Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja leiab, et kostja vastutab veoki puuduste eest. Hageja on teavitanud kostjat puuduse ilmnemisest seaduses ettenähtud ühekuulise tähtaja jooksul. Kostja on keeldunud puuduse kõrvaldamisest ja seega leiab hageja, et kohane õiguskaitsevahend on hinna alandamine. Kostja poolt avaldatud veoki puudusteta müügihind oli 13 500 eurot km-ga. Kokkulepitud müügihind oli 13 200 eurot km-ga. Veoki puudustega hind on AVT Service OÜ hinnangul 7500 eurot km-ga. Neid asjaolusid arvestades, kuneb VÕS § 112 lg 1 järgi alandatud hinnaks 7333 eurot (väärtus koos puudustega 7500 eurot x kokkulepitud müügihind 13 200 eurot / väärtus ilma puuduseta 13 500 eurot = 7333 eurot). Nähtuvalt eeltoodust alandab hageja poolte vahel sõlmitud müügilepingu hinda 7333 euroni. Hageja on kostjale tasunud 13 200 eurot, seega oleks hagejal õigus nõuda kostjalt 5700 euro tagastamist. Vastavalt Riigikohtu 09.10.2013. a lahendis nr 3-2-1-85-13 antud seisukohale, võib müügieseme puudustega väärtuse kindlaksmääramisel lähtuda ka puuduste kõrvaldamiseks tehtavatest kuludest, põhjendades nende seost eseme väärtusega. Arvestades eeltoodut, sh AVT OÜ puuduste kõrvaldamiseks tehtud hinnapakkumist summas 3800 eurot + km, aga ka asjaolu, et Silberauto Eesti AS on sõlminud hagejaga kompromissi, tarnides vajaliku kuluosa, nõuab hageja kostjalt vaid 2300 euro tasumist. Hageja leiab, et lisaks põhinõudele on hagejal õigus summa tasumisega viivitamise eest nõuda kostjalt ka viivist seaduses ettenähtud määras. Eeltoodu alusel palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista põhivõlg summas 2300 eurot ja alates hagi esitamisest viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nõude täieliku täitmiseni.

hageja hagiavalduses esitatud põhinõuet 3834,42 euroni. Hageja suurendatud nõue jääb hinnaalandamise piiridesse ning on seotud otseste kulutustega puuduste kõrvaldamiseks. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt tema kasuks välja mõista põhivõlg summas 3834,42 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivise hagi esitamisest, s.o alates 10.11.2015. a kuni haginõude suurendamiseni, s.o kuni 11.01.2016. a põhinõudelt 2300 eurolt summas 28,52 eurot ja alates 11.01.2016. a suurendatud põhivõlalt 3834,42 eurolt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Kostja seisukoht ja vastuväited

KOHTU SEISUKOHT



 

  

   



Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:

Hageja, Osaühing Teneteam, soovis 2015. a juulis omandada veokit. Otsingu tulemusena leidis hageja sobiva kasutatud veoki Mercedes-Benz Atego, mille müüjaks oli kostja, Osaühing Goldstern. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus avaldas kostja hagejale, et müüdav veok on avariiline. Kostja esitas hagejale Mercedes-Benz sõidukite ametliku esindaja Eestis, s.o Silberauto Eesti AS-i poolt 06.07.2015. a koostatud hindamisakti (tl 9), milles on hinnatud veoki turuhinnaks 13 500 eurot koos käibemaksuga. Hageja soovil telliti enne ostu-müügi lepingu sõlmimist Silberauto Eesti AS Tartu filiaalilt täiendavalt Veoki tehniline kontroll. Silberauto Eesti AS väljastas 08.07.2015. a kasutatud sõiduki tehnilise kontrolli akti (tl 11-12), milles märgitud Veoki tehnilise kontrolli tulemusel tuvastatud seisukord ja puudused. Kostja kõrvaldas Silberauto Eesti AS-i 08.07.2015. a tehnilise kontrolli aktis välja toodud puudused. 14.07.2015. a sõlmisid pooled ostu-müügi lepingu (tl 16), mille alusel hageja ostis kostjalt kasutatud veoauto Mercedes-Benz Atego, mis on esmaselt registreeritud aprillis 2005. a, VIN koodiga WDB9702531L003808, registreerimismärgiga xxxxxxx hinnaga koos käibemaksuga 13 200 eurot (edaspidi nimetatud Veok). Kostja andis lepingu müügiesemeks olnud Veoki hagejale üle ja hageja võttis selle vastu 16.07.2015. a. 10.08.2015. a viis hageja Veoki seoses armatuurlaual mootori märgutule süttimisega kontrolli AVT Service OÜ-sse. AVT Service OÜ koostas 10.08.2015. a akti (tl 21), millest nähtub, et Veoki kontrolli tulemusena avastati sellel olulise puudusena vasaku esimese poolraami tugev deformatsioon. AVT Service OÜ hinnangul on veokiga igasugune liiklemine ohtlik, kuna raami geomeetria ei vasta tootjatehase nõuetele. AVT Service tegi Veokil avastatud puuduste kõrvaldamiseks (sh esimese vasaku poolraami, kabiini tagumiste puhvrite vahetus, vajalikud pisitarvikud, lukksepa- ja värvitööd) hinnapakkumise (tl 20) summas 3800 eurot ilma käibemaksuta. 26.10.2015. a on AVT Service OÜ andnud hinnangu (tl 19), mille kohaselt on Veoki väärtus koos puudustega mitte rohkem kui 7500 eurot koos käibemaksuga. 28.08.2015. a viis hageja Veoki täiendavasse kontrolli Silberauto Eesti AS-i Maardu esindusse. Silberauto Eesti AS-i Maardu esindus teatas 28.08.2015. a kirjas hagejale (tl 22), et kontrolli tulemusena selgus, et Veoki raami on lõigatud ja robustsete vahenditega püütud parandada. Kuna raam on kõver, siis on paljud asjad nihkes, mootor viltu peal, kabiin viltu, radiaatorid kinnitatud valesti ja käepäraste vahenditega. Silberauto Eesti AS-i Maardu esinduse hinnangul tuleks edasiste probleemide vältimiseks raam vahetada, vastasel korral võib see hakata rehve sööma ning ei ole kindel kaua selline keevitus vastu peab. Silberauto Eesti ASi Maardu esindus pakkus uue raami hinnaks 10 300 eurot ilma käibemaksuta ja raamivahetuse tööde hinnaks 7000 eurot ilma käibemaksuta, millele võivad lisanduda veel muud varuosad, mille täpne vajadus selgub auto esiosa lahtivõtmisel. 04.09.2015. a saatis hageja kostjale nõude Veokil Silberauto Eesti AS-i Maardu esinduse poolt välja toodud puuduste kõrvaldamiseks (tl 13-27).

  

Kostja keeldus 10.09.2015. a vastuses (tl 28-29) kõrvaldama kõiki Veoki puuduseid, mis Silberauto Eesti AS-i Maardu esindus on välja toonud. Kostja teatas, et on nõus ostma uue tagumise raami risttala ja selle ära vahetama, kuid ei ole nõus tegema kulutusi uuele raamile. 10.11.2015. a kohtule esitatud hagiavalduses alandas hageja kostjalt ostetud Veoki hinda 13 200 eurolt 7333 euroni. AVT Service OÜ on 18.12.2015. a teinud hagejale Veoki puudustega raamivahetustööde hinnapakkumise (tl 81) summas 3834,42 eurot ilma käibemaksuta.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Vastavalt VÕS § 218 lg-le 1 vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 112 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. VÕS § 224 p 1 järgi ei või ostja ostuhinda alandada, kui müüja parandas või asendas asja lepingutungimustele vastava asjaga. Eeltoodud sätetest tulenevalt võib müügilepingu järgi ostja alandada ostuhinda, kui on täidetud järgmised eeldused: 

müügileping on kehtiv,



müüja on täitnud oma kohustuse mittekohaselt, s.o andnud üle lepingutingimustele mittevastava ehk puudustega asja;



müüja vastutab puudustega asja üleandmise eest ja



müüja ei ole puudust kõrvaldanud.

Müügilepingu kehtivus

Kohtule esitatud asjaolude kohaselt ei ole hageja ja kostja vahel 14.07.2015. a sõlmitud müügilepingut üles öeldud ega tühistatud. Seega on müügileping kehtiv.

Asja vastavus lepingutingimustele

VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt on olulilisimaks aluseks asja lepingutingimustele vastavuse määramisel poolte kokkulepe asja nõutavate omaduste kohta. Poolte vastav kokkulepe võib tuleneda müügilepingust, samuti müügilepingu sõlmimise asjaoludest ja müüja poolt lepingu ettevalmistamise käigus ostjale müügiobjekti kohta esitatud informatsioonist. Seega selleks, et tuvastada, kas kostja müüjana andis hagejale üle lepingutingimustele vastava asja, tuleb kohtul esmalt teha kindlaks, milline oli poolte kokkulepe asja nõutavate omaduste kohta. Hageja teatel oli tema eesmärk müügilepingu sõlmimisel omandada oma majandustegevuses kasutatav kasutatud kuid sõidukorras veoauto. Poolte vahel sõlmitud ostu-müügilepingu (tl 16) punktis 5 on kirjas, et müüja müüb kasutatud sõiduki lepingu sõlmimise hetkel olevas seisukorras. Lepingus endas ei ole ära toodud müüdava asja nõutavate omaduste täpsemat kirjeldust. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldas hagejale enne lepingu sõlmimist, et Veok on avariiline. Poolte kokkuleppel telliti enne ostu-müügi lepingu sõlmimist Silberauto Eesti AS Tartu filiaalilt Veoki tehniline kontroll, mille tulemuste kohta on Silberauto Eesti AS koostanud 08.07.2015. a tehnilise kontrolli akti (tl 11-12), milles märgitud Veoki tehnilise kontrolli tulemusel tuvastatud seisukord ja puudused. Tehnilise kontrolli akti kohaselt on Veok sõidukorras, kuid sellel esinevad väiksemad puudused (detailid, mis vajavad vahetamist), mille loetelu on üksikasjalikult ka välja toodud. Poolte kokkuleppel kõrvaldas kostja enne ostu-müügi lepingu sõlmimist tehnilise kontrolli aktis välja toodud puudused. Nimetatud asjaolusid arvestades saab järeldada, et pooled lähtusid ostu-müügi lepingu sõlmimisel sellest, et lepinguobjektiks olev Veok on küll avariiline ja kasutatud, kuid on töökorras ja selle seisukord vastab Silberauto Eesti AS-i 08.07.2015. a tehnilise kontrolli aktis tuvastatud seisukorrale ning kõrvaldatud on tehnilise kontrolli aktis välja toodud puudused. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et pärast ostu-müügilepingu sõlmimist on avaldunud Veokil puudused, mida Silberauto Eesti AS-i 08.07.2015. a tehnilise kontrolli aktis ei ole kajastatud. Tõendina esitatud AVT Service OÜ 10.08.2015. a tehnilise kontrolli aktist (tl 21) nähtub, et Veokil avastati olulise puudusena vasaku esimese poolraami tugev deformatsioon, mis muudab Veokiga liiklemise ohtlikuks. Lisaks nähtub Silberauto Eesti AS-i Maardu esinduse 28.08.2015. a kirjast (tl 22), et kontrolli tulemusena tuvastati, et Veoki raami on lõigatud ja robustsete vahenditega püütud parandada, mistõttu on raam on kõver ja ka muud asjad seetõttu nihkes, sh on mootor viltu peal, kabiin viltu, radiaatorid kinnitatud valesti ja käepäraste vahenditega. Silberauto Eesti AS-i Maardu esinduse hinnangul tuleks edasiste probleemide vältimiseks raam vahetada, vastasel korral võib see hakata rehve sööma ning ei ole kindel kaua selline keevitus vastu peab. AVT Service OÜ ja Silberauto Eesti AS-i Maardu esinduse poolt Veokil tuvastatud puudust, s.o esimese poolraami tugevat deformatsiooni ja sellega seotud puuduseid Silberauto Eesti AS-i 08.07.2015. a tehnilise kontrolli aktis ära toodud ei ole. Seega saab järeldada, et poolraamiga seotud puudused ei olnud kokkulepitud müügiobjekti nõutavate omaduste hulgas. Kostja arvates on tõendamata, et Veoki raamiga seotud olulised puudused esinesid juba Veoki hagejale üleandmise ajal. Kostja tugineb oma vastuväidetes sellele, et enne müügilepingu sõlmimist ja Veoki hagejale üleandmist on Veok läbinud mitmeid tehnilisi kontrolle. Veokile on tehnilise ülevaatuse teostanud Mercedes-Benz sõidukite ametlik esindaja Eestis, s.o Silberauto Eesti AS, samuti Siimusti Autoveod OÜ, kes kumbki Veokil raamiga seotud olulisi puuduseid ei tuvastanud.

Kohus leiab, et kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates, saab lugeda, et Veoki raamiga seotud olulised puudused esinesid Veoki ostu-müügilepingu alusel hagejale üleandmise ajal. Saab lugeda üldteada asjaoluks, et veoauto esiraami deformatsioon ei saa tekkida sõiduki tavapärase kasutamise või kulumise tagajärjel. Selline kahjustus saab tekkida tugevatoimelise kõrvalise jõu toimel, näiteks avarii käigus kokkupõrke järel. Puuduvad tõendid või teave selle kohta, et pärast Veoki hagejale üleandmist oleks toimunud kahjujuhtum, mille käigus oleks võinud Veoki raam deformeeruda. Maanteameti avalikust andmebaasist sõidu taustkontrolli andmetel (tl 114-115; arvutivõrgus: https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukDetailvaadeAvalik.jsf) ei ole Veok osalenud liikluskindlustuse kindlustusjuhtumis. Registri andmetel ei ole sõiduk osalenud sellises sõidukindlustuse kindlustusjuhtumis, kus kahjustatud sõiduki taastamist otstarbekaks ei peetud ja hüvitati sõiduki turuväärtus. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Veok oli enne ostumüügilepingu sõlmimist ja hagejale ülaendmist avariiline. Enne lepingu sõlmimist Silberauto Eesti AS Tartu esinduse poolt teostatud tehnilise kontrolli käigus Veoki esiraami deformatsiooni ja sellega seotud puuduseid ei tuvastatud ega fikseeritud. Vastavad puudused avastati AVT Service OÜ poolt põhjalikuma kontrolli teostamisel, pärast seda, kui hageja tehnilise rikke tõttu sinna pöördus. Hageja pöördumine toimus vähem kui kuu aega pärast seda, kui kostja oli talle Veoki müügilepingu alusel üle andnud. Silberauto Eesti AS-i Maardu esindus on hilisema Veoki ülevaatuse järel antud arvamuses (tl 22) kinnitanud Veoki raami deformeerumisega seotud olulisi puuduseid ning on sisuliselt tunnistanud, et sama äriühingu Tartu esindus on Veoki tehnilise seisukorra hindamisel eksinud. Silberauto Eesti AS-i Maardu esindus on tuvastanud, et „Veoki raami on lõigatud ja robustselt käepäraste vahenditega parandada püütud“, millest arvamuse andja järeldab, et Veok on „müügi jaoks kuidagi kokku klopsitud“. Silberauto Eesti AS-i Maardu esindus on muu hulgas märkinud, et kõigi raami deformatsiooga seotud puuduste avastamiseks on vajalik auto esiosa lahtivõtmine. Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes võib järeldada, et Veoki esiraam oli deformeerunud juba enna ostu-müügilepingu sõlmimist ja Veoki hagejale üleandmist (tõenäoliselt varem toimunud avarii käigus) ning enne lepingu sõlmimist teostatud ülevaatuse ja tavapärase tehnilise kontrolli käigus neid puuduseid ei avastatud ehk tegemist oli nn varjatud puudustega. Eeltoodut arvestades saab lugeda, et kostja on andnud hagejale üle lepingutingimustele mittevastava, s.o puudustega asja.

Kostja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse eest

Kostja on seisukohal, et tema ei vastuta Veokil ilmnenud puuduste eest. Kostja tugineb oma vastuväidetes asjaolule, et poolte kokkuleppel teostati enne ostu-müügilepingu sõlmimist Veoki ametliku esindaja Eestis, Silberauto Eesti AS-ilt, Veoki tehniline kontroll, mille tulemustest kostja lähtus ning ta ei teadnud ega pidanud teadma Veokil hiljem avastatud puuduste olemasolust. Kohus leiab, et kostja poolt välja toodud asjaolu, s.o puuduste olemasolust mitteteadmine, ei saa olla müüja vastutusest vabanemise aluseks lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise eest. VÕS § 218 lg-s 1 sätestatud põhimõtte kohaselt vastutab müüja põhimõtteliselt igasuguse müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis müüdud asjal on selle üleandmise hetkel ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 1 on erinormiks VÕS § 103 suhtes. Erinevalt VÕS §-s 103 sätestatust ei näe VÕS § 218 lg 1 lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise puhuks ette müüja võimalust vabaneda vastutusest rikkumise vabandatavuse korral ehk tõendades vääramatu jõu olemasolu. Erandina ei vastuta müüja VÕS § 218 lg 4 alusel asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.

Lisaks võib müüja vabaneda vastutusest VÕS § 220 lg 3 alusel, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt. Kohus eelnimetatud müüja vastutusest vabanemise aluseid ei tuvastanud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ostjana ei teadnud ega pidanud teadma Veoki esiraami deformatsiooniga seotud puudustest, mis tuvastati pärast Veoki hagejale üleandmist tehnilise kontrolli käigus AVT Service OÜ ja Silberauto Eesti Maardu esinduse poolt. Esitatud asjaoludest saab ka järeldada, et hageja ostjana teatas müüjale Veoki lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast mittevastavusest teadasaamist. Kostja nimetatud asjaolu vaidlustanud ei ole. Kostja on oma vastuväidetes avaldanud muu hulgas seisukohta, et hagejale puudustega Veoki üleandmise eest vastutab Silberauto Eesti AS, kes andis andis ebaõiged andmed Veoki tehnilise seisukorra kohta, millest kostja müügilepingu sõlmimisel lähtus. Kohus leiab, et vastav kostja seisukoht ei ole põhjendatud ega vabasta teda vastutusest. Hageja nõue tuleneb müügilepingust tulenevast võlasuhtest ja lepingu mittetäieliku täitmise eest vastutab ostja ees müüja ehk kostja. Hagejal on õigus nõuda Silberauto Eesti AS-ilt müügilepingu objekti (Veoki) tehnilise seisukorra ja väärtuse ebaõige hindamisega tekitatud lepinguvälise kahju hüvitamist. Hagis esitatud asjaoludest nähtub, et hageja on vastava nõude ka Silberauto Eesti ASile esitanud ja pooled on jõudnud kompromissile, mille tingimuste kohaselt on Silberauto Eesti AS lubanud omal kulul tarnida hagejale vajaliku raamiosa. Hagejal võlausaldajana oli vaba valik otsustada, kelle suhtes ja millist õiguskaitsevahendit kasutada. Lepinguvälise kahju hüvitamise nõudmine ei vabasta kostjat lepingulisest suhtest tulenevast vastutusest ehk vastutusest lepingu mittetäieliku täitmise eest. Kuna kostja vastutusest vabanemise aluste olemasolu tuvastamist ei leidnud, saab lugeda, et kostja müüjana vastutab Veoki lepingutingimustele mittevastavuse eest. Puudub vaidlus selle üle, et kostja keeldus Veoki raami deformatsiooniga seotud oluliste puuduste kõrvaldamisest. Kõike eeltoodut arvesse võttes on täidetud VÕS § 112 lg 1 alusel müügilepingu järgi ostja poolt ostuhinna alandamise eeldused.

Ostuhinna alandamine

VÕS § 112 lg 1 näeb ette, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Riigikohus on 09.10.2013. a otsuses nr 3-2-1-85-13 (p 11) antud suunistes avaldanud, et Riigikohtu pikaajalise praktika järgi saab VÕS § 112 lg 1 mõttes alandatud hinda väljendada järgmise valemina: alandatud hind= eseme väärtus koos puudusega (mittekohase täitmise väärtus) x kokkulepitud hind / eseme väärtus ilma puuduseta (kohase täitmise väärtus). Hageja on Veoki müügihinna alandamisel lähtunud Riigikohtu poolt lahendis nr 3-2-1-85-13 antud suunistest. Müügilepingu esemeks olnud Veoki ostuhind oli 13 200 eurot koos käibemaksuga. AVT Service OÜ on 26.10.2015. a andnud hinnangu (tl 19), mille kohaselt on Veoki väärtus koos puudustega mitte rohkem kui 7500 eurot koos käibemaksuga. Pooled ei vaidle selle üle, et Veoki väärtus ilma puudusteta oli 13 500 eurot koos käibemaksuga (Silberauto Eesti AS-i 06.07.2015. a hinnang, tl 9). Seega Riigikohtu poolt avaldatud valemi järgi arvestades kujuneb Veoki alandatud hinnaks 7333 eurot (7500 eurot x 13 200 eurot/ 13 500 eurot = 7333 eurot). Kuna hageja on tasunud kostjale müügihinna 13 200 eurot, siis on tal hinna alandamise järel VÕS § 189 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt enam tasutud 5867 euro tagastamist. Hageja nõuab hagis kostjalt hinna alandamise järel enam tasutud summa tagastamist osaliselt, s.o Veoki puuduste väärtuse ulatuses summas 3834,42 eurot. Hageja on lähtunud AVT Service

OÜ 18.12.2015. a tehtud hinnapakkumisest (tl 81), milles on hinnatud Veoki raamivahetustööde maksumuseks 3834,42 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on hagis ka selgitanud, et hinnaalandamise järel kostjalt enam tasutud summa tagasinõudmisel on ta arvesse võtnud seda, et Silberauto Eesti AS-iga sõlmitud kompromissi järel on lubanud viimane tarnida hagejale omal kulul Veoki puuduste kõrvaldamiseks vajaliku raamiosa. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Hageja poolt nõutav summa jääb ostuhinna alandamise järel enam tasutud summa (5867 euro) piiresse. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt tõendina esitatud AVT Service OÜ 26.10.2015. a hinnangule Veoki puudustega väärtuse (mittekohase täitmise väärtuse) kohta ega ka AVT Service OÜ 18.12.2015. a hinnapakkumises antud hinnangule Veoki raamivahetustööde maksumuse kohta. Kostja ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et Veoki puudustega väärtus on tegelikult suurem või Veoki raamivahetustööde maksumus väiksem.

päeva). 3824,42 euro suuruselt põhinõudelt perioodi 11.01.2016. a kuni 21.04.2016. a eest kujuneb VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras viivise suuruseks 84,97 eurot (3824,42 eurot x 0,022% x 101 päeva). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kohtuotsuse tegemise seisuga kokku summas 113,49 eurot ja alates kohtuotsuse tegemisest, s.o alates 22.04.2016. a protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

5) 10.11.2015 – hagiavalduse lisad, kohtule esitamine – 20 minutit; 6) 05.01.2016 – kostja vastusega tutvumine, konsultatsioon kliendiga – 1 tund; 7) 06.01.2016 – hageja arvamus kostja vastuse kohta – 2 tundi 30 minutit; 8) 07.01.2016 - hageja arvamus kostja vastuse kohta – 3 tundi 30 minutit; 9) 08.01.2016 – arvamuse täiendamine – 20 minutit; 10) 11.01.2016 – hagi täiendamine, tõendid, kohtule esitamine – 20 minutit; 11) 31.03.2016. a kostja vastusega tutvumine, konsultatsioon kliendiga, vastus – 2 tundi 30 minutit. Kohus leiab, et hageja menetluskuluna ei saa käsitleda tema lepingulise esindaja tasu kohtumenetluse eelselt kostjale koostatud pretensiooni ja kohtusse pöördumise hoiatuse eest (toimingud positsiooniga nr 1 ja 2 – kokku 3 töötundi). Nimetatud kulusid saab käsitleda võla sissenõudmise kuludena, mille hüvitamiseks on VÕS § 1131 ette nähtud eraldi regulatsioon maksimaalmääraga 40 eurot. Hageja sissenõudmise kulude hüvitamist kostjalt ei ole nõudnud. Sissenõudmise kulud ei kuulu teise poole poolt hüvitamisele menetluskuluna. Kohtu hinnangul on hageja esindaja poolt kohtumenetluses tehtud toimingutele (sh asja ettevalmistamisele, hagiavalduse koostamisele, hagi täiendamisele ja kostja vastusele arvamuse koostamisele) kulunud ajakulu kokku 15 tunni ja 50 minuti ulatuses osaliselt liialdatud. Kohus leiab, et arvestades hageja nõude olemust, sh tõendite hulka ja õiguslikku keerukust, samuti asja menetluse käiku, saab lugeda põhjendatuks ajakulu tõendite kogumisele ja asjaoludega tutvumisele 1 tunni ulatuses, hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 4 tunni ja 40 minuti ulatuses, kostja vastusega tutvumisele ja selle kohta hageja arvamuse koostamisele kokku 3 tunni ulatuses, hagi täiendamisele 20 minuti ulatuses ja lõppseisukoha esitamisele, sh konsultatsioonile kliendiga 1 tunni ulatuses (lõppseisukohas ei esitanud hageja esindaja kohtule midagi uut). Seega loeb kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 10 tunni ulatuses. Arvestades eeltoodut loeb kohus põhjendatud hageja menetluskuluks tema lepingulise esindaja tasu õigusabi osutamise eest 10 töötunni ulatuses, tasumääraga 110 eurot/tund (ilma käibemaksuta), s.o kokku summas 1100 eurot. Kuna hageja on käibemaksukohuslane, siis vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 ei kuulu hüvitamisele hageja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.