Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.aprill 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-9614
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi XXXvastu 127 823.29 euro nõudes.
Tsiviilasja hind
127 823.29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn) Hageja esindaja: Eimar XXX (e-post: [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja: advokaat Kalle-Kaspar Sepper (e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
16.l1.2015, edasine kirjalik menetlus
Jätta AS SEB Pank hagi XXX vastu 127 823.29 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulud
Hagiavalduse tervikteksti kohaselt esitas hageja 07.03.2012 hagi XXX vastu 127 823.29 euro väljamõistmiseks. Hageja nõude aluseks on 16.10.2008 panga ja käendaja vahel sõlmitud käendusleping nr XXXXXXXXXX, millega kostja kui põhivõlgniku juhatuse liige võttis kohustuse vastutada solidaarselt OÜga XXX(pankrotis, reg. kood XXX; edaspidi: põhivõlgnik) laenulepingutest nr XXX-XXX-XXX ja garantiilepingust nr XXX (edaspidi koos lepingud; 07.03.2012 esitatud hagiavalduse lisana 2) tulenevate kohustuste eest kuni 2 000 000 EEK (127 823.30 euro) ulatuses. Harju Maakohus kuulutas 24.11.2009 välja põhivõlgniku pankroti, millega muutusid kõik hageja nõuded summas 657 364,11 eurot põhivõlgniku vastu sissenõutavaks. Pankroti väljakuulutamise hetke seisuga olid lepingutest tulenevad hageja nõuded põhivõlgniku vastu kokku summas 863 448.72 eurot, sh 657 364.11 euro suurune ASi SEB Pank nõue ning 206 084.61 euro suurune Asi SEB Liising nõue, mis on loovutatud ASile SEB Pank. Eelnimetatud nõuded on põhivõlgniku pankrotimenetluses täies ulatuses tunnustatud ja kaitstud. Kostja kui põhivõlgniku juhatuse liige ja enamusosanik (90%) oli nõuetest teadlik. Pankrotimenetluses nõuetele ühtegi vastuväidet ei esitatud. Käesolevas asjas võttis kostja, olles samal ajal ka käendatava äriühingu juhatuse liige, endale kohustuse vastutada äriühingu lepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest ning ka Riigikohtu hinnangul on sellised kokkulepped praktikas tavalised. Käenduslepingu p 5 kohaselt on kostja vastutuse piirmääraks 2 000 000 EEK ehk 127 823.29 eurot. Kuna põhivõlgnik ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, nõuab hageja kostjalt käenduskohustuse täitmist ning palub kohtul nõue VÕS § 108 lg 1 ja § 145 lg 1 järgi rahuldada. Seega vastutab kostja solidaarselt põhivõlgnikuga lepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest kuni 127 823.29 euro ulatuses ning käenduslepingu p 4.10 kohaselt on käendusega tagatud nii põhi- kui kõrvalkohustuste täitmine. Kostjale kuulusid põhivõlgniku lepingute tagatisteks panditud kinnistud XXXja XXX, mis kostja ise vabatahtlikult hagejat teavitamata 10.09.2009 tehinguga võõrandas OÜle XXX. Jättes arvesse võtmata äärmiselt ebatavalist ostuhinna tasumise kokkulepet, sai kostja tehingust 6 580 000 EEK (420 538.65 eurot). Hageja ei olnud tehingust teadlik ega saanud sellest tehingust raha. Eelnimetatud kinnisasjade võõrandamisega on kostja rikkunud käenduslepingu punktis 8.2.b võetud kohustust mitte võõrandada oma vara 3 kolmandatele isikutele, kui see halvendab käendaja võimet täita endale võetud kohustusi. Hageja on pärast põhivõlgniku pankrotimenetluse algust ja enne kostja vastu hagiavalduse esitamist oma nõuet põhivõlgniku vastu vähendanud 27.09.2011 laenulepingule nr XXX laekunud 244 283.18 euro võrra. Olukorras, mil põhivõlgniku pankrot kuulutati välja, algatas pank hüpoteekide realiseerimiseks täitemenetluse. Täitemenetluse raames tellis kohtutäitur kinnisasjade hindamisaktid ning arestis vara vastavalt hindamisaktides märgitud turuväärtustele – XXX hinnaga 380 000 eurot ja XXX hinnaga 106 000 eurot. Täitemenetluses oli seega vara koguväärtus arestimisel 486 000 eurot. Tuleb rõhutada ka asjaolu, et XXX kinnistu väärtust kahandas oluliselt üürileping, mille kohta oli kinnistusraamatus ka märkus: üürileping tähtajaga 31.12.2030. XXX eksperthinnangu nr 0214-15 kohaselt vähendab kinnisasja koormav üürileping tunduvalt kinnisvara turuväärtust, käesoleval juhul ca 114 000 euro võrra. Üldteada on asjaolu, et täitemenetluses ei õnnestu vara realiseerida turuväärtusega praktiliselt kunagi – tagatisvara väärtus hinnatakse tavapäraselt pärast avaliku enampakkumise nurjumist alla. Arvesse tuleb võtta ka panga nõudele lisanduvad kohtutäituri tasud jm täitemenetluse kulud. XXX ja XXX hüpoteekide realiseerimisest sai hageja kokku 365 000 eurot, mille võrra vähendas oma nõuet põhivõlgniku vastu.
Hageja vaidleb vastu kostja 18.09.2015 esitatud kahjunõudele summas 127 823.29 eurot ja tasaarvestuse avaldusele summas 127 823.29 eurot. Tasaarvestus ei ole õiguspärane ning seda ei ole toimunud, kuna kostjal ei ole nõuet, mida tasaarvestada. Hageja nõue kostja vastu ei ole tasaarvestuse avalduse alusel lõppenud. Kokuvõttes ei ole laenulepingute nr XXX, nr XXX ja nr XXX põhiosa nõuded põhivõlgniku poolt täidetud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 127 823.29 eurot ja menetluskulud ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Hagi on täies ulatuses tõendamata. Hageja nõude tunnustamine pankrotimenetluses ei oma tähtsust, kuna käendaja võib esitada kõiki vastuväiteid nõudele ka siis, kui põhivõlgnik neid esitanud ei ole. Vaadeldes 23.01.2012 trükitud laenulepingu nr XXX laenumaksete aruannet perioodi 02.10.2007 kuni 23.01.2012 kohta, selgub, et põhivõlgniku võlg on seisuga 23.01.2012 hoopis 28 308,75 eurot. Viidatud dokumendi lõpus on kogu nõue detailselt esile toodud, märkega, et põhiosa nõue on 28 308,75 eurot, intress 6 732,92 eurot, viivised 23 159,92 eurot ning seega on kogu võlgnevus 58 201,59 eurot. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja enda poolt esitatud tõenditest – laenumaksete aruannetest – nähtub, et kõikide põhivõlgniku põhikohustuste summa oli hagiavalduse esitamise seisuga maksimaalselt 217 315,25 eurot. Kuna peale hagiavalduse esitamist on põhivõlgniku nõue täidetud 365 000 euro ulatuses, siis puudub hagejal põhinõue kostja vastu. Arvestades asjaolu, et hageja saavutas võlgnevuse tasumise summas 365 000 eurot, jäi peale põhivõlgnevuse tasumist „üle“ 147 684,75 eurot, mida hageja sai kasutada põhivõlgniku intressi ja viivisevõlgnevuse tasumiseks. Hagiavaldusele lisatud põhivõlgniku laenukohustuste laenumaksete aruannetest nähtub, et põhivõlgniku intressivõlgnevus hageja ees oli kokku
610,83 eurot (0+6732,92+520,06+700,56+521,29+136), mistõttu on üheselt selge, et käesolevaga on tasutud ka kogu põhivõlgniku intressivõlg. Ülejäänud summa, 139 073,92 eurot on läinud seega hageja viivisenõude katteks. Kostja on seisukohal, et nimetatud summa on piisav, et katta hageja võimalikud kahjud seoses põhivõlgnikupoolse kohustuse rikkumisega ning täiendavate summade nõudmine kostjalt kui käendajalt ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas. Isegi juhul, kui kostjal oleks mingi kohustus hageja ees, tuleks see jätta rahuldamata, sest hageja on oma nõuete tagatiseks olnud hüpoteegid loovutanud oluliselt alla nende turuväärtuse, millega on kostjale kahju tekitatud. Täielikult arusaamatuks jääb, miks loovutas hageja tema kasuks seatud hüpoteegid, millede realiseerimise korral oleks hageja saanud turuväärtuse kohaselt 540 000 eurot (398 000 + 142 000), vaid 365 000 euro eest. Hageja väited, et täitemenetluses hüpoteekide realiseerimise korral oleks kindlasti saanud kinnistute eest alla turuväärtuse, on arusaamatud, kuivõrd hageja kui võlausaldaja juhib täitemenetlust ning tema ettepanekul määrab kohtutäitur ka kinnisasjade
müügihinnad. Samuti ei takista täitemenetlus mingilgi viisil asja müügikuulutuste avaldamist tavapärastes kanalites, mis tähendab, et täitemenetlus iseenesest ühegi asja väärtust ei langeta. Seega on hageja pahauskselt käitudes põhjendamatult loobunud tema väidetava nõude tagatisest olulisel määral ning tekitanud sellega kostjale kahju, mis vastab kostja vastutuse summale hageja ees, sest hageja poolt loobutud tagatise väärtus summas 175 000 eurot (540 000-365 000) ületab kostja vastutuse piirmäära summas 127 823,30 eurot. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluse käik Kostja taotluse alusel peatas kohus Harju Maakohtu 17.05.2012 määrusega menetluse käesolevas asjas. Hageja oli OÜ XXX(pankrotis) nõudeid tagavate OÜ XXX kinnistuid koormavate hüpoteekide realiseerimiseks pöördunud kohtutäituri poole. OÜ XXX oli esitanud kohtule hagi 23.09.2011 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-11-45274). Nimetatud menetluse tulemusest sõltub, kas ja millises ulatuses hageja saab oma nõude rahuldada hüpoteegiga koormatud kinnistute võõrandamisest saadud tasu kaudu ning kas ja millises ulatuses jääb kostjale hageja ees kohustus. Kohus lõpetas menetluse antud asjas 25.05.2015 kohtumäärusega, millega kinnitas poolte kompromissi. Kohtumäärus jõustus 29.05.2015. 03.09.2015 määrusega uuendas kohus asjas menetluse.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi on tõendamata ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Pooltel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 16.10.2008 käenduslepingu nr XXX, millega kostja kui OÜ XXX(pankrotis) juhatuse liige võttis kohustuse vastutada solidaarselt OÜ-ga XXX(pankrotis) laenulepingutest nr XXX, XXX, XXX6, XXX, XXX, XXX ja garantiilepingust nr XXX tulenevate kohustuste eest kuni 2 000 000 krooni (127 823.30 euro) ulatuses. Põhivõlgnik on antud lepinguid rikkunud ja võlgnevust tasunud ei ole. 24.11.2009 kuulutas Harju Maakohus välja põhivõlgniku OÜ XXXpankroti, millega muutusid kõik hageja nõuded summas 657 364,11 eurot põhivõlgniku vastu sissenõutavaks. Hageja omandas 01.02.2012 ASlt SEB Liising liisingulepingutest tulenevad nõuded OÜ XXX(pankrotis) vastu summas 206 084,61 eurot. Täitementluses on hageja nõuete tagamiseks kinnistutele XXX Tallinn ja XXX seatud hüpoteekide realiseerimisest saanud 365 000 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kostja vastu kehtiv nõue esitatud ulatuses. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui
mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja nõuab kostjalt käenduskohustuse täitmist ning palub kohtul nõue VÕS § 108 lg 1 ja § 145 lg 1 järgi rahuldada. Kostja vastutab solidaarselt põhivõlgnikuga laenulepingutest ja garantiilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kuni 127 823.29 euro ulatuses ning käenduslepingu p 4.10 kohaselt on käendusega tagatud nii põhi- kui kõrvalkohustuste täitmine. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja nõue OÜ XXX(pankrotis) vastu viimase pankroti väljakuulutamise seisuga 24.11.2009 moodustas 657 364,11 eurot. Põhivõlgniku võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtub, et antud nõudele vastuväiteid ei esitatud ning nõue on tunnustatud täies ulatuses. Kohus leiab, et nimetatu iseenesest ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust, kuivõrd VÕS § 149 lg 1 alusel võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Kostja on esitanud vastuväite hageja nõudele kogu ulatuses. Seega tuleb hageja nõude olemasolu ja suurus täies ulatuses kindlaks teha käesolevas menetluses. Kohus leiab, et hageja esitatud käenduslepingu, ülal nimetatud laenulepingute, nende lisade ja arvestustega laenulepingute alusel tehtud maksete kohta ning garantiikirja, 03.08.2009 garantiist tuleneva nõude osalise loovutamise kohta summas 1 000 000 krooni on tõendatud, et hageja nõude suurus põhivõlgniku vastu moodustas 355 560.49 eurot ( 29 862,83+ 49 664,29+ 50 892,94+ 34 796,92+ 40 044,14+ 58 201,59+ 92 097,75). SA KredEx käenduskohustuse täitmine on tõendatud laenumaksete aruandega 27.09.2011 laenulepingule nr XXX laekunud summa 244 283.18 euro tasumisega, mille võrra on hageja vähendanud laenulepingu nr XXX põhiosa nõuet ja mis pärast vähendamist moodustab 28 308.75 eurot. Hageja esitatud maksekorraldustest nähtub, kellelt on eelnimetatud summa laekunud ning et see on arvestatud viidatud laenulepingu põhiosa võlgnevuse katteks. Koguvõlgnevus antud laenulepingu järgi moodustab 58 201,59 eurot. Vaidlus puudub selles, et hagejale laekus täitemenetluses põhivõlgniku kohustuse täitmise tagamiseks panditud kinnistute XXXTallinn ja XXX hüpoteekide realiseerimise tulemusena 365 000 eurot. Nimetatu on tõendatud ka vastavate 22.05.2015 sõlmitud hüpoteekide loovutamise lepingutega. Seega on täitmise tulemusena laekunud hagejale rohkem raha, kui garantii- ja laenulepingutest tuleneva nõude jääk oli. Hageja on esile toonud ja esitanud tõendid ka selle kohta, et hageja omandas 01.02.2012 AS-lt SEB Liising liisingulepingutest tulenevad nõuded OÜ XXX(pankrotis) vastu summas 206 084,61 eurot. Kohus kohustas hagejat 10.12.2015 määrusega esitama hagiavalduse tervikteksti, kuna hagi oli muutunud selle korduva täiendamise ja täpsustamise tulemusena ebaülevaatlikuks, ja selgitama oma nõude kujunemist ning millise tähenduse hageja omistab põhivõlgniku vastu AS-lt SEB Liising 01.02.2012 omandatud nõuetele käesolevas nõudes kostja kui käendaja vastu. Kohus leiab, et hageja nimetatut hagiavalduse terviktekstis selgelt esile toonud ega põhjendanud ei ole. Samuti ei ole hageja esitanud nõude kujunemise kohta arvestust, mille kohaselt ta leiab kokkuvõtteks, et laenulepingute nr XXX, nr XXX ja nr XXX põhiosa nõuded ei ole põhivõlgniku poolt täidetud. Seega ei ole hageja oma nõude aluseid selgelt kohtule esitanud.
Kohus on seisukohal, et liisingulepingutest tulenevad nõuded ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostja kui käendaja vastutaks nende lepingute täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Kohus leiab, et VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas hageja käitumine, millega hageja, omandanud teiselt võlausaldajalt täiendava nõude, suurendades seeläbi oma nõuet põhivõlgniku vastu, realiseerinud kohustuste täitmise tagamiseks seatud hüpoteegid täitemenetluses, nõuab seejärel käendajalt, kes nimetatud kohustuste täitmise eest vastutav ei ole, sisuliselt nõuete jääkide summeerimise tulemusena saadud koguvõlgnevuse osa tasumist. Hageja esitatud hagiavalduse ja käenduslepingu alusel vastutab kostja ülal nimetatud laenulepingute ja garantiilepingu täitmise eest. Käendaja ei saa vastutada nõuete eest, mille täitmiseks ta käenduslepingu alusel endale kohustust võtnud ei ole. Hagejale on laekunud täitmise tulemusena raha rohkem kui põhivõlgniku võlgnevus garantii- ja laenulepingute alusel hageja ees oli. Seega leiab kohus, et kostjal puudub kohustus hageja ees, mille täitmist oleks hageja õigustatud hea usu põhimõttest lähtudes kostjalt nõudma. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et hagejal puudub ülal toodud põhjendustel nõue kostja kui käendaja vastu, siis ei oma tähendust kostja teised vastuväited hagile. Seetõttu kohus nendele ja neid kinnitavatele tõenditele hinnangut ei anna. Eeltoodu tõttu tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.
Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 ja p 2 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 16.11.2015 ja 07.04.2016. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduste kohaselt on kostja menetluskulude suuruseks 5 625 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja palub need välja mõista hagejalt. Avalduse kohaselt on õigusteenust osutatud 45 h ning tunnitasu määr on olnud 125 eurot ilma käibemaksuta. Hageja esitas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite 16.11.2015 toimunud kohtuistungil ja leidis, et 30.10.2015 toiminguna märgitud tsiviilasja toimikuga tutvumise detailse analüüsi aeg on üle paisutatud, muus osas hageja vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus, analüüsinud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusi leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused tuleb rahuldada osaliselt.
Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas 2014 märgitud toimingud ei ole põhjendatud, kuna tsiviilasjas oli menetlus nimetatud ajal peatatud ning mingeid toiminguid tehtud ei ole. Kohus arvestab seetõttu 11 h 45 minuti ulatuses lepingulise esindaja kulu maha kostja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest. Kohus leiab, et 30.10.2015 märgitud tsiviilasja toimiku detailse analüüsi, kostja seisukohtade ja kohtukõne kirjalike teeside koostamiseks põhjendatud ajakulu on 5 h. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ajakulu 4 h 11.12.2015 vastuväite koostamisele kohtu tegevusele, kuna kohus jättis selle rahuldamata. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses muu hulgas palunud välja mõista lepingulise esindaja kulu seoses menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisega. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis 3-2-1-77-14 p 12 asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei kuulu hüvitamisele. Sellest tulenevalt arvestab kohus 15 minuti ulatuses lepingulise esindaja kulu maha kostja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest. Ülejäänud osas rahuldab kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Kokkuvõttes loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusteenuse osutamise ajakuluks 24 h (4521). Eeltoodust tulenevalt kujuneb kostja lepingulise esindaja õigusabikulude suuruseks 3000 eurot, mille kohus mõistab välja hagejalt kostja kasuks. Kostja on lisaks palunud hagejalt välja mõista menetluskulude summalt viivise alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohus rahuldab vastava hageja taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.