X hagi Y vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.10.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
8442 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Q Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta tõendina asja materjalide juurde Y 17.07.2023 menetlusdokumendiga esitatud Tallinna Vangla 09.06.2023 käskkiri nr 5-3/23/580 „Kinnipeetav Y majandustööle määramine“ ja kohtuotsuse nr X-XX-XXXX/XX lisa „Makseinfo“.
2.Tühistada Harju Maakohtu 21.10.2022 otsuse resolutsiooni p 5 osas, milles maakohus mõistis Y-lt X ülalpidamiseks välja igakuise elatise 300 eurot ületavas osas alates 01.01.2022 kuni X täisealiseks saamiseni 08.02.2029. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi seda summat ületavas osas rahuldamata.
3.Jätta Harju Maakohtu 21.10.2022 otsuse resolutsiooni p 5 muus osas muutmata.
7.2.Lugeda tuvastatuks, et Q-l (Q, isikukood XXXXXXXXXXX) XX.XX.XXXX sündinud tütar X (isikukood XXXXXXXXXXX) põlvneb Y-st (isikukood
XXXXXXXXXX).
2-21-19506
7.3.Välja mõista Y-lt X kasuks X ülalpidamiseks elatis alates 14.12.2021 kuni 31.12.2021 summas 169,55 eurot.
7.4.Käesoleva kohtuotsuse tervikresolutsiooni punktis 7.3 märgitud elatis tuleb Y-l tasuda Q pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (selgitusse märkida „X elatis“).
7.5.Välja mõista Y-lt X kasuks X ülalpidamiseks elatis 300 eurot kuus alates 01.01.2022 kuni X täisealiseks saamiseni 08.02.2029.
7.6.Käesoleva kohtuotsuse tervikresolutsiooni punktis 7.5 märgitud elatis tuleb Y-l tasuda iga kuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt sama kuu esimesel kuupäeval Q pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (selgitusse märkida „X elatis“, märkides sealjuures ära kalendrikuu, mille eest elatis on).
7.7.Saata kohtuotsus pärast jõustumist rahvastikuregistri kande tegemiseks Tallinna Perekonnaseisuametile.
7.8.Põlvnemise tuvastamise nõude osas jätta X menetluskulud Y kanda. Y menetluskulud jätta tema enda kanda. Y-lt X kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks on 85,50 eurot (eksperdikulud).
7.9.Elatise nõude osas jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Kuna kohus jättis elatise nõude osas menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja, laps) esitas 14.12.2021 Harju Maakohtule Y (kostja, isa) vastu hagi, milles palus tuvastada, et ta põlvneb kostjast, ning mõista kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (08.02.2029) välja elatis 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. Hageja selgitas seejuures, et nõuab kostjalt ainult perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 toodud elatise miinimumi.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sündis hageja Q (hageja ema) ja kostja suhtest, kuid hageja põlvnemist kostjast ei ole seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud. Hageja taotles põlvnemise tuvastamiseks ekspertiisi tegemist.
1.2.Kostja viibis vanglas ajal, mil laps oli 3–8-aastane ega maksnud hagejale sel ajal elatist. Kui kostja vanglast vabanes, maksis kostja hagejale vanemate kokkulepitud summas
2-21-19506 (s.o 300 eurot) elatist 7–8 kuud. Rohkem kostja hagejale elatist ei maksnud, sest kostja väitel ei olnud tal selleks raha. Hageja viibis kostja juures talvel kaks nädalat ja suvel ühe nädala.
1.3.Hageja ülalpidamiskulud ühes kuus on toit 250 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, ravimid ja vitamiinid 20 eurot, purjetamine ja suusatamine 290 eurot, pisano 50 eurot, taskuraha, telefon ja meelelahutus 100 eurot, kokku 810 eurot. Hageja ema sissetulekuks on töötasu 2200 eurot ja peretoetus 90 eurot.
2.20.04.2022 selgitas hageja, et tema kulud on minimaalselt 600 eurot kuus. Lisaks tekkisid hagejal perioodil 01.01.2022–01.04.2022 kulud treeningutele ja võistlustele 2200 eurot.
3.16.05.2022 selgitas hageja täiendavalt, et ei ole õige, et isa hakkab maksma vähem kui 300 eurot. Kostjal on kahekorruseline maja Laiakülas ja paar autot, mis tähendab, et tal on piisav sissetulek.
4.08.07.2022 tõi hageja esile, et tema kulud ühes kuus on kokku 1876 eurot, sh eluasemekulud 830 eurot, toit 270 eurot, transport 147 eurot, sidekulud 13 eurot, tervishoid 12 eurot, hügieenitarbed 43 eurot, riided ja jalanõud 221 eurot, ning kulud purjetamisele ja mäesuusatamisele 373 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
5.1.Kostjal oli hageja emaga lapse eostamise ja ema raseduse ajal suhe, kuid tõendatud ei ole, et kostja on lapse bioloogiline isa.
5.2.Hageja ei ole tõendanud, et hagis märgitud ülalpidamiskulud on tegelikult kantud. Kostja on hagejat ja tema ema vabatahtlikult rahaliselt aidanud. Lisaks on hageja ema saanud toetusi Norra Kuningriigilt ja Eesti Vabariigilt kokku suuremas summas, kui on Eesti keskmine töötasu.
5.3.Kostja viibib vanglas. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 21.10.2022 otsusega hagi osaliselt. Maakohus tuvastas, et hageja põlvneb kostjast, mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatise 169,55 eurot perioodi eest 14.12.2021–31.12.2021 ning alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 08.02.2029 535,50 eurot kuus. Põlvnemise nõudega seotud menetluskulud jäid kostja kanda ning elatise nõudega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
6.1.Maakohus tuvastas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr 22E-GE0146 alusel, et kostja on hageja isa. Seega on kostjal PKS § 96 lg-st 1 tulenev kohustus anda hagejale ülalpidamist.
6.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud, et hagejal oleks vahelduv elukoht või et hageja viibiks olulise osa ajast kostja juures.
6.3.Hageja elatise nõude perioodi 14.12.2021–31.12.2021 kohta rahuldas maakohus 169,55 euro ulatuses.
2-21-19506
6.3.1.Hageja on toonud esile, et tema kulud ühes kuus on 1876 eurot, millest kostja osa oleks 938 eurot. Kuna hageja nõuab kostjalt elatist miinimummäärast suuremas summas, on tal kohustus kulude suurust tõendada. Kuna hageja ei tõendanud oma kulusid 2021. aastal, rahuldas maakohus hageja elatise nõude perioodi 14.12.2021–31.12.2021 osas lähtudes varasema miinimumelatise suurusest 292 eurot kuus. Osundatud perioodil ei andnud kostja hagejale ülalpidamist.
6.3.2.Hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et talle makstakse peretoetust 90 eurot kuus. Kostja kohustus maksta hagejale perioodi 14.12.2021–31.12.2021 eest elatist tuleneb kuni 31.12.2021 kehtinud PKS §-st 101, mis ei seadnud vanema kohustust sõltuvusse riiklikest toetustest. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Peretoetusi makstakse eesmärgiga toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Peretoetuse eesmärk ei ole täita lahus elava vanema kohustusi tema eest.
6.3.3.Hageja ema sissetulek ühes kuus on 2290 eurot (peretoetus 90 eurot ja töötasu 2200 eurot).
6.3.4.Kostjale ei kuulu kinnisvara, osalusi äriühingutes, mootorsõidukeid ega väärtpabereid. Kostjale ei ole määratud sotsiaal- ja peretoetusi, kostja ei ole töötuna arvel ning talle ei ole tehtud väljamakseid, samuti ei ole kostja arvelduskontol raha. Kostja ei ole esile toonud, et tal oleks peale hageja veel alaealisi lapsi, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks ei ole kostja töövõimetu. PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid. Samuti on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks otsinud mõistlikus ulatuses senisest tasuvamat tööd. Kostja on tööealine ja -võimeline. Eeltoodut ei välista kostja vanglas viibimine. Asjaolu, et kostja viibib vanglas tahtlikult toimepandud süüteo eest, ei saa olla aluseks elatise maksmisest vabastamiseks. Vanglas on loodud tingimused sissetuleku teenimiseks. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 järgi on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 43 lg 1 kohaselt makstakse kinnipeetava töötamisel talle töötasu. Töötasu makstakse ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla majandustöödel. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks lapsele väljamõistetavat elatist vähendada alla miinimummäära või jätta elatis üldse välja mõistmata.
6.3.5.Eelnevast tulenevalt mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 169,55 eurot perioodi 14.12.2021–31.12.2021 eest (s.o 18 päeva eest, 292 eurot ÷ 31 päeva × 18 päeva).
6.4.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka elatise 535,50 eurot kuus alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 08.02.2029, lähtudes hageja vajaduste kindlakstegemisel Eesti elatustasemest.
6.4.1.Hageja ema 2022. a kohta esitatud kontoväljavõttest nähtub, et ema on kandnud järgmisi hagejaga seotud kulusid.
6.4.1.1.2022. a märtsis Disney Plus 8,62 eurot (28.03.2022 ülekanne 89 Norra krooni, tl 67); suusatamise võistlusega seonduvad kulud 116,99 eurot (21.03.2022 ülekanded kogusummas 1208,40 Norra krooni) ja 216,05 eurot (20.03.2022 ülekanded kogusummas 2231,60 Norra
2-21-19506 krooni); suusatamisega seonduv kulu 45,50 eurot (02.03.2022 ülekanne 440 Norra krooni, tl 68), 344,23 eurot (13.03.2022 ülekanded kogusummas 3555,50 Norra krooni, mille hulka kohus ei arvestanud samal kuupäeval H&M-is tasumist; tl 67, pöördel) ja 113,95 eurot (14.03.2022 ülekanded kogusummas 1177 Norra krooni, tl 67, pöördel) ning suusaklubiga seonduv tasu 53,25 eurot (05.03.2022 ülekanne 550 Norra krooni, tl 68).
6.4.1.2.2022. a aprillikuus kandis hageja ema järgnevaid hagejaga seotud kulutusi: suusatamisega seonduv kulu 45,50 eurot (15.04.2022 ülekanne 440 Norra krooni, tl 66, pöördel); purjetamisega seonduv kulu 266,24 eurot (17.04.2022 ülekanded nelja regati eest kogusummas 2750 Norra krooni, tl 66, pöördel) ja 6,39 eurot (27.04.2022 ülekanne 53 Norra krooni, tl 66); Disney Plus 8,62 eurot (28.04.2022 ülekanne 89 Norra krooni, tl 66) ja suusatamisega seonduv kulu 190,82 eurot (ööbimine, 30.04.2022 ülekanne 1971 Norra krooni, tl 66).
6.4.1.3.2022. a maikuus kandis hageja ema järgnevaid hagejaga seotud kulutusi: 13.05.2022 jalgratas 145,22 eurot (1500 Norra krooni, tl 64 ja 65), suusatamisega seonduv kulu 45,50 eurot (02.05.2022 ülekanne 440 Norra krooni, tl 65, pöördel), söögikulud 42,60 eurot (01.05.2022– 02.05.2022 ülekanded ja 04.05.2022 ülekanne kokku 470 Norra krooni, tl 65, pöördel) ning logoga polo 24,20 eurot (04.05.2022 ülekanne 250 Norra krooni).
6.4.2.Kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada, kuulub lapse põhivajaduste hulka vajadus kasutada eluruumi. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Eluruumi kasutamisega seonduvad ka kommunaalkulud. Hageja eluruumi kasutamise kulud on põhjendatud 400 euro ulatuses, sh arvestades elektrihindade üleüldist tõusu. Hageja ei ole tõendanud, et tema eluaseme kulud on 830 eurot. Arvestades, et hageja on kasvueas laps, kes teeb ka sporti, leidis maakohus, et hageja toidukulu 270 eurot on mõistlik ega ole ülepaisutatud. On üldteada, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Hageja ei ole tõendanud transpordikulu 147 eurot. Purjetamise ja mäesuusatamisega seonduva võimaliku transpordikulu on maakohus arvestanud muude vältimatute püsikulutuste (purjetamine ja mäesuusatamine) hulka. Põhjendatud ja vajalikud on ka sidekulud 13 eurot. Samuti on vajalikud kulud ravimitele nii esmaabi tarbeks kui ka ettenägematute haigestumiste puhuks, milliseks põhjendatud vajadused peab katma 12 eurot. Igal inimesel on igapäevaselt vaja kasutada hügieenitarbeid, mille hulka kuulub ka kodukeemia (sh pesuvahendid ja koristustarbed), millest tulenevalt on need kulud põhjendatud 43 euro ulatuses. Hageja kulud riietele ja jalanõudele on põhjendatud 50 euro ulatuses. Hageja ei ole tõendanud, et kulud riietele ja jalanõudele on 221 eurot. Riided ja jalanõud ostetakse sesoonselt, mitte igaks kuuks uued. Hageja kulud huviringidele (sh trennidele) on põhjendatud 373 euro ulatuses, sh transpordikulud, kulud jalgratta ostmisele ja spordivarustusele. Lapse arengu seisukohalt on huviringides (sh trennis käimine) osalemine vajalik. Suusatamine ja purjetamine on last arendavad tegevused ning nendega seotud kulud on vajalikud ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja vajadused ühes kuus kokku 1161 eurot (= 400 + 270 + 13 + 12 + 43 + 50 + 373).
6.4.3.PKS § 101 lg 5 alusel vähendas maakohus hagejale tasumisele kuuluvat elatist 45 euro võrra, arvestades, et hageja ema saab peretoetust 90 eurot kuus.
6.4.4.Kokkuvõtvalt mõistis maakohus kostjalt välja elatise alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 535,50 eurot kuus (= (1161 – 90) ÷ 2).
2-21-19506
6.5.Maakohus määras otsuses kindlaks ka selle täitmise korra ja tähtaja. Apellatsioonkaebus
7.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 5, milles kostjalt mõisteti välja igakuine elatis 535,50 eurot alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 08.02.2029, ning teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 08.02.2029 baassummas 200 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist lugeda järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Eeltoodud summale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutada vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Perioodil 01.01.2022–31.03.2022 on elatis 213,44 eurot kuus ning alates 01.04.2022 225,64 eurot kuus.
7.1.Kostjat on karistatud 11-aastase vabadusekaotusliku karistusega ning ta viibib vanglas. Kostjal puudub sissetulek ja võimalus raha teenida, mistõttu ei ole tal objektiivselt võimalik hageja ees ülalpidamiskohustust täita. Vanglas töötamise võimalus on tagatud vähestele. Täistööajaga töötamisel on kinnipeetava töötasu 65,40 eurot kuus (bruto). Maakohtu otsus ei ole täidetav ning põhjustab kostja maksejõuetuse. Kostja ei keeldu elatise tasumisest, kuid arvestades tema võimalusi, ei saa ta elatisenõudeid täita. Kostja hinnangul on õiglane elatise suurus miinimumelatis, mis katab ära ka lapse tegelikud vajadused, jättes samal ajal kostjale võimaluse kohtuotsus täita ning mitte sattuda võlgadesse. Elatise võlgnevus akumuleerub kogu kostja vanglas viibimise aja. Kostja võib jääda ilma tema enda eluks vajalikest vahenditest. Maakohus jättis otsuse tegemisel arvestamata kostja varalise seisundi ega arvestanud, et hageja ema ja kostja varalised seisud on erinevad.
7.2.Maakohus tugines otsuses asjaolule, et hageja elab Norra Kuningriigis, kus elatustase on kõrgem, ning selle tõttu hageja rahalised vajadused suuremad. Kostja hinnangul tuleb lähtuda Eesti elatustasemest.
7.3.Hageja kulud purjetamisele ja suusatamisele ei ole täies ulatuses põhjendatud. Tegemist on kalliste hobidega.
8.Kostja 17.07.2023 seisukoha kohaselt lõpeb tema vanglakaristus 21.04.2027. Kostja teeb vanglas majandustöid tunnipalgaga 0,74 eurot. Sellest summast 50% läheb kostja võlgnevuse tasumiseks, 20% vabanemisfondi ja 30% ehk 0,22 eurot tunnis jääb kostjale. Kostjal on võlgnevus riigi ees u 100 000 eurot. Kostja hariduse ja oskuste juures ei leia ta kunagi sellist tööd, mis võimaldaks tal tasuda maakohtu otsusega väljamõistetud elatist. Vastustaja seisukoht
9.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada resolutsiooni p 5 osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks välja igakuise elatise 300 eurot ületavas osas alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 08.02.2029. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi seda
2-21-19506 summat ületavas osas rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu otsus vaidlustatud osas muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.
11.Ringkonnakohus otsustab esmalt kostja 17.07.2023 menetlusdokumendiga esitatud Tallinna Vangla 09.06.2023 käskkirja nr 5-3/23/580 „Kinnipeetav Y majandustööle määramine“ ja kohtuotsuse nr X-XX-XXXX/XX lisa „Makseinfo“ tõendina asja materjalide juurde võtmise.
11.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on uute tõendite ja asjaolude esitamine ringkonnakohtus piiratud. TsMS § 652 lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul üksnes maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud juhtudel, punkti 2 kohaselt mh juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada põhjusel, et see tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 238 lg-st 1 tulenevalt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.
11.2.Ringkonnakohus leiab, et kostja esitatud Tallinna Vangla 09.06.2023 käskkirja nr 5-3/23/580 „Kinnipeetav Y majandustööle määramine“ ja kohtuotsuse nr X-XX-XXXX/XX lisa „Makseinfo“ vastuvõtmine on TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi põhjendatud. Nii asjaolu, et kostja on määratud vanglas majandustööle, kui ka kriminaalasjas X-XX-XXXX/XX tehtud kohtuotsuse lisas märgitud kohustus tasuda riigile seal märgitud summad, on tekkinud pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Seega ei oleks kostja saanud tõendeid varem esitada. Samuti on täidetud tõendite vastuvõtmise sisulised eeldused TsMS § 238 lg 1 järgi, kuna ülalpidamisasja lahendamisel on tähtsust sellel, milline on vanema varaline seisund, sh sissetulek. Eelnevat arvestades võtab kohus kostja esitatud tõendid asja materjalide juurde.
12.Koos 21.11.2022 apellatsioonkaebuse ja selle 12.12.2022 täiendusega esitas kostja ringkonnakohtule ka vaidlustatud maakohtu otsuse ning koopiad kostja varasema lepingulise esindaja Igor Stulovi volikirjast ja diplomist. Maakohtu otsust ei ole poolel vaja kohtule esitada. Kohtuotsus on toimikus olemas (tl 151–158). Samuti on toimikus olemas koopiad kostja varasema lepingulise esindaja volikirjast ja diplomist (tl 19 ja 20). Seetõttu ei võta ringkonnakohus osundatud dokumente toimikusse.
13.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna kostja vaidlustas üksnes maakohtu otsuse resolutsiooni p 5, on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi ülejäänud osas jõustunud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 535,50 eurot kuus alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 08.02.2029 (s.o resolutsiooni p 5).
14.Ringkonnakohus lähtub maakohtu otsuse kontrollimisel maakohtu tuvastatud asjaoludest, välja arvatud osas, mis puudutab hageja kulude suurust purjetamisele ja suusatamisele. Muus osas ei ole kostja väitnud, et maakohus rikkus asjaolude tuvastamisel õigusnorme.
15.Ringkonnakohtu hinnangul ületas maakohus hagi lahendamisel nõude piire, mõistes kostjalt välja suurema elatise, kui hageja nõudis.
2-21-19506
15.1.Hagis palus hageja mõista kostjalt välja miinimumelatisena 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära (tl 2 pöördel, p 2 ja tl 3, p VII.4 teine lõik). 20.04.2022 kohtule saadetud e-kirjas märkis hageja, et vaevalt et 300 eurot on kostja jaoks suur summa ning tõi esile, et iga kuu kulub hageja ülalpidamiseks minimaalselt 600 eurot (tl 59). 02.05.2022 palus maakohus hagejal oma nõuet täpsustada, lähtudes mh kohtu selgitusest, et alates 01.01.2022 tuleb kohtul lähtuda uuest PKS-i redaktsioonist (tl 61, p 10). Hageja vastas sellele, et ei ole õige, et kostja maksab vähem kui 300 eurot (tl 63). Istungil selgitas kohus hagejale, et hageja on esitanud erinevaid andmeid lapse vajaduste kohta (vastavalt 810 eurot ja 600 eurot kuus), ning et hageja on märkinud, et kostja peaks elatist tasuma 300 eurot kuus (tl 85, ajamärk 00:10:26). Kohus palus hagejal veelkord täpsustada lapse vajadusi ja nõuet (tl 85, ajamärk 00:10:26 ja tl 86, ajamärk 00:29:18). 08.07.2022 e-kirjaga saatis hageja kohtule loetelu hageja kuludest, mis olid 1876 eurot kuus (tl 88–90), kuid oma nõuet hageja ei täpsustanud. Seega oli hageja elatise nõue 300 eurot kuus perioodi 01.01.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni kohta. Seda, et hageja nõudis elatist 300 eurot kuus, oli hageja menetluses varem mitmel korral väljendanud. Ka algses hagis märgitud nõue oli samas suurusjärgus – s.o 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsusse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni (tl 2 pöördel, p 2). Hageja ei ole menetluses väljendanud, et soovib kostjalt nõuda suuremat elatist kui 300 eurot kuus. Kuna hageja nõudis kostjalt alates 01.01.2022 elatist 300 eurot kuus, ületas maakohus hagi piire, kui mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise seda summat ületavas osas (maakohus mõistis kostjalt välja elatise 535,50 eurot kuus – tl 151, resolutsiooni p 5).
15.2.Pooltel oli võimalus avaldada eelneva kohta oma seisukoht (tl 194). Hageja seisukohta ei esitanud. Seega ei ole hageja ka apellatsioonimenetluses väitnud, et tema nõue oleks olnud suurem kui 300 eurot kuus.
15.3.Kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud (TsMS § 439). Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Hageja nõutud summa suurust tuleb arvestada kõigis kohtuastmetes (TsMS II komm (2017), § 439, p 3.3 b)). Kohus saab hageja nõude rahuldada üksnes vastavalt selle ulatusele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hagipiire ületades oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 439 ja § 5 lg 1), mis tingib maakohtu otsuse osalise tühistamise sõltumata kaebuse väidetest TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause alusel. Maakohus ei ole täitnud eeldusi selleks, et otsuses saaks esitada kohased põhjendused. Ringkonnakohus saab rikkumise ise kõrvaldada, tühistades maakohtu otsuse resolutsiooni p 5 osas ulatuses, milles maakohus mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks välja igakuise elatise 300 eurot ületavas osas alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 08.02.2029.
16.Ülejäänud osas ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu otsuse resolutsiooni p 5 muuta. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Kuigi PKS § 99 lg-te 1 ja 2 alusel ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 11 teine lõik), on vanemal lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Vanglas viibimine, vara puudumine ja võlgnevuste olemasolu ei võta kostjalt kohustust täita hageja ees ülalpidamiskohustust. Kostja on pannud ennast vangistuse kaasa toonud kuriteo toimepanemisega ise tahtlikult olukorda, kus ta ei saa teenida suuremat sissetulekut. Kuigi PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,
2-21-19506 kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, tuleneb PKS § 102 lg 2 esimesest lausest, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja vangistus ja sellega kostjale langevad tagajärjed aluseks vähendada hagejale alates 01.01.2022 väljamõistetavat elatist. Selle juures ei oma ka tähtsust, milline on hageja ema varaline seisund.
18.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus otsuse tegemisel lähtunud Norra elatustasemest. Maakohus on otsuses selgelt märkinud, et lähtub hageja vajaduste kindlakstegemisel Eesti elatustasemest (tl 156 pöördel, kolmas lõik, esimene lause).
19.Kuigi kostja on apellatsioonkaebuses märkinud, et õiglane elatise suurus oleks miinimumelatis, ei ole kostja väitnud, et maakohus oleks tuvastanud ebaõigesti hageja ülalpidamisega seotud kulud (välja arvatud kulud purjetamisele ja suusatamisele) ega esitanud ühtegi asjaomast vastuväidet. Elatise suurus sõltub esmalt sellest, kui suured on lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, sh arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi (tema võimete ja huvide kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi).
20.Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks alates 01.01.2022 välja suurema elatise kui 300 eurot kuus. Arvestades, et maakohtu tuvastatu kohaselt on ainuüksi hageja muud igakuised kulud peale purjetamise ja suusatamise 788 eurot (= 1161 – 373 (s.o kulud huviringidele, sh trennidele)), ületades seega kostjale langevat osa ülalpidamiskohustusest, ei mõjuta hageja purjetamise ja suusatamisega seotud kulude suurus asja lahendamise tulemust. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, kostja ei ole muus osas hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurusele apellatsioonimenetluses vastuväiteid esitanud.
21.Neil põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ja rahuldab hagi maakohtust väiksemas ulatuses. Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, ei anna see alust muuta TsMS § 173 lg 3 alusel maakohtus kantud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud TsMS § 164 lg 1 järgi poolte enda kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 järgi jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja määrata kindlaks kummagi poole menetluskulude rahalist suurust.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.