiooni, et majaelanikel oleks olnud kaebusi hageja kohta. Hageja ütles kostjale asju ära viies, et ta tuleb oma viimastele asjadele veel järgi, korrastab ruumid ja annab siis üleandmise-vastuvõtmise aktiga korteri koos võtmetega üle. Kuna üür oli hageja poolt tasutud kuni oktoobrini, siis ei olnud hagejal alust arvata, et kostja vahetab lukud ära ja ei lase tal oma viimseid asju korterist ära viia ja korrektselt korterit üle anda. Korterisse jäid maasika taimed ja lapse madrats, mille kohta on kohtule esitatud fotod. Kohtu põhjendused

22.03.2015 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude ja kostja oma vastuväidete juurde. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes. Poolte vahel oli alates 20.08.2014 suuline tähtajatu üürileping (Facebooki teated perioodil 31.08.2014-06.08.2015; I kd, t lk 15-32), millega kostja andis hagejale alates 20.08.2014 üürile Tallinnas, XXXasuva korteri. Kommunaalkulude eest tasus hageja kostja enda poolt koostatud ja esitatud arvete alusel (I kd, t lk 33-54), kommunaalkulude arved on tasutud, v.a 2015.a augusti ja septembri arved. Kokkulepitud üür oli 350 eurot, 2014.a septembris ja oktoobris tasus hageja mõlemal kuul 300 eurot ning puudujääva 100 eurot tasus hiljem (I kd, t lk 55; II kd, t lk 44). 31.10.2014 teatas hageja kostjale, et alates 25.10.2014 kasutab üürikorterit ka XXX(I kd, t lk 151). Pooled suhtlesid üürilepingu sõlmimise teemal (I kd, t lk 156-157). 29.05.2015 allkirjastasid pooled kirjaliku tähtajalise üürilepingu (I kd, t lk 57-69, 158, 162-168, 170-176). 06.08.2015 saatis kostja hagejale teate, et ütleb üürilepingu üles (I kd, t lk 70-71; II kd, t lk 7) ja palus korteri vabastada 05.09.2015. 12.08.2015 teatas kostja hagejale pretensioonid (I kd, t lk 79-80; II kd, t lk 8), millele hageja vastas 14.08.2015 (II kd, t lk 9). 24.08.2015, 01.09.2015 ja 08.09.2015 teatas hageja, et ei vabasta üüripinda (I kd, t lk 72-75; II kd t lk 11-13, 16-17, 21-22). Hiljem teatas kostja, et üürileping on lõpetatud 12.08.2015 erakorraliselt ning käskis hagejal korteri vabastada 12.09.2015 (I kd, t lk 76-78, 179-182; II kd, t lk 14-15, 23-25). 29.09.2015 teatas kostja hagejale lukkude vahetusest (I kd, t lk 81, 155). Kostja esitas hagejale 08.10.2015 rahalised nõuded (I kd, t lk 82-110, 141-149, 188-202). Hageja pöördus 22.10.2015 avaldusega üürikomisjoni poole, kuid üürikomisjon jättis 26.10.2015 avalduse menetlusse võtmata (I kd, t lk 101-102). Hageja üüris uue korteri ning tasus selle eest tagatisraha (I kd, t lk 103-104). Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Pooltevaheline õigussuhe vastab üürisuhte tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja esimene nõue on teise korteri üürimisel tasutud tagatisraha hüvitamise nõue. Tegu on kahju hüvitamise nõudega. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju hüvitamise eelduseks on kostjapoolne lepingu rikkumine, mis ei ole vabandatav; kahju tekkimine ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel; kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga; kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Kohus leiab, et teise korteri üürimiseks nõutav tagatisraha ei ole käsitletav hageja kahjuna. Tavapärane on, et üürimisel nõutakse tagatisraha ning kui üürilepingu lõppemisel üürnikule pretensioone ei ole, siis tagatisraha tagastatakse. Seega ei ole see summa hageja kahju, sest tal on võimalus see tagasi saada. Kui aga hageja tagatist tagasi ei saa mingil põhjusel, ei saa selle eest vastutavaks pidada kostjat. Isegi, kui nimetatud summat saaks pidada hageja kahjuks, puudub antud juhul põhjuslik seos kahju ja kostja käitumise vahel. Nimelt tulnuks hagejal tõenäoliselt tasuda tagatist ka siis, kui ta oleks uue korteri üürinud pärast üürilepingu tähtaja lõppemist 2016.a mais. Seetõttu ei olnud tagatise tasumise kohustus tingitud kostja tegevusest. Kohus jätab 500 euro nõude rahuldamata.

Hageja teine nõue on enamtasutud viie päeva üür summas 66,67 eurot. Hageja hinnangul on üür tasutud kuni 2015.a septembri lõpuni ning 2014.a augusti eest hageja üüri maksma ei pidanud. Kostja arvates pidi hageja tasuma üüri alates sissekolimisest 20.08.2014 ja üüri on tasutud kuni 19.09.2015. Üürisuhtes on üürniku põhikohustuseks üüri tasumine asja kasutamise eest (VÕS § 271). Kuigi pooled võivad kokku leppida ka muus, näiteks loobuda teatud perioodi eest üüri nõudmisest, puuduvad antud juhul selle kohta tõendid. Seetõttu tuleb eeldada, et üüri tasumise kohustus oli kogu perioodi vältel, s.o alates 20.08.2014-26.09.2015. Kuivõrd üür on tasutud 13 kuu eest, tuleb lugeda üür tasutuks kuni 19.09.2015. Seega ei ole üüri enamtasutud ning nõude rahuldamiseks puudub alus. Hageja kolmas nõue on enamtasutud üür 200 eurot. Hageja tasus juuni-september 2015 üüri rohkem kui suulise lepingu järgi pidanuks. Suulise lepingu järgi oli üüri suurus 350 eurot, kirjaliku lepingu järgi 400 eurot kuus. Kirjalik leping on hageja hinnangul sõlmitud ähvarduse mõjul ja seega kehtetu. Kohus ei nõustu hageja mõttekäiguga. Esiteks ei ole ähvarduse mõjul tehtud tehing tühine nagu arvas hageja algselt, vaid tühistatav nagu nähtub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg-st 1. Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 90 lg 2). Istungil märkis hageja, et hagiavaldus on tühistamisavaldus. TsÜS § 96 lg 1 sätestab, et isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Hageja peab ähvarduseks seda, et kostja teatas hagejale, et kui hageja ei nõustu tema tingimustega, siis tõstab ta hageja korterist välja (I kd, t lk 56, 159). Kohtu arvates on tegu küll ähvardusega, kuid see ei ole õigusvastane, sest ähvardati lubatava õiguskaitsevahendi kasutamisega. Kostja tegevust ega eesmärki ei saa pidada õigusvastaseks. Kuivõrd kirjalik üürileping ei ole kehtetu, puudub alus rahuldada hageja kolmandat nõuet. Hageja neljas nõue on kirjaliku üürilepingu alusel tasutud tagatisraha 266,64 eurot. Hageja on tuginenud ka selle nõude esitamisel kirjaliku lepingu kehtetusele. Kuna kohus selgitas enne, et kirjalik leping ei ole kehtetu, ei kuulu nõue rahuldamisele alusetu rikastumise sätete alusel. Kirjaliku lepingu punkt 3.11 kohaselt kuulub tagatisraha tagastamisele, kui üürileandjal puuduvad nõuded üürniku vastu. Sama punkti kohaselt kuulub tagatisraha tasaarvestamisele võlgnevustega või siis, kui üürnik on kahjustanud eluruumi või sisustust ulatuses, mis ei ole käsitletav hariliku kulumisena. Kostja on oma kahju hüvitamise nõuded hagejale esitanud ning vähemalt tasutud tagatisraha ulatuses on nõuded kohtu arvates põhjendatud. Nimelt on üürnikul jäänud üürivõlg seitsme päeva eest (20-26.09.2015) summas 90,30 eurot. Samuti on tasumata 2015.a augusti ja septembri kommunaalkulud kokku 179,80 eurot (I kd, t lk 144-145), mida hageja on ka tunnistanud. Kuna need üürileandja need nõuded annavad kokku 270,10 eurot, s.o rohkem kui on tasutud tagatisraha, ei ole hagejal õigust nõuda tagatisraha tagastamist ka lepingu alusel. Kuna need nõuded ületavad tagatisraha, ei analüüsi kohus muid kostja 08.10.2015 kirjas loetletud kulusid. Tagatisraha tagastamise nõue jääb rahuldamata. Hageja viies nõue on tagastada hageja maasikataimed ja kattemadrats või hüvitada nende maksumus 55 eurot. Kostja märgib, et üürnik viis ära kõik oma isikliku vara. Korterisse ei jäänud lapsevoodi kattemadratsit. Kostja ei soovinud taimekaste hagejale kinkida, aga ei keelanud võtta kaasa maasikataimi ilma taimekastideta. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Pooled on ühel meelel, et korteris olid hagejale kuuluvad maasikataimed. Tõendamata on aga, et kostja tegi takistusi hagejale taimede ja madratsi äraviimisele.

Arvestades, et kõik muud asjad sai hageja korterist kätte, ei ole see väide ka usutav. Seetõttu jääb ka see nõue rahuldamata. Kokkuvõtvalt jääb hagi kõigi põhinõuete osas rahuldamata ja seega puudub alus ka viivise väljamõistmiseks. Kohus selgitab täiendavalt järgnevat. Hageja on seisukohal, et üürilepingu ülesütlemine oli tühine. Kohus ei pea vajalikuks seda väidet analüüsida, kuna hageja ei ole esitanud selliseid nõudeid, mis tuleneksid ülesütlemise võimalikust tühisusest. Vaidluse all ei ole küsimus, kas hagejal on õigus korterit jätkuvalt kasutada ning pealegi on hageja korterist välja kolinud. Hageja on esitanud taotluse kohustada kostjat esitama kõrvalkulusid tõendavad dokumendid, võimaldamaks kontrollida, kas kostja enda poolt koostatud kommunaalkulude arved on õiged. See taotlus jääb rahuldamata, kuna hageja ei ole esitanud selliseid nõudeid, mis tuleneks kommunaalkulude tasumisest. Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kuna need on asjassepuutumatud. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mis sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja toimikust ja kostja menetluskulude dokumentidest nähtub, et kostja menetluskuluks on esindajakulu 1 350 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskulude osas seisukohta esitanud. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Õigusabi seisneb esmases juriidilises konsultatsioonis (maksumus oli 50 eurot), materjalidega tutvumises ja analüüsis (4 tundi), täiendava vastuse esitamises (3 tundi) ning istungi ettevalmistamises ja istungil esindamiseks (3 tundi). Kostja võttis endale esindaja menetluse kestel, mistõttu kohus peab tehtud toiminguid ja nendele kulunud aega 10 tundi põhjendatuks. Põhjendatud on ka kulu esmasele juriidilisele konsultatsioonile 50 eurot. Lepingulise esindaja tunnitasuks on arvete kohaselt 130 eurot. Kohtu hinnangul ei ole selline tunnitasumäär mõistlik ega vasta turuhinnale. Selline tunnitasumäär on tavaline advokaatide puhul, kostja esindaja ei ole advokaat. Turuhinnale vastav tunnitasumäär juristil on kohtu hinnangul 80 eurot. Põhjendatud tunnihinna 80 eurot ja 10 tunnise ajakulu alusel kujuneb õigusabikuluks 800 eurot. Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 850 eurot, mis tuleb hüvitada hagejal.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.