2-15-9374/15 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Pankroti väljakuulutamise seisuga võlgniku arvelduskontodel arestimisele kuulunud rahalised vahendid puudusid, samuti puudus muu teadaolev realiseerimisele kuulunud vara. Laekumisi pankrotivarasse lõpparuande esitamise hetke seisuga toimunud ei ole. Võlgnik töötab OÜ-s XXX osalise tööajaga lehe levitajana ning tema töötasuks on kuni 400 (bruto) eurot kuus. Võlgnikul on alaealine laps. Töötasust kinnipidamisi ja laekumisi pankrotivarasse toimunud ei ole. Pankrotimenetluse lõpparuande esitamise hetke seisuga puuduvad võlgniku pankrotimenetluses muud teadaolevad varad ja nõudeõigused. Haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks esinenud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110 – 114. Andmed pankrotimenetlusega seotud väljamaksetest PankrS §-s 146 alusel Vara välistamise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole, samuti ei ole pankrotimenetluses tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. Kulud ja väljamaksed XXX(pankrotis) pankrotimenetluses – jooksvaid kulusid haldur pankrotivara arvelt teinud ei ole. Pankrotivarast tasumata kulud – pankrotihalduri tasu. Haldur on menetluse käigus viinud läbi järgmised suuremad toimingud: järelepäringute tegemine, materjalidega tutvumine, analüüs (2 h); võlausaldajate teavitamine pankroti väljakuulutamisest (0,5 h); nõuete koondamine ja kontrollimine (1,5 h); võlausaldajate üldkoosolekute läbiviimine ja protokollimine (2 h) suhtlemine võlgniku ja võlausaldajatega (1 h); PankrS § 132 ettekande koostamine (1 h); jaotusettepaneku koostamine (2 h); lõpparuande koostamine (3 h). Tunnitasu arvestuses moodustab halduri tasu kokku 1 040 eurot (13 tundi tunnitasuga 80 eurot), millele lisandub käibemaks 20% summas 208 eurot. Antud menetluses puuduvad rahalised vahendid halduri tasu katteks. Haldur taotleb TsMS §-st 183 ja PankrS § 65 lg-st 11 tulenevalt kohtult tasu menetlusabi korras. Andmed pandiesemete müügist saadu kohta ja andmed müümata pankrotivara kohta Võlgniku pankrotimenetluses ei tunnustatud pandiõigusi, mistõttu ei ole olnud laekumisi pandiseme(te) müügist. Pankrotimenetluse lõpparuande esitamise seisuga puuduvad võlgniku pankrotimenetluses muud teadaolevad varad ja nõudeõigused. Võlausaldajate üldkoosolek on andnud nõusoleku XXX(pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa XXX(pankrotis) pankrotimenetluses on puudunud võimalused jaotiste alusel võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud XXX(pankrotis) pankrotimenetluses esitati 15 võlausaldaja poolt nõudeid kogusummas 44 955,11 eurot. 27.10.2015. a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati 15 võlausaldaja nõudeid kogusummas 43 334,58 eurot ning kõik nõuded tunnustati PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõuetena. Haldur on koostanud võlgniku pankrotimenetluses jaotusettepaneku, mis on Harju Maakohtu 28.12.2015. a kohtumäärusega kinnitatud. Jaotusettepaneku alusel võlausaldajatele väljamakseid teostada ei ole olnud võimalik. XXX(pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, rahuldamisjärgud, jaotised ning iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud: Nimi Tunnustatud nõue Järk Jaotis Saamata jäänud

Võlgnik vaidles 27.10.2015. a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vastu osaliselt TCM Estonia OÜ, kohtutäitur Heimo Vilpuu ja AS Nordea Finance Estonia nõudele. Võlgniku vastuväited eelnimetatud võlausaldajate nõuetele kattusid halduri vastuväidetega. Võlausaldajad oma nõude tunnustamiseks kohtu poole ei pöördunud ning seetõttu on TCM Estonia OÜ, kohtutäitur Heimo Vilipuu ja AS Nordea Finance Estonia nõuded võlgniku poolt esitatud vastuväidete ulatuses võlgniku pankrotimenetluses lõppenud. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja võlausaldajate üldkoosoleku otsusest. Kuna XXX(pankrotis) pankrotimenetluses pankrotitoimkonda moodustatud ei ole, on kõik olulisemad tehingud ja õigustoimingud kooskõlastatud vajadusel võlausaldajate üldkoosolekuga. Suuremate pankrotimenetluses tehtud toimingutena võib välja tuua halduri tegevuse seoses võlgniku varade, õiguste ja kohustuste väljaselgitamisega. Haldur on teavitanud teadaolevaid võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest, koostanud pankrotivara nimekirja, korraldanud võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimise ja protokollimise, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimise ja protokollimise, suhelnud võlgniku ning võlausaldajatega, koostanud PankrS § 132 kohase ettekande, jaotusettepaneku ning lõpparuande. Haldur on menetluses kogunud kokku võlgniku nõuded, need läbi töötanud ning küsinud vajadusel juurde täiendavat informatsiooni. Haldur on viinud läbi kõik muud vajalikud pankrotimenetluse toimingud ning esitanud kohtule taotluse anda võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele võimalus tasuda deposiidina selleks ettenähtud kontole rahalisi vahendeid XXX(pankrotis) pankrotimenetluse jätkamiseks. Kui nimetatud kohtumäärust ei täideta, palub haldur kohtul lõpetada XXX(pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu, peale pankroti väljakuulutamist. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta

XXX(pankrotis) pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud ühtegi hagi ega osalenud nõude tunnustamisega seotud kohtuvaidlustes. Pankrotihalduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Võlgnik on maksejõuetuse põhjuste kohta selgitanud, et kuni 2005. a tegutses ta kinnisvaramaaklerina. 2008. a oli kinnisvaraturg jõudnud madalseisu ja sissetulekud hakkasid oluliselt vähenema. 2009. a oli olukord sedavõrd halb, et võlgnik ei jõudnud enam oma kohustusi täita. Seejärel võttis võlgnik erinevaid kiirlaene, mida kasutas kinnisvarasse investeerimiseks ning kohustuste täitmiseks. Võlgnik oli sunnitud oma tegevuse kinnisvaramaaklerina lõpetama ning jäi alates 2012. a töötuks. Aastate jooksul ei ole võlgnik leidnud oma erialale ja kvalifikatsioonile vastavat tööd ning ta on teinud lühiajaliselt transporttööd ja töötanud autojuhina. Töötasu ei ole olnud piisav, et oma kohustused võlausaldajate ees täita. Olemasoleva informatsiooni põhjal on haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas võlgniku poolne rahavoogude ebapiisav prognoosimine, sh üle oma reaalsete majanduslike võimete ja võimaluste ulatuvate laenude võtmine, mida võlgnik ei ole olnud seoses sissetulekute vähenemisega suuteline enam teenindama. Võlgniku maksejõuetust on süvendanud suutmatus leida uut stabiilse sissetulekuga töökohta. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise aeg on halduri hinnangul hiljemalt 2012. a algus, millisest perioodist on võlgnikul tänaseni täitmata kohustused. Järeldused ja taotlused kohtule Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast vajalike väljamaksete tegemiseks edasiste võimalike massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks rahalisi vahendeid, võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 158 kohaselt ning haldur kohustustest vabastamisele. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks avalduse. Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on andnud vajadusel vajalikku informatsiooni ja täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. Võlgnik omab hetkel sissetulekut, kuid tema igakuine sissetulek jääb alla seaduses sätestatud alammäära (TMS § 132). XXX(pankrotis) palub tulenevalt PankrS § 172 lg 6 nimetada iseennast usaldusisikuks. Haldur palub kohtul kinnitada XXX(pankrotis) pankrotimenetluses esitatud lõpparuanne ja lõpetada XXX(pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu, pärast pankroti väljakuulutamist tulenevalt PankrS § 158; vabastada pankrotihaldur Indrek Lepsoo XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest; määrata XXX(pankrotis) pankrotihaldurile tasu koos käibemaksuga summas 1 248 eurot, halduri tasu määrata menetlusabi korras tulenevalt PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 79,40 eurot ning ülejäänud puuduvas osas mõista välja võlgnikult, tasu maksta välja halduri büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ INC Partner; otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine; võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel nimetada selleks vajalik usaldusisik. Kohtu põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lg 3 järgi esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande

saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Lõpparuande kohaselt puudusid XXX(pankrotis) pankroti väljakuulutamise seisuga võlgniku arvelduskontodel arestimisele kuulunud rahalised vahendid, samuti puudus muu teadaolev realiseerimisele kuulunud vara. Laekumisi pankrotivarasse ei toimunud ning võimalused jaotiste alusel võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks puudusid. Pankrotihaldur hindas pankrotimenetluse kulusid raugemise vältimiseks 1 250 eurot ning kohus tegi 30.03.2016. a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 250 eurot hiljemalt 13.04.2016. a. Tähtaja jooksul XXX(pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asja materjalidest nähtub, et 12.08.2015. a toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek ja 27.10.2015. a nõuete kaitsmise koosolek. Pankrotimenetluses on kinnitatud jaotusettepanek, mille kohaselt tunnustati pankrotimenetluses 15 võlausaldaja II järgu nõuded summas 43 334,58 eurot. Võlausaldajad ei ole pankrotimenetluse kulusid enda kanda võtnud. Pankrotihaldur on tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on PankrS § 22 lg 5 mõttes muu asjaolu. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik võlausaldajate tunnustatud nõudetele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: OÜ-l Koduliising 1 297 eurot, Omaraha OÜ-l 3 056,33 eurot, BB Finance OÜ-l 283 eurot, TCM Estonia OÜ-l 1 166,94 eurot, kohtutäitur Heimo Vilpuul 57,48 eurot, AS-il Nordea Finance Estonia 575,65 eurot, OÜ-l Võlamenetleja 820,37 eurot, Swedbank AS-il 21 620,34 eurot, XXX 6 047,51 eurot, Sotsiaalkindlustusametil 694,72 eurot, AS-il SEB Pank 4 877,09 eurot, Krediidikassa AS-il 172,48 eurot, XXX854 eurot, PlusPlus Legal OÜ-l 165,08 eurot ning TF Bank AB-l 1 646,59 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Indrek Lepsoo tuleb vabastada XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Haldur on lõpparuandes palunud määrata pankrotihalduri tasu PankrS § 65 lg 11 ja PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. Pankrotihaldur on teinud menetluses tööd 13 tundi ning lähtub tunnitasust 80 eurot. Seega moodustab töötasu 1 040 eurot, millele lisandub käibemaks 208 eurot. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus arvestada tasu määramisel töötasu tunnitöö alusel, on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt raha, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). XXX(pankrotis) võlausaldajate 28.03.2016. a üldkoosolek on otsustanud nõustuda halduri poolt esitatud halduri tasu arvestuse ning halduri tasu taotlusega tunnitasu arvestuses kokku summas 1 248 eurot. Võlgnik avaldas 19.04.2016. a e-kirjas, et ei nõustu halduri poolt välja pakutud pankrotihalduri tasuga. Võlgnik on seisukohal, et pankrotihalduri tasu oleks 489,40 eurot koos käibemaksuga, millest 397 eurot oleks riigi menetlusabi ja 92,40 eurot võlgniku tulumaksutagastus võlgniku 2015. a tuludeklaratsiooni eest Maksu- ja Tolliametilt (haldur on kohtule teatanud, et nimetatud tulumaksu summa osas on võlgnik küll deklaratsiooni esitanud, kuid seda summat ei ole Maksuamet tagastanud). Suurema pankrotihalduri tasuga võlgnik nõustuda ei saa, kuna töötab poole kohaga ja saab palka 400 eurot bruto kuus ja puuduvad igasugused varad ja säästud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud vajalikke pankrotimenetluse toiminguid ning on esitatud aruande kohaselt kulutanud oma ülesannete (sh võlausaldajate üldkoosolekute läbiviimiseks, pankrotiseaduses sätestatud aruannete, jaotusettepaneku ja menetluse lõpetamise taotluse koostamiseks jne) täitmiseks 13 tundi. Halduril on seadusest tulenev õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu vastavalt oma ülesannete mahule, keerukusele ja oma kutseoskustele. Ainuüksi asjaolu, et võlgnik töötab vaid poole kohaga ning saab selle eest 400 eurot palka, ei saa olla põhjuseks, miks kohtul tuleks vähendada pankrotihalduri tasu tema poolt tehtud töö eest. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Indrek Lepsoo töötasuks 1 040 eurot, millele lisandub käibemaks 208 eurot. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab XXX (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 järgi halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. TsMS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud kanda pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ülejäänud osas, so summas 643 eurot, millele lisandub käibemaks 128,60 eurot, kuulub pankrotihalduri tasu väljamõistmisele Olari Mandrelt. Kohustustest vabastamise menetlus XXXon esitanud 19.06.2015. a taotluse ka enda võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega on võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt, so enne pankroti väljakuulutamist. PankrS § 171 lg 2 p-des 2-5 ammendavalt loetletud asjaolusid, mis takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ei ole asjas ilmnenud. Ükski võlausaldaja vastuväiteid kohustustest

vabastamise menetluse algatamisele esitanud ei ole. Tulenevalt eelnevast tuleb XXXkohustustest vabastamise menetlus algatada. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2). Asja materjalidest nähtuvalt tegi XXXvõlausaldajate 28.03.2016. a üldkoosolek ettepaneku valida võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Olari Mandre. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et võlgnik Olari Mandret ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Sellest tulenevalt on usaldusisik kohustatud esitama kohtule kord aastas usaldusisiku aruande, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Olari Mandrel tuleb esimene usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 21.04.2017. a. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.